keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. LAASTUTEKKEPROTSESS Masinaosi valmistatakse toorikutest. Toorik on tootmisobjekt, millest tema kuju, mõõtmete, pinnakareduse ja materjali omaduste muutmise tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Ettenihkeliikumine on treitera kulgliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Eristatakse pikiettenihet (piki tooriku telgjoont), - ristettenihet (risti tooriku telgjoonega), nurgiettenihet
Ei teki räbu. Ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Puudused: Sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. 5.Põhilised lõiketöötlemise protsessid silindriliste, tasapinnaliste detailide ning avade töötlemiseks. Ümardetailide töötlemine(treimine, ümarlihvimine), Tasapindade töötlemine(freesimine, hööveldamine,tasalihvimine), siseavade töötlemine(puurimine, sisetreimine, siselihvimine, avade keermestamine. 6.Treimise protsessi üldkirjeldus. Treipinkide jaotus. Treiterade tüübid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine. Treipingid jagunevad: universaaltreipink, revolvertreipink, karusselltreipink, automaattreipink.
2 Otspind Treimine 3 Välimine silindriline pöördpind Treimine 4 Otspind Tremine 5 Sisemine silindriline pöördpind Treimine 6 Sisemine silindriline pöördpind(ava) Puurimine 7 Sisemine otspind Treimine 8 Faasid 2*45° Treimine 9 Sisemine silindriline pöördpind(ava) Puurimine 1. Lõikeriist ja materjal Treimise korral kasutatakse kõvasulamitest lõikeriistu. ISO 513 järgi valin materjaliks P10, sest sellega töödeldakse teraseid(siluv treimine). 2. Kinnitusmoodus. Skeem. · Toorik kinnitatakse ava(d=55mm) kaudu kolmepakilisse padrunisse. Esmalt töödeldakse otspinnad otsatreiteraga(2 ja 4). Seejärel treitakse silindrilised välispinnad (1 ja 3) pikitreiteraga. Sisetreiteraga töödeldakse sisemine silindriline pind(5) sisetreiteraga ja
2 Ettenihe: s =,- Töökirjeldus: · Tooriku väljalõikamine latist 142 mm , kasutasime saagimiseks lintsaagi · Tooriku paigaldamine padrunisse · Astmetreiteraga otspindade silumine · Silinderpindade kooriv töötlemine · Silinderpindade siluv töötlemine · Faaside treimine Kokkuvõte: Praktikumi käigus omandasime esialgsed teadmised treipingist ja treimise põhimõtetest. Harjutasime kruviku ja nihiku kasutamist ja lugemist, tutvusime erinevate treiteradega. Saime ka selgeks, kuidas hooldada treipinki nii, et ka järgmistel oleks seal hea tööd teha.
Töötlusvaru: Töötlusvaruks (üldiseks) nimetatakse metallikihti, mis tuleb toorikult tingimata eemaldada lõplikult töödeldud detaili saamiseks. Paljusid detaile töödeldakse järjest mitmetel pinkidel, igaühel eraldatakse vaid osa üldisest töötlusvarust. Treipingis eemaldatavat metallikihti nimetatakse treimise töötlusvaruks. Metalli osa, mis eraldatakse toorikult ühe käiguga, nimetatakse laastuks. Liikumised ja pinnad treimisel. Treipingil saab lõigata ainult siis, kui üheaegselt toimub kaks põhiliikumist: pea- ja ettenihkeliikumine. Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest.
Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. 3 Koostas: Reppy 21.11.2012 7. Treimine Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus e
Tooriku või toote üksikutest osadest ühenduste moodustamine. d. Toorikute või toodete üksikute osade lõplik töötlemine Tagasiside Õige vastus on: Tooriku või toote üksikutest osadest ühenduste moodustamine.. Küsimus 2 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnoloogiliseks protsessiks nimetatakse: Vali üks: a. Tootmisprotsessi seda osa, milles toimub toodetava objekti vaid mehaaniline töötlemine b. Detaili valmistamist treimise, freesimise, puurimise ja lihvimisega c. Tootmisprotsessi seda osa, milles toimub toodetava objekti olukorra (kuju, mõõtmete, omaduste jm) muutmine ja selle muudetud olukorra kindlaksmääramine (mõõtmine) Tagasiside Õige vastus on: Tootmisprotsessi seda osa, milles toimub toodetava objekti olukorra (kuju, mõõtmete, omaduste jm) muutmine ja selle muudetud olukorra kindlaksmääramine (mõõtmine). Küsimus 3 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus
(50 jaotist vastab trumlil 0,5mm, üks jaotis on 0,01 mm) 5. Tolerantsid ja istud, hälbed. Hälve- kõrvalekalle nimiläbimõõdust. Tolerants- ülemise ja alumise hälbe vahe (+-) ist- detailide omavahelise ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse 20, IT01-IT18 (IT01 IT0 IT1 IT2 IT3...) masinaehituses IT05-12 5.Variant 1. Lõikenurga vähendamise + ja - + lõikab hästi - kulub kiiremini 2. Põhimõtteline erinevus treimise ja freesimistööde vahel? Treimisel pöörleb detail, freesimisel tööriist. 3. Jõudude jaotus lõiketöötlemisel. Pz=4 x Ptelg Pz=2,5 x Prad paremale Ptelg, keskele Pz-lõikejõud, alla Prad 4. Soojusbilanss lõiketöötlemisel? LAAST 50-80% (70%), TÖÖRIIST (10%-40%) (25%), DETAIL 5-10% (4%), ümbritsev keskond 1% 5. Treitera püsivus. Püsivusajaks nim. treitera tööaega. Kõige rohkem mõjutab püsivusaega lõikekiirus.
töötlusviisiks universaalse treipingi ning kasutan treimisel paenutatud otsatera. Otsatreimisel on saavutatav ka soovitud pinnakaredus. (tabel 1 järgi). Kui detaili toodetakse masstootmises siis on otstarbekas kasutada automaattreipinki, mille tootlikus on oluliselt suurem ning inimese ülesandeks on vaid pingi seadistamine, terade vahetamine ning toorikute paigaldamine pinki. Kuna töödeldakse kahte paralleelset pinda (1 ja 2) saab kogu treimise sooritada ühe operatsiooniga ning ühe paigaldusega.baaspinnana kasutan detaili välist silindrilist musta (töötlematta) pinda. Detail kinnitatakse kolmepakilise padruniga treipinki ning sooritatakse Pinna 1 ja 2 töötlus. Treitera valikul pindade töötlemiseks tuleb lähtuda pindade asendist treipingi suhtes. (silindrilised pinnad, otspinnad, kaldpinnad, kujupinnad). Antud detaili puhul on mõlemad
trumlil 0,5mm, üks jaotis on 0,01 mm) 5. Tolerantsid ja istud, hälbed. Hälve- kõrvalekalle nimiläbimõõdust. Tolerants- ülemise ja alumise hälbe vahe (+-) ist- detailide omavahelise ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse 20, IT01-IT18 (IT01 IT0 IT1 IT2 IT3...) masinaehituses IT05-12 5.Variant 1. Lõikenurga vähendamise + ja - + lõikab hästi - kulub kiiremini 2. Põhimõtteline erinevus treimise ja freesimistööde vahel? Treimisel pöörleb detail, freesimisel tööriist. 3. Jõudude jaotus lõiketöötlemisel. Pz=4 x Ptelg Pz=2,5 x Prad paremale Ptelg, keskele Pz- lõikejõud, alla Prad 4. Soojusbilanss lõiketöötlemisel? LAAST 50-80% (70%), TÖÖRIIST (10%-40%) (25%), DETAIL 5-10% (4%), ümbritsev keskond 1% 5. Treitera püsivus. Püsivusajaks nim. treitera tööaega. Kõige rohkem mõjutab püsivusaega lõikekiirus.
lõikeserva kõige kõrgemaks punktiks ja positiivseks, kui tera tipp on lõikeserva kõige madalamaks punktiks. Sellisel juhul liigub negatiivse nurga .............korral laast vasakule, st töötlemata pinna poole, mis vähendab töödeldud pinna vigastamise ohtu. Tavaliselt on nurga ............väärtus piires -4...-8 kraadi. Kuna negatiivse nurga ..........korral mõjuvad löögilise töötlemise korral löögid tera tipule (mis on treitera kõige nõrgem koht), siis löögilise iseloomuga treimise korral kasutatakse treiterasid, mille lõikeserva kaldenurk ...... on piires 0...10 kraadi, mis viib löökide esmase mõjupunkti teriku tipust kaugemale, lõikeserva keskosa poole. ISO standardi kohaselt on pealõikeservanurga märk (kas positiivne või negatiivne) vastupidine Venemaa kirjanduses kasutatavale pealõikeservanurga märgile [Jaanson]. Lõikeprotsessi käigus (kinemaatilises süsteemis) treitera nurgad mõnevõrra muutuvad, sõltuvalt
1) Kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldusmise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikesrva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 2) Treimise gomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. Treimise põhioperatsioonid ja treilõikurid: Treimistööd liigitatakse musttöötlemiseks ehk koorimiseks, mis eraldub tooriku põhilise töötlusvaru, ja poolpuhastöötlemiseks ehk silumiseks ja puhastöötlemiseks ning peentöötlemiseks, mis annab tootele lõpliku kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi.
pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. 47.Treimise erinevad operatsioonid Lihvketaste abrasiivaine (teemant, ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) mahuline sisaldus on 20...60%. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine,
Välistatud pole öötöö. Tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel tulenevad tehtava töö vajadusest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõttesiseses dokumendis. 2. Töö sisu 2.1. Töötaja asub tööle sekretärina. 2.2. Töö sisuks on UÜ juhataja Vassili Parmakovi poolt antavaid igapäevaseid juhiseid, tegeledes muuhulgas/lisaks ka kohvi tegemise, telefonikõnedele vastamise, hädavalede treimise, dokumentide paljundamise, dokumendihalduse, personalitöö ja assisteerimisega. Töötaja põhiülesanded, Töötaja õigused ja kohustused tööülesannete teostamisel ning Töötaja vastutus on täpsemini määratletud ametijuhendis, mis on Töölepingu lahutamatuks lisaks. 2.3. Töötaja kohustub järgima Tööandja põhikirja, juhatuse ja otsese ülemuse seaduslikke
Kaarkeevitamine räbustis on Abitagapind; Tipp; Pealõikeserv; Peatagapind) kaarkeevitusprotsess, kus keevituskaar põleb Põhinõuded lõikuri materjalid: pulbrilise räbusti kihi all katteta keevitustraadi ja Kõvadus, kulumikindlus, tugevus, soojuskindlus, detaili vahel. keemiline stabiilsus (Joonis: Keevitustraat; voolukontakt; Räbusti; 6) Treimise erinevad operatsioonid Räbukelme) Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja 6) Kontaktkeevitamine tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu Kontaktkeevitamine on survekeevitusmeetodite (kujupindu), samuti lõigata keeret. rühma üldnimetus, kus metallid ühendatakse Treimise põhioperatsioonid on: 1) silinderpinna
Eriti on see oluline täpsete istamispindade nimimõõtmete normimisel ja hoiab kokku tootmiskulutusi. Kui arvutustega on selgunud, et nimimõõde peab olema piirides 65...75 mm, siis valitakse või ümardatakse see mõõtmele 71, kuna see on eelisarv! 23. Mida nimetatakse tolerantsiväljaks ja kuidas seda kujutatakse skeemil? Ülemine ja alumine hälve moodustavad kokku tolerantsvälja . 24. Tooge mitmeid näiteid kellindikaatorite kasutamise kohta? Treimise juures on kõige tähtsam asi, mootorratastel süüte panekul näiteks. 25. Tooge näiteid mitmesuguste mõõtmismooduste kohta, nagu absoluutne, ja kaudne mõõtmine. Otsene mõõtmine - võrreldakse mõõdetava keha pikkust vahetult mõõtühikuga näiteks : temperatuuri, massi, pikkust Kaudne mõõtmine - mõõtarv saadakse arvutuste teel . Näiteks pindalala, ruumala, kiirus jne 26
....................................................................................... 24 30. Terikumaterjalid ......................................................................................................... 24 31. Pinnetega kermised .................................................................................................... 24 32. Terikumaterjali kõvadus-temperatuurist ..................................................................... 25 33. Treimise karakteristikud ............................................................................................. 25 34. Revolvertreipink ......................................................................................................... 25 35. Kamm ja hambalõikamine ........................................................................................... 26 36. Lihvimine ...................................................................................................................
Teda oli ema poolt väiksena palju hellitatud kuigi ta ise seda eriti ei mäleta, sest tema ema suri ära kui poiss oli väike. Üsna varsti tuli perre uus ema ning Hindrik sai juurde viis venda, kellest täisealisteks kasvasid ainult kolm. Hindriku arvates jäi ta õdede puudumise tõttu hellusest ilma. Kuna maa-elus on kõigil alati toimetamist, ei tulnud ka Prantsil kaua oodata enne kui ta oma esimest tööd tegema määrati. Esimesteks ülesanneteks oli tal treimise juures tule näitamine, hane- ja seakarjas käimine ning mesiaias valvamine. Viimane talle muidugi meeldis, sest ta sai samal ajal aia ääres raamatuid lugeda. Tal ei hakanud kunagi igav, sest enamasti tegi ta neid töid koos teistega. Hindriku hariduskäik algas juba viiendal eluaastal kodus õppimisega, isa õpetas talle kõiki oma elutarkusi, esijoones lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Õppematerjale ei olnud sellel ajal eriti saadaval
koolduda või murduda. Peale eespool mainitud tegurite toimub pöörleval lõikamisel ka kinemaatiliste lainete teke. Kinemaatilised lained põhjustavad samuti pinna kvaliteedi languse. Lainete suurus sõltub eendekiirusest, lõikeservade arvust, instrumendi läbimõõdust ja detaili pöörlemiskiirusest. 15 Ettevalmistus treimiseks Enne treimise alustamist tuleb ette valmistada treitav toorik, esmalt eemaldada detaililt kõik naelad ja muud võõrkehad. Puidu treimiseks vali selline materjal, millel puuduvad oksa kohad. Joonlaua abil tee kindlaks ja märgi ära töödeldava detaili mõlema otsa tsentrid. Töödeldava detaili mõlemasse otsa puuri tsentri augud ja anna seejärel töödeldavale detailile võimalikult suur pöördkeha kuju.
· võimaldab kaasata tootmisesse roboteid ja rakendada automatiseeritud töötsükleid ¨ võimaldab näiteks treimisel kasutada programmeeritud laastumurdmist (ettenihke tsüklilise muutmise teel) ¨ · võimaldab keeruka kujuga treimisel hoida konstantset lõikekiirust v (v=PI()dn, kus d - töödeldav läbimõõt, n-pöörlemissagedus) ¨ · võimaldab kasutada alalisi tsükleid soonte ning sfääriliste pindade treimise ja keermestamise kohta · kui ette anda töötlusvaru, siirde maksimaalne lubatav lõikesügavus ja töötlusrežiimid, annab arvuti automaatselt käsu kogu töötlusvaru eemaldamiseks järgnevate siiretega · võimaldab automaatset instrumendivahetust: instrumendivahetuse ajakulu on minimaalne · võimaldab eelhäälestusega instrumentide kasutamist: häälestamise ajakulu on minimaalne
pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. 47.Treimise erinevad operatsioonid Lihvketaste abrasiivaine (teemant, ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) mahuline sisaldus on 20…60%. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine,
3 1. ÜLESANDE SISU Kirjeldada detaili valmistustehnoloogia vastavalt joonisel tähisega MME214-K-V12 toodud nõuetele. Määrata vajalikud tööpingid, operatsioonid, siirded ja läbimid. Vastavalt valitud tehnoloogiale määrata instrumendi ja kinnitusrakistus. Määrata vajalikud instrumendid siirete teostamiseks treimise operatsioonil ning lõiketöötlusrežiimid. Vastavalt valitud lõikerežiimidele arvutada lõikevõimsus (R), pinnasiledus (F), masinaaeg ning instrumendi eluiga. Arvutada ettevõtte kulu partii valmistamiseks. Partii suurus 200 tükki. 4 2. LINTSAAG BOMAR STG275 Lintsae valik põhines sellel, kuna on olemas masina kasutamise kogemus.
Omadustelt homogeenne Ei muuda oma kuju ja mõõtusid niiskuse toimel. Kertopuu on kerge ja tugev. Kertopuu on olemuselt lähedane meile tuttavale liimitud vineerile. Tiheduselt ja tasakaalustatuselt on kertopuu tooted paremad saematerjali ja liimpuidu painde-, nihke- ja surveomaduste poolest. 31 Selgita mis materjal on spoon. Kuidas spooni valmistatakse? Kus spooni kasutatakse? Spoon on kindla mõõduga ja kvaliteediga pakust hööveldamise või treimise teel lõigatud õhuke lehtmaterjal. Spoonilehe paksus võib olla 0,6..6 mm. Spooni kasutuvaldkonnad : Viimistluskihina kilpide pealistamisel mööblitööstuses (peamiselt höövelspoon). Ristvineeri valmistamiseks (treispoon). Painutatud liimitud detailide valmistamiseks mööblitööstusele. 4 32 Selgita mis materjal on ristvineer. Kuidas ristvineeri valmistatakse? Kus ristvineeri kasutatakse?
Omadustelt homogeenne Ei muuda oma kuju ja mõõtusid niiskuse toimel. Kertopuu on kerge ja tugev. Kertopuu on olemuselt lähedane meile tuttavale liimitud vineerile. Tiheduselt ja tasakaalustatuselt on kertopuu tooted paremad saematerjali ja liimpuidu painde-, nihke- ja surveomaduste poolest. 31 Selgita mis materjal on spoon. Kuidas spooni valmistatakse? Kus spooni kasutatakse? Spoon on kindla mõõduga ja kvaliteediga pakust hööveldamise või treimise teel lõigatud õhuke lehtmaterjal. Spoonilehe paksus võib olla 0,6..6 mm. Spooni kasutuvaldkonnad : Viimistluskihina kilpide pealistamisel mööblitööstuses (peamiselt höövelspoon). Ristvineeri valmistamiseks (treispoon). Painutatud liimitud detailide valmistamiseks mööblitööstusele. 4 32 Selgita mis materjal on ristvineer. Kuidas ristvineeri valmistatakse? Kus ristvineeri kasutatakse?
on kontaktide vaheline sädelahendus. Töödeldakse elektrit juhtivaid materjale. Kasutatakse lühiajalisi sädelahenduse impulsse. Vaja elektroodi. Pinna karedus sõltub sädelahenduse sagedusest- suuremal sagedusel on siledam pind. Madal tootlikkus ja suur tööriista kulumine. 70. Lõiketerad kaetakse TiN ja TiCN- iga , et terad oleksid tugevamad, lõikepüsivamad ja kulumiskindlamad. 71. Freesimise ja treimise erinevus? Treimisel on pealiikumine tooriku pöörlemine, mis määrab ära ka laastueraldumise kiiruse. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhtelise liikumise kiirus pealiikumise sihis. Freesimisel on pealiikumine freesi pöörlev liikumine. Freesimine on ka treimisest tunduvalt keerukam nii kinemaatika kui ka lõikuri geomeetria poolest 72. Plasmakeevitus- kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks konsentreeritud ja
Liistude vahele jäätakse vahed , millede kaudu saab liikuda õlitus ja jahutusvesi. "Tünnimeetodil" koostatud laagrite liistud töödeldakse vastavalt laagri diameetrile vajalikule laiusele ja nurga all . Seejärel kinnitatakse rakise peale ja treitakse pealmine pind mõõtu. Peale seda laotakse liistud laagri hülssi ja fikseeritakse kahelt poolt horisontaaltaspinnas fikseerimisliistudega. Edasi treitakse laager seestpoolt. Teise treimise operatsiooniga lastakse treitera laagri lõtku jagu alla ja treitakse uuesti. Komplekteeritud laagri hülsid pressitakse dedvudtoru sisse üks vöörist teine ahtrist. Bakautlaagrite korral valmistatakse laagri alumised liistud puidukiu ristisuunas ja ülemised pikisuunas . ülemiste ja alumiste liistude vahele on pandud valgevask tugiliistud , mis fikseerivad liistude asendi hülsis ega anna neile võimalust sõuvõlliga kaasa pöörlemiseks.
Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis v=Dn m/min, kus D-tooriku suurim läbimõõt lõikealas m, n-tooriku pöörlemissagedus min-1 Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lüikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas s=s0n mm/min 2. Treimise geomeetrilised karakteristikud. Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. 12. Treipingid. Spindlisõlmed Otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamise aluseks võetakse töötlemismeetod , mis hõlmab lõikurit, töödeldava pinna kuju ja töötlemisskeemi.
Kasutades summeeritud ajanormide väärtust, arvutan välja teoreetilise pinkide arvu Pa, mille ümardan lähimaks suuremaks täisarvuks, saades vajaliku pinkide arvu Pv. Arvutan saagimise teoreetilise pinkide arvu: TUV W2 7333 A,? Pa = = = 0,2 tk, XYD < @3 2B3= @3 seega siit järeldub vajalik lintsaagide arv 1tk Arvutan treimise teoreetiliste pinkide arvu: TUV W2 7333 A,> Pa = = = 0,8 tk, XYD < @3 2B3= @3 seega siit järeldub vajalike treimiskeskuste arvuks 1tk, samuti arvestan ettevõtte arenemis perspektiive ja soovi suurendada tootlikust, mistõttu lisan ühe treimiskeskuse juurde , mis tagab kiirema tootlikuse, kui langetab seadmete koormust.
KOLVIRÕNGAD Jagunevad: kompressiooni e surverõngad õlirõngad Ülesanne: kompressioonirõngad tihendavad kolvi ja hülsi vahet õlirõngad kraabivad liikse õli hülsiseintelt maha Rõngastele esitatavad nõuded: väikese hõõrdumisega kuumuskindlad vetruvad Kompressioonirõngad: Malmist, süsinikmalmist, tavaliselt omab ristkülikulist ristlõiget, valmistatakse treimise teel ja termofikseeritud teel valmistatud rõngad Treitud rõngas: vabas olekus on rõngastel suurem luku pilu ja silindrisse pannes lukupilu peab jääma etteantud lõtku piiridesse ( liigasuur pilu tekitab gaaside ebatiheduse, liiga väike pilu võib tekitatada rõngaste kinnikiilumise ohu). Toorik treimisel on nõrgalt ovaalse kujuga ( sama kuju kui seda on rõngas vabas olekus) sellest treitud rõngastele freesitakse lukupilud ja rõngapinnad lihvitakse.
tatakse sinna mehaaniliselt. Mehaaniline kinnitus lõikamine, lihvimine. võimaldab plaadi ühe lõikeserva nürinemisel kasu- Lõikeprotsesse iseloomustavad tehnoloo- tada teisi. gilised karakteristikud. Vaatleme neid treimise näitel (sele 2.35). Sele 2.35. Lõikeprotsessi karakteristikud treimisel Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiru- se. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealii- Sele 2.33. Treilõikur
massiivpuidust liimkilp; lamellid võivad olla ka omavahel kokku liimimata Kihtide kiudude suund on omavahel risti Plaat on ehituselt paksuses sümeetriline st. kihte on ala paaritu arv (3,5) Kasutusalad Ehituskonstruktsioonid (seinad, katused, fassaadid) Siseviimistlus Mööbli valmistamine Spoon. Spoon on pakust hööveldamine või treimise teel lõigatud õhuke lehtmaterjal Spoonilehe paksus võib olla 0,6..6mm Spooni kasutusvaldkonnad : Viimistluskihina kilpide pealistamsiel mööblitööstuses (peamisel höövelspoon ) Ristivineeri valmistamiseks (treispoon) Painutatud liimitud detailide valmistamiseks mööblitööstusele (treispoon) Vastavalt valmistamisviisile eristatakse : Höövelspoon Treispoon
annaabi.ee 
