Pooljuhtlaserid ehk valgusdioodid Valgusdiood elektroonikas kasutatav pooljuhtdioood, Tähendus mis kiirgab valgust. Rohkem tuntud nime all LED. Õige suurusega pärispinge rakendamisel elektroodidele hakkab vagusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest komponentidest, mida diood sisaldab Kaks kontakti anood ja Kuidas töötab ? katood. Päripingestamisel rakendatakse LED-i anoodile positiivne ja katoodile negatiivne pinge. Vastupidisel juhul valgusdiood ei sütti. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Televiisorid, raadido, telefonid, Kasutamine kalkulatorid, led käekell Tänan kuulamast !
Aleksei Agesin IS14 VIKK 1.06.2015 iPooljuhtlaserid ja laserid referaat Pooljuhtlaserid Laserdiood ehk pooljuhtlaser on optoelektrooniline kiirgusallikas, milles tekib optiline kiirgus nagu valgusdioodiskielektronide ja aukude rekombineerumisel, s.t vastasmärgiliste laengukandjate ühinemisel. Ent laserdioodis ei toimu see spontaanselt, vaid stimuleeritult; seega toimub valguse võimendus kiirguse stimuleeritud ehk indutseeritud emissiooni tulemusena. Sel juhul tekkiv kiirgus on monokroomne (ühevärviline) ja koherentne,
suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus (~30 cm) Laserite liigid Gaaslaser- omane kiirguse suur monokromaatilisus ja lainepikkuse stabiilsus Dielektriklaser ehk tahkislaser- keskne komponent on kristall või klaas, mida on ioonidega rikastatud, et keskkonnas oleks vajalikud energiatasemed Laserite liigid Kiudlaserid- valgust juhitakse mööda ühemoodilist kiudu Vedeliklaserid- kitsas kiirguse lainepikkuse vahemik Pooljuhtlaserid- Pooljuhtlaserid on dioodid, millele antakse energiat elektriliselt. Nõrku laserdioode kasutatakse näiteks laserprinterites ja CD/DVD-lugejates Tööstus ja äri: Laserlõikus Laserkeevitus Laserpuurimine Lasergraveerimine Laserhiir Laserskanner Laserprinter Kasutatud kirjandus http://gizmodo.com/how-many-laser-pointers-would-i t-take-to-kill-a-human- 1728253506 https://www.youtube.com/watch?v=1LmcUaWuYao
· 1947- esimene bipolaarne transistor (Bardeen, Brattain, Shockley) · 1954- esimene päikesepatarei (Chapin, Fuller, Pearson) · 1958- esimene tunneldiood (Esaki) · 1959- esimene nn. mikroskeem · 1960- esimene metall-oksiid-pooljuht väljatransistor (MOSFET) · 1962- esimene pooljuhtlaser GaAs baasil (IBM laboris) · 1966- esimene metall-pooljuht väljatransistor (MESFET) · 1971- esimene mikroprotsessor INTEL 4004 · Pooljuhtide kasutusalad: · LED-id · Pooljuhtlaserid · Mikroelektroonika · Valgusdetektorid · Päikesepatareid · Muud kasutusalad · Pooljuhtide tulevik: · Valgust kiirgav räni (Si laser IBM-ist) · Optilised arvutid, optilised · signaaliedastused..... · Uued nanostruktuurid, footonkristallid · Optilised kaablid kodudesse · GaN UV laserid
Laserid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. alalislaserid neodüümlaser välklaserid argoonlaser tahkislaserid heeliumneoonlaser rubiinlaser krüptoonlaser kristalllaser süsinikdioksiidlaser gaaslaser eksimeerlaser värvlaser vedeliklaserid kemolaserid pooljuhtlaserid Rubiinlaser Laserid meditsiinis Laserid elektroonikas Laserid elektroonikas Kuidas see töötab ? Laserid meelelahutuses Laserid biofüüsikas laserpintsetid Ehk optilised näpitsad, suhteliselt uudne tehnika. Esmademonstratsioon aastal 1970. Laseri poolt tekitatud valgusvälja õhku kasutatakse erinevate mikroobjektide hoidmiseks ja manipuleerimiseks mikroskoobi all. James Bond filmitrikid ? Industrial laser piisavalt võimas laser,
............................................................................10 4.4 Värvilaser......................................................................................................................10 4.5 Elektronlaser..................................................................................................................10 4.6 Tahkislaser ....................................................................................................................11 4.7 Pooljuhtlaserid...............................................................................................................11 4.7.1.Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid........................................................................11 5.LASERITE KASUTAMINE..................................................................................................12 5.1 Laser radarina................................................................................................................13 5
tunduvalt suurendada. [2] Vedeliklasereist on käibel eeskätt värvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus, ergasti harilikult teine laser (näiteks eksimeer-, argoon-, metalliaurulaser). Värvilaserite põhieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus (umbes 0,3-1,3 m). See toimub astmeliselt värvaine vahetamise teel ning astme piires sujuvalt resonaatori spektraalselektoriga (näiteks difraktsioonivõrega). [3] 4.5 Pooljuhtlaserid Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid on pooljuhtalaldid, millest tugeva pärivoolu (umbes 103 A/cm2) läbiminekul hakkab kiirgama alaldav siirdekiht. Aukude ja elektronide rekombinatsioon tekitab optilise võimenduse. Peegeldumine kristalli otstelt tekitab kristallist optilise resonaatori (samas võib resonaator olla kristallist väljaspool). Dioodlaserid on väikseimad (kiirguri mõõtmed umbes 0,1 mm), ökonoomseimad (kasutegur on 50%) ning kasutatavaimad
1%), kuid võimsad välkelaserid, mis genereerivad peamiselt spektri nähtavas ja lähiinfrapunapiirkonnas. Värvustsenterlaserite lainepikkus on laias infrapunaalas reguleeritav. Tahkislasereid käivitatakse fotoergastusega (võimsate välklampidega, teiste laseritega, sealhulgas pooljuhtlaseritega). Paljudel juhtudel rakendatakse neid hiidvälkereziimis (seni suurim välkevõimsus 1014 W on USA tahkislaseril NOVA). Tahkislaserite eriliik on pooljuhtlaserid, milles luuakse pöördhõive pooljuhikristalli juhtivus- ja valentsitsooni vahel ning kiirgus tekib elektronide ja aukude stimuleeritud rekombineerumisel. Dioodlaserid Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid on pooljuhtalaldid, millest tugeva pärivoolu (umbes 103 A/cm2) läbiminekul hakkab kiirgama alaldav siirdekiht pn-siire (homolaseris) või kahe heterosiirde vaheline kiht (heterolaseris). Dioodlaserid on väikseimad (kiirguri mõõtmed
Footonid Footonid on valgusosakesed e. valguskvandid. Levivad kiirusega c, nad ei eksisteeri paigalolekus. Neil puudub seisumass ja ei kehti mehaanika seadused. Neeldumisel aines footonid hävivad. Footoni energiat saab leida nn. Plandi valemi abil. E=h*f E = footonite energia (J) h = plancki konstant 6,63 * 10-34 J/s f = sagedus Liikumisel mass m = ( h * f ) / C2 C = valguskiirus 3 * 108 m/s Footoni impulsi leidimine p=m*C Fotoefekt Elektronide väljumine ainest valguse toimel esineb eriti metallide korral. Avastas Heinrich Hertz 1887. Aastal. Seaduspärasused: 1)Metalli pinnalt väljunud elektronide arv sõltus valguse intensiivsusest. 2)Väljunud elektronide kiirus ei sõltunud valguse intensiivsusest, vaid valguse sagedusest ( värvusest) 3)Fotoefekti ei tekkinud kui sagedus oli väiksem teatud piirisagedusest, mis sõltus ainest. Aastal 1905 avaldas Albert Einstein fotoefekti teooria. Oma teoorias näitas ta, et valgus kiirgub kvantidena...
See toimub astmeliselt värvaine vahetamise teel. Tahkislaser Tahkislaseri kiirgurkeha on monokristall või klaasplokk, elementaarkiirgurid on lisandiioonid või värvustsentrid. Tahkislaserid on enamasti mõõduka kasuteguriga, kuid võimsad välkelaserid, mis genereerivad peamiselt spektri nähtavas ja lähiinfrapunapiirkonnas. Tahkislasereid käivitatakse fotoergastusega. Paljudel juhtudel rakendatakse neid hiidvälkereziimis. Tahkislaserite eriliik on pooljuhtlaserid, milles luuakse pöördhõive pooljuhikristalli juhtivus- ja valentsitsooni vahel ning kiirgus tekib elektronide ja aukude stimuleeritud rekombineerumisel. Dioodlaser Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid on pooljuhtalaldid, millest tugeva pärivoolu läbiminekul hakkab kiirgama alaldav siirdekiht. Dioodlaserid on väikseimad, ökonoomseimad ning kasutatavaimad nüüdislaserid. Pooljuhtkiirguriga lasereis võib ergastiks olla ka elektronikimp (näiteks laserteleviisori ekraanis).
1%), kuid võimsad välkelaserid, mis genereerivad peamiselt spektri nähtavas ja lähiinfrapunapiirkonnas. Värvustsenterlaserite lainepikkus on laias infrapunaalas reguleeritav. Tahkislasereid käivitatakse fotoergastusega (võimsate välklampidega, teiste laseritega, sealhulgas pooljuhtlaseritega). Paljudel juhtudel rakendatakse neid hiidvälkereziimis (seni suurim välkevõimsus 1014 W on USA tahkislaseril NOVA). Tahkislaserite eriliik on pooljuhtlaserid, milles luuakse pöördhõive pooljuhikristalli juhtivus- ja valentsitsooni vahel ning kiirgus tekib elektronide ja aukude stimuleeritud rekombineerumisel. Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid on pooljuhtalaldid, millest tugeva pärivoolu (umbes 103 A/cm2) läbiminekul hakkab kiirgama alaldav siirdekiht pn-siire (homolaseris) või kahe heterosiirde vaheline kiht (heterolaseris). Dioodlaserid on väikseimad (kiirguri mõõtmed umbes
Neid kasutatakse signaali võimendamiseks. Mikroskeemid sisaldavad samas pooljuhtkristallis või kilelises struktuuris väga palju p-n siirdeid erinevas kombinatsioonis ja ka teisi skeemielemente (takisteid, kondensaatoreid, induktiivsusi, juhte ja kontakte). Kasutatakse ka nn heterosiirdeid, kus n ja p ala on valmistatud erinevatest materjalidest erineva keelutsooni laiusega. Heterosiirdeid kasutatakse kiirgusega seotud seadistes (valgusdioodid, pooljuhtlaserid, päikeseelemendid jne), kus on tihti vajalik, et üks siirde pool laseb läbi siirdealal eralduvat või neelduvat kiirgust (on suurema keelutsooni laiusega). 2.3.1 Elementaarsed pooljuhid IV rühma elemendid C (teemandi kujul), Si, Ge ja Sn on pooljuhid. Kasutatakse neist Si ja Ge. 1) Räni Si Mõned omadused: Omadus Si Ge E, eV 1,12 0,72 n , m2/V s 0,145 0,39 p , m2/V s 0,048 0,19
lihtjagamisel. n=N:z=N:Zf±Uv:Z, kus Zf fiktiivse jaotuse arv, mis valitakse vabalt lähedasena nõutud jaotuse arvule Z. Uv=Za*Zc:Zb*Zd vahetus hammasrataste ülekandesuhe. Uv= N(1-Z:Zf). 19. Lasertöötlus.Laserite tüübid. Laserite valiku alusel. Lasertöötlus põhineb kontsentreeritud ja võimendatud valguskiire energia soojuslikul toimel. Valguskiire allikaks on optiline kvantgeneraator ehk laser. On kasutusel tahked, gaas, ja pooljuhtlaserid. Valguse võimendus põhineb valguse stimuleeritud kiirgumisel. Võimendatud valguse saamiseks kristalli aatomid ergastatakse, s.t nad viiakse välja oma stabiilsest olekust. Ergastamiseks on kvantgeneraatoris impulsslamp. Kristalli ergastatud aatom, saades nüüd lisafotooni, kiirgab kohe välja kaks fotoonit, seega kahekordse energia mis suunatakse toorikule. Kiir fokuseeritakse optilise läätsede süsteemiga töödeldavale toorikule
kasuteguriga (0,1-1%), kuid võimsad välkelaserid, mis genereerivad peamiselt spektri nähtavas ja lähiinfrapunapiirkonnas. Värvustsenterlaserite lainepikkus on laias infrapunaalas reguleeritav. Tahkislasereid käivitatakse fotoergastusega (võimsate välklampidega, teiste laseritega, sealhulgas pooljuhtlaseritega). Paljudel juhtudel rakendatakse neid hiidvälkereziimis (seni suurim välkevõimsus 10 14 W on USA tahkislaseril NOVA). Tahkislaserite eriliik on pooljuhtlaserid, milles luuakse pöördhõive pooljuhikristalli juhtivus- ja valentsitsooni vahel ning kiirgus tekib elektronide ja aukude stimuleeritud rekombineerumisel. Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid on pooljuhtalaldid, millest tugeva pärivoolu (umbes 103 A/cm2) läbiminekul hakkab kiirgama alaldav siirdekiht pn-siire (homolaseris) või kahe heterosiirde vaheline kiht (heterolaseris). Dioodlaserid on väikseimad (kiirguri
Päikesevalgust võib vahetult muuta elektrienergiaks pooljuht-päikeseelementide abil. Nad töötavad põhimõttel, et pooljuhis p-n siirdealas (p juhtivusega ja n juhtivusega alade kokkupuutepiirkond) neeldunud valgus tekitab seal auk-elektron paari, mis sisemis e elektrivälja toimel liiguvad eri suundades ja tekitavad välisahelas pinge. Väga lai optiliste omaduste kasutusala on laserid (rubiinlaser, pooljuhtlaserid) ja valgusdioodid, mida kasutatakse indikaatorites neid võib teha väga väikeseid, valgustäpi s uurusi. 19. Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtivus (11.1), antud joon 11-1 ja 11-2 Soojusmahtuvus Keskmine soojusmahtuvus on soojushulk Q, mida materjalile tuleb anda, et tõsta tema temperatuuri 1 kraadi võrra. Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui temperatuuri vahemik T läheneb nullile.
piirkonnas infrapunasest kuni ultravioletse valguseni. Päikesevalgust võib vahetult muuta elektrienergiaks pooljuht-päikeseelementide abil. Nad töötavad põhimõttel, et pooljuhis p-n siirdealas (p juhtivusega ja n juhtivusega alade kokkupuutepiirkond) neeldunud valgus tekitab seal auk-elektron paari, mis sisemise elektrivälja toimel liiguvad eri suundades ja tekitavad välisahelas pinge. Väga lai optiliste omaduste kasutusala on laserid (rubiinlaser, pooljuhtlaserid) ja valgusdioodid, mida kasutatakse indikaatorites neid võib teha väga väikeseid, valgustäpi suurusi. Väga palju kasutatakse optilisi kaableid, mida valmistatakse klaaskiududest. Neid vaatleme punktis 12.5. 19. Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtivus (11.1), antud joon 11-1 ja 11-2 11.1.1 Soojusmahtuvus Keskmine soojusmahtuvus on soojushulk Q, mida materjalile tuleb anda, et tõsta tema temperatuuri 1 kraadi võrra
annaabi.ee 
