Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamisel aluseks võetakse töötlemismeetod, mis hõlmab lõikurit, töödeldava pinna kuju ja töötlemisskeemi. Eristatakse trei-, puur-, lihv-, hambalõike-, frees- jm. pinke. Freesimine: Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks on frees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Freesid: Frees on pöördkehakujuline lõikur, mille lõikehambaid võib vaadelda üksikute terikutena. Vastaselt otstarbele on kasutusel mitmesugused kuju ja konstruktsiooniga freese.
temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasapinnalisele sulamistemperatuurist. toorikule antakse ruumiline vorm. · Ehk vormimine plastse deformeerimisega · põhineb materjalide võimel deformeeruda plastselt Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, tardunud olekus kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) · Jäätmeid praktiliselt ei teki ruumiliseks õõneskehaks. · Kasutatakse suurt jõudu Liigitus: Külmsurvetöötlemine survetöötlemine temperatuuridel allpool Me-sulamite rekristalliseerumistemperatuuri. Terasel on 500...600°C. Külmsurvetöötlemisega kaasneb kalestumine (deformatsiooni aste on piiratud). Kuumsurvetöötlemine survetöötlemine
Koostas: Reppy 21.11.2012 Lõiketöötlemine 1. Lõiketöötluse protsess: Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine jm.) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. 2. Teriklõikur ja selle osad Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. 3. Laastu teke:
10.Mis piirab noaga lõikamise võimalikust? Noaga lôikamise vôimalikkust piirab lôigatava materjali kôvadus. 11.Mis juhtub kui noa teravnemisnurka suurendada? Soovitud tulemusi ei anna teravnemisnurga (vt. joon.1.1) suurendamine noa tööpôhimôtte säilitamisel . kasvamisel hakkavad noa tahud lôikamisel kujunenud pindu laiali suruma, mis tekitab väga suuri pingeid, eraldub palju soojust. Lôpptulemusena muutuvad kôlbmatuks nii riist kui toorik. 12.Nimeta teriklõikamise erinevus noaga lõikamisest. Erinevalt noaga lôikamisest surutakse töödeldavasse materjali vaid kiilu ühte pinda, mida nimetatakse esipinnaks. 13.Mis on terik? Kiilu môttelist osa, mis puutub kokku töödeldava materjaliga 14.Kus tekib pingestatud ala teriklõikmaisel? Eespinna ees on töödeldav materjal surutud, selles tekib pigestatud ala. 15.Kus tekib nihe teriklõikamisel? Nihe tekkib joonel, kus pinged ületavad töödeldava materjali vastupanu nihkele. 16
TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese.
Survevalu Keevitamine, termolõikamine, jootmine 30. Mida mõistetakse "keevitatavuse" all? See on terase ja värvilismetallide enamlevinud ja tähtsaim liitmismeetod. 31. Millised terased, kas madal-, kesk- või kõrgsüsinikterased, on sobivaimad keeviskonstruktsioonide (mastid, laevakered, autokered jne.) keevitamiseks? Kõrgsüsinikterased 32. Milline elektrikaarkeevitamise meetod leiab kõige enam kasutamist kergoksüdeerivate metallide (Ti, Al, roostevaba teras) keevitamisel? TIG keevitus 33. Millest lähtub keevitaja keevituselektroodi diameeteri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. 34. Kuidas kaitstakse keevitusvanni väliskeskkonnaga reageerimise eest kaarkeevitamise erinevate meetodite puhul? MAG keevituse puhul kasutatakse kaitsegaasina nt süsihappegaasi, TIG keevituse puhul kaitstakse keevisvanni inertgaasiga (enamasti argooniga), 35
hapnikukonverterites, kõrgkvaliteetteras elektriahjudes. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks – sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. 9 11. Terasplokki struktuur Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine, kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti pidevvalu meetodil. Pidevvaluseadmeni transporditakse metall kopaga, kust sulateras voolab veega jahutatavasse vormi. 12. C- teraste omadused Süsiniku sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele; vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel. C-sisalduse suurenemisega kaasneb terase tiheduse vähenemine (puhta raua korral on see
tõstetakse pendel ülemisse asendisse. Kui pendel vabastatakse, langeb ta alla ja purustab teimiku. 8. Väsimuskõver Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduvkorduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged),mis põhjustab pragude teket. Ehitusterased Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese 9. Metall ja mittemetallid süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisaldusega (Si ja Mn 1…2%) teraseid. Reeglina kasutatakse Metallidon ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea profiilmetallina (nurkteras, talad, latid, armatuur jt.)
Lõikamine toimub lõikeinstrumentidega millel on kiilukujuline lõikeserv . Näide : Käsihöövliga hööveldamine Pöörleva lõikeinstrumendiga lõikamine . Lõiketera geomeetria Igasugune puidu lõikamine toimub kiilukujulise lõikeservaga lõike instrumendiga Lõikeinstrumendil võib olla : Üks lõiketera (näit. peitel, käsihöövli tera) Mitu lõiketera (näit. frees, ketassaaag ) Tera ja detaili pindade määratlused . 1. Detail 2. Lõikur 3. Lõikeserv 4. Laast 5. Töödeldud pind 6. Lõiketasapind . Kiilukujulise lõikuri pinnad : Esitahk Tagatahk’ Külgtahk (2tk) Lõikuri pindade lõikumisel tekivad servad : Esi- ja tagatahu vahel – pealõikeserv Esi – ja külgtahkude vahel – külglõikeservad . Tera esitahk – abcd Tera tagatahk – abef
Liistusoonte töötlemiseks võllidele kasutatakse järgmisi lõikepinke ja lõikeriistu: Vali üks: a. vertikaalfreespinke ja laupfreese b. horisontaalfreespinke ja silinderfreese c. horisontaalfreespinke ja laupfreese d. vertikaalfreespinke, universaalfreespinke ja sõrmfreese Küsimus 28 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Soonte valmistamiseks kasutatakse järgmist freesi ja freespinki: Vali üks: a. horisontaalpinki ja laupfreesi b. vertikaalfreespinki ja laupfreesi c. vertikaalfreespinki ja silinderfreesi d. horisontaalpinki ja ketasfreesi Küsimus 29 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Lõikeriista püsivusajaks nimetatakse: Vali üks: a. kulumisjälje sügavust teriku esipinnal b. aega kuni lõikeriista lõikeserva purunemiseni c
Vali üks: a. teriku kasvaja moodustumine esipinnale b. jahutavate omadustega lõikevedelike kasutamine c. kõrge surve töödeldava materjali poolt; kõrge temperatuur ja sellega kaasnevad adhesioon- ja abrasiivkulumine d. liiga väikese lõikekiiruse kasutamine Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst On vaja välja lõigata karastatud tööriistaterasest keerulise kujuga stantsi matriits. Kasutatakse järgmist töötlemisprotsessi: Vali üks: a. sisetreimist b. freesimist sõrmfreesiga c. puurimist ja freesimist d. elektererosioontöötlemist traatelektroodiga Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Hööveldamist iseloomustab võrreldes freesimisega: Vali üks: a. löökkoormused lõiketerale, tühikäik; madal tootlikkus b. võimalik töödelda karastatud teraseid ja keraamikat c
Tera kasvaja murdumisel rebitakse kaasa ka lõikeriista osakesed. 1 Tera kasvaja o Töödeldava materjali osakeste tööriista esipinnale kleepumise tulemusel kujunev metalliline moodustis. o Tekib plastsete materjalide töötlemisel lõiketsoonis, kõrgete temperatuuride ja rõhkude toimel. o On struktuuritu moodustis 2 kuni 3 korda suurema kõvadusega kui toorik. Tööriista eluea arvutus o Kulumist kasutatakse eelkõige tööriista eluea kriteeriumiks, kuna seda on lihtne määrata. o Taylor´s tööriista eluea valem o Laiendatud Taylor’i valem Erinevad probleemid o Plastne deformatsioon – Teriku plastne deformatsioon, mis viib teratipu murdumiseni. Põhjused – Tulenevad kõrgest temperatuurist lõiketsoonis, valest teriku
Räbu moodustamine 6. vormide koostamine, 3) Kalestumine ja rekristalliseerumine 7. valu, 1. Kalestumine- plastne deformatsioon, millega 8. vormist eemaldamine. kaasneb struktuuri ja omadaste muutumine. 4) Kokillvalu Mida surem plastne deformatsioon, seda Kokillvalu on valumeetod valandi tootmiseks tugevamaks metall muutub. korduvkasutusega valuvormis. 2. Rekristalliseerumine- kalestumisele vastupidine Kokill e. metallvorm lahtivõetamatu või protsess. lahtivõetav valuvorm, mis valmistatakse malmist. Metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur Metallvormi mõned osad (kärnid) võivad olla ja omadused taustuvad. valmistatud liivast.Kokill on enamasti kaheosaline, koostatav. 5) Survetöötlus
tooriku kinnitamine ja valmis detaili eemaldamine pingist c. poolautomaatpingis kinnitab tööline tooriku pinki käsitsi, pingi juhtimine toimub käsitsi vastavate juhtimishoobade ja piirajate abil d. automaatpingis kinnitab tööline käsitsi tooriku pinki, edasi töötab pink automaatselt Question 14 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Soonte valmistamiseks kasutatakse järgmist freesi ja freespinki: Select one: a. horisontaalpinki ja laupfreesi b. vertikaalfreespinki ja laupfreesi c. vertikaalfreespinki ja silinderfreesi d. horisontaalpinki ja ketasfreesi Question 15 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text On vaja välja lõigata karastatud tööriistaterasest keerulise kujuga stantsi matriits. Kasutatakse järgmist töötlemisprotsessi: Select one: a. puurimist ja freesimist b. freesimist sõrmfreesiga c
Silinderfrees- tasapindade töötlemine. Ketasfrees- mitmesuguse profiiliga soonte, aga ka astmete ning tasapindade töötlemiseks. Laup- ehk otsfrees- tasapindade töötlemine, lisaks saab neid kasutada astmete ja süvendite töötlemiseks. Sõrmfrees- mitmesuguste soonte, süvendite, faaside ja astmete töötlemine. Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks. 2.Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad materjalid lähtudes freesimisprotsessi iseärasusest. Lõikeprotsessis toorikult laastu eraldamisel kulutatakse teatud hulk tööd elastsete ja plastsete deformatsioonide ületamiseks, samuti hõõrdumise ületamiseks tööriista esi- ja tagapinnal. Hõõrdumine põhjustab lõikeriista kulumist ja vähendab püsivusaega (- tegelik töötamise aeg minutites kahe järjestikuse terituse vahel)
nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. LAASTUTEKKEPROTSESS Masinaosi valmistatakse toorikutest. Toorik on tootmisobjekt, millest tema kuju, mõõtmete, pinnakareduse ja materjali omaduste muutmise tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine
Hülsi eesmises otsas on koonusava, kuhu saab kinnitada tsentri, puuri või muu tarviku. Joon. 3 Lõiketöötluse olemus seisneb toorikute pindmise kihi eemaldamises, et saada vajaliku kujuga, nõutavates mõõtmetes ja küllaldase kvaliteediga pindu. Võlli, puksi, hammasratast ja teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks ja valmistatakse treipingil treitera, puuri või muu lõikeriista abil. Selleks kinnitatakse toorik ja lõikeriist tugevasti rakiste abil tööpingile. Rakisteks on padrun, tsenter, terahoidik jne. Treimisel saadavad pinnad on : silinder- , koonus- , kuju- , keermestatud pind ja tasane otspind. Lühikesed toorikud kinnitatakse treipadrunitesse. On olemas isetsentreerivad kolmepakilised ja
Ei tea kas plastse küldeformeerimise kohta sama. 2. Kuumsurvetöötlus: > 0,5...0,7Ts , kus Ts sulamistemp. Kelvinites; terastel > 750...800 C, Al-sulamitel > 350...400 C. Külmsurvetöötlus: T < 0,3Ts 3. Pidevtöötlemine- valtsimine, ektrudeerimine, tõmbamine; toodetakse lehtmetalli, traati, torusid jt pooltooteid. 4. Sepistamine, vorm- e. mahtstantsimine, lehtstantsimine.?? 5. Õmbluseta torud- õõnevaltsimine, torurullimine, ülerullimine. Sordimetall- metall läbib pigistus-, eel- ja lõppkaliibreid. 6. Suur täpsus ja pinnasiledus?? 7. Sordimetall ristlõike- mõõtemetega kuni 400 mm ja torud ning teised õõnesprofiilid välismõõduga kuni 800mm. Nii lihtprofiilid kui ka väga keerulise kujuga täis- ja õõnesprofiilid. 8. Painutamine, sügavtõmbamine, õhendusega sügavtõmbamine, ahendamine ja avardamine, ääristamine, vorminime venitamisega, õhendusega rotatsioonvormimine, õgvendamine. 9
5.Sadestamis ja difusioonmeetodi vahe Sadestamismeetodil lisatakse räbusse jahvatatud koksi, lupja, ferrosiliitsiumi. Difusioonlõõmutusel kuumutatakse legeerterasest valandit kuni 1100 kraadini ja seisatakse 6- 30 tunniks- see põhjustab austeniiditera kasvamist. 6. Kaupperite ja furmide roll malmi tootmisel Kauperid on kõrgahju põlemisõhu eelsoojendid. Furm on gaasisisestustoru 7.Mg tootmine Mg toodetakse mineraalidest. Metall eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud magneesiumkloriidist; väikese tiheduse tõttu tõuseb magneesium pinnale, kust ta imetakse välja. Protsess sarnaneb Al tootmisele. 8. Al tootmisprotsess Peamine alumiiniumi maak on boksiit, mis sisaldab alumiiniumi hüdroksiide. Tootmisprotsess: 1) Al oksiidi saamine 2) AlO3 elektroluus Al saamiseks 3) rafineerimine 9. Keemisolemus terasel Terased on mittetäielikult desoksüdeeritud. Keevad terased sisaldavad gaaside lahustuvuse
Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine, õgvendamine ja painutamine; põhioperatsioonideks - raiumine, viilimine, puurimine jne. Põhioperatsioonidel saab detail joonisele vastava või sellele lähedase kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi. Sõltuvalt valmisdetailile esitatavadest nõuetest, võib teha veel täiendavaid operatsioone, mille eesmärgiks on detailidele uute omaduste andmine nagu
Lukksepa tööd Lõikamine on selline tööoperatsioon, kus metall või toorik tükeldatakse osadeks saelehe, kääridega. Olenevalt materjalist, tooriku kujust ja mõõtmetest eristatakse metalli lõikamist laastu eraldamisega (käsisae abil) ja lõikamist ilma laastu eraldamiseta (mitmesuguse konstruktsiooniga kääride, lõiketangide jne. abil). Järgnevalt vaatleme metalli lõikamist käsisaega. Käsisaagi kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks, samuti ka soonte lõikamiseks (näiteks kruvi peadesse), toorikute
3 Ajaloost Puidu treimine on üks vanemaid puidu mehhaniseeritud töötlemise viise ning vanimad andmed puidu treimisest on pärit juba seitsmendast sajandist eKr. Treimist teostati kahekesi nn. rihmatreipingi abil. Inimkonna arenguga arenesid ka puidutreimise meetodid. Puidutreimist hakati tegema vibutreipingiga, kus vibunöör oli pööratud mõned korrad ümber tooriku. Sellistel pinkidel kinnitati toorik tsentrite vahele ja pandi pöörlema vasakus käes oleva vibuga või kasutati töö teostamisel õpipoisi abi, kes liigutas vibu edasi- tagasi. Hiljem lisati, orienteeruvalt 13 sajandil, treipingile pedaal (jalapuu), mis andis võimaluse treipingis olevat toorikut pöörlema panna jala abil ning tööd sai teostada kiiremini. Samas polnud vaja appi enam õpipoissi. Sellistel treipinkidel toimus tooriku pöörlemine kahes suunas ja seetõttu oli tööjõudlus väga väike.
tulenevad kasutamise iseärasused. Puurpingid on erinevate mõõtmete, kuju, täpsuse ja pinnasiledusega avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Vertikaal puurpingid võivad olla nii ühespindlilised kui ka mitmespindlilised. Vertikaalpuurpingil töödeldav toorik kinnitatakse töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Pea- ja ettenihkeliikumine antakse töövõllile, kuhu on kinnitatud puur. Mitme ava üheaegseks töötlemiseks kasutatakse tootlikkuse suurendamiseks mitme töövõlliga vertikaalpuurpinke. Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmeliste ja suure massiga toorikute teineteisest kaugel paiknevaid avasid. Need pingid, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, tagavad (ilma tooriku asendit
911 °C ruumkesendatud kuupvõrest tahkkesen- keskel; datuks ja temperatuuril 1392 °C tagasi ruumkesen- d) põhitahkkesendatud lisaks võreelemendi datuks. tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. Eri kristallivõre tüüpides võib paikneda enam Metall mittemetall aatomeid kui neid mahub kristallivõre sõlmpunkti- desse. Enamikul kasutatavatel metallidel on kuubi- Metallid on ained, millel on tahkes olekus line või heksagonaalne kristallivõre: iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning - ruumkesendatud kuupvõre: Cr, Fe, Mn, Mo,
tugipinnaks). Keermepuur (i) on puuritud ava keermestamiseks. Sageli kasutatakse ka avalõikureid, mis koosnevad eespool nimetatud lõikurite komplektist, näiteks kombineeritud avardisüvisti (j). Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Üldotstarbeliste puurpinkide hulka kuuluvad vertikaal- ja radiaalpuurpink, samuti horisontaalpuurpink e. sisetreipink. Vertikaalpuurpingil (sele 2.41) kinnitatakse töödeldav toorik töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Avade vastastikuline asetus saadakse toorikut töölaual nihutades. Mitme ava üheaegseks töötlemiseks kasutatakse tootlikkuse suurendamiseks mitme töövõlliga vertikaalpuurpinke. Sele 2.41. Vertikaalpuurpink Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmeliste ja suure massiga toorikute teineteisest kaugel asuvadi avasid. Nendel pinkidel, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, kinnitatakse toorik töölauale
Tööriist on mõeldud puidu, mööbliplaatide, plasti ja pehmete metallide lõiketöötlemiseks. 16 Ülafreesi spindel koos lõiketeraga asetseb töödeldava pinna suhtes risti. Ülafreesi kasutatakse vastava rakise olemasolul sageli tagurpidi, saades nii miniatuurse freespingi. Ülafreesiga on võimalik freesida erinevaid profiile, süvendeid, avasid, tappe. Kopeerimise teel saab kiiresti valmistada palju analoogseid detaile. Freesi suunamiseks kasutatakse paralleeljuhikuid. Paralleeljuhiku kasutamine tagab sirgjoonelise, servaga paralleelse lõikejoone. Parallejuhikud võivad olla varustatud peenregulaatoriga, mis võimaldab eriti täpseid lõikeid. Tapikammi abil lõigatakse tappe. Selle juures on vajalik kopeerimisrõnga kasutamine. 17 Juhtraami kasutamine võimaldab freesida kiiresti ja suure
seadmed müüdi maha, kinnistud muutusid kinnisvaraobjektideks, mis enamikus pikapeale maha müüdi. Heaks näiteks võib tuua värvtehase, mis tänapeäval kuulub Soome värvitootjale, „Tikkurilla OY-le“ Seal on säilinud loov töö ja töökohad. Riik võib sellest ainult rõõmu tunda. Oma lõputöö teemaks valisin ma „ Hüdrosilindri tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmisjaoskonna projekteerimine“. Teema sai valitud, põhimõttega, et vähendada „Palmse metall OY“ ostutoodete osakaalu, tootes ise kohapeal. Samuti on toodang suunatud sihtgrupile, kellede vajadused on väiksemad kogused, kuskil mõned sajad tellimuse peale. Tegemist on ettevõttega, mis toodab ja turustab sihtotstarbelisi põllumajandusmasinaid, mida tuntakse ja hinnatakse kõrgelt Skandinaavias ja Euroopas. Palmse Metalli toodangut iseloomustab kvaliteet, vastupidavus, lihtsus ja funktsionaalsus.’
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengusuunad
liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. Joonis 13. Skemaatiline keevitusasendite tähistamine Tabel 3. Keevitusasendite tähistamine [2:27] > 15. Kaitsegaaside valik ja mõju MIG/MAG keevitusele. Keevisliite tsoonid: 1 - põhimetall (põhimaterjal) - keevitatav metall või materjal; 2 - keevismetall 3 - segunemistsoon e. legeerimistsoon - keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 - sulamisjoon 5 - termomõju tsoon (HAZ) - põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 - termomõju ala 7 - keevitustsoon - keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli
1967 aastal avastatud meetod keemiliste ühendite, sealhulgas ka TiC saamiseks kôrgtemperatuurilise iselevi protsessi teel seisneb keemiliste ühendite tekkimises lähtekomponentide sünteesil 13 ühendi moodustumise tekkesoojuse ärakasutamise teel. Sünteesil eraldub palju soojust, mis toidab reaktsiooni. Ti + C TiC + Q Reaktsiooni tulemusena saadakse poorne toorik, mis jahvatatakse attriitoris, kuul- vôi vibroveskis pulbriks. Iselevi protsessi teel saadud TiC pulber ei ole sobiv kasutamiseks kermiste valmistamiseks. Pulber on sobiv kasutamiseks abrasiivmaterjalina poleerimispulbrite valmistamiseks. Harvem kasutatakse TiC valmistamiseks plasma-keemilise sünteesi meetodit ja Ti laastu jahvatamist koos sellele järgneva karbidiseerimisega. Viimase ajal (2001a) kasutatakse TiC saamiseks reaktsioonjahvatamist (reaction milling)
Lüli, millel mõlemad vaadeldavad kinemaatilised paarid on rotatsioonipaarid, kuulub 1. tüüpi. Kui ühe rotatsioonipaari B (punkti B) absoluutkiirus v B on teada, siis mis tahes teise punkti C kiirus (vt. 2.3.2.) vC = v B + vCB ... 2.10 Võrrandis 2.10 on vB teada nii suuruselt kuisuunalt, vCB on rist punkte CB ühendava sirglõiguga. Tundmatuid on seega kolm ( v CB moodul, vC siht ja moodul). Lüli nurkkiirus CB = vCB / lBC , ... 2.11 kusjuures selle suund selgub pärast düaadi kiirusplaani koostamist. 2. tüüpi lülid on translatsioonipaari abil seotud juhikuga x-x. 2. tüüpi lülide kiirusi arvestama hakates rakendatakse liitliikumise puhul kehtivat seost
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
