Puurpingid Puurpink on metallitöötluspink avade puurimise, nende avardamiseks, hõõritsemiseks, keermepuuriga keermestamiseks ja süvistamiseks. Nad võimaldavad puurida avasid läbimõõduga kuni 100mm, rõngaspuuridega isegi suuremaid. Puurpingid liigitatakse: universaalpingid; püstpingid; radiaalpingid; eripingid. Puurimine Ülepuurimine Avardamine Hõõritsemine Puurpingid võib jagada kahte rühma: püstpuurpingid – ettenähtud avade puurimiseks ja keermestamiseks kergetesse detailidesse, mida on kerge töölaual liigutada. See koosneb rõhtsast töölauast ja spindlist, millesse kinnitatakse lõikeriist. Spindlile antakse püstsihiline ettenihe. radiaalpuurpingid – kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Nendel on võimalik silinderhülssi pöörata ja nikutada spindlikasti radiaalselt mööda konsooli. Avasid läbimõõduga kuni 12mm puuritakse lauapuurpinkidel. ...
Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ri...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: · saagpinke · höövelpinke · lihvpinke · puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: · E. Rihvk ,,Puitehistöö koolis" · A.Gurvits ,,Laudsepatööd" · A. Jackson, David Day ,,Puutöömmeistri käsiraamat" 4 1
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: • saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“
Puurpinkide ja reduktorite ehitus ja tööpõhimõte Reduktoriks4 nimetatakse tavaliselt kinnist hammas- või tiguülekannet, mis on projekteeritud kas iseseisva agregaadina või siis ehitatud masinasse sisse. Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks või ka vastupidi. Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva. Reduktori tööpõhimõte Reduktori ülesandeks on vähendada veetava võlli nurkkiirust võrreldes vedava võlliga; nurkiiruse vähendamisega kaasneb pöördemomendi suurenemine veetaval võllil. Seadmeid, mis suurendavad nurkkiirust, nimetatakse kiirenditeks ehk multiplikaatoriteks. Üheastmelised reduktorid, Üheastmelised sil...
Pikad tööriided Müra Kõrvatropid või ~0,5.- Tööandja Järgmine päev Müraklapid ~25.- Valikuline Kokkuvõte Antud pildilt on näha, et tegemist on sise-ruumides töötamisega, kus peaks kasutama vajadusel kogu keha katvaid riideid tolmu eest kaitseks. Antud juhul on nõue täidetud, lisaks on töölisel peakate. Puuritav palk on lahtine, tööline fikseerib seda käega, kusjuures käsi on puuri lähedal. Kuna suured puurpingid tekitavad müra ning suuremal kiirusel puurimisel võib puurlaaste lennata ka eemale siis on tarvilik kaitsta silmi ning kõrvu. Antud juhul puuduvad kaitseprillid ja kõrvatropid või klapid. Masina korrektseks kasutamiseks tuleb tutvustada töölisele ohtusid ning kasutusjuhiseid. Samuti tuleb teavitada töölist võimalike puuri kõrvalekallete või palgi nihkumiste kohalt. Tööriietusest on puudu vaid kaitseprillid ka kõrvatropid. Muu vajalik on olemas. Kasutatud kirjandus 1
Jumal teab miks nimetus hõõrits on?? 5.Puurpinkidel tehtavad tööd. Vertikaal- ja radiaalpuurpingi ehituslikud erinevused ja neist tulenevad kasutamise iseärasused. Puurpingid on erinevate mõõtmete, kuju, täpsuse ja pinnasiledusega avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Vertikaal puurpingid võivad olla nii ühespindlilised kui ka mitmespindlilised. Vertikaalpuurpingil töödeldav toorik kinnitatakse töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Pea- ja ettenihkeliikumine antakse töövõllile, kuhu on kinnitatud puur. Mitme ava üheaegseks töötlemiseks kasutatakse tootlikkuse suurendamiseks mitme töövõlliga vertikaalpuurpinke. Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmeliste ja suure massiga toorikute teineteisest kaugel paiknevaid avasid
1.Automatiseeritud tööpinkide kasutuselevõtt? 2.Arvjuhtimisega pinkide kasutuselevõtt võimaldab ka tootmist paremini automatiseerida. Toote, detaili valmistamiseks kulunud aeg lüheneb, täpsus suureneb. Paraneb toodangu kvaliteet ja ettevõtte konkurentsivõime. Samuti on võimalik kiiresti ja paindlikult tootmist ümber korraldada. Arvjuhtimisega seadmete kasutuselevõtt on arendanud kõvasti edasi tsehhide ja ka tehaste automatiseerituse taset. Masstootmises on juba pikemat aega kasutatud automatiseeritud spetsiaalpinke (eriotstarbelisi). 3.Mida kujutab endast arvjuhtimisega tööpink? 4.Kaasaegsed arvjuhtimisega tööpingid kujutavad endast mehhatroonikasüsteeme, kus mehaanilised, elektroonilised ja infotehnoloogilised alamsüsteemid tagavad koostoimimisel efektiivse terviku, mis väljendub nõuetekohase detaili valmimises. 5.3. Metalli töötlemispingi töölise oskused vanasti? Teadmised materjalidele,Lõikeriistadele, Seadmetele,Tehnoloogia tundmise...
8.Puurpinkidel tehtavad tööd. Vertikaalse ja radiaalse puurpingi ehituslikud erinevused. Nende kasutamise iseärasused. Puurpingid on erinevate mõõtmete, kuju, täpsuse ja pinnasiledusega avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Vertikaal puurpingid võivad olla nii ühespindlilised kui ka mitmespindlilised. Vertikaalpuurpingil töödeldav toorik kinnitatakse töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Pea- ja ettenihkeliikumine antakse töövõllile, kuhu on kinnitatud puur. Mitme ava üheaegseks töötlemiseks kasutatakse tootlikkuse suurendamiseks mitme töövõlliga vertikaalpuurpinke. Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmeliste ja suure massiga toorikute teineteisest kaugel paiknevaid avasid
.......................... 4 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. ...................................................... 5 12. Treipingid. Spindlisõlmed ........................................................................................................................ 5 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. ....................................................... 6 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. .............................................................................. 7 16. Keermestamine ....................................................................................................................................... 7 17. Lihvimine. Lihvimismeetodid ja lihvpingid. ............................................................................................. 8 18
Horisontaal CNC- freespink on mõeldud peamiselt nurklike toodete valmistamiseks. CNC vertikaalfreespink on enimkasutatava konstruktsiooniga tööpink. Raamistiku suhtes soodsaim variant valmistada detaile, töölauale väga hea ligipääs. NC treipink on mõeldud eelkõige ümardetailide valmistamiseks. Treimistöötlus toimub 2D- koordinaadistikus. Laastueraldamisega NC/CNC tööpingid: freespingid, treipingid, töötlemiskeskused, lihvimispingid, puurpingid. Spetsiaaltööpingid NC/CNC tööpingid: lasertööpink, põletuspink, erosioonipink, stants. CNC PINKIDE KOORDINAADISTIK JA JUHTIMINE Freespinkide konstruktsiooni omapärast tulenevalt tuleb vaadelda erinevalt asetsevaid freespingi koordinaadistikke, mis on määratletud pingi töötlemisüksuse/spindli suhtes. Üldjuhul kehtib koordinaadistiku määramisel "parema käe reegel". CAD/CAM/CNC tehnikas kasutatavad põhikoordinaadid ja pöördteljed on X(A), Y(B), Z(C)
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................2 2. Töötlemismarsruut.................................................................................................................. 2 2.1 Tooriku valik..................................................................................................................... 2 2.2 Baaside valik..................................................................................................................... 2 2.3 Marsruuttehnoloogia kavandamine................................................................................... 3 3. Operatsiooni projekteerimine....................................................................................
Tööradade loomine, muutmine ja tööoperatsioonide määratlemine, Keeruliste detailide täpne töötlemine, Tööde optimeerimine, Arvuti simulatsioon enne töötlust- hoiad ära inimlikud vead, Nestimine, mitme puuriga töötlemine, NC- koodi väljatrükk. 21. enamlevinud CAM tarkvarad: AlphaCAM, MasterCam, WinCam, ProCam, PowerMill, HyperMill, EdgeCam. 22. Laastueraldamisega NC/CNC tööpingid: Freespingid, Treipingid, Töötlemiskeskused, Lihvimispingid, Puurpingid. 23. Spetsaaltööpingid NC/CNC : Lasertööpink, Põletuspink, Erosioonipink, Stants. 24. Horisontaal CNC- freespink / töötlemis-keskus on mõeldud peamiselt nurklike toodete valmistamiseks. 25. CNC freespink/töötlemiskeskus on mõeldud eelkõige ümardetailide valmistamiseks. Treimistöötlus toimub 2D- koordinaadistikus. 26. - 27. Üldjuhul kehtib koordinaadistiku määramisel ,,Parema käe reegel''. 28. CAD/CAM/CNC tehnikas kasutatavad põhikoordinaadid ja pöördteljed on
Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele. · Su...
· Arvuti simulatsioon enne töötlust- hoiad ära inimlikud vead · Nestimine, mitme puuriga töötlemine · NC- koodi väljatrükk CAM - tarkvara · AlphaCAM · MasterCam · WinCam · ProCam · PowerMill · HyperMill · EdgeCam NC/CNC - tööpingid Arvjuhtimist kasutatakse nüüdisajal juba kõikidel tööpinkide tüüpidel. Laastueraldamisega NC/CNC tööpingid: · Freespingid · Treipingid · Töötlemiskeskused · Lihvimispingid · Puurpingid Spetsiaaltööpingid NC/CNC tööpingid: · Lasertööpink · Põletuspink · Erosioonipink · Stants CNC/NC - horisontaalfreespink Horisontaal CNC- freespink / töötlemis- keskus on mõeldud peamiselt nurklike toodete valmistamiseks. CNC/NC - vertikaalfreespink Enimkasutatava konstruktsiooniga CNC tööpingid. Raamistiku suhtes soodsaim variant valmistada detaile, töölauale väga hea ligipääs. NC - treipink CNC freespink/töötlemiskesku s on mõeldud eelkõige ümardetailide
Metallide lõiketöötlus seisneb eelnevalt töötlemisviisidel saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Kuna suurema osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlemisel, siis moodustab selle töömaht 45...60% nende valmistamise töömahust. Mehaaniline lõikamine haarab kolme erinevat materjali osadeks lahutamise tehnoloogiaprotsessi. 1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- nor...
Pidevalt investeeritakse ka töötingimuste parendamisse (nt põrandate, elektrisüsteemi renoveerimine). Masinad ja seadmed Olemasolevate masinate ja seadmete seisukord on hea, ettevõte on tugevalt investeerinud seadmetesse ja masinatesse, meie tehnoloogiline tase on kõrgem kui lähipiirkonna konkurentidel ja see on Eerungi üheks oluliseks eeliseks. Kasutatakse mööblitootmiseks vajalikke positsioonpinke (freespingid, puurpingid, saed, lihvimisseadmed jne) ja peitsimisliini ning arvutijuhtimisega puidutöötlemiskeskusi (CNC). Seadmed on pärit valdavalt tuntud Euroopa puidutöötlemispinkide tootjatelt (Altendorf, Griggio, CB). CNC puidutöötlemiskeskused on valmistatud: SCM, 2002 CMS, 1999 Morbidelli, 1997 Peitsimisliin on valmistatud aastal 2002 firmas K2 SYSTEM. 3. Organisatsioon ja juhtimine. 3.1 Organisatsiooni ülesehitus Toon siinkohal parema ülevaate saamiseks ära AS Eerungi struktuuri.
57 · kiirusest ruutsõltuvuses koormusmoment (muutuv moment), · kiirusest lineaarselt sõltuv moment (lineaarne moment), · kiirusest pöördvõrdeliselt sõltuv moment (pöördvõrdeline moment). Momendi võib lugeda konstantseks, kui see ei muutu kogu talitluskiiruste vahemikus. Peamised konstantse momendiga koormused (töömasinad) on puurpingid, tõstukid, freespingid, metallilõikepinkide ettenihkelauad jne. Teistel töömasinatel on muutuva momendiga tunnusjooned, kus nende moment kasvab koos kiiruse kasvuga. Pumpade, ventilaatorite, segistite ja tsentrifuugide moment on reeglina võrdeline kiiruse ruuduga ning võimsus kiiruse kuubiga. See tähendab, et kiiruse vähenemisel on võimsuse vähenemine suur ning järelikult ka energiasääst. Järelikult peab täiendavaks energia säästmiseks vähendama ajamile rakendatavat pinget.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
