Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: - põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend tähis PA, (a) - rõhtasend, horisontaalasend tähis PC, (d) - laeasend tähis PE, (b) - püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles, ülalt alla, (c) - kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliite tsoonid:
Teras 36 m=36000 mm, temp 120º. 0,0000115x120x36000=49,7=50 mm. Roostevaba teras 0,0000172x120x36000=74,3= 74 mm Al 0,000023,6x120x36000=101,9=102 mm ROOSTEVABA TERASE KEEVITAMINE. Materjalide paksus mm 1-1,5 2-3 4-6 Üle 6 Traagelõmbluse vahe mm 30...60 70...100 120...160 -200 Traagelduse järjekord. Keevitusreziimi valik. Mittelegeeritud ja legeeritud terased. Alalisvool, miinus elektroodis, keevitusasend PA, põkkliide. Materjali Liite ette- Kihtide Elektroodi Lisavarda lä- Voolu paksus valmistus arv läbimõõt (mm) bimõõt (mm) tugevus (A) 1,0 II 1 1 või 1,6 1,6 või 2,0 30...40 2,0 II 1 1,6 või 2,4 1,6 või 2,0 70...80 3,0 II 1 või 2 2,4 2,4 70...90
MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast nimetatakse seda keevitusviisi ka traadikeevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sulametalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas. Vead keevitamisel Korraliku keevisõmbluse saamiseks tuleb jälgida , et keevitusasend oleks mugav ja pingevaba. Lisaks sellele tuleb vältida algajate keevitajate kahte enamlevinud viga: a. elektrood on liiga kaugel keevitatavast detailist b. elektroodi edasiliikumise kiirus on liiga suur Need vead võivad esineda koos, aga ka üksikult. Mõlemal juhul ei jõua põhimetall korralikult üles sulada ja keevisõmblust praktiliselt ei teki. Kokkuvõte Enne keevitamist pane selga kaitse riided ja kasuta keevitus maski. Tuleb vaadata, et elektroodid oleksid õiged
Etteandemehhanism koosneb etteveorullidest ja traadipoolist. Traadipool mahutab 15 või 5kg traati (Joon. 20). Etteveorulli soon peab vastama kasutatava traadi läbimõõdule. Voolikukomplekt koos keevituspüstoliga (Joon. 21) koosneb keevituspüstolist, elektroodikõrist, keevitusvoolujuhtmest, kaitsegaasivoolikust ja etteveomehhanismi lüliti juhtmest. Voolikukomplekti pikkus on 2,5-3 m. Vead ja defektid keevisõmblustes Korraliku keevisõmbluse saamiseks tuleb jälgida, et keevitusasend oleks mugav ja pingevaba. Lisaks sellele tuleb vältida algajate keevitajate kahte enamlevinud viga: elektrood on liiga kaugel keevitatavast detailist elektroodi edasiliikumise kiirus on liiga suur Need vead võivad esineda koos, aga ka üksikult. Mõlemal juhul ei jõua põhimetall korralikult üles sulada ja keevisõmblust praktiliselt ei teki. Tekkepõhjuste järgi jaotatakse defektid kahte rühma:
fikseerivaid näpitsaid (Joon. 40), magnetfiksaatoreid (Joon. 41) ja pitskruve (Joon.42 ). Joon. 40 Fikseerivad näpitsad Joon.41 Magnetfiksaatorid Joon. 42 Pitskruvid Fikseerimisvahendite kasutamine 23 Vead keevitamisel Korraliku keevisõmbluse saamiseks tuleb jälgida , et keevitusasend oleks mugav ja pingevaba. Lisaks sellele tuleb vältida algajate keevitajate kahte enamlevinud viga: a. elektrood on liiga kaugel keevitatavast detailist b. elektroodi edasiliikumise kiirus on liiga suur Need vead võivad esineda koos, aga ka üksikult. Mõlemal juhul ei jõua põhimetall korralikult üles sulada ja keevisõmblust praktiliselt ei teki. Defektid keevisõmbluses Defektid keevisõmbluses jagunevad kaheks: sisemised ja välimised. Sisemiste
Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: põkkliide (butt joint), nurkliide (corner joint), ots- e. servliide (edge joint), katteliide (lap joint), T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: allasend e. põrandaasend tähis PA, (a) rõhtasend, horisontaalasend tähis PC, (d) laeasend tähis PE, (b) püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles, ülalt alla, (c) kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliite tsoonid:
Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: - põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus - keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend - tähis PA, (a) - põranda nurk Pb - rõhtasend, horisontaalasend - tähis PC, (d) - lae- seinanurk Pd - laeasend - tähis PE, (b) - püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles PF, ülalt alla PG, (c)
annaabi.ee 
