on nõutavad ettenihkeliikumiskiiruse piirid; 3) milline peab olema pingi koostude tugevus ja jäikus. 29. Millest sõltub lõikevõimsus? Lõikevõimsus sõltub peamiselt tangestsiaalsest lõikejõu komponendist Fz. 30. Seletada joonist. Detaili kujunemine tsentrite vahel treimisel. 1 - spindel; - 2 - padrun; 3 - tsenter; - 4 - töödeldav detail; 5 - pöörlev tsenter; 6 - pinool; 7 - suport; 8 - treilõikur. 31. Kuidas peab tööriistakonstruktor teriku kujundama? Nii, et: 1) terik oleks võimalikult suure kujupüsivusega; 2) lõikamiseks vajalik jõud oleks võimalikult väike; 3) laastu kuju vastaks vaadeldavas tehnoloogiasüsteemis kehtivatele nõuetele laastu kujule. 32. Mis kuulub tehnoloogia protsessi projekteerimisel lahendatavate ülesannete hulka? Etteantud töötluskvaliteedi tagamiseks on vaja teatud hulk töötlusjärke (näit. kooriv-,poolpuhas- ja puhastöötlus). 35. Mida peab arvestama võlli treimisel?
Ehkki erinevate töötlusviiside jaoks kasutatakse erineva geomeetriaga lõikureid, vaatleme alljärgnevalt lõikeinstrumendi geomeetriaelemente treitera näitel. 1. Määra treitera lõikeosa pinnad ja servad. 1. Põhitasand 2. Esipind 3. Peatagapind 4. Abitagapind 5. Pealõikeserv 6. Abilõikserv 7. teratipp Lõikuri töönurki mõõdetakse lõike-, põhi- ja lõikuvatel tasanditel. Lõiketasand (inclination plane) on lõikepinna puutetasand, mis läbib teriku pealõikeserva. Lõiketasand on alati risti põhitasandiga. Põhitasand (reference plane) on lõikeserval antud punktis lõikekiiruse vektoriga sihiga risti olev tasand. Põhitasand on pikiettenihke ja ristiettenihke suundadega paralleelne tasand. Risttasand on antud punktis lõikeservaga risti asetsev tasand. Teriku kujundusnurgad määravad selle tööosa elementide asendi ruumis koordinaaditasandite suhtes ja omavahel. Neid nurki nimetatakse teriku staatilisteks nurkadeks
eemaldamisega) Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood:xxxx x4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev 05.06.2013 05.06.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: Harjutustöös tuleb koostada valamise teel saadud tooriku pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Töös tuleb lahendada järgmised ülesanded: 1) Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja-pingi tüübi valik. 2) Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3) Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. Detaili joonis: 1. Lõiketöötlemisviis ja pink Tulenevalt detaili pinna kujust valisin pinkide tüübiks universaaltreipingi ja vertikaalpuurpingi. Seetõttu, et detaili kinnitamine kuulub lihtsate detailide alla. Lõiketöötlemisviisiks valin terimimise ja puurimise. Pinna 1 töötlemiseks kasutan sisetreimist.
Erilõikejõud kc teisendamine siiretel kasutatavale režiimile [8]: 𝑚𝑐 0,4 𝑘𝑐 = 𝑘𝑐0,4 × ( ) × 𝐾𝑍 → (𝑁/𝑚𝑚2 ) 𝑓𝑛 × 𝑠𝑖𝑛𝐾𝑟 kc0,4 – erilõikejõud 0,4 mm paksuse laastu eraldamiseks, N / mm2 fn – ettenihe, mm / p Kr – teriku peanurk plaanis, ⁰ KZ – lõikeprotsessi arvestatav koondparandustegur mc – astmenäitaja Pinnakareduse Ra arvutamiseks on kasutuses valem [6]: 𝑓𝑛 2 𝑅𝑎 = × 56 → (𝜇𝑚) 𝑟𝑒 fn – ettenihe, mm / p re – teriku tipuraadius, mm
..................................................................................................10 5.1 Väliskontuuri terik (otspinna kooriv,väliskontuuri kooriv,väliskontuuri viimistlus): 10 5.2 Tsentripuur:........................................................................................................... 11 5.3 Puur:...................................................................................................................... 11 5.4 Soone teriku hoidik:.............................................................................................. 11 5.5 Siseviimistluse teriku hoidik:................................................................................ 11 5.6 Mahalõike teriku hoidik:........................................................................................ 11 6. Instrumendi eluiga ja masinaaeg :....................................................................................................12
2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- normaaljõud laastule teriku esipinnal Fn ja laastu ning teriku esipinna vaheline hõõrdejõud Ft. Metalllaastu liigid: töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on omakoda seoses tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töötdeldav materjal kui ka lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel need praktiliselt puuduvad. Suurtel kiirustel, samuti plastsete metallide lõikamisel, laastu elemendid jäävad
· kujutera, · keermetera, · sisetreitera, · siseastmetera · painutatud välistera 3. Nimetage treiteriku osad ja elemendid. Treiteriku osad ja elemendid on: lõikeosa ehk terik, kinnitusosa ehk pide (korpus), pea- ja abilõikeservad ning tera tipp. 4. Loetlege lõikeparameetrid treimisel ja teistel töötlemisviisidel (freesimine, puurimine jm). Lõikeparameetrid treimisel on: lõikekiirus, ettenihe ning lõikesügavus. 5. Millist rolli täidab teriku pelõikeserv? Pealõikeserv omab põhirolli, nimelt lõiketööd on teostatud just pealõikeserva poolt. 6. Miks on vaja teada lõikeriista kujundusnurki? Teriku kujundusnurki on tähtis teada, sest need määravad kindlaks teriku elementide asendi kordinaattasandite ja teineteise suhtes ruumis. Kujundusnurgad mõjutavad oluliselt laastu tekkimist, lõikejõude, tera kuumenemist ja püsivusaega. 7. Kuidas mõjutab esinurga suurenemine lõikeprotsessi?
väga kõvadest ja sitketest materjalidest keerulise kujuga detailide valmistamiseks c. madalsüsinikterastest silindriliste detailide valmistamisel d. madalsüsinikterasest detailide tasapindade töötlemiseks Küsimus 5 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Elektererosioontöötlemine põhineb: Vali üks: a. töödeldava materjali abrasiivkulutamisel b. töödeldava materjali mehaanilisel purustamisel teriku lõikeserva poolt c. töödeldava materjali survega töötlemisel d. töödeldava materjali pinnakihi purustamisel sädelahenduste abil Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Lõiketöötlemise protsessi parameetrite iseloomustamiseks kasutatakse nn. Taylori valemit. Sellest valemist võib teha järgmise järelduse: Vali üks: a
esialgseks töötlemiseks Question 6 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Mittetraditsioonilisi töötlemismeetodeid iseloomustab: Select one: a. väike tootlikkus, võimalik töödelda keerulise kujuga pindu, kõvades materjalides , nt. karastatud terases b. suur tootlikus, märgatavad jõud lõikeprotsessis c. massiline kasutamine süsinikteraste töötlemisel d. lõikeprotsessis laast eemaldatakse teriku abil mehaaniliste jõudude toimel Question 7 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Treimisel kasutatakse lõikeprotsessis järgmisi liikumisi: Select one: a. toorikule perioodiline edasi-tagasi kulgev lõikeliikumine ja lõiketerale piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine b. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ettenihkeliikumine kulgevalt piki tooriku telje c
Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 13.05.2013 Töö eesmärk: Harjutustöös tuleb koostada valamise või vormstantsimise teel saadud toorikute pindade lõiketöötlemise tehnoloogia. Lahendatakse järgmised ülesanded: · Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. · Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. · Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. 8 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik Positsiooni Lõiketöötlusviis Seade d 1. Hammasvöö, otspind, tasapind, 127,6, Treipink h=40, treimine 2
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Tehisteemant leiab põhiliselt kasutamist: Vali üks: a. elektererosioontöötlemisel b. malmi ja terase koorival treimisel c. kõvade materjalide lihvimisel ja abrasiivtöötlemisel d. madalsüsinikteraste puurimisel Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Teriku kasvaja tekkimine on lubatud nähtus järgmisel töötlemisviisil ja negatiivne järgmisel: Vali üks: a. ümarlihvimisel lubatud, tasalihvimisel välditav b. lubatud elektererosioonitöötlemisel, elektrokeemilisel töötlemisel välistatud c. koorival töötlemisel lubatud, puhastöötlemisel välditav d. lubatud puhastöötlemisel, välditav koorival töötlemisel Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks ja piiratult Al- Keevitamisel ei teki räbu sulamite remontkeevituseks Ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada · Elektroodkeevitus sobib kõigile keevisõmbluse Parem on õmbluse kvaliteet. asenditele, kui valitakse õige elektrood ja keevitusparameetrid lõikuri teriku (lõikuri lõikava osa) materjali ja geomeetria valikust. Vaatleme lõikuri teriku geomeetriat treilõikuri (treimisel kasutatava lõikuri) näitel. Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised
Treitera valikul pindade töötlemiseks tuleb lähtuda pindade asendist treipingi suhtes. (silindrilised pinnad, otspinnad, kaldpinnad, kujupinnad). Antud detaili puhul on mõlemad pinnad otspinnad, mille töötlemisjärgne pinnakaredus peab olema 6,3 m (poolpuhas töötlemine), sellest tulenevalt töödeltakse neid otsateraga, mis võimaldab pinnakaredust 3,2- 12,5 m. (sõltuvalt lõikekiirusest ning ettenihkekiirusest) Kuna detail on hallmalmist on piiratud ka teriku materjali valik.kaasaegsed treiterad on reeglina valmistatud pinnetega kõvasulamplaatidest terikutena, mis kinnituvad mehaaniliselt terakeha lõikeotsakülge. Vale treitera valimisel võib see puruneda või liiga kiiresti kuluda. Teriku valikul kasutan Tabel 2 .( Lõiketöötlemisel kasutatavate karbiidkeerimiste grupid ISO531 järgi). Vastavalt tabelile on otstarbekas kasutata teriku materjali M20 ISO jaotuse järgi, mis on mõeldud terase, terasvalu, kuumuskindlate teraste,
........... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid .......................................................................................................................... 3 8. Metallilaastu liigid ..................................................................................................................................... 3 9. Lõikuri teriku geomeetria .......................................................................................................................... 4 10. Lõikuri kulumine ja püsivusaeg ............................................................................................................... 4 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. ...................................................... 5 12. Treipingid. Spindlisõlmed ...................................................
Lõiketõõtluse KT. NR. 2 1. Instrumendi kulumine Kulumine mehaanilisel kulumisel o Peamine nähtus lõikeprotsessis, põhjustab lõikevõime vähendamist. o Kantakse lõikeriista tööpindadelt ära materjali osakesi. o Suurenevad lõikejõud, temperatuur o Halvenevad pinnasiledus ning teriku vastupanu lõikejõududele. Instrumendi eluiga o Instrumendi eluiga on funktsioon lõikekiirusest Vc ja ettenihkest fn. o Mida suuremad lõiketöötlus režiimid seda väiksem on instrumendi eluiga o Instrumendi elueaks loetakse maksimaalsetel lubatud režiimidel 15 min tööaega. Kulumise liigid o Abrasiivne kulumine – Tekib kahe pinna omavahelisel hõõrdumisel, kõvad
tööviljakust ja töötlemise kvaliteeti. Terik – lõikeriista mõtteline osa, mis on ette nähud laastu tekitamiseks. Treimistöödel kasutatakse mitmesuguseid lõikeriistu. Nende kõigi töö- põhimõte on sama. Lihtsaim lõikeriist on treitera. Tema terik on kiilukuju- line. Treimisel lõikub terik pingi töömehhanismiga edasi antud jõu F toi- mel tooriku pinnakihti ja eraldab selle ( vt.joon. ). Tooriku surutud pinnakihis tekivad sisepinged. Teriku edasisel sissetungimisel sisepinged pinnakihis kasvavad. Kui sisepinged ületavad metalli molekulidevaheliste sisejõududega määratud pinge, eraldub tooriku pinnakihist kokkusurutud element ja tõuseb mööda treitera esipinda üles. Treitera edasiliikumisel surutakse kokku järgmine element, see eraldub samuti ja nii moodustubki laast. Töötlustingimustest sõltuvalt võib laast moodustuda mitmel kujul. Lülilaast tekib kõvade ja vähesitkete metallide väikese kiirusega
Siseava töötlemiseks on vaja kasutada siseastmetera ja kui I paigaldusega ei ulatunud kogu sisepinda töötlema sisetreiteraga, siis lisaks see ka. III paigaldus paigaldamine puurpinki, kus puuritakse vastavad avad. Pind 1: otsatera R Pind 2: välistreitera R Mõlema pinna puhul on nõutud pinnakaredus 12,5m, seega nõuded ei ole väga karmid antud pindade suhtes, teiste pindade puhul tuleb kasutada ka P, M tähisega terikuid. Teriku materjalina võib kasutada karbiidkermist. ISO 513 standardite järgi oleks põhiliste treimisoperatsioonide jaoks mõteksa kasutada P-30 või P-40. Samuti saab kasutada terikumaterjalina veel pinnatud kiirlõiketerast ja pinnatud kermiseid. Kõigil kolmel on tulemuse pinnakaredus hea, kuid karbiidkermised on kolmest kõige odavamad. Pinnatud kermised on kõige kulumis- ja kuumakindlamad. I paigaldus 1. Treitakse/töödeldakse siseava diameetriga 38mm. 2. Otsateraga töötlen otspinda.
) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. 2. Teriklõikur ja selle osad Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. 3. Laastu teke: Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine
" 2 Leian lõigatava osa pindalda: 19,625 !" -12,56 !" = 7,065 !" 14 kus, S- ristlõikepindala, !" r- lõigatava materjali raadius, cm Hülsi otspinna ja faasi töötlemine Tööriistahoidja: CoroTurn rigid clamp desigin DCLNR -1616H09 [4: A112] Teriku tüüp: CNMG 09 03 08 [4: A112] Terik: CNMG 09 03 08 PF GC4215 [4: A19] + = 1,50 mm [4: A408] + ,- = 0,30 mm [4: A408] + = 1,5 mm .- = 0,15 mm/p [4: A408]
Ees- ja perekonnanimi: Oliver Nõgols Rühm: MATB-21 Üliõpilaskood: 142893 Juhendaja: Töö tehtud: 17.05 Töö esitatud: 17.05 Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud tooriku pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepingil. 4. Tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. Töötlemise meetod Detail 1 on silindriline sisepind ning 2 on otspind. Mõlemad pinnad töödeldakse treipingil Kasutatav tööpink: treipink Tooriku kinnitamiseks kasutatakse kolmepakilist isetsentreeruvat padrunit. Töö etappis kasutatakse sisetrei- ja otstreitera. Tera olgu valmistatud
Lõiketöötlus 5 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja -pingi valik. 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepink; tuua lõiketöötlemise skeem koos -liikumise ja -reziimi elementidega Töö hinne: 100 punkti 100st. Detaili joonis. v. 18 7 4 8 6
Ees- ja perekonnanimi: Rühm: MASB-21 Üliõpilaskood: ****77 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud toorikute pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. 1. Lõiketöötlemisviis Nr Pind Lõiketöötlemisviis 1 Välimine silindriline pöördpind Treimine 2 Otspind Treimine 3 Välimine silindriline pöördpind Treimine 4 Otspind Tremine
Ees- ja perekonnanimi: Rander Süld Rühm: MASB-21 Üliõpilaskood: 135011 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Fjodor Sergejev Töö eesmärk: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud toorikute pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Töö ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. Valutehnoloogia kodutöös kirjeldati terasest detaili valmistamist. Seega lähtun lõiketöötlusprotsesside kirjeldamisel eeldusest, et töödelda tuleb terasest materjali. Lõikeriista materjaliks kasutan kõvasulamit. Vastavalt ISO 513 valin materjaliks
mm) keevitamisel. vaid tükikestena eralduv murdelaast. TIG keevituse puudusteks: 41. Lõikekiiruse valem treimisel Protsessi suhteline aeglus Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja Tundlikkus tuuletõmbe suhtes lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=πDn, Tundlikkus ebapuhaste pindade suhtes m/min, kus n – tooriku pöörlemissagedus, min-1. TIG keevituse eelisteks: 42. Lõiketöötluse pinna kvaliteet
z R - pinnakonaruste kõrgus kümne punkti järgi; Rmax - pinnakonaruste suurim kõrgus (kõige kõrgema tipu ja kõige madalama nõo vaheline kaugus lähtepikkuse ulatuses). 28. Millistel lõikereziimi parameetritel on suurim mõju pinnakaredusele? Lõikereziimi parameetreist on karedusele kõige olulisem mõju lõikamise pealiikumise kiirusel ja ettenihkel. 29. Miks toimub pinnakareduse suurenemine lõikekiirustel 15...30 m/min? Põhjuseks on teriku kasvaja teke lõikuri esipinnal. Lõikekiirustel üle 30 m/min teriku kasvaja teke lakkab temperatuuri tõusu tõttu lõiketsoonis ja kareduse suurus väheneb. Selliste materjalide töötlemisel, millel puudub kalduvus teriku kasvaja moodustumiseks, karedus ei sõltu lõikekiiruse muutusest. 30. Kuidas saab vähendada lõiketöödeldud pinnakihtide jääkpingeid? Nimetage vähemalt kolm meetodit. Jääkpingete vähenemist pinnakihis võib saavutada:
Lõikurmaterjalik on karbiidkermis (kõvasulam), mille põhikomponendiks on volframmonokarbiid WC, mille eelisteks on suur elastsusmoodul, suhteliselt suur plastsus ja suur tugevus. Kuna poolpuhta töötlemisega on võimalik saavuada nõutud pinnakaredus (3,2 m ) kasutan terikut tähistusega M. M-ide kasutusalaks ongi legeerteraste, süsinikteraste ja malmide töötlemine. M tähega tähistatavad terikud on väga universaalsed ning need tähistatakse kollase värviga. Valin teriku tüübiks ISO 513 järgi M 20, mis sobib hallmalmi treimiseks ja on mõeldud põhilisteks treimisoperatsioonideks. Rühma tähise järel pole suurem number (nt. 30, 40) seetõttu, et need karbiidkeermised on mõeldud väga rasketes tingimustes treimiseks. Karbiidkermiste teised rühmad (P, K) ei sobi kasutada, kuna P rühm on mõeldud eelkõige teraste töötlemiseks ning K sobib üldjuhul hoopis teiste materjalide jaoks. Koorivtöötlemisel on ettenihe vahemikus 0,25..
karbiidkermis (kõvasulam), mille põhikomponendiks on volframmonokarbiid WC, mille eelisteks on suur elastsusmoodul, suhteliselt suur plastsus ja suur tugevus. Terikuplaadi tähise täheks on M, sest tegemist on poolpuhta töötlemisega ja ka pinnakaredus vastab tingimustele (M puhul Ra = 6,3...3,2 µm). M-ide kasutusalaks ongi legeerteraste, süsinikteraste ja malmide töötlemine. M tähega tähistatavad terikud on väga universaalsed ning need tähistatakse kollase värviga. Valin teriku tüübiks ISO 513 järgi M 20, mis sobib hallmalmi treimiseks ja on mõeldud põhilisteks treimisoperatsioonideks. Rühma tähise järel pole suurem number (nt. 30, 40) seetõttu, et need karbiidkeermised on mõeldud väga rasketes tingimustes treimiseks. Karbiidkermiste teised rühmad (P, K) ei sobi kasutada, kuna P rühm on mõeldud eelkõige teraste töötlemiseks ning K sobib üldjuhul hoopis teiste materjalide jaoks (värvilised metallid, puit, klaas, kummi). Välislõiketera eskiis:
a. ei muuda oma omadusi võrreldes ülejäänud materjaliga b. muutub kõvemaks kalestumise tõttu c. omandab järgneval lõiketöötlemise operatsioonil parema töödeldavuse kuna vähenevad lõikejõud d. muutub pehmemaks võrreldes ülejäänud materjaliga Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Karbiidkermiseid e. kõvasulameid kasutatakse reeglina lõikeriistades järgneval kujul: Vali üks: a. lõikeriist on tervikuna valmistatud karbiidkermisest b. teriku plaat on valmistatud tsentrifugaalvalu meetodil ja joodetud tera keha külge c. ainult terik on valmistatud plaadikesena ja kaetud kulumiskindla pindega ja mehaaniliselt kinnitatud tera keha külge d. ainult terik on valmistatud eraldi plaadikesena ja tera keha külge liimitud Küsimus 4 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist treimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud treitera abil? Vali üks: a
(joonis: Räbukoorik; Elektrood- kate, laastueraldamisega; (oV) kui lastu ei eraldata. elektroodivarras; keevituskaar; Gaas; 3) Treimine, lõikeprotsessi karakteristikud metallitilgad; Keevisõmblus; keevisvann; treimisel põhimetall) 1) Pealiikumine (v)- määrab lastu eraldamise 3) MIG/MAG keevitus kiirus. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna MIG/MAG- keevitamine- sulava elektroodiga vahelise suhtelise liikumise kiirus. kaarkeevitamine kaitsegaasis. V= Dn (m/min), kus n- tooriku pöörlemissagedus (joonis: Keevitustraat; Voolukontakt; Kanal; (min) Elektrikaar; Gaas; Põhimetall) 2) Ettenihe (s)- antakse treimisel lõikeserva Liigitakse kahte gruppi: liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (s0,
joodetakse Sn- Zn, Cd- Zn või Al- Zn joodistega. Kõvajoodisjootmine- kasut. Joodiseid sulamistemp.-ga > 450 C. Tuntuimad on Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodised, kuid erijuhtudel kasut. Ka Pd, Au, Ni, Mg jt. LÕIKETÖÖTLEMINE 1. ?? v- lõikekiirus, s- nihe, t- eraldatava kihi sügavus. 2. 1) pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. 2) ettenihkeliikumine- lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 3. Tekkinud laast on tugevalt plastselt deformeerunud. Plastse metalli laast on phm alati kihilise ehitusega. Voolav laast 4. Habraste metallide lõikamisel korrapärast laastu ei teki. Murdelaast. 5
keevitustehnilised võtted.. 27) Madallegeer- ja süsinikkonstruktsiooniteraste kõige odavamaks kaitsegaaskeevituse viisiks on: sulavelektroodiga keevitus süsihappegaasis (MAG-keevitus) 28) Keevitusgaasi balloonile kinnitatud gaasireduktori ülesandeks on: gaasi rõhu alandamine ja hoidmine etteantud rõhul. 29) Gaasikeevituse leegi võimsust reguleeritakse: põleti erineva läbimõõduga avade suudmiku valikuga. 30) Lõikeriistade teriku kõvasulamplaadid kinnitatakse terakehale: jootmisega. 31) Maksimaalne läbisulatus (läbikeevituse sügavus) saavutatakse: elektronkeevitusega. 32) Laserkeevituse eeliseks on: väike termiline mõju vööndi ruumes ja võimalik keevitada suvalistes gaaside atmosfäärides. 33) Külmkeevitust kasutatakse: ainult kõrge plastsusega metallide juures 34) Milline allpooltoodud keevitusviis leiab kasutamist nii metallide kui ka termoplastsete plastide keevitamisel: ultrahelikeevitus
survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine. Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingimused. 23 29. Laastusoojuse sõltuvus V-st Lõiketöötlemisel muutub ligikaudu 98% kogu kulutatud mehaanilisest energiast soojuseks, mille tulemusena võib lõiketsoonis teriku ja laastu piirpinnas temperatuur tõusta üle 600°C. Ainult 2% energiat salvestab laastus. Soojus tekib materjali deformeerimise kui ka laastu ja tooriku hõõrdumisel vastu lõikeriista tahku. 30. Terikumaterjalid Enimkasutatavad terikumaterjalid on kiirlõiketerased ja kermised, sealhulgas pinnatud kermised. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja vanaadiumisisaldusega tööriistateras. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62-65 ja soojuskindlus
Arengu eesmärki näeb luuletaja elu sisukuses, elu kvaliteedis. Tunnetuse ähvardaat paradoksi käsitletakse lihtsustava optimismiga: rahvaste lähenemine, koloniaalmaade ärkamine peks looma tuumasõja ohule tõhusa vastujõu. Poeemi neljandas osas sisaldu isikuline tagasivaade, seose tunnetamine oma eelkäijaga liin. Luulekogu läbiv värv sinine, mis toimib tõhusalt ideelisi kunstilise terviku kujundamisel. Värsikogu meisterlik ülesehitus loob tunnustusväärse kunstilise teriku. Seitse lühikest tsüklit taotletud dünaamikale. Ei armastuslaulude ajastu ega luuleaforistlike kildude tsükkel tükelda ajakonkreetset põhikujutust oma piiratud mahu tõttu. Ka pole tsüklite kokkupanu temaatiliselt pedantne. 2.4. ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Lauljad laevavööridel" jätkab ,,Kivist viiulite" temaatikt, on see kainenemise raamat ning rohkete poolhumoristlike, satiiriliselt päevakajaliste luuletustega lähemal. Arenguhorisondid ei ole osutunud
koordinaatidega. Näide: (W – Z telje suunaline suhteline liikumine; C – 45 nurga all tööteldav faas; E - kiirpaigutus) N001 G95 F0, 12, S3 1600 T6 - ettenihe 0,12 mm/p; diapasoon 3; pöörlemissagedus 600p/min; instrument 6 Z0 X36 E – E kiirpaigutus X34 C10 – faas Z-30 – silinderpind X42 W-38 – koonus X66 Z-81 koonus X75 – otspind W-10 – silinderpind X80 – lõikest väljatulek (teriku purunemise vältimiseks) M02 – Programmi lõp (JOONIS ON NÄILINE) 2. Milline ajam (elektri-, pneumo-, või hüdroajam) võimaldab energiat kõige paremini akumuleerida? Selgitage, põhjendage. Energiat võimaldab kõige paremini akumuleerida pneumoajam, sest õhku on kerge kokku suruda ja antud olekus hoiustada ja transportida torustikes kuni 1000 m või balloonides. Vedelikke on peaaegu võimatu kokku suruda ja antud olekus hoiustada,
Kasutatakse lühiajalisi sädelahenduse impulsse. Vaja elektroodi. Pinna karedus sõltub sädelahenduse sagedusest- suuremal sagedusel on siledam pind. Madal tootlikkus ja suur tööriista kulumine. 70. Lõiketerad kaetakse TiN ja TiCN- iga , et terad oleksid tugevamad, lõikepüsivamad ja kulumiskindlamad. 71. Freesimise ja treimise erinevus? Treimisel on pealiikumine tooriku pöörlemine, mis määrab ära ka laastueraldumise kiiruse. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhtelise liikumise kiirus pealiikumise sihis. Freesimisel on pealiikumine freesi pöörlev liikumine. Freesimine on ka treimisest tunduvalt keerukam nii kinemaatika kui ka lõikuri geomeetria poolest 72. Plasmakeevitus- kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks konsentreeritud ja ioniseeritud gaasivool, mis on tekitatud keevituskaare kokkusurumise abil. Keevituskaar
elemente. Enamlevinud on margid P9 (sisaldab 9% volframit), P12 (12 % volframit), P6M5 (6% volframit ja 5 % molübdeeni), P9K5 (9% volframit ja 5% koobaltit) jt. Kiirlõiketeras säilitab lõikeomadused kuni 650" C- ni.Suurel lõikekiirusel töötava treitera terik valmistatakse karbiidkermistest.Terik moodustub sobiva kujuga plaadist, mis kinnitatakse treitera esipinnale.Kermiste soojuspüsivus ulatub 1000" C ni. Malmi ja värvilist metalli töödeldes kasutatakse teriku plaate, mis on valmistatud volframi ja koobalti põhjal ( BK grupp). Koorimiseks sobib sulam BK8 (sisaldab 8% koobaltit, 92 % volframkarbiidi), poolpuhas ja puhastöötlemiseks aga BK6. Teraste ja teiste plastsete metallide kiirtöötlemisel kasutatakse kermisplaate, mis sisaldavad volframit, titaani ja koobaltit (TK grupp). Näiteks mark T15K10 (sisaldab 10 % koobaltit, 5% titaankarbiidi ja 85 % volframkarbiidi) sobib koorimiseks ja juhuks, kui lõikeprotsess on katkendlik, mark
Habraste metal- poolvedelasse või vedelasse olekusse. Kuum pihus- lide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tatav materjal suunatakse põletist gaasi- või plasma- tükikestena eralduv murdelaast. joaga alusmaterjalile. Lõiketöötluse efektiivsus sõltub esmajoones Termopindamise põhimeetoditeks soojus- lõikuri teriku (lõikuri lõikava osa) materjali ja geo- energia saamise meetodi järgi on leekpihustus, meetria valikust. Vaatleme lõikuri teriku geomeetriat kaarpihustus, plasmapihustus ning induktsioon- treilõikuri (treimisel kasutatava lõikuri) näitel (sele pihustus. Leekpihustus liigitatakse omakorda 2.33). Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised allahelikiirusega ja ülehelikiirusega leekpihustuseks. pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõiga-
annaabi.ee 
