Joon. 46 Pealesulatis edasiliikumine. Defekti kõrvaldamiseks tuleb pealesulatis tugevama vooluga üle keevitada. 25 Märksõnad Aluseline kate 13; 14; Defektid keevisõmbluses 24; Elekterkeevitus 5; Elektrood 7; 8; 13; 14; 22; 24; 25; Elektroodi asend 10 Elektroodihoidja 7; 8; Elektroodkeevitus 7; 8; 12; Etteandemehhanism 16; 20; Etteanderull 18; 20; Fikseerimisvahendid 23; Fikseerivad näpitsad 23; Happeline kate 13; Isetumenev valgusfilter 5, Kaarleek 7; 8; 10; 13, 15; 16, 18; 19; Kaitsegaas 15; 16; 17; 18; Kaitsegaasis keevitamine 13; Keevisliide 6; 19; Keevisvann 7; 8; 14; 16; Keevisõmblus 8; 15; 16; 19; 24; 25; Keevitusgeneraator 12; Keevitusinverter 12; Keevitusjuhe 7; Keevitusmask 5;
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajanduse 1 kursus Madis Raudsepp ELEKTRIKEEVITUS Referaat Olustvere 2010 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kiellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioo...
konstruktsiooniterase plaadi põkkliites keevitamine elektroodikeevituse või MAG- keevitusega. Tootmisviisiks on üksiktootmine ja detailide kokku minevad otsad on faasitud. Keevisliite eskiis: Täpsustuseks tuleb mainida, et kuna kaks terasplaati on paksemad kui 4 mm, freesin plaatide otsad ära 45° nurga all ning lisaks tuleb detail läbikeevitada kaks korda. Lõpptulemus peaks siis olema selline: Ülesanne 1 Võrdlen antud keevisliite teostamiseks kahte erinevat keevitusprotsessi: elektroodkeevitus või MAG-keevitus. Võrreldav Elektroodkeevitus MAG-keevitus tingimus 1.Keevitatavate Kasutatakse kõikide teraselii- Mittelegeer-, madallegeer-, kõrglegeer- materjalide kide, malmi, Ni ja Cu sulamite terased, alumiiniumi-, vase- ja loetelu keevituseks ja piiratult Al- niklisulamid. sulamite remontkeevituseks. 2
keskmise ja suure massiga stantsiste tootmisel keevitamisel ei teki räbu · Ei saa kasutada välitingimustes Külmvormstantsimist kasutatakse peamiselt väikeste stantsiste tootmisel (kuni 0,1 kg) 34.Keevitusmeetodid Keevitamine on teraste ja mitterauasulamite enimlevinud liitmismeetod nii tootmises kui remonttöödel Kaarkeevitamise(elektrikaarkeevitamise) alaliigid: Elektroodkeevitus MIG/MAG keevitus TIG keevitus Kaarkeevitus räbustis 38.TIG keevitus Elekter-räbukeevitus TIG- Plasmakeevitus keevitamisel e.
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Keevitamine Autor: ********** ****-** *****6 Tallinn 2009 Tehniline ja majanduslik võrdlus MAG-keevitus Elektroodkeevitus Keevitatavad Süsinikteras, Kõik terase liigid, malm, materjalid roostevaba teras, Cu-sulamid, Al- Al-sulamid sulamid(piiratud) Vooluallikad Vastupolaarset Võib kasutada erineva alalisvoolu tekitav poolarsusega alalisvoolu alalisvoolu allikas kui ka vahelduvvoolu. Vooluallikatena kasutatakse
keevis õmblusest. Kordamis küsimused. 1. keevituse mõiste. 2. keevitusprotsessid(Tähised,tunnusnumbrid) 3. keevitustehnoloogia(mida hõlmab) 4. Keevitustehnika(sooritus tehnika) 5. keevisliidete põhitüübid(joonised) 6. keevisõmbluste põhitüübid(lühendid,seletus) 7. Keevituspositsioonid(joonis seletus) 8. Servavahemik 9. Läbikeevitus 10. Termomõju tsoon 1.Kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine 2.E111 elektroodkeevitus,Mig 131 pool automaat keevitus Inertgaasis(ar,he ,mix).MAG135 poolautomaat keevitus Aktiivgaasis(Co2,mix)MIG/MAG 136 Poolautomaat keevitus täidis traadiga (MIX,AR) TIG141 Kaarkeevitus sulamatu Wolfram elektroodiga inertgaasis(Ar,He) G311 Gaasikeevitus 3.Tehnika ala mis käsitleb keevitus protsesse kui toodete valmistamist detailidest või pool toodetest A)Keevitus toodete projekteerimist ,tugevus arvutusi ,kvaliteedi tasemete määramist. B)keevitus protsesse,seadmeid,mehhaniseerimist
liiteks. · Paksukattelise elektroodiga keevitades on süvistus piirides 3...4mm. · Elektroodkeevitust iseloomustab madal voolutihedus elektroodivardas 10...20 A/mm2. · Protsessi tootlikkus kasvab elektroodi läbimõõdu suurenedes. · Elektroodkeevitust kasutatakse tööstuses, surveanumate ja katelde remondil. · Elektroodkeevitust kasutatakse terase, malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks. · Veealuseks keevitamiseks sobib elektroodkeevitus ainsana. · Elektroodkeevituse eelised: lihtne, lai ja hea kvaliteediga. · Elektroodkeevituse puudused: väike tootlikkus, palju vigu, kahjulikke keevitusgaase. · Termolõikamine · Raua põlemine hapnikus algab 870 oC juures. · Konstruktsiooniteraste süsiniksisaldus on kuni 0,7%. · Programmjuhtimisega gaaslõikemasinate täpsus on kuni 0,4mm, tavaliselt 0,7...1,0mm. · Vee all kuni sügavuseni 7,0m lõigatakse atsetüleeniga, sügavamal vesinikuga.
keelab selle kommertseesmärgil kasutamise ning muutmise teiste kasutajate poolt. Loe lähemalt Creative Commonsi Eesti ametlikult kodulehelt http://www.creativecommons.ee/. Üldiselt keevitamisest Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Enamkasutatavad keevitusviisid on: 1. Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus Joonis 1. Elektroodkeevitus MMA manual metallic arc. Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1). Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B),
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11. Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 12. Traadi etteandmine 13. Kaitseklaasi valik 14. Keevitamine 15. keevitusdefektid 16. Keevituse ettevalmistuses on oluline 17
OTMK referaat Co2 ehk traatkeevitus Koostaja: Juhendaja:Heino Kannel 2014 aasta. Sisukord: 1.üldiselt keevitamisest 2.üldiselt keevitamisest 3.elektroodkeevitus 4.traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 5.traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 6. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 7.gaaskeevitus 8.teraste keevitatavus 9.keevitusasendite markeering ja tüübid 10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19
Elektrikaare voolavuse soodustamiseks toidetakse kaart momentaanselt kasvava keevitusvooluga (Arc-Force), mis takistab keevituskaare kustumist. Elektroodi kinnikeevitumisel detaili külge on võimalik rakendada funktsiooni, mis peale teatud lühistamisaega katkestab seadme toite. See võimaldab eemaldada elektrood ilma seda kahjustamata. Kattega elektroodide kasutamisel peab keevisõmbluselt räbu eemaldama pärast iga keevitusläbimit. 1. Elektroodkeevitus e. käsikaark IONISATSIOONI parandavad ained K Na Ba Li Al Ca Cr Mn C H O N Ui 4,3 5,1 5,1 5,3 5,9 6,0 6,7 7,4 11,2 13,5 13,5 14,5 2 2 9 7 6 8 4 0 2 3 6 0 PÄRIPOLAARNE ' ()VASTUPOLAARNE Lühenda kaarleeki, liiguta massjuhet ,kasuta vahelduvavoolu allikat Pinge mõju õmblusele ja läbikeevitusele Liikumiskiiruse mõju - 25 /, - 25 /
Eduard Kimmari 11.06.2010 14.06.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: Kodutöös käsitletakse põkkliite keevitustehnoloogiat, kasutades kas elektroodkeevitust (käsikaarkeevitust) või MAG-keevitust (poolautomaatkeevitust). Keevitatav materjal – madalsüsinik-konstruktsiooniteras mark S235JRG2. Materjali paksus 4 mm, üksiktootmine. 1. Elektroodkeevituse ja MAG keevituse võrdlus Elektroodkeevitus MAG-keevitus Keevitatavate Süsinikteras, Süsinikteras, Madallegeerteras, Roostevaba materjalide loetelu: Madallegeerteras, teras, Malm, Al ja Al sulamid, Ti ja Ti Roostevaba teras, Malm, Al ja sulamid, Cu ja Cu sulamid Al sulamid Materjalide paksus: 1.0 mm - … 0.8 mm - … Tootlikkus: väike suur
29. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli sulatamine ja omavaheline segunemine e. legeerimine, sula lisametalli siirdega ja keevisvanniga seotud keerulised füüsikalis-keemilised protsessid, kristalliseerumine koos sellega kaasnevate mikrostruktuuride moodustumisega ja detailide kujumuutustega e. termodeformatiivsete protsessidega. 30. Kaarkeevitus Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus kattega elektroodiga, ka lihtsalt käsikaarkeevitus (manual metal arc welding, MMA-welding, shielded metal arc welding, SMAW) kuulub rahvusvahelise liigituse järgi kaarkeevituse protsesside rühma ja alarühma metallkaarkeevitus ilma kaitsegaasita. Elektrood kinnitatakse elektroodihoidikusse. Detail ühendatakse vooluringi maandusklemmi abil. Süüdatakse keevituskaar, mille temperatuuri 5000...6000 ºC toimel sulab elektroodivarras, elektroodikate ja põhimetall
Keevisliidetel esineb hapra purunemise oht 3. Väsimuspurunemise oht 4. Keevisõmbluse kvaliteedikontroll on tülikas ja kallis 5. Keevitajate ja õmbluste kontrolli ja klassifikatsioon peab olema kõrge Kirjelda gaasikeevitust. Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemissoojust Gaaskeevitamisel juhitakse hapnik ja põlevgaas balloonidest läbi gaasireduktorite ja keevitusvoolikute põletisse, kus nad segunevad ja tekitavad gaasileegi. MMA keevitus ehk elektroodkeevitus. Kaarkeevitusel kasutatakse energiaallikana elektrikaare e. kaarleegi poolt eralduvat soojusenergiat. Keevituskaare abil sulatatakse liidetavate detailide servad. Enamasti kasutatakse lisametalli sulava elektroodi näol. MIG Keevitus - Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas MAG keevitus - Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas TIG keevitus - Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas Gaasikeevituse gaasid ja nende otstarve. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige
süsinikusisaldusega kuni 0,5%, plastsed legeerterased, Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid. Kuumvormstantsimist liigitatakse kasutatava seadmestiku järgi: kuumvormstantsimine vasaratel ja pressidel. Sepistus- ja vormistantsimisseadmete tüübid: auruvasar, hõõrdevasar, vastulöögivasar, väntpress, hüdropress, kruvipress. (joonis: stantsi ülemine- ja aluminepool; Kradisoon; Toode) 1) Keevitusmeetodid Sulakeevitus: 1. Kaarkeevitus: Elektroodkeevitus 1) Lastutekkemisprotsess MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga Lastutekkeprotsess- kujuneb lokaalses kaarkeevitus kaitsegaasis, nihkeprotsess. TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga Materjali nihkele ja laastu tekkele eelneb lõigatava kaarkeevitus kaitsegaasis, materjali elastne ja plastne survedeformatsioon,
ekspluatatsioonist tulenevad nõuded. Metallide võime moodustada kvaliteedinõuetele vastavat keevisliidet. 2. Millised terased, kas madal-, kesk- või kõrgsüsinikterased, on sobivaimad keeviskonstruktsioonide keevitamiseks? 3. Difusioonkeevitus?? 4. Materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendiga. 5. Räbustiga 6. Ar, He 7. Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, elektroodkeevitus. 8. Mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. 9. Metallide võimet moodustada kvaliteetset liidet kogu keevise ulatuses.?? Täieliku läbikeevitusega õmblused kindlustavad põhimetalliga võrdväärse tulemuse ja liited töötavad ka väsimusele. 10. Plasmakaarkeevitus ja plasmakeevitus. Kõik metallid (süsinikterased, legeerterased, Ti, Al, Cu, Ni, Zr). 11. Keevitusgaasid- atsetüleen ja hapnik balloonides. Gaaskeevitusseade:
Kasutatakse: piiratud massiga (mõnisada kg) valandite tootmiseks suhteliselt madala sulamistemperatuuriga metallidest (Al-, Mg-, Cu-sulamid). 16. TIG või MIG keevitus, hõõrdkeevitus. (ei oska midag rohkem pakkuda) 17. Alumiiniumsulamite keevitamine. Al on hästi keevitatav. Kasutada võib : sula- ja survekeevitust (kui sulameis on vähe lisandeid). Põhiline meetod on kaarkeevitus: MIG- ja TIG keevitus, MIG täistraatkeevitus, plasmakeevitus, elektroodkeevitus. Survekeevitusprotsessid: punktkeevitus, joonkeevitus, laserkeevitus. Teised keevitusprotsessid: gaaskeevitus, plahvatuskeevitus, elekronkiirkeevitus, hõõrdkeevitus. Keevitatavust raskendavad: põhimaterjal ( sulamistemp., oksiidikiht, soojusjuhtivus, soojuspaisumine, tardumismehhanism), keevitusprotsess, lisamaterjal, keeviskonstruksiooni jäikus. Al.liigitatakse: hästi (konstruktsioonide valmistamiseks), piiratud ja keevitamiseks sobimatud.
gaaskeevitamine 35. ekstrudeerumine ja tõmbamine. Perioodiline protsess – sepistamine, vormstantsimine, lehtstantsimine. 32.Lehtstantsimine Lehtstantsimine e. Lehtvormimine. Lehtstantsimise protsessid: Elektroodkeevitus • Elektroodkeevitust kasutatakse kõikide terasliikide, malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks ja piiratult Al- sulamite remontkeevituseks • Elektroodkeevitus sobib kõigile keevisõmbluse
1)põkkliide 2)nurkliide 3)ots- ehk servliide 4)katteliide 5)T-liide ehk vastakliide Keevisõmbluste põhiliigid: 1)põkkõmblus (BW) 2)nurkõmblus (FW) Keevisliite osad ja tsoonid: 1)põhimetall 2)keevismetall 3)segunemistsoon ehk legeerimistsoon 4)sulamistsoon 5)termomõju tsoon 6)termomõju ala 7)keevitustsoon 8)keevitusjuur (laius 3-5mm, kõrgus 2-3mm) TÄHIS NIMETUS TUNNUSNUMBER KAITSEGAAS E Elektroodkeevitus 111 - MIG Poolautomaatkeevitu 131 Ar, He, Mix s inertgaasis MAG Poolautomaatkeevitu 135 CO2, Mix s aktiivgaasis MIG/MAG Poolautomaatkeevitu 136 Mix,Ar s täidistraadiga TIG Kaarkeevitus 141 Ar,He sulamatu (W)
Flag question Question text Teraste keevitamisel kaudkaarega kasutatakse Select one: a. täidistraate b. sulavaid teraselektroode c. mittesulavaid elektroode d. sulavaid kattega elektroode Question 25 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Erinevatest materjalidest (keraamika, klaas, metallid) saadud liidete saamiseks sobib Select one: a. elekterkontaktkeevitus b. difusioonkeevitus c. gaaskeevitus d. elektroodkeevitus Question 26 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: Select one: a. terve detaili pikkust b. keevisõmbluse kõrgust c. ainult keevisõmbluse metalli d. keevisõmbluse kõrvalala, kus erinesid mikrostruktuuri muutused põhimetallis Question 27 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Hapniklõikamisel kasutatava atsetüleeni ülesandeks on
Vali üks: a. kasutatakse liidetavate pindade hõõrdumisel eralduvat soojust b. kasutatakse kaitsegaasid c. toodete väiksem ristlõike pind, liitepinnajämendumine ja oksiidide sisaldus d. toodete suurem ristlõige, liitpinnad sulatatakse ja oksiidid paisatakse liitepinnast välja Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Erinevatest materjalidest (keraamika, klaas, metallid) saadud liidete saamiseks sobib Vali üks: a. elektroodkeevitus b. difusioonkeevitus c. elekterkontaktkeevitus d. gaaskeevitus Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitamine on Vali üks: a. kinnisliidete saamise meetodid, kus liidetavad pinnad aktiveeritakse ja tekib aatomitevaheline side b. lahtivõetavate liidete saamine c. metallide termokeemiline töötlemine d. toorikute täppistöötlemine Küsimus 13 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question
........................................................................................ 17 23. Sügavtõmbamine ........................................................................................................ 17 24. Väljalõikestants .......................................................................................................... 18 25. Keevitamine ................................................................................................................ 18 25.1. Elektroodkeevitus ............................................................................................................ 19 25.2. MIG/MAG- keevitus ......................................................................................................... 20 25.3. TIG- keevitus .................................................................................................................... 20 25.4. Kontaktkeevitus ...................................................................................
Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). KEEVITUSKAAR on kaarlahendus, mis tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metallaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumune. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. 6. Elektroodkeevitus, elektroodkeevituse olemus, keevituselektroodid. Keevituselektroodide liigitus ja tähistus. Sulava elektroodiga keevitamisel annab põhimetalli ja elektroodi sulamiseks vajaliku soojuse nende vahel põlev elektrikaar. Kaare temperatuur on väga kõrge +4000...6000°C. Sulas olekus põhi- ja elektroodimetall segunevad keevitusvannis ja tardudes moodustavad keevisõmbluse. Metallelektrood on kaetud erilise kattekihiga, mis sulades
................................................................................................................................ 9 1.3. Keevisliidete liigid ................................................................................................................................ 10 1.4. Keevisõmbluste liigid............................................................................................................................ 12 2. Kattega elektroodiga käsikaarkeevitus (MMA) e. elektroodkeevitus .................................................. 14 2.1. Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga ...................................................................................... 14 2.2. Keevitusseadmed................................................................................................................................... 15 2.2.1. Keevitustransformaator ..............................................................................................................
3.2.1.Tsentritega 4.3.2.2.Tsentriteta 4.4. Soveldamine 4.5. Hoonimine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 5.1. Gaaskeevitus 6.1. Karastamine 5.1.1. Propaankeevitus 6.2. Noolutamine 5.1.2. Atsetüleenkeevitus 6.3. Lõõmutamine 5.2. El.kaar-keevitus 6.4. Normaliseerimine 5.2.1. MMA- e. elektroodkeevitus 6.5. Vanandamine 5.2.2. Kaitsegaasiga keev. 6.6. Tsementeerimine 5.2.2.1. MAG- e. CO2 - keevitus 5.2.2.2. TIG- e. propaankeevitus 5.3. Kontaktkeevitus 8. Pinnakatted 5.3.1. Punktkeevitus 8.1. Värvkatted 5.3.2. Joonkeevitus 8.1.1. Õlivärvid 5.3.3. Põkk-keevitus 8.1.2. Pentaftaalvärvid 8.1.3. Kahekomponentsed 8.2. Galvaanilised katted 7
5. Viilimine 4.3.2.1.Tsentritega 4.3.2.2.Tsentriteta 4.4. Soveldamine 4.5. Hoonimine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 5.1. Gaaskeevitus 6.1. Karastamine 5.1.1. Propaankeevitus 6.2. Noolutamine 5.1.2. Atsetüleenkeevitus 6.3. Lõõmutamine 5.2. El.kaar-keevitus 6.4. Normaliseerimine 5.2.1. MMA- e. elektroodkeevitus 6.5. Vanandamine 5.2.2. Kaitsegaasiga keev. 6.6. Tsementeerimine 5.2.2.1. MAG- e. CO2 - keevitus 5.2.2.2. TIG- e. propaankeevitus 5.3. Kontaktkeevitus 8. Pinnakatted 5.3.1. Punktkeevitus 8.1. Värvkatted 5.3.2. Joonkeevitus 8.1.1. Õlivärvid 5.3.3. Põkk-keevitus 8.1.2. Pentaftaalvärvid 8.1.3. Kahekomponentsed 8.2. Galvaanilised katted 7
erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Kaarkeevitamine on keevitusmeetodite üldnimetus, kus keevituskaare osalusel sulatatakse liidetavate detailide servad ja vajadusel samuti lisametall. Kaarkeevituse alaliigid on: elektroodkeevitus e. kaarkeevitus kattega elektroodidega, MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis, TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis, kaarkeevitus räbustis, elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus, plasmakeevitus. , . Elektroodkeevitamine Elektroodkeevitamine kuulub rahvusvahelise liigituse järgi ilma kaitsegaasita kaarkeevitusmeetodite rühma.
vat soojusenergiat. Kaarkeevitamine on keevitus- mite keevitamiseks. Elektroodkeevitamine sobib meetodite üldnimetus, kus keevituskaare osalusel materjali paksustele üle 1,0...1,5 mm. Selle meetodi sulatatakse liidetavate detailide servad ja vajadusel eelis on kasutatavus kõikides keskkonnatingimus- samuti lisametall. Kaarkeevituse alaliigid on: tes, võimalus keevitada õmbluse ruumis suvalise · elektroodkeevitus e. kaarkeevitus kattega asendi puhul (põranda, seina ja laeõmblused), elektroodidega, suhteliselt lihtsad ja teisaldatavad keevitusseadmed · MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaar- (keevitustrafod, keevitusalaldid). keevitus kaitsegaasis, MIG/MAG keevitamist e. sulava elektroodiga · TIG-keevitus e
annaabi.ee 
