Kooli Nimi Osakonna nimi Oma Nimi GAASIKEEVITUSE GAASID Iseseisev töö Juhendaja Juhendaja Nimi Pärnu 2009 Gaasikeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasikeevitusel väiksem keevituskiirus ja suurem kuumutuspiirkond. Gaasikeevitusel kasutatakse järgnevaid põlevgaase: atsetüleen, propaan, looduslik gaas, vesinik, bensiin ja petrooleumi aurud. Atsetüleen. (C2H2) Atsetüleen on põhiline põlevgaas mida kasutatakse gaasikeevituse ja lõikamise juures. Tema leegi temperatuur võib ulatuda kuni 3150 oC-ni. Atsetüleen on värvitu ja terava küüslaugu lõhnaga gaas. Ta on plahvatusohtlik 0,15 -0,20 MPa rõhu all plahvatab sädemest või leegist
Gaaskeevitus Aita-Leida Kuusepuu 5. klass 2014 Sissejuhatus Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks võrreldes kaarkeevitusega on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumutuspiirkond ehk termomõju tsoon. Rakendatakse õhukest 1-3mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga rotude montaažil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi, kasutades lisaainena malm-, messing- ja pronkvardaid, kõvasulamite ja messingi pealesulatamist teras- nin malmdetailidele.
KEEVISÕMBLUSE VEAD Aivar Kalnapenkis 25.11.12 1 A korrektne keevitus (kaarleegi pikkus, keevituse kiirus, voolu tugevus) B Voolutugevus väike C Voolutugevus liialt suur D Kaarleek lühike E Kaarleek liialt pikk 25.11.12 aeglane F Keevituskiirus G Keevituskiirus2kiire A korrektne keevitus (kaarleegi pikkus, keevituse kiirus, voolu tugevus) B Voolutugevus väike C Voolutugevus liialt suur D Kaarleek lühike E Kaarleek liialt pikk F 25.11.12 Keevituskiirus aeglane 3 kiire G Keevituskiirus Keevisõmbluste vead 25.11.12 4
................................................22 Kasutatud Kirjandus:................................................................................................................23 2 Sissejuhatus Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp
19) Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina: V: alalisvoolu. 20) Kervituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis tingituna: V: suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid. 21) Termiitkeevitus põhineb ja kasutatakse: V: Fe3O4 ja Al2O3 põlemisel eralduval soojusel, raidrööbaste liitmisel. 22) Laserkeevitust iseloomustab: V: Väikesed toote deformatsioonid, min terade kasv, suur keevituskiirus. 34) Jootmisel hinnatakse liitepinde märgumist joodisega märgumisnurgaga, räbusti kasutamise eesmärk on: V: mitte mõjutada märgumisnurka, taandada oksiidikelmet. 35) Sulatuspõkk-keevituse eeliseks takistuspõkk-keevituse ees on: V: toote suurem ristlõige, liitepinnad suletakse ja oksiidid paisutatakse. 38) Laserlõikamisega saadud toorikut iseloomustab: V: kitsas lõiketsoon (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus.
on madal Eelised Suur tootlikus, Sobib kasutada kõikides puudub vajadus keskkonna tingimustes, puhastada räbu, keevitada saab sõltumata parem õmbluse asendist, keevitus seadmed kvaliteet on lihtsasti teisaldavad Puudused Sobimatus Keevituskiirus ja tootlikus välistingimustes, on väike, elektroode peab keevitustraatide vahetama valik on väiksem MAG-keevitamine Keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad. Kaitsegaasi kasutamine on vajalik ning see juhitakse keevitatavasse piirkonda läbi gaasisuudmiku
..8 90...110 7...8 - - 3,0 100...120 8...9 100...120 8...9 - - Automaatkeevitatakse sulamatute ja sulavate elektroodidega. Sulamatu elektroodiga võib keevitada kas lisametalli kasutamisega või ilma. Keevitusreziimid on toodud alljärgnevates tabelites. Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamiseta sulamatu elektroodiga automaaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Metalli Paksus Volframelektroodi läbimõõt Vool A Keevituskiirus põrandõmbluse puhul m/h Argoonikulu 1,0 2 40...70 25...50 5...6 1,5 3 50...80 20...45 6...7 2,0 4 80...120 20...40 7...8 3,0 4 150...200 15...30 8...9 Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamisega sulamatu elektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Metalli Paksus mm Servade töötlus Vool A vähim keevituskiirus m/h
(kuni 800 oC) Kaarpihustus 40...60 Kuumeneb vähe Halb 1,0 19. Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina alalisvoolu (c) 20. Keevituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis tingituna suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid (a) 21. Plasmakeevitust otsekaarega iseloomustab: suur keevituskiirus, kitsas termomõju tsoon (d) 22. Laserkeevitust iseloomustab väikesed toote deformatsioonid, minimaalne ferriiditerade kasv, suur keevituskiirus (c) 23. Elekterkontaktkeevituse protsessid kuuluvad termomehhaaniliste protsesside hulka (b) 24. Kõvasulamite jootmiseks terase külge võib kasutada soojusallikana oksüdeerivat hapnik-atsetüleenleeki (a)
vahele. Polaarsus: päripolaarsus ja kasutatakse alalisvoolu. Materjal Al Mg sulamid TIG keevitusel Paksus mm 3 4 5-6 W elektroodi d mm 2,4 3,2 3,2 Gaasisuudmiku nr 11 14 14 Keevitusvool A 120-140 150-180 200 Keevituskiirus m/min 0,20 0,2 0,17 Gaasi kulu l/min 8 8-10 9-10 Nurkõmbluse kõrgusel a = 5 mm valitakse keevitusparameetrid materjali paksusele t = 6 mm vastavalt. Sulamatu W elektroodi otsa teritusnurk mõjutab keevituse kvaliteeti ning valitakse keevitusvooludel alla 200 A piirides 30o-60o ja suurematel vooludel kuni 120o . Lisamaterjalid
Keevitatavate Süsinikteras, Süsinikteras, Madallegeerteras, Roostevaba materjalide loetelu: Madallegeerteras, teras, Malm, Al ja Al sulamid, Ti ja Ti Roostevaba teras, Malm, Al ja sulamid, Cu ja Cu sulamid Al sulamid Materjalide paksus: 1.0 mm - … 0.8 mm - … Tootlikkus: väike suur Keevituskiirus: aeglane kiire Vooluallikad: Trafo koos alaldiga, Trafo Generaator, Inverter Keevitusmaterjalide Elektrood Traat vajadus: Kaitsegaaside -- Aktiivgaas (CO2) vajadus: Keevitaja Kõrge Madalam kvalifikatsioon: Eelised Keevitamine ka Parem õmbluse kvaliteet, ei teki räbu,
0,8 millimeetrist, tänu keevituspara- paksus Suurim paksus pole piiratud. meetrite suurele reguleerimisvõima- lusele ülempiir praktiliselt puudub (praktikas kuni 40mm). 3.Keevitamise Suhteliselt väike, protsessi kii- Tegemist kõrgtehnoloogilise prot- tootlikkus ja rus on vahemikus 0,5 kuni 7,0 sessiga, tootlikus 10-15 kg/h, kuna keevituskiirus kg/h. Tootlikkus kasvab elekt- voolutihedus elektroodis suur ning kee- roodi läbimõõdu suurenedes visliide kaitstud defektide eest gaasiga. 4. Vooluallikad Vooluallikaks sobivad trafo, Vajalik alaldi, mis muundab voolu- inverter ja generaator. Valik võrgust tuleva vahelduvvoolu alalis- sõltub teistest parameetritest, vooluks. Enamasti kasutatakse pool- nt
Flag question Question text Laserlõikamisega saadud toorikuid iseloomustab Select one: a. vaja kasutada kaitsegaasi b. väike täpsus, suured deformatsioonid c. kitsas lõiketsooni (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus d. lõikepinna kõrge pinnakaredus paksu terasplaadi lõikamisel Question 4 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Plasmakaarkeevitust otsekaarega iseloomustab Select one: a. väike keevituskiirus, lai termomõju tsoon b. ei ole vaja kasutada plasmagaase ja kaitsegaase c. suur keevituskiirus, kitsas termomõju tsoon d. väike aktiveerimisenergia tihedus ja lai termomõju tsoon Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Madaltemperatuuriliste joodistena kasutatakse sulameid Select one: a. Ni - P b. Ag - Cu Zn c. Cu Zn d. Sn Pb Question 6 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question
Toorikute ettevalmistus Toorikud oleks kõige mõistlikum välja lõigata kasutades giljotiinkääre. Seejärel tuleks nad puhastada võimalikust metallipurust ja õlist. Silindrilise kuju saab neile anda anda valtsirullide abil. Toorikud tuleb iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmblustega. Keevitusparameetrite valik Kui võtame materjali paksuseks 56 mm, siis Welektroodi diameeter tuleb tabeli järgi võtta 3,2 mm, gaasisuudmiku nr. 14, keevitusvool 200 A, keevituskiirus 0,17 m/min ja gaasikulu 910 l/min. Welektroodi otsa teritusnurk võiks olla 60 kraadi. Keevitusdeformatsioonid Detaili peaks kinnitama keevitamise ajaks jäigalt rakistesse. Siis ei tohiks keevitustraadi kasutamisel deformatsioone tekkida. Liidete kvaliteedikontroll Esmalt tuleks detail kontrollida visuaalselt kasutades mikroskoopi, et avastada võimalikud külm ja kuumpraod. Seejärel tuleks teda kontrollida röntgenaparaadiga.
Keevisliited jaotatakse olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist järgmiselt: põkkliide (vt joonis 1, a), nurkliide (joonis 1. b), katteliide (joonis1. c ja g), serviliide ja T- liide e vastakliide (joonis 1. d), keevisõmblused jagunevad põkkõmblusteks ja nurkõmblusteks . MIG/MAG keevitus MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend. MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse keevitustraadi ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspõleti päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu, käivitab traadietteandmismehanism ja avab gaasi juurdepääsu põletisse. Keevituspõletit võib hoida nii ühe kui ka kahe käega. Keevituspõleti hoidmisel tuleb jälgida, et gaasisuunaja otsiku kaugus keevitatavast detailist
19.Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina ? d) alalisvoolu 20. Keevituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis reeglina ? a) suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid 21. Termiitkeevitus põhineb ja kasutatakse ? b) Fe3O4 ja Al2O3 põlemisel eralduval soojusel, raudteerööbaste liitmisel 22. Laserkeevitust iseloomustab ? a) väikesed toote deformatsioonid, minimaalne ferriiditerade kasv, suur keevituskiirus 23. Paksu soomusterase tootlikuks ja kvaliteetseks keevitamiseks tuleb kasutada ? d) MIG/MAG - keevitust 24-31 on puudu 32. Kaasaegne tendents valmistada abrasiivkulmise tingimustes töötavate töömasinate osi on ? d) osad valmistatakse odavast madalsüsinikterasest, kulumiskindel tööosa saadakse kulumiskindla pealekeevitusega. 33. Detonatsioonipihustamise eeliseks leekpihustuse ees on ? b) osakeste madal temperatuur ja pinde hea nakkumine 34
16.kaitsegaasi balloon 17.kaitsegaasi reduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga KAITSEGAASI ÜLESANNE: MIG/MAG keevitusel 2 ülesannet: 1)kaitsta keevisvanni õhuhapniku ja lämmastiku kahjuliku mõju eest 2) jahutada voolukontakti Kaitsegaasikulu reguleeritakse vastavalt traadi diameetrile: de x 10 = l/min de=0,8mm kaitsegaasi kulu 8-10l/min de=1,0mm kaitsegaasi kulu 10-12l/min MIG/MAG keevitusseadme reguleerimine: 1.kaare pinge 2.traadi etteande kiirus 1+2. keevitusvool 3.keevituskiirus 4.kaitsegaasi kulu 5.traadi läbimõõt 6.voolukontakti kaugus ja traadi väljaulatus 7.keevituspüstoli asend ja kaldenurk 8.väljundahela induktiivtakistus reguleeritakse tekkivate pritsmete hulka MIG/MAG keevitusseade tuleb regulerida nii, et traadi etteande kiirus võrduks traadi sulamiskiirusega TIG KEEVITUS Tig keevitus on karkeevitus sulamatu (W) elektroodiga inertgaasi keskkonnas, tunnusnumber 141, kaitsegaasid:Ar,He,Ar+He, keevitatakse kõiki metalle alates 0,15mm.
Punktkeevitus Keevitusliidete tüübid Põkkliiide 1. Põkkliide "I" piluga "I" pilu kasutatakse põkkliidete puhul 3-4mm paksusega materjalide keevitamisel, pilu jäetakse umbes 2-2,5mm. 2. Põkkliide „V“ piluga (kumera õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga kumera õmblusepealsega. Kui õmblus on kumera pealsega siis sellist õmblust nimetatakse tugevdusega õmbluseks ja selle saavutamiseks peaks olema keevituskiirus väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks. 3. Põkkliide „V“ piluga (sileda õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga sileda õmbluspealsega. Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada kumera õmbluse hilisema ülekäiamisega või sellise keevitusprotsessi valikuga, kus voolutugevus ja liikumine on tasakaalus, et ei tekiks lohku ega ülespoole kumerust. 4
5. T-liited Keevisõmbluste asendid e. keevitusasendid ( ) KEEVITUSJOONIS.......... Põkkliide Joonis 5. Põkkliide "I" piluga [2:19] "I" pilu (vt joonis 5) kasutatakse põkkliidete puhul kuni 3 - 4mm paksusega materjalide keevitamisel, pilu jäetakse ca 2 - 2,5mm > Joonis 6. Põkkliide ,,V" piluga Põkkliide ,,V" piluga kumera õmblusepealsega ja joonisel tähistusega (vt Joonis 6). Kumera pealsega õmblust nimetatakse tugevdusega õmbluseks ning selle saavutamiseks peaks keevituskiirus olema väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks Joonis 7. Põkkliide ,,V" piluga [2:23] Põkkliide ,,V" piluga sileda õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 7). Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada kumera õmbluse hilisema ülekäiamisega või niisuguse keevitusprotsessi valikuga, kus voolutugevus ja liikumine on tasakaalus, et
c. lõõmutatakse tooted pärast keevitamist d. kasutatakse detailide ettekuumutamist Küsimus 20 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Hapniku rõhk täisballoonis on MPa (atm) Vali üks: a. 4,0 (40) b. 5,0 (50) c. 15,0 (150) d. 1,6 (16) Küsimus 21 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Laserkeevitust iseloomustab Vali üks: a. lai termomõju tsoon ja väike keevituskiirus b. teostatakse käsikeevitusena keevitaja juhib käega laserkiirt c. teostatakse ainult kaitsegaaside keskkonnas d. väikesed toote deformatsioonid, minimaalne, ferriiditerade kasv, suur keevituskiirus Küsimus 22 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Metallide keevitatavuse hindamisel tuleb arvesse võtta Vali üks: a. korrosioonikindlust b. kaitsegaasi kasutamise vajadust c. metalli sulamistemperatuuri d
Keevitatavad toorikud lõigatakse välja kasutades giljotiinkääre. Toorikute servad laiuses 20- 30 mm puhastatakse õlist, veest ja mustusest. Silindriline kuju antakse valtsirullide abil. Toorikud tuleb iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmblustega, et vältida toorikute nihkumist ja nende vahelise õhupilu muutust. Keevitusparameetrid Materjal(toru) paksus on 4 mm, siis W-elektroodi diameeter tuleb võtta 2,4 mm, gaasisuudmiku nr. 11, keevitusvool 160 amprit, keevituskiirus 0,20 meetrit minutis ja gaasikulu 6-8 liitrit minutis. W-elektroodi otsa teritusnurk on vahemikus 30-60 kraadi. Keevitusdeformatsioonid Keevisõmbluse metallis ja õmbluslähedases alas esineb piki- ja põikikahanemine, mis kutsub esile toote deformatsioone ja kõverdumist. Deformatsioonide vähendamiseks tuleb toorikud keevitamise ajaks kinnitada jäigalt rakistesse. Jäävdeformatsioone kõrvaldatakse külm- ja kuumõgvendamisel.
PM1B 2012 Sisukord: 1.Gaaskeevituse üldskeem 2.Atselüün ja teised põlevgaasid 3.Keevitusleeka 4.Kasutatud materjalid 1. Gaaskeevituse üldskeem Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5
(mittelegeer-, madallegeer-, roostevabateras (õhuke plekk), malm, kõrglegeerterased, alumiiniumi-, vase-, ja alumiinium ja vask. niklisulamid) Keevitatavate materjalid paksus Min 0,8mm ning ülemist piiri praktiliselt Väike materjalide paksus tänu väiksele pole. läbisulatusvõimele (4...6mm) Keevitamise tootlikus ja keevituskiirus Kõrge tootlikus ,mis on tingitud suurte Madal tootlikus. Kasutatakse peamiselt keevitusvoolude rakendamisest. Pole vaja remonttöödel. aega kulutada elektroodi vahetusele. Vooluallikad Alalisvool, mis saadakse keevitusalaldilt. Vooluallikad puuduvad (madal pinge ning suur voolutugevus) Keevitusmaterjalide ja kaitsegaaside vajadus
Kaitsegaas- Ar, He Vooluallikas- Päripolaarne alalisvool 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus Valtsrullidega antakse toorikule silindriline kuju. Ketaslõikuriga lihvitakse keevitatava ala ääred 30 kraadise nurga alla. Tooriku nihkumise vältimiseks kinnitatakse vahed iga 300mm tagant traagelömblustega. 7. Keevitusparameetrite valik Materjal paksus on 4 mm, siis W-elektroodi diameeter tuleb võtta 2,4 mm, keevitusvool 160 amprit, keevituskiirus 0,20 meetrit minutis ja gaasikulu 6-8 liitrit minutis. W-elektroodi otsa teritusnurk on vahemikus 30-60 kraadi. 8. Hinnata võimalikke keevitusdeformatsioone ja näidata need ühe õmbluse eskiisil punktiirjoonega Võib Esineda põiki ja pikiahenemist, mis kutsub esile materjali kõverdumist ja mõõtudest välja minemist. 9. Liidete kvaliteedikontroll Teostada välisvaatlus, millega tehakse kindlaks õmbluse kuju ja mõõtmete vastavus ettenähtuile
Keevise ettevalmistuse üksikasjad (visandid*) Liite visand Keevituse järjestus Keevituse üksikasjad: Lisametalli Voolutugevus Pinge Voolu Traadi Läbim Protsess Keevituskiirus Soojussisestus mõõtmed A V liik/polaarsus etteandekiirus 1 135 1,4 305 29 DC+ 6,3 m/min 50 cm/min 1,5 kJ/mm Keevitusmaterjalide märgistus ja valmistaja: ESAB Autorod 13.13 Eri kuumutamine või kuivatamine: Muu informatsioon: Gaas/räbusti tähistus: CO2 kaitsel: nt
Keevisliidete tüübid Põkkliide Joonis 5. Põkkliide "I" piluga "I" pilu (vt joonis 5) kasutatakse põkkliidete puhul kuni 3 - 4mm paksusega materjalide keevitamisel, pilu jäetakse ca 2 - 2,5mm Joonis 6. Põkkliide ,,V" piluga Põkkliide ,,V" piluga kumera õmblusepealsega ja joonisel tähistusega (vt Joonis 6). Kumera pealsega õmblust nimetatakse tugevdusega õmbluseks ning selle saavutamiseks peaks keevituskiirus olema väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks Joonis 7. Põkkliide ,,V" piluga Põkkliide ,,V" piluga sileda õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 7). Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada kumera õmbluse hilisema ülekäiamisega või niisuguse keevitusprotsessi valikuga, kus voolutugevus ja liikumine on tasakaalus, et
(3000V, 0.4MHz) Teine moodus süütamiseks oleks vaja tekitada elektroodi ja detaili vahele ala, mis juhib elektrit(2mm detailist). Kõrge temperatuuri tõttu elektrikaare süütamisel muutub kaitsegaas siin elektrijuhiks. TIG Keevituseparameetrid Al-Mg sulam Materjali paksus 2mm Volframelektroodi d 2.4mm Gaasisuudmiku nr 11 Keevitusvool 120-140 A Keevituskiirus 0.20 m/min Gaasikulu 8 l/min Kaasaegsetel seadmetel muudetakse keevitusvoolu sagedust 30...300Hz ning hoitakse keevituspinge 12...14V. Kui parameetrid ja kaitsegaasid valitud siis võib materjali maha panna ja kokkukeevitada, sest keevitus on lühike üksiktootmisel. Lisamaterjalid Minu materjal on kõigest 2mm paks seega TIG keevitust kasutades sulatab servad kokku, ilma lisamaterjali(vardaid) kasutamata.
TIG tehnoloogias kasutatakse algse vooluna vahelduv voolu (AC), mille toiteallikaks on inverter. 4. Keevitus parameetrite ja lisamaterjalide valik Keevitus parameetrid TIG keevitusel Paksus mm 3 4 5-6 W elektroodi d mm 2,4 3,2 3,2 Gaasisuudmiku nr 11 14 14 Keevitusvool A 120-140 150-180 200 Keevituskiirus m/min 0,20 0,2 0,17 Gaasi kulu l/min 8 8-10 9-10 Nurkõmbluse kõrgusel a = 5 mm valitakse keevitusparameetrid materjali paksusele t = 5 mm vastavalt. Sulamatu W elektroodi otsa teritusnurk mõjutab keevituse kvaliteeti ning valitakse keevitusvooludel alla 200 A piirides 30o-60o ja suurematel vooludel kuni 120o . TIG tehnoloogiaga keevitamisel kasutatakse elektroodina keevitustraati enamvähem
keevitatakse ka torujaid detaile, valin TIG keevituse. Üheks oluliseks faktoriks sel puhul just see, et detail on üksikeksemplar mitte masstootmises. TIG keevitus aga tagab kõrge kvaliteedi, mis üksikdetaili puhul on väga oluline. Materjali paksus on 4 mm, sellest lähtuvalt peab elektroodi laius olema 3,2 mm (,,Materjalitehnika Tehnoloogiaprotsessid" annab soovituslikuks elektroodi paksuseks 2,4mm), lisatraadi läbimõõt 3,2 mm ning keevitusvool 170(150-190), kaitsegaasi kulub 9 l/min. Keevituskiirus on 0,2 m/min. Alumiiniumsulamite puhul kasutatakse vahelduvvoolu. Oksiidikelme purustamiseks detailide pinnal on vaja suurendada pluss polaarse voolu osatähtsust, seetõttu on vahelduvvool ebasümmeetriline. Vooluallika tunnusjoon on järsult langev, püsivooluga vooluallikas, mille põhielemendiks on reguleeritav trafo. Keevituskaare pinge on 12-14 V. Lisamaterjali varda valik on sarnane MIG/MAG keevitusel traadi koostise
Enne keevitamist tuleb jälgida, et keevitatavad pinnad on puhtad roostest, rasvast õlist jne. Rooste eemaldamine toimub kas traatkettaga või lihvkettaga (võib kasutada ka liivapaberit) ning õli ja rasv eemaldatakse vastavate lahuseid kasutades. Keevitusparameetrid Keevitatava plaadi paksus s: 8 mm Traadi diameeter: 1.0 mm Traadi etteandekiirus: 7 m/min Keevitusvool: 170 A Keevituspinge: 20 V Keevituskiirus: 40 cm/min Sulamiskiirus: 2.3 kg/h VÕIMALIKUD KEEVITUSDEFORMATSIOONID Keevisdeformatsioonideks võivad olla: 1. Pikipragu (õmbluse metallis, sulamispiiril, termojõutsoonis, põhimetallis) 2. Põikpragu (õmbluse metallis, termojõutsoonis, põhimetallis) 3. Radiaalpraod (õmbluse metallis, termojõutsoonis, põhimetallis) 4
..6 mm (väike läbisulatusvõime), valik tunduvalt väiksem madal tootlikkus ja kasutegur käsikaarkeevituse elektroodide (30...60%), suured kulutused omast, , üle 6 mm paksust kihti keevitusgaasidele ning keevitada ei saa . väike tootlikkus keevitusgaaside ja madal keevituskiirus, plahvatusohtlikkus.. Raskused kaitsegaasi kõrge hind. Võib stabiilse kvaliteedi tagamisega. tekitada elektromagnethäireid väliskeskkonnas. Kasutusala TIG-keevitust kasutatakse nii Gaaskeevituse osatähtsus on tootmises kui ka seadmete tänapäeval väikene, kasutatakse remondil
3,0 100...120 8...9 100...120 8...9 - - Automaatkeevitatakse sulamatute ja sulavate elektroodidega. Sulamatu elektroodiga võib keevitada kas lisametalli kasutamisega või ilma. Keevitusreziimid on toodud alljärgnevates tabelites. Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamiseta sulamatu elektroodiga automaaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Metalli Volframelektroodi Keevituskiirus Vool A Argoonikulu Paksus läbimõõt põrandõmbluse puhul m/h 1,0 2 40...70 25...50 5...6 1,5 3 50...80 20...45 6...7 2,0 4 80...120 20...40 7...8 3,0 4 150...200 15
..110 7...8 - - 3,0 100...120 8...9 100...120 8...9 - - Automaatkeevitatakse sulamatute ja sulavate elektroodidega. Sulamatu elektroodiga võib keevitada kas lisametalli kasutamisega või ilma. Keevitusreziimid on toodud alljärgnevates tabelites. Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamiseta sulamatu elektroodiga automaaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Metalli Volframelektroodi Keevituskiirus Vool A Argoonikulu Paksus läbimõõt põrandõmbluse puhul m/h 1,0 2 40...70 25...50 5...6 1,5 3 50...80 20...45 6...7 2,0 4 80...120 20...40 7...8 3,0 4 150...200 15..
titaani ja tema sulameid; magneesiumi ja tema sulameid. TIG keevituse eelised: sobib pea kõikide materjalide keevitamiseks; keevitusvoolu on lihtne sättida; soojussisestust hea juhtida; hea sulatus; võimalik keevitada õhukest materjali; võimalik keevitada ilma lisaaineta; ei tekita räbu; keevitusprotsess on hästi jälgitav; ei tekita pritsmeid; juurepind on puhas, kui kasutatakse juuregaasi. Puudused: aeglane keevituskiirus paksude materjalide puhul; tundlikkus keevituskiirusele; tundlikkus materjali puhtusele; vajalik juuregaasi olemasolu. TIG keevitusseade. TIG keevitusseade on sama, mis kaarkeevitamisel. Seade võib olla alaldi, kust saadakse alalisvoolu (DC) või vahelduvvoolu (AC). Uuemad seadmed on 4 varustatus juba mõlema vooluliigiga, mida saab valida vastavalt vajadusele. TIG keevitusvoolu iseloomustab järsult
gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarevahemiku lühiaegse lühistamisega või spetsiaalse süüteseadme abil. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli keevitustraati. 7 Õhukesi detaile (ääristatud servadega) keevitatakse ilma keevitustraadita. Keevitada võib nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. Keevitusvool, keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest. Seda keevitusviisi kasutatakse kõrglegeeritud terastest ja värvilistest metallidest (Al,Mg,Cu,Ni jt) ning nende sulamitest konstruktsioonide keevitamisel. Terminid alalisvool kaarvahemik keevituskiirus keevitusvool lisametall läbimõõt vahelduvvool üleskeeratud servadega 1. Keevituspõleti 2. Põhimetall 3. Volframelektrood 4
ülrmist piiri praktiliselt e ole. Selline suur materjalide paksusevahemik on võimalik keevitusparameetrite ja keevituskaare laiaulatusliku reguleerimisvõimaluse tõttu [2:93] Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend [4:231] MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspõleti päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu
toode paksus on alla 3 mm Madal jahtuvuse kiirus Parem keevitusõmbluse kaitse Tabel 2 Keevitus viiside eelised ja puudused. 7 KOKKUVÕTE Gaaskeevitus on suhteliselt lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks võrreldes kaarkeevitusega on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumutuspiirkond ehk termomõju tsoon. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalisest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Gaaskeevituse abil võib kokku keevitada peagu kõiki metallide ja nende sulameid, mis on kaasajal tööstuse kasutusel. 8
Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ning malmi. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Võrreldes elektergeevitusega on protsess suhteliselt aeglane. 1.1 Gaaskeevituse põhimõte Vajaliku gaasisurve reguleerimiseks avatakse põletil korraks kumbki gaasikraan, et tekiks gaasi läbivool läbi ballooni küljes oleva reduktori. Gaasi läbivoolul läbi reduktori reguleeritakse gaasisurve reduktori kraanist vajaliku surveni. Leegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil
Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Kasutatavad moodused ja seadmed Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Kuid on olemas ka mõned seadmed, mis on gaaskeevituse puhul vajalikud. Nendeks on: keevituspõleti,
Gaaskeevitus(pildil nr 1) kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse õhukesest, 1...3 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas
tekkiva gaaside joa keevisvanni. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu. Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus ning selle pinnale tardunud räbukoorik. Elektroodkeevitamine Keevituskiirus ja tootlikkus on elektroodkeevitusel väikesed ühe elektroodi sulamise aeg on ühe-kahe minuti piires, millele järgnevad ajakaod. elektroodi vahetamiseks ja kaare taassüütamiseks. Tänapäeval elektroodkeevituse osatähtsus väheneb, olles 20...25%. Elektroodkeevitamist kasuta takse kõikide teraseliikide, malmi, Cu-sulamite, piiratult ka Al-sulamite keevitamiseks.
tugiplaatidega ehk kristallisaatoritega. Perioodiliselt lisatakse keevisvanni pulbrilist räbustit. Kasutatakse ühe ja mitme elektroodiga üheläbimikeevitust. Keevitamiseks kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu, traadi etteandekiirus on konstantne. Kasutatakse kuni 950 ,, paksus madalsüsinik-, madallegeer- ja austeniitteraste keevitamiseks ühe läbimiga. Minimaalne õmbluse pikkus on 100 mm, maksimaalne 6500 mm. Protsessi iseloomustab kõrge tootlikkus (kuni 22 kg/h), suur keevituskiirus, väike lisamaterjali kulu, minimaalsed deformatisoonid, keevituspritsmete puudumine, kõrge kvaliteet. Vastakkaarkeevitus on keevitusprotsess tihvtide, poltide jms otspinna kaudu külgkeevitamiseks. 8. MIG/MAG keevitus, keevituse olemus ja kasutusalad. MIG/MAG keevitusseadme ehitus. Kaarkeevitust kaitsegaasis liigitatakse kasutatava kaitsegaasi omaduste järgi: keevitamine aktiivgaasis või keevitamine inertgaasis MAG 135, MIG 131.Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus 80.
dusest 100...500 A/mm2. Suurt voolutugevust võimaldab kasutada asjaolu, et keevitusvool juhitakse keevituselektroodile vahetult enne keevituskaart keevituspüstolis oleva voolukontakti kaudu. Võrreldes käsikaarkeevitusega kattega elektroodiga (MMA) e elektroodkeevitusega (tunnus number 111) on MIG/MAG-keevitusel järgmised eelised: suurem tootlikkus, pealesulatustegur e keevitustootlikkus on piirides 1,27 kg/h tingituna suurest voolutihedusest elektroodil; suurem keevituskiirus cm/min; puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused, mistõttu õmbluste kvaliteet on parem; lihtsam mehhaniseerida ja automatiseerida; keevitamisel ei teki räbu (v.a täidistraadi kasutamisel); keevitaja näeb vahetult õmblust ja keevitusvanni keevitamise ajal; keevituskaar soojuslikult kontsentreeritud, mistõttu termomõju tsoon on kuni 2 korda kitsam ning struktuurimuutused ja deformatsioonid põhimetallis väiksemad, suureneb läbikeevituse suurus;
Referaadis räägin ma gaaskeevitusest ja kõigest sellega seonduvast. Ise ma pole kunagi keevitanud ja valisin selle teema sellepärast, et tundus kõige huvitavam. Referaat sisaldab kõige tähtsamat ja paar joonist, et arusaadavam oleks. Üldskeem Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6
..............................................22 Kasutatud Kirjandus:.................................................................................................................23 3 Sissejuhatus Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik
Tekib palju pritsmeid ning seepärast püütakse antud piirkonda vältida. Pikkkaar : CO2 keevitamisel ei saa suurte keevitusvoolude puhul peentilksiiret suured tilgad kalduvad kõrvale ja tekib palju keevituspritsmeid ning õmbluste pind on konarlik. Impulsskaar : keevitamine toimub pihustuskaarega inertgaasides ( Ar või He). Keevituse plootvoolule lisanduvad vooluimpulsid sagedusega 20...400Hz ja esineb peentilksiire. Kasutatakse põhiliselt alumiiniumi keevitamisel, suureneb keevituskiirus. Täidistraatkeevitus Täidistraatkeevitus gaasikaitsega on kaarkeevitusprotsess, kus kaar põleb keevitatava pinna ja täidistraadi vahel, traati antakse automaatselt ette poolilt vastavalt sellele, kuidas see kaares sulab. Keevisvanni kaitseb välisõhu mõju eest juurde antav kaitsegaas. Kasutatakse nii inert, aktiiv, kui ka segugaase. Metalli üleminek ehk siire võib kaares toimuda erinevatel viisidel, olenevalt täidistraadi ja
Keevisliidete tüübid Põkkliide Joonis 5. Põkkliide "I" piluga [2:19] "I" pilu (vt joonis 5) kasutatakse põkkliidete puhul kuni 3 - 4mm paksusega materjalide keevitamisel, pilu jäetakse ca 2 - 2,5mm Joonis 6. Põkkliide ,,V" piluga Põkkliide ,,V" piluga kumera õmblusepealsega ja joonisel tähistusega (vt Joonis 6). Kumera pealsega õmblust nimetatakse tugevdusega õmbluseks ning selle saavutamiseks peaks keevituskiirus olema väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks Joonis 7. Põkkliide ,,V" piluga [2:23] Põkkliide ,,V" piluga sileda õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 7). Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada kumera õmbluse hilisema ülekäiamisega või niisuguse
Freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas on freesi pöörlemis-ja tooriku ettenihke suunad vastassuunalised. 37. Plasmakeevitus Kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks on kontsentreeritud ja ioniseeritud gaasivool, mis on tekitatud keevituskaare kokkusurumise abil. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiivselt jahutava suudmiku abil. Võib keevitada praktiliselt kõiki metalle, kõrge temperatuur, keevitusdeformatsioonid on üsna väiksed. Küllalt suur keevituskiirus ja läbikeevituse sügavus. TIG keevituse edasiarendus, ei vaja kaitsegaasi. 38.Voolava laastu vältimine Kõikidel võimalikel juhtudel tuleb kasutada laastumurdjaid, s. t. erilisi seadiseid, mis kindlustavad voolava laastu peenestamist lühikesteks lintideks 39. Isostaatpressimine Kasutatakse praktiliselt poorideta peeneteraliste materjalide saamiseks. Tihendatud pulber või pressis suletakse hermeetiliselt õhukesest rasksulava metalli või kuumuskindla terase lehest
2. Ultrahelikeevitus Tootlikus ja toote kvaliteet olenevad lõikuri 3. Hõrdekeevitus vastupidavuses, tänu uutele tööristaterastele ja 2) Elektroodkeevitus ülekõvadele tehismaterjalidele kvaliteet on Keevitus kaare t* on 5000- 6000 C tõusnud. Keevitusvool (Ic)- 10- 350 A Lõikeprotsesside liigitus: Nugalõikamine; Keevituskiirus ja tootlikus on väike. Käärlõikamine; Teriklõkamine Kasutatakse kõikide terasliikide, malimi, Al- Lõiketöötluse pinnakvaliteet: (v)- töötlemisviis sulamite, Cu- sulamite pole määratud; (-v)- kui peab töödeldama (joonis: Räbukoorik; Elektrood- kate, laastueraldamisega; (oV) kui lastu ei eraldata. elektroodivarras; keevituskaar; Gaas; 3) Treimine, lõikeprotsessi karakteristikud
18 Survekeevitusel saadakse keevisõmblus liitepindu kokku surudes, vajaduse korral lisaks ka kuumutades. Survekeevituse alla kuuluvad külmkeevitus, ultrahelikeevitus, hõõrdkeevitus, plahvatuskeevitus. 25.1. Elektroodkeevitus Elektroodkeevitamisel kinnitatakse keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevituskaare, mille temperatuur on 5000…6000 °C, toimel elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sulavad. Keevituskiirus ja tootlikkus on elektroodkeevitusel väikesed – ühe elektroodi sulamise aeg on ühe-kahe minuti piires, millele järgnevad ajakaod elektroodi vahetamiseks ja kaare taassüütamiseks. Tänapäeval elektroodkeevituse osatähtsus väheneb, olles 20…25%. Elektroodkeevitamist kasutatakse kõikide teraseliikide, malmi, Cu-sulamite, piiratult ka Al- sulamite keevitamiseks. Elektroodkeevitamine sobib materjali paksustele üle 1,0…1,5 mm.
õmblust püsikiirusega. 4...8 mm paksuse vase keevitamiseks võetakse süsielektroodi läbimõõduks 20 mm. Räbustis süsielektroodiga keevitusreziimid on allolevas tabelis. 19 Vase räbustis süsielektroodiga automaatkeevitamise reziimid elektroodi läbimõõduga 20 mm Lehe paksus paksus mm Vool Amprites Kaare pinge voltides Keevituskiirus m/h 4 780...800 18...19 22...23 6 960...980 8 1000 18 16 Tabel 3 Metallelektroodiga saab automaatkeevitada tavaliste keevitusautomaatidega. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga
annaabi.ee 
