27.Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest...
muutumisel. 19. Lehtstantsimine Lehtstantsimist kasutatakse sobivate mõõtmetega detaili väljalõikamiseks suurtest lehtedest. Selleks kasutatakse templit ja matriitsi. Peamised protsessi parameetrid on: templi ja matriitsi kuju, stantsimise kiirus, määrimine ning lõtk matriitsi ja templi vahel. Eraldusoperatsioon Tükeldamine on tooriku jaotamine kaheks või enamaks tooteks lahtist kontuuri mööda. Väljalõikamine on tooriku osa täielik eraldamine kinnist kontuuri mööda. Kujumuute operatsioonid- painutamine, sügavtõmbamine, ohendusega sügavtõmbamine, ahendamine ja avardamine, ääristamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine ja ribitamine, rotatsioonvormimine, ohendusega rotatsioonvormimine, õgvendamine. 20. Kärnmargid Avade ja õõnsuste saamiseks valandites kasutatakse kärne, mis asetatakse vormidesse ja toetuvad kärnmarkide poolt moodustunud pindadele. Antud töös on tegemist keskavaga valanditega
Question text Metalli suurima plastsuse tagab pingeolek Select one: a. igakülgne surve b. surve koos tõmbega c. igakülgne tõmme d. tasapinnaline surve Question 7 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Külmalt stantsitakse lehtmetalli paksusega kuni (mm) Select one: a. 5 b. 35 c. 20 d. 10 Question 8 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on lehtstantsimise põhilised kujumuute operatsioonid? Select one: a. sügavtõmbamine, äralõikamine b. ääristamine, mahalõikamine c. avalõikamine, puhastamine d. painutamine, ääristamine Question 9 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Masstootmises võib autode väntvõllid valmistada Select one: a. rotatsioonsepistusmasinatel b. vormstantsimise teel kuumstantsimisväntpressidel c. horisontaalstantsimismasinail d
1.1. Metallide survetöötlus 1.1.1. Liigitus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuurist. Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmet...
d. tõmbamist Küsimus 36 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Tõmbamine teostatakse Vali üks: a. igal temperatuuril allpool solidust b. temperatuuridel üle rekristalliseerumistemperatuuri c. kuumdeformeerimise teel d. külmdeformeerimise teel Küsimus 37 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Millised on lehtstantsimise põhilised kujumuute operatsioonid? Vali üks: a. painutamine, ääristamine b. sügavtõmbamine, äralõikamine c. ääristamine, mahalõikamine d. avalõikamine, puhastamine Küsimus 38 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgistatud Kliki küsimuselt märgistuse eemaldamiseks Küsimuse tekst Kuumsurvetöötluse temperatuurivahemiku ülemiseks piiriks on Vali üks: a. Tsul (200...300 C°) b. Tsul (50...200 C°) c. Tsul (250...400 C°) d
osa eraldamine teisest ette antud kontuuri mööda; Eraldusoperatsioonid: Mahalõikamine; tükeldamine; väljalõikamine; avalõikamine, sälkamisel; sisselõikamine; äralõikamine; puhastamine. 2. kujumuute, kus tasapinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm. Vormisoperatsioonid on: painutamine; sügavustõmbamine; ahendamine; avardamine; vormimine venitamisega; reljeefstantsimine. 4) Vormstantsimine
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallurgia ..................................................................................................................... 4 2. Metalli reaalne struktur .................................................................................................. 4 3. Kristalliseerumine ........................................................................................................... 5 4. Sulamid .......................................................................................................................... 5 5. Fe- Fe3C faasid...
6. Millised on tõmbamise teel saadud profiilide eelised valtsitud ja/või ekstrudeeritud profiilidega võrreldes? Saab toota kõrgendatud tugevusomadustega ja õhukese seinaga õõnestoodete saamiseks, tooted mille pikkuse ja läbimõõdu suhe on suur ( õhendusega sügavtõmbamine). 7. Milliseid tooteid (profiile) saab toota ekstrudeerimise teel? Varbmaterjalid, torud, kujuprofiilid, detailid 8. Millised on lehtstantsimise põhilised kujumuute operatsioonid? Painutamine, sügavtõmbamine, õhendusega sügavtõmbamine, ahendamine ja avardamine, ääristamine, vormimne venitamisega, reljeefstantsimine ja ribitamine, rotatsioonvormimine, õhendusega rotatsioonvormimine, õgvendamine. 9. Millised on lehtstantsimise põhilised eraldusoperatsioonid? Maha-, välja-, ava-, ära- ja sisselõikamine, tükeldamine, sälkamine, puhastamine 10. Millisel eesmärgil teostatakse rekristalliseerivat lõõmutamist metallide survetöötlemisel?
1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse ...
Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ......................
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
