2. Treipingi põhikarakteristika eelisnäitajad Tsentrite vahe, Suurim tooriku läbimõõt(sängi kohal, suppordi kohal, silla kohal), Risti kelgu max, Spindli Ava, Spindli pöörded, Ettenihke kiirus, Mass, Tehniline tugi(support) 3. Treipingi kasutatavad detaili kinnitusrakised Padrun: 3-4pakilised isetsentreeruvad, Tsangpadrun, Plaanseib, Tornid 4. Treipinkide tüübid Universaal, laua, spetsiaal, kopeer, treiautomaadid, varbautomaadid, revolver, APJ treipingid(CNC) 5. Juhikute tüübid Seadejuhikud(pingi elemendi täpne positsioneerimine, näitkes tagapuki pinooli juhik) Liikumisjuhikud(kõik juhikud, mis masina elemendi töö kestel liigub, näit. Töölaud) Hüdrodünaamilised ehk tasapinnalised, prismaatilised, kalasaba, veerejuhikud. 6. APJ treipinkide seadistamine Koordinaatsüsteem treimine, telfede asetus, aktiivtööriistad treimine, Offset. 7. Freespinkide tüübid
Paksuspink Paksusmasinas ehk paksushöövelpingis töödeldakse toorik vajalikku paksusesse. Paksushööveldamisel toimub etteanne etteandevaltside abil. Metalltreipink Metalltreipink on treimisel kasutatav tööpink. Treimisel antakse töödeldavale toorikule pöörlev liikumine ning ettenihe lõikeriistale (vastupidiselt freesimisele, kus pöörleb lõikeriist ja ettenihe antakse toorikule). Viimastel aastatel levivad üha rohkem APJ treipingid, mida on eriti otstarbekas kasutada sari- ja masstootmisel. Metallilõiketreipink peab olema küllalt võimas, jäik (värisemiskindel), võimaldama suuri lõikekiirusi, olema kaua vastupidav, töötamisel ohutu ja lühikese masinaajaja abiajaga. Ketassaepink Ketassaepingi läbimõõt on 140-300 mm. Käsiratta abil saab saeketast kallutada 45º. Saeketast tõstetakse ning langetatatakse vända abil. Kiilnuga kasutatakse saetee lahtihoidmiseks, mis on nõgusa kujuga metall-leht
Operaator määrab spindli pöörlemissageduse ?Määrab ettenihke ?Vahetab vajadusel lõikeinstrumenti ?Tööline jälgib instrumendi asendit ja peatab instrumendi liikumise kui vajalik mõõde on saavutatud. 6.Arvjuhtimisega pingis: ?Lõikeinstrumendi liikumine automatiseeritud. ?Instrument liigub mööda etteantud trajektoori. ?Töötlemisinfo salvestatud juhtprogrammi. ?Tööriista kulumisest tekkinud korrektsioonid 7.Arvjuhtimisega tööpingid tänapäeval? (vähemalt 5tk) •Treipingid •Freespingid •Puurpingid •Lihvpingid •Töötlemiskeskused •Eriotstarbelised pingid •Lehetöötluskeskused •Painutuspressid •Erosioonpingid •koordinaatmõõtemasinad 8.Automaatselt juhitavate pinkide peamised karakteristikud? 9.•Lõikeinstrumendi, mõõteinstrumendi liikumin 10.•Ettenihe 11.•Spindli käivitamine, seiskamine, pöörlemissageduse muutmine 12.•Lõikeinstrumendi vahetus 13.•Tagapuki pinooli liikumine 14.•Abiajamite juhtimine 15
Keemilised 1. Protsess kus reaktsioonil gaas juhitakse kõrge temp. kambrisse. Keemilise reaktsiooni käigus kaetakse terikud õhukeste kõvade osakeste kihiga. Reaktsiooni temp 900 –1100 ⁰C. Katte suur sitkus b. Kattematerjalidena kasutatakse TiC, TiN, TiCN (titaan carbiid-nitriid) ja Al2O3 (Al oksiid) c. Katete tugevus on 2000 –3000 HV 10. Tooriku teema teada kus. 11. Erinevad treipingid a. Lihtsad i. Teostatakse mitmesuguseid treimistöid va keermestamine. ii. Tavaliselt väikegabariitsed pingid. iii. Kasut: aparasdiehituses ja hobipingid. b. Universaal i. Erinevalt lihtsatest treipinkidest on universaalsetel pinkidel võimalus lõigata keeret (käigukruvi). c. Revolver i. Töödeldakse detaili lõikeriistadega, mis on kindlas järjekorras kinnitatud
hööveldamine,tasalihvimine), siseavade töötlemine(puurimine, sisetreimine, siselihvimine, avade keermestamine. 6.Treimise protsessi üldkirjeldus. Treipinkide jaotus. Treiterade tüübid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine. Treipingid jagunevad: universaaltreipink, revolvertreipink, karusselltreipink, automaattreipink. Välistreitera, painutatud välistreitera, astmetera, otsatera, soontera, kujutera, keermetera, sisetreitera. 7.Freesimise protsessi üldkirjeldus. Freeside tüübid. Freesimisega töödeldakse horisontaal, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine
Lähenda peitel pöörlevale toorikule sujuvalt.Ära pidurda treipingi spindlit käsitsi, lase masinal pärast väljalülitamist iseenesest seiskuda. 3.Treipink(töövõtted,ehitus,kirjeldus). Treipink on treimisel kasutatav tööpink. Treimisel antakse töödeldavale toorikule pöörlev liikumine ning ettenihe lõikeriistale (vastupidiselt freesimisele, kus pöörleb lõikeriist ja ettenihe antakse toorikule). Viimastel aastatel levivad üha rohkem CNC ja APJ treipingid, mida on eriti otstarbekas kasutada sari- ja masstootmisel. Treipingi käigukast sai 19. sajandil eeskujuks autode käigukasti loomisel. Treipingiga saab treida,freesida,lihvida ja puurida. Esmalt kinnitatakse toorik rakiste abil masina külge. Teisalt kui masin juba töötab ,siis tuleb treitera vastu toorikut asetada ja kihte laastude haaval maha võtma kuni toorikule on soovitud kuju antud. 4.Lintsaag(töövõtted,ehitus,kirjeldus).
Eeliseks on tooriku täpne ja kindel baseerimine padruni suhtes. 3. Plaanseib kasutatakse ebakorrapärase kujuga toorikute kinnitamiseks 4. Tornid kasutatakse õõnsate toorikute töötlemiseks otstest ja terve silindrilisepinna ulatuses 4. 4. Treipinkide tüübid ·Universaaltreipingid ·Lauatreipink ·Spetsiaaltreipingid ·Kopeerpingid ·Treiautomaadid ·Sisetreipingid ·Varbautomaadid: Ühespindlilised Mitmespindlilised ·Revolvertreipingid ·APJ treipingid (CNC) 5. Juhikute tüübid ·Juhikud jagunevad funktsionaalselt järgmiselt: - Seadejuhikud (nende ülesandeks on pingi mingi elemendi täpne positsioneerimine, näiteks tagapuki pinooli juhik) - Liikumisjuhikud (kõik juhikud, mis masina elemendi töö kestel liigub, näit töölaud) ·juhikud jagunevad tööreziimi järgi: - Hüdrodünaamilised ehk tasapinnalised juhikud ( kaks määritud pinda libisevad üksteisel.) - Prismaatilised juhikud - Kalasabajuhikud - Veerejuhikud 6
Füüsikas tehtud avastamised on meid õpetanud panema looduses leiduvaid jõude enda kasuks tööle ehk see on peamine loodusteadus, mis suudab algatada tehnilist arengut. Mõnel pool nimetatakse seda füüsika rakenduslikuks väärtuseks. Just nimelt tänu sellele oli füüsikal 19. ning 20. sajandi esimesel poolel igati hea ja positiivne kuvand. Mehaanika väljaarendamine 18. sajandil võimaldas ehitada inimtööd kõvasti kergendavaid masinaid. Ketrus- ja kudumismasinad, treipingid ja kõiksugu muud seesugused tööriistad panid aluse seniolematule tööviljakuse tõusule. Inglismaal algatati aurumasinatega (millest arendati hiljem välja ka sisepõlemismootor) nn. tööstusrevolutsioon. Tänu massitootmisele inimeste elujärg paranes ja süvenes üha mugavam eluviis. Sajandi lõpus sõnastati veel elektromagnetismi põhiseadus, mis tegi võimalikuks telegraafi, telefoni ja raadioside kasutuselevõtu. Kogu seda näidet kokku võttes saab öelda, et
037mm Suurim ping Flmax GuS GlH 0.037mm Flmin GlS GuH 0.009mm Vähim ping Tolerantsi järk IT6 3) Joonis 2. Laagrisõlm ja laagriistude tolereerimise skeem 4) Masinaehituses kasutatakse laagreid praktiliselt igas pöörlevas detailis. Need võivad olla reduktorid, käigukastid, generaatorid. Laagreid kasutatakse ka erinevates tööriistades nagu trellid, treipingid. Pilt 1. Rattalaager 0 0.030 5) 0.012 0 35 80 0.025 0 0 009 0 013 3. Ülesanne - Liistliite tsentreerimine Tihe liistliitelise istuga on võllile läbimõõduga d=52mm, istuga t6 istatud
toimub töötlemisüksuse/spindli liikumine. Horisontaal CNC- freespink on mõeldud peamiselt nurklike toodete valmistamiseks. CNC vertikaalfreespink on enimkasutatava konstruktsiooniga tööpink. Raamistiku suhtes soodsaim variant valmistada detaile, töölauale väga hea ligipääs. NC treipink on mõeldud eelkõige ümardetailide valmistamiseks. Treimistöötlus toimub 2D- koordinaadistikus. Laastueraldamisega NC/CNC tööpingid: freespingid, treipingid, töötlemiskeskused, lihvimispingid, puurpingid. Spetsiaaltööpingid NC/CNC tööpingid: lasertööpink, põletuspink, erosioonipink, stants. CNC PINKIDE KOORDINAADISTIK JA JUHTIMINE Freespinkide konstruktsiooni omapärast tulenevalt tuleb vaadelda erinevalt asetsevaid freespingi koordinaadistikke, mis on määratletud pingi töötlemisüksuse/spindli suhtes. Üldjuhul kehtib koordinaadistiku määramisel "parema käe reegel".
tööd sai teostada kiiremini. Samas polnud vaja appi enam õpipoissi. Sellistel treipinkidel toimus tooriku pöörlemine kahes suunas ja seetõttu oli tööjõudlus väga väike. Tooriku ühesuunaline pöörlemine saavutati alles ratastreipinkide leiutamisega. Algul töötati ratastreipinkidel kahekesi, hiljem ühendati ratas jalapuuga, mis võimaldas väiksemaid esemeid ka üksinda treida. Mida aeg edasi, seda rohkem arenesid ka treipingid. Tööd mehhaniseeriti, treipingid seati üles veskite juurde, kasutades nende käimapanemiseks vee või tuule energiat. Mõned puidutöömeistrid ehitasid maja katusele väikese tuuleveski, mille abil said nad oma treipinki käitada. 4 Treipingi osad Tehnika ja teadus arenes edasi. Elektrimootori leiutamise järgselt lisati treipinkidele elektrimootor, mis lihtsustas ning kiirendas veelgi puidu treimistöid.
Stsehh tsehhi kaudsed kulud (tavaliselt 60-80%) Cmat = 1,9 kg m = 20 kr/kg Claast = 0,7 kg Cjääk =1 kr/kg tkooriv = 0,044 tundi Ptööl = 80,1 kr/tund Cseade = 200 kr/tund Stsehh = 65% Ctoorik = 1,9 × 20 0,7 × 1 + 0,044(80,1 + 200)(0,65) = 45,3 7 5.2 Kulutused tööjõule Töötajate töötasu tööpinkidel on 60 kr/h, lisanduvad sotsiaal-, haigus-, ja töötuskindlustus maks 33,5 % töötasust. 5.3 Kulutused seadmetele Treipingid = 200 kr/tund Freespingid = 250 kr/tund Puurpingid = 100 kr/und 5.4 Kulutused lõikeriistadele Lõikeriista Oper. Siirdeid t min Kogu LR Vajalik LR LR nimi, tähis, (siire) aeg N × sum. LR tüki hind materjal t min püs. Arv hind kokku Aeg tuh. kr
(toomine ja väljaviimine) CAM- tarkvarasse, Detailide modelleerimine, Tööradade loomine, muutmine ja tööoperatsioonide määratlemine, Keeruliste detailide täpne töötlemine, Tööde optimeerimine, Arvuti simulatsioon enne töötlust- hoiad ära inimlikud vead, Nestimine, mitme puuriga töötlemine, NC- koodi väljatrükk. 21. enamlevinud CAM tarkvarad: AlphaCAM, MasterCam, WinCam, ProCam, PowerMill, HyperMill, EdgeCam. 22. Laastueraldamisega NC/CNC tööpingid: Freespingid, Treipingid, Töötlemiskeskused, Lihvimispingid, Puurpingid. 23. Spetsaaltööpingid NC/CNC : Lasertööpink, Põletuspink, Erosioonipink, Stants. 24. Horisontaal CNC- freespink / töötlemis-keskus on mõeldud peamiselt nurklike toodete valmistamiseks. 25. CNC freespink/töötlemiskeskus on mõeldud eelkõige ümardetailide valmistamiseks. Treimistöötlus toimub 2D- koordinaadistikus. 26. - 27. Üldjuhul kehtib koordinaadistiku määramisel ,,Parema käe reegel''. 28
......................................................... 3 9. Lõikuri teriku geomeetria .......................................................................................................................... 4 10. Lõikuri kulumine ja püsivusaeg ............................................................................................................... 4 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. ...................................................... 5 12. Treipingid. Spindlisõlmed ........................................................................................................................ 5 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. ....................................................... 6 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. .................................................
Esialgu töödeldi metalli külmas olekus, eranditult käsitsi meetodil löökide või surve abil. Selle meetodi areng nõudis tööde kergendamiseks tööpinke. 1 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Puidutöötlemise pink, mis oli puidust valmis XIV saj. meie ajaarvamise järgi. XVIII sajandi lõpul valmistasid Modseley ja Reichenbach esimesed metallist treipingid ja varustasid need ka suportidega tera hoidmiseks ja sellele liiku- mise andmiseks lõikamise suunal. Nende pinkide loomine on tärminiks, mis tähistab metallide mehhaanilise töötlemise algust tööpinkidel laastueraldamise teel - 1794. aastal. 1 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Sünnimaaks Inglismaa, kuid edasises hakkasid tooni andma USA ja Saksa-
· Tööde optimeerimine · Arvuti simulatsioon enne töötlust- hoiad ära inimlikud vead · Nestimine, mitme puuriga töötlemine · NC- koodi väljatrükk CAM - tarkvara · AlphaCAM · MasterCam · WinCam · ProCam · PowerMill · HyperMill · EdgeCam NC/CNC - tööpingid Arvjuhtimist kasutatakse nüüdisajal juba kõikidel tööpinkide tüüpidel. Laastueraldamisega NC/CNC tööpingid: · Freespingid · Treipingid · Töötlemiskeskused · Lihvimispingid · Puurpingid Spetsiaaltööpingid NC/CNC tööpingid: · Lasertööpink · Põletuspink · Erosioonipink · Stants CNC/NC - horisontaalfreespink Horisontaal CNC- freespink / töötlemis- keskus on mõeldud peamiselt nurklike toodete valmistamiseks. CNC/NC - vertikaalfreespink Enimkasutatava konstruktsiooniga CNC tööpingid. Raamistiku suhtes soodsaim variant valmistada detaile, töölauale väga hea ligipääs. NC - treipink CNC
Umbavade puurimisel tuleb puurpingi ettenihke piirel seada vajalikku asendisse. Ava sügavust saab reguleerida ka puurile sobivasse kohta metallist või puidust piireli kinnitamisega. Nürinenud puuri tunneb lõikeprotsessis ära selle järgi, et ta hakkab eriliselt vilistama. Selline puur tuleb koheselt teritada. Keermetamine on keermelõikamine. Keermetamist võib teha nii käsitsi, kuid ka erinevate masinatega (sealhulgas puurpingi, treipingid). Keermetamiseks kasutatavate lõikeriistade hulka kuuluvad keermeterad, keermekammid, keermepuurid, keermelõikurid, keermelõikepead ja keermefreesid. Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid
mõõtmed ja pinnakvaliteedi. Koonuspinna treimine toimub neljal viisil: 1) lühikeste koonuste treimine laia treilõikuriga ristettenihkel 2) supordi ülemise lõikurikelgu pööramisega 3) tsentrite nihkumisega, kus vajalik tsentripuki nihkutuse suurus h=l*sin alfa 4) treimine kopeerjoonlauaga. Keermestamine: Universaaltreipingil lõigatajse nii sise- kui ka väliskeemeid. Lõikeriistaks on keerme treilõikus, mille profiil vastab lõigatava keerme profiilile. Treipingid: otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamisel aluseks võetakse töötlemismeetod, mis hõlmab lõikurit, töödeldava pinna kuju ja töötlemisskeemi. Eristatakse trei-, puur-, lihv-, hambalõike-, frees- jm. pinke. Freesimine: Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille
b) N.riigis,kus on palju arste on palju ka haigeid inimesi,järelikult on arstide suur arv haigestumise peapõhjus-vale põhjuse viga c) Tundub,et alati kui poodides on allahindlus,on merel torm,järelikult põhjustabtorm allahindluse väljakuulutamist- vale põhjuse viga Millise tootmis teguriga on tegemist a) Kassaaparaat toidupoes-kapital b) Hapnik,mida inimesed hingavad-maa c) Tööriistapoe treipingid-kapital d) Kalapüügi piirkond Läänemeres-maa Mis kajastaks joonisel majandus kasvu c)tootmis võimaluste kõvera nihe paremale poole(väljapoole) Kapitali kui tootmis teguri alla kuulub · Veoauto Normatiivne on järgmise seisukoht · Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema Mikroökonoomika uurimis objektiks on · Piima hind Eestis Ceteris paribuse all mõeldakse seda,et
Positsioon- ja kontuurjuhtimine. Positsioonjuhtimise korral on ära määratud tööorgani liikumistrajektoor punktide jadana, kusjuures ei ole etteantud ühtest punktist teise liikumise trajektoor. Sellist süsteemi kasutatakse pakkimisautomaatides, puurpinkides, kasutamisautomaatides (nt detailide paigaldamine montaazplaadile elektroonikatööstustes) jne. Kontuurjuhtimise korral aga määratakse ära ka tööorgani liikumise trajektoor (treipingid, freespingid, kontuurjuhtimisega robotid jne). 7. Tööstusrobotite liigitus. 8. Tööstusrobotite haaratsid. Haarats täidab inimkäe sõrmede ülesannet ning on ettenähtud teisaldavate esemete haaramiseks, kinnihoidmiseks ja vabastamiseks. Sageli on haaratsi asemel mõni tööriist (mutrikeerik, värvipihusti, punktkeevitustangid vms) 9. APJ süsteemide programmeerimine Juhtprogramm on kaadrite kogum, mis tagab pingi tööorganite ettenähtud töö.
Kukk). Joonis 2. Painutuspink 10 Lintsaag (joonis 3) on mõeldud ümara täisraua saagimiseks, sellega saab kuni 220mm läbimõõduga detaile saagida. Masinal on jahutusvedelikusüsteem, mis võimaldab teha tööd kiiremini jahutades tegevuse protsessi (H. Kukk). Joonis 3. Lintsaag Treipinke (joonis 4) võib leida masinatehases mitmeid erinevaid, nii modernseid kui ka vanaaegseid. Uued treipingid töötavad arvuti abil, inimesed vaid asetavad detaili sisse ja võtavad siis välja, kui on vajalikud tööd sellega tehtud. Tänapäevased pingid teevad viisteist korda kiiremini tööd kui vanad veneaegsed masinad. Nii nagu lintsael on ka kaasaegsel treipingil jahutussüsteem. Selle eesmärk on pritsida jahutusvedelikku töödeldava detaili ja treitera vahele (H. Kukk). Joonis 4. Treipink
lindi või hammasühenduse abil. Spooni kasutusalad. Höövelspooni kasutatakse enamasti puidupõhiste plaatmaterjalide (puitlaastplaat, MDF-plaat, tisleriplaat, ristvineer) pealistamiseks. Kooritud spoonist valmistatakse põhiliselt vineeri, kuid seda kasutatakse ka painutatud-liimitud detailide valmistamiseks. Üha rohkem hakkab levima ka spoonist moodustatud paljukihiliste konstruktsioonielementide (spoonliimpuidu) kasutamine. Treipingid: 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused universaaltrei- ja freespinkidel töötamisel, mis eelduseks APJ operaatori töös. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid keskkonnaohutus, materjaliõpe, tehniline joonestamine ja mõõtmine. 3. Õppesisu TREIPINKIDE EHITUS, KASUTAMINE JA TÖÖVÕTTED Treipinkide liigitus. Universaaltreipingi ehitus ja kinemaatika. Lõiketeooria alused. Lõikeriistade ja lõikereziimide valik
Need jagatakse tavaliselt kahte rühma: 1. Vedelikud, mille kasutamise tingib peamiselt nende jahutav toime. Sellisteks on sooda ja seebi vesilahused. Kasutatakse koorimisel ja jämetöötlemisel. 2. Määrivate omadustega vedelikud - mineraalõlid ja nende segud, petrool. Malmi ja teisi hapraid metalle treitakse kuivalt. Nende peen murenenud laast vedelikuga segunedes tilgub pingi osadele ning kiirendab liikuvate sõlmede kulumist. Treipingi põhiosad. Treipingid on mõeldud toorikutest mitmesuguste pöördkehakujuliste detailide valmistamiseks. Kui pingil on keermetamisseade, siis sellist tööpinki nimetatakse universaaltreipingiks. Säng on malmist valmistatud alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik põhiosad. Sängi ülaosas on kaks lamedat ja kaks prismaatilist juhikut, millel võivad nihkuda suport ja tsentripukk. Säng ise toetub kahele jalale. Spindlikast paikneb sängi vasakul otsal ja kujutab endast malmkarpi, kus asetseb
Riigis, kus on palju arste, on ka palju haigeid inimesi, järelikult on arstide suur arv haigestumise peapõhjus. Vale põhjuse viga o Tundub, et alati, kui poodides on allahindlus, on merel torm, järelikult põhjustab torm allahindluse väljakuulutamist. Vale põhjuse viga · Otsusta, millise tootmisteguriga on iga alljärjneval juhul tegemist: o Kassaaparaat toidupoes kapital o Hapnik, mida inimesed hingavad maa o Tööriistapoe treipingid kapital o Kalapüügi piirkond Läänemeres maa o Müüja tegevus toidupoes töö · Kapitali kui tootmisteguri alla kuulub: Telekomi aktsia (investeering), T-särk, veoauto, hoiuarve · Normatiivne on järgmine seisukoht: o Kui rahapakkumine väheneb, siis intressimäärad tõusevad o Kui kauba hind langeb, ostavad tarbijad seda kaupa rohkem o Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema
Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga, enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamise aluseks on töötlemismeetod. Eristatakse trei-, puur-, lihv-, frees-, hambalõike jm. pinke. Treipingid jagunevad universaaltreipinkideks, revolvertreipinkideks, karusselltreipinkideks ning automaattreipinkideks. Universaaltreipink on ette nähtud mitmesugusteks treimistöödeks, ka keermelõikamiseks. Universaaltreipingi (sele 2.37) põhiosad on järgmised. Sängile toetuvad pingi osad. Sängi töövõlli poolsesse alaossa on paigutatud pealiiku- Sele 2.36. Treimise põhioperatsioonid ja
Keskaja suurim saavutus oli J. Gutenbergi trükikunsti leiutamine, mis mõjutas inimkultuuri kõige rohkem. 18. sajand oli aga inimkonna tööstusajaloos üks olulisemaid pöördepunkte. Näiteks 18. sajandi alguses töötas juba maailma esimene vabrik, milleks oli siis vee jõul töötav inglise John Lombe´i siidiketrusvabrik. Kuid varsti pärast seda hakkasid masinad ja sõidukid töötama aurumootori abil. Juba 18. sajandil töötati välja sellised esemeid valmistavaid tööriistu nagu treipingid, freesid ja puurid. Elektri kaasamine 19. sajandi tööstusele oli aga järjekordne suur edasisamm. Näiteks sellel sajandil asendati kõik aurumootorid elektrimootoritega. Elekter võimaldas esimest korda luua ka kunstlikku valgust. 20. sajandi alguses luuakse koosteliin, mis võimaldas lihtsamat, kiiremat ja odavamat suurtootmist. Esimesena kasutas seda Henry Ford. 20. sajandi keskpaiku leiutati plast, mida tööstuses ohtrasti kasutatakse
annaabi.ee 
