Puurpingid Puurpink on metallitöötluspink avade puurimise, nende avardamiseks, hõõritsemiseks, keermepuuriga keermestamiseks ja süvistamiseks. Nad võimaldavad puurida avasid läbimõõduga kuni 100mm, rõngaspuuridega isegi suuremaid. Puurpingid liigitatakse: universaalpingid; püstpingid; radiaalpingid; eripingid. Puurimine Ülepuurimine Avardamine Hõõritsemine Puurpingid võib jagada kahte rühma: püstpuurpingid – ettenähtud avade puurimiseks ja keermestamiseks kergetesse detailidesse, mida on kerge töölaual liigutada. See koosneb rõhtsast töölauast ja spindlist, millesse kinnitatakse lõikeriist. Spindlile antakse püstsihiline ettenihe. radiaalpuurpingid – kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Nendel on võimalik silinderhülssi pöörata ja nikutada spindlikasti radiaalselt mööda konsooli.
5. Suured kinemaatilised lained töödeldud pinnale. · Liiga suur ettenihkekiirus. · Freesi lõikeservad ei pöörle ühel ringjoonel. 6. Töödeldud pinna madal karedusklass. · Nüri või valesti teritatud freesi. · Vastukiudu freesimine. · Liigniiske puit. Puurpingid Tehnoloogiline praak puurpinkidel (Vertikaalpuurpink) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Augu läbimõõt on ettenähtust suurem. · Puuri läbimõõt ei ole õige. · Puur ,,viskab". · Spindli laagrites on lõtk. 2. Augu asukoht ei ole täpne
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: · saagpinke · höövelpinke · lihvpinke · puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: · E. Rihvk ,,Puitehistöö koolis" · A.Gurvits ,,Laudsepatööd" · A. Jackson, David Day ,,Puutöömmeistri käsiraamat" 4 1
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: • saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“
Rataste kiirel pöörlemisel pritsivad nad õli laiali ning see satub hambumisse. Voolates mööda kere seinu ja spetsiaalseid eralduspinnas olevaid kanaleid jõuab õli ka võllide laagritesse. Reduktori kere ja kaane eralduspinnad on hoolikalt töödeldud (lihvitud või kaabitsetud). Kaane ja kere vastastikune asend fikseeritakse kahe teineteisest võimalikult kaugele paigutatud tihvtiga. Tihvtid on pressitud aukudesse pinguga ning asetsevad tavaliselt diagonaalselt. Puurpingid Puurpingid jagunevad: Vertikaalpuurpingid Horisontaalpuurpingid Ühespindlilised poolautomaadid. Mitmespindlilised poolautomaadid. Radiaalpuurpingid Kõige levinud puurpink on ühespindlilised vertikaalpuurpingid. Vertikaalpuurpink koosneb alusest, sambast, kiiruskastist, juhtkandurist, millesse on monteeritud ettenihkemehhanism ja spindel ning töölaud
Pikad tööriided Müra Kõrvatropid või ~0,5.- Tööandja Järgmine päev Müraklapid ~25.- Valikuline Kokkuvõte Antud pildilt on näha, et tegemist on sise-ruumides töötamisega, kus peaks kasutama vajadusel kogu keha katvaid riideid tolmu eest kaitseks. Antud juhul on nõue täidetud, lisaks on töölisel peakate. Puuritav palk on lahtine, tööline fikseerib seda käega, kusjuures käsi on puuri lähedal. Kuna suured puurpingid tekitavad müra ning suuremal kiirusel puurimisel võib puurlaaste lennata ka eemale siis on tarvilik kaitsta silmi ning kõrvu. Antud juhul puuduvad kaitseprillid ja kõrvatropid või klapid. Masina korrektseks kasutamiseks tuleb tutvustada töölisele ohtusid ning kasutusjuhiseid. Samuti tuleb teavitada töölist võimalike puuri kõrvalekallete või palgi nihkumiste kohalt. Tööriietusest on puudu vaid kaitseprillid ka kõrvatropid. Muu vajalik on olemas. Kasutatud kirjandus 1
Määrab ettenihke ?Vahetab vajadusel lõikeinstrumenti ?Tööline jälgib instrumendi asendit ja peatab instrumendi liikumise kui vajalik mõõde on saavutatud. 6.Arvjuhtimisega pingis: ?Lõikeinstrumendi liikumine automatiseeritud. ?Instrument liigub mööda etteantud trajektoori. ?Töötlemisinfo salvestatud juhtprogrammi. ?Tööriista kulumisest tekkinud korrektsioonid 7.Arvjuhtimisega tööpingid tänapäeval? (vähemalt 5tk) •Treipingid •Freespingid •Puurpingid •Lihvpingid •Töötlemiskeskused •Eriotstarbelised pingid •Lehetöötluskeskused •Painutuspressid •Erosioonpingid •koordinaatmõõtemasinad 8.Automaatselt juhitavate pinkide peamised karakteristikud? 9.•Lõikeinstrumendi, mõõteinstrumendi liikumin 10.•Ettenihe 11.•Spindli käivitamine, seiskamine, pöörlemissageduse muutmine 12.•Lõikeinstrumendi vahetus 13.•Tagapuki pinooli liikumine 14.•Abiajamite juhtimine 15.Tööpingi säng ja selle tähtsus? 16
hõõrits? Hõõritsemist kasutatakse avade puhastöötlemiseks. Masihõõrits on trei- ja puurpinkidel. Masinhõõritsal on töötav osa lühikene, mis vähendab töödeldava ava mõõdu hajumist ja koonilisuse tekkimist töötlemisel Käsihõõritsad on mõeldud kasutamiseks lukksepa ja remonditöödel. Jumal teab miks nimetus hõõrits on?? 5.Puurpinkidel tehtavad tööd. Vertikaal- ja radiaalpuurpingi ehituslikud erinevused ja neist tulenevad kasutamise iseärasused. Puurpingid on erinevate mõõtmete, kuju, täpsuse ja pinnasiledusega avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Vertikaal puurpingid võivad olla nii ühespindlilised kui ka mitmespindlilised. Vertikaalpuurpingil töödeldav toorik kinnitatakse töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Pea- ja
Käsihõõritsate töötav osa on suure pikkusega, mis peab tagama tema täpse tsentreerimise ette töödeldud ava telje järgi. 3) koonilised hõõritsad avade koonilisusega 1:10 ja 1:50 töötlemiseks ning avad töötlemiseks meeterkoonuste MK0..MK6 alla. Koonilised hõõritsad on mõeldud peamiselt avade töötlemiseks kooniliste tihvtide või instrumentaalkoonuste alla. 8.Puurpinkidel tehtavad tööd. Vertikaalse ja radiaalse puurpingi ehituslikud erinevused. Nende kasutamise iseärasused. Puurpingid on erinevate mõõtmete, kuju, täpsuse ja pinnasiledusega avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Vertikaal puurpingid võivad olla nii ühespindlilised kui ka mitmespindlilised. Vertikaalpuurpingil töödeldav toorik kinnitatakse töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav
Horisontaal CNC- freespink on mõeldud peamiselt nurklike toodete valmistamiseks. CNC vertikaalfreespink on enimkasutatava konstruktsiooniga tööpink. Raamistiku suhtes soodsaim variant valmistada detaile, töölauale väga hea ligipääs. NC treipink on mõeldud eelkõige ümardetailide valmistamiseks. Treimistöötlus toimub 2D- koordinaadistikus. Laastueraldamisega NC/CNC tööpingid: freespingid, treipingid, töötlemiskeskused, lihvimispingid, puurpingid. Spetsiaaltööpingid NC/CNC tööpingid: lasertööpink, põletuspink, erosioonipink, stants. CNC PINKIDE KOORDINAADISTIK JA JUHTIMINE Freespinkide konstruktsiooni omapärast tulenevalt tuleb vaadelda erinevalt asetsevaid freespingi koordinaadistikke, mis on määratletud pingi töötlemisüksuse/spindli suhtes. Üldjuhul kehtib koordinaadistiku määramisel "parema käe reegel". CAD/CAM/CNC tehnikas kasutatavad põhikoordinaadid ja pöördteljed on X(A), Y(B), Z(C)
......................... 4 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. ...................................................... 5 12. Treipingid. Spindlisõlmed ........................................................................................................................ 5 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. ....................................................... 6 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. .............................................................................. 7 16. Keermestamine ....................................................................................................................................... 7 17. Lihvimine. Lihvimismeetodid ja lihvpingid. ............................................................................................. 8 18
Cmat = 1,9 kg m = 20 kr/kg Claast = 0,7 kg Cjääk =1 kr/kg tkooriv = 0,044 tundi Ptööl = 80,1 kr/tund Cseade = 200 kr/tund Stsehh = 65% Ctoorik = 1,9 × 20 0,7 × 1 + 0,044(80,1 + 200)(0,65) = 45,3 7 5.2 Kulutused tööjõule Töötajate töötasu tööpinkidel on 60 kr/h, lisanduvad sotsiaal-, haigus-, ja töötuskindlustus maks 33,5 % töötasust. 5.3 Kulutused seadmetele Treipingid = 200 kr/tund Freespingid = 250 kr/tund Puurpingid = 100 kr/und 5.4 Kulutused lõikeriistadele Lõikeriista Oper. Siirdeid t min Kogu LR Vajalik LR LR nimi, tähis, (siire) aeg N × sum. LR tüki hind materjal t min püs. Arv hind kokku Aeg tuh. kr T
Tööradade loomine, muutmine ja tööoperatsioonide määratlemine, Keeruliste detailide täpne töötlemine, Tööde optimeerimine, Arvuti simulatsioon enne töötlust- hoiad ära inimlikud vead, Nestimine, mitme puuriga töötlemine, NC- koodi väljatrükk. 21. enamlevinud CAM tarkvarad: AlphaCAM, MasterCam, WinCam, ProCam, PowerMill, HyperMill, EdgeCam. 22. Laastueraldamisega NC/CNC tööpingid: Freespingid, Treipingid, Töötlemiskeskused, Lihvimispingid, Puurpingid. 23. Spetsaaltööpingid NC/CNC : Lasertööpink, Põletuspink, Erosioonipink, Stants. 24. Horisontaal CNC- freespink / töötlemis-keskus on mõeldud peamiselt nurklike toodete valmistamiseks. 25. CNC freespink/töötlemiskeskus on mõeldud eelkõige ümardetailide valmistamiseks. Treimistöötlus toimub 2D- koordinaadistikus. 26. - 27. Üldjuhul kehtib koordinaadistiku määramisel ,,Parema käe reegel''. 28. CAD/CAM/CNC tehnikas kasutatavad põhikoordinaadid ja pöördteljed on
· Freesi lõikeservad ei pöörle ühel ringjoonel. 6. Töödeldud pinna madal karedusklass. · Nüri või valesti teritatud freesi. · Vastukiudu freesimine. · Liigniiske puit. Tehnoloogiline praak freesidel (Universaalfreespingid) Puurpingid Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Augu läbimõõt on ettenähtust suurem. · Puuri läbimõõt ei ole õige. · Puur ,,viskab". · Spindli laagrites on lõtk. 2. Augu asukoht ei ole täpne. · Augu tsenter ei ole täpselt ette märgitud või
· Arvuti simulatsioon enne töötlust- hoiad ära inimlikud vead · Nestimine, mitme puuriga töötlemine · NC- koodi väljatrükk CAM - tarkvara · AlphaCAM · MasterCam · WinCam · ProCam · PowerMill · HyperMill · EdgeCam NC/CNC - tööpingid Arvjuhtimist kasutatakse nüüdisajal juba kõikidel tööpinkide tüüpidel. Laastueraldamisega NC/CNC tööpingid: · Freespingid · Treipingid · Töötlemiskeskused · Lihvimispingid · Puurpingid Spetsiaaltööpingid NC/CNC tööpingid: · Lasertööpink · Põletuspink · Erosioonipink · Stants CNC/NC - horisontaalfreespink Horisontaal CNC- freespink / töötlemis- keskus on mõeldud peamiselt nurklike toodete valmistamiseks. CNC/NC - vertikaalfreespink Enimkasutatava konstruktsiooniga CNC tööpingid. Raamistiku suhtes soodsaim variant valmistada detaile, töölauale väga hea ligipääs. NC - treipink CNC freespink/töötlemiskesku s on mõeldud eelkõige ümardetailide
pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. 3) Süvistiga töödeldakse puuritud avade otspindu puuritud avale ristipinna või koonilise pinna saamiseks. 4) Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. Lõikeprotsessi katakteristikud puurimisel: 1) Kinemaatilised karakteristikud on seotud puuri lõikeliikumistega. Pealiikumine on puuripöörlemine, lõikekiirus v on puuri lõikeserva pealiikumise suunaline kiirus välisläbimõõdul. Puurpingid: Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Üldotstarbeliste puurpinkide hulka kuuluvad vertikaal- ja radiaalpuurpink. Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmelisi ja suure massiga toorikute teineteisest kaugel paiknevaid avasid. Need pingid, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, tagavad lõikeriista ja töödeldavate avade samateljelisuse töövõlli nihkumisega. Horisontaalpuurpingid ehk sisetreipingid kuuluvad samuti puurpinkide rühma, kuigi neil võib
Pidevalt investeeritakse ka töötingimuste parendamisse (nt põrandate, elektrisüsteemi renoveerimine). Masinad ja seadmed Olemasolevate masinate ja seadmete seisukord on hea, ettevõte on tugevalt investeerinud seadmetesse ja masinatesse, meie tehnoloogiline tase on kõrgem kui lähipiirkonna konkurentidel ja see on Eerungi üheks oluliseks eeliseks. Kasutatakse mööblitootmiseks vajalikke positsioonpinke (freespingid, puurpingid, saed, lihvimisseadmed jne) ja peitsimisliini ning arvutijuhtimisega puidutöötlemiskeskusi (CNC). Seadmed on pärit valdavalt tuntud Euroopa puidutöötlemispinkide tootjatelt (Altendorf, Griggio, CB). CNC puidutöötlemiskeskused on valmistatud: SCM, 2002 CMS, 1999 Morbidelli, 1997 Peitsimisliin on valmistatud aastal 2002 firmas K2 SYSTEM. 3. Organisatsioon ja juhtimine. 3.1 Organisatsiooni ülesehitus Toon siinkohal parema ülevaate saamiseks ära AS Eerungi struktuuri.
57 · kiirusest ruutsõltuvuses koormusmoment (muutuv moment), · kiirusest lineaarselt sõltuv moment (lineaarne moment), · kiirusest pöördvõrdeliselt sõltuv moment (pöördvõrdeline moment). Momendi võib lugeda konstantseks, kui see ei muutu kogu talitluskiiruste vahemikus. Peamised konstantse momendiga koormused (töömasinad) on puurpingid, tõstukid, freespingid, metallilõikepinkide ettenihkelauad jne. Teistel töömasinatel on muutuva momendiga tunnusjooned, kus nende moment kasvab koos kiiruse kasvuga. Pumpade, ventilaatorite, segistite ja tsentrifuugide moment on reeglina võrdeline kiiruse ruuduga ning võimsus kiiruse kuubiga. See tähendab, et kiiruse vähenemisel on võimsuse vähenemine suur ning järelikult ka energiasääst. Järelikult peab täiendavaks energia säästmiseks vähendama ajamile rakendatavat pinget.
annaabi.ee 
