Töötamine freespingil (0)

TÖÖTAMINE FREESPINGIL.
Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike.
Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea – ehk tööliikumist ja
ettenihkeliikumist.
Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine.
Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse.
Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti – või püstsihis.
Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest.
Lõikeprotsessis moodustub laast .
Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks.
Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal.
Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera.
Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese.
Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist.

Pinnad, servad ja teised elemendid.
Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused:
Hamba esipind: - See on pind, mida mööda libiseb eralduv laast.
Hamba tagapind: - See on pind, mis lõikeprotsessis on pööratud lõikepinna poole.
Hamba selg:- See on pind, mis piirneb ühe hamba esipinnaga ja naaberhamba tagapinnaga.
Ta võib olla tasapinnaline, murtud või kõverpinnaline.
Otstasapind: - See on tasapind , mis on risti tema teljega .
Telgtasapind:- See on tasapind, mis läbib freesi telge ja lõikeserva vaadeldavat punkti.
Lõikeserv tekib hamba esi – ja tagapinna lõikumisel.
Pealõikeserv:- See on serv, mis teeb peamise lõiketöö.
Silinderfreesidel võib pealõikeserv olla sirgjooneline, kallutatud silindri moodustaja suhtes või kruvijooneline.
Abilõikeserva silinderfreesidel ei ole.
Otsfreesidel seevastu eristatakse pea - , abi - ja üleminekulõikeserva.
Pealõikeserv:- See on freesi teljega nurga all asetsev lõikeserv.
Abilõikeserv:- See on freesi otspinnal paiknev lõikeserv.
Üleminekulõikeserv:- See on pea - ja abilõikeserva ühendav serv.
Hammaste kuju ja elemendid.
Olenevalt pinnast , mida mööda teritatakse frees , eristatakse kahte hammaste konstruktsiooni.
Teravatipulised hambad - hambaid teritatakse tagapinnalt.
Kukaldatud hambad - hambaid teritatakse ainult esipinnalt.
Eristatakse järgmisi hamba elemente:
Kõrgus h - kaugus lõikeserva punkti ja soone põhja vahel, mõõdetakse freesi radiaallõikes risti selle teljega.
Hamba tagapinna laius - kaugus lõikeservast hamba tagapinna ja selle lõikejooneni, mõõdetakse risti lõikeservaga.
Hammaste ringsamm - kaugus kahe naaberhamba lõikeserva ühenimeliste punktide vahel, mõõdetakse freesi teljega ristioleval tasapinnal mööda ringjoone kaart, mille keskpunkt asub nimetatud teljel .
Ringsamm võib olla ühtlane või mitteühtlane.
Kukaldamise ulatus K - kukaldamisjoone langus kahe naaberhamba lõikeserva vahel.
Soonte elemendid ja kuju.
Soon on süvend laastu eemaldamiseks. Seda piiravad ühe hamba esipind ja selle naaberhamba tagapind ja selg. Sooned jaotatakse sirgeteks ja kruvijoonelisteks.
Sirge soon on freesi teljega paralleelne.
Freesidel eristatakse järgmisi sooni :
Vasakukäeline kruvisoon - mööda kruvijoont tõusuga paremalt vasakule kulgev soon.
Paremakäeline kruvisoon - mööda kruvijoont tõusuga vasakult paremale kulgev soon.
Kruvisoone samm H - lõikeserva kahe järjestikuse punkti vaheline kaugus silindrilise pinna ühel moodustajal.
Soone profiil normaallõikes - soone pinna ja lõikeserva normaaltasapinna lõikejoon.
Soone profiil ristlõikes - soone pinna ja freesi teljega ristioleva tasapinna (otspinna) lõikejoon.
Soone raadius - soone põhja ümardusraadius.
Freesimise lõikereziimi elemendid.
Lõikekiirus v - teekonna pikkus (meetrites), mille ühes minutis läbib freesi teljest kaugeim hamba pealõikeserva punkt.
Et lõikekiirus väljendatakse meetrites minutis, siis avaldub freesimise lõikekiirus valemiga: v = 3,14 D n / 1000 m/min.
Kui on tarvis määrata freesi pöörete arvu minutis (pöörlemissagedust), siis kasutatakse valemit: n = 1000 v / 3,14 D p /min.
Freesimisel eristatakse järgmisi ettenihkeid: ettenihe freesi hamba kohta, ettenihe freesi pöörde kohta ja ettenihe minutis.
Suuna järgi eristatakse piki -, risti - ja püstettenihet.
Ettenihe hamba kohta (mm / hambale) - töölaua (koos töödeldava toorikuga ) või freesi edasinihkumine mm aja jooksul, mil frees pöördub ühe hamba võrra.
Ettenihe freesi pöörde kohta ( mm/ p ) - töölaua (koos töödeldava toorikuga) või freesi edasinihkumine mm freesi ühe täispöörde ajal.
Ettenihe freesi pöörde kohta võrdub ühe hamba kohta tuleva ettenihke ja freesi hammaste arvu korrutisega.
Ettenihe minutis (mm /min) - töölaua (koos töödeldava detailiga) või freesi edasinihkumine mm ühe minuti jooksul. Ettenihe minutis võrdub ühe pöörde kohta tuleva ettenihke ja freesi pöörlemissageduse korrutisega.
Freesi iga hammas lõikab toorikult komakujulise ristlõikega metallikihi.
Freesitaval toorikul eristatakse töödeldavat pinda ja lõikepinda.
Kõigi freesimisviiside puhul eristatakse lõikesügavust ja freesimislaiust.
Lõikesügavus- See on töödeldud ja töödeldava pinna vaheline kaugus. Freesimislaius - See on freesi ühe läbimiga töödeldud pinna laius.
Harilikult tähistatakse lõikesügavust tähega t, freesimislaiust aga tähega B.
Materjali kihti, mis freesimisel lõigatakse toorikult maha, nimetatakse töötlusvaruks.
Töötlusvaru on võimalik eemaldada olenevalt selle paksusest kas ühe või mitme läbimiga.
Eristatakse siluv – ja koorivfreesimist. Koorivfreesimisel kasutatakse võimalikult suurt lõikesügavust ja ettenihet. Siluvfreesimisel saadakse lõplik mõõtmete ja sileda pinnaga detail.
Vastu ja pärifreesimine.
Silinder - ja ketasfreesidega freesimisel eristatakse vastu - ja pärifreesimist. Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontaktikohas freesi pöörlemine ja tooriku ettenihkeliikumine vastassuunalised.
Pärifreesimisel ühtib tooriku ettenihkeliikumise suund freesi pöörlemissuunaga nende kontaktikohas.
Vastufreesimisel kulgeb lõikeprotsess rahulikult , sest lõigendi paksus kasvab sujuvalt ja pingi koormus kasvab samuti järk – järgult.
Pärifreesimisel lõikub freesi hammas töödeldavasse toorikusse löögiga, sest just sel hetkel on lõigendi paksus maksimaalne.
Seetõttu saab pärifreesimist rakendada ainult piisavalt jäikadel ja vibratsioonikindlatel pinkidel, kui nende pikiettenihke mehhanismi käigukruvi ja veomutri vahel puudub lõtk.
Pärifreesimisel surutakse toorik vastu töölauda, viimane omakorda vastu juhikuid, see tagab töödeldud pinna hea kvaliteedi.
Pärifreesimisel on pealõikeserva kaldenurk positiivne, vastufreesimisel - negatiivne.
Muude võrdsete tingimuste korral on freesi püsivusaeg pärifreesimisel suurem kui vastufreesimisel, välja arvatud kõva koorikuga toorikute töötlemisel.
Vastufreesimise puuduseks on ka see, et frees püüab toorikut töölaualt lahti rebida.
Freeside liigid.
Metallifreese liigitatakse kuju, hammaste asetuse , kinnitusviisi ja otstarbe järgi.
Kuju järgi eristatakse silinder -, ketas -, ots – ja sõrmfreese.
Silinderfreese kasutatakse tasapindade töötlemisel.
Need on harilikult kruvihammastega ja valmistatud kiirlõiketerasest.
Silinderfreesi hambad lõikavad tooriku pinnalt üheaegselt maha küllalt laia metallikihi, mistõttu tekib suhteliselt suur lõikejõud, eriti kõva ja sitke metalli freesimisel.
Ketasfreesid on ette nähtud soonte ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks (mahalõikamiseks).
Ketasfreesid valmistatakse tervikuna kas kiirlõiketerasest või siis vahetatavate kõvasulamist hammastega. Tervikfreesi paksus aheneb tsentri suunas.
Seetõttu ei puutu ketasfreesi küljed kokku freesitava soone servadega ja seal hõõrdumist ei teki.
Samal põhjusel on vahetatavate hammastega freeside hambad veidi laiemad kui ketta paksus.
Silinder ja ketasfreesid kinnitatakse freespingile tsentritorni abil.
Tsentritorn kujutab endast silindrilist võlli,mille ühes otsas on koonus , teises keere kinnitusmutri pealekeeramiseks.
Koonus lõpeb äärikuga, millesse on tehtud spindli kaasaveonukkide jaoks väljalõiked.
Torni koonilises otsas olevasse keermestatud avasse keeratakse torni freespinki kinnitamisel pingutusvarras.
Torni keermestatud ots lõpeb sileda tapiga, mis töötamise ajal toetub tugipuki laagrile.
Frees kinnitatakse tsentritornile soovitud kohta vaherõngaste abil.Need on erineva kõrgusega teraspuksid, mille arv sõltub kasutatava freesi paksusest.
Piki freesitorni külge peab kulgema prismakujuline terasliist, mis takistab freesi pöörlemist tsentritorni suhtes. Olenevalt freespingi tüübist kasutatakse mitmesuguse läbimõõduga tsentertorne.
Freeside siseläbimõõt on arvestatud kindla läbimõõduga tornile.
Kui freespingi tsentertorni läbimõõt on 27 mm siis sellel pingil saab kasutada vaid sellise siseläbimõõduga silinder – ja ketasfreese.
Otsfreesid kinnitatakse freespingile sõrmtorni , sõrmfreesid aga vahekoonuse ja padruni abil.

Toorikute kinnitamine freesimisel.
Metalli freesimisel peab toorik olema töölauale kinnitatud väga tugevalt ja täpses asendis, sest suur lõikejõud püüab seda paigast liigutada.
Toorikud kinnitatakse töölauale kas masinkruustangide või muude kinnitustarvikute abil.
Sobivate tarvikute valik oleneb detaili mõõtmetest ja kujust . Väikeste mõõtmetega prismakujulised toorikud kinnitatakse freespingi töölauale masinkruustangide abil.
Kõigepealt kinnitatakse külge kruustangid . Erikujuliste T – profiiliga soonde, poldid aga nihutatakse kruustangide alusplaadi väljalõigetesse ning kinnitatakse mutritega.
Enne mutrite lõplikku kinnikeeramist kontrollitakse nurgikuga kruustangide liikumatu paki asendit freesi pöörlemistelje (spindli ja torni telje) suhtes. Vajadusel seda nurka korrigeeritakse ja seejärel kinnitatakse kruustangid lõplikult.
Tooriku kinnitamisel masinkruustangide vahele tuleb arvestada , et kruusatangi pakkide karestatud sisepinnad kahjustavad tooriku pinda.
Ometi ei soovitata abipakke kasutada, sest need vähendavad kruustangide hoidetugevust.
Juhul kui masinkruustangidesse soovitakse kinnitada silindrilisi või erikujulisi toorikuid, tuleb eelnevalt valmistada ka eriotstarbelised kinnitustarvikud, mille välisküljeks on paralleelsed tasapinnad.
Suuregabariidilised toorikud kinnitatakse vahetult freespingi töölauale kinnituspoltide, haaratsite ja tugede abil. Seejuures peab kinnituspolt asetsema toorikule võimalikult lähedal ja haaratsite otsa alla asetatud toe kõrgus olema võrdne kinnitatava tooriku kõrgusega.
Eriti mugavad on kasutada kaarekujulised haaratsid, mille juures tuge ei ole vaja.
Suuregabariidilise tooriku kinnitamiseks töölauale vertikaalasendis kasutatakse kinnitusnurgikut.
See kinnitatakse esmalt kinnituspoltidega töölaua külge ja seejärel toorik nurgiku külge.
Silindrilised detailid kinnitatakse freespingi töölauale prismade abil.
Seejuures on soovitav kasutada kõverjoonelisi haaratseid, kuna sirge haaratsi kokkupuutepind toorikuga on liiga väike.
Enne freesimise alustamist lähendatakse toorik kõiki kolme ettenihet kasutades freesile veendumaks, et freesi poolt moodustatav lõikepind ühtib toorikule tõmmatud märkejoonega.
Seejärel nihutatakse toorik freesi alt välja ja antakse sobiva ettenihkega vajalik lõikesügavus.
Olenevalt lõikepinna laiusest, freesi materjalist ja tooriku kõvadusest valitakse freesi töövõlli sobiv pöörlemiskiirus ja lülitatakse pink sisse.
Frees viiakse toorikuga lõikumisse aeglase käsitsi ettenihkega ja sooritatakse esimene töökäik.
Nüüd lülitatakse freespink välja ja tuuakse toorik vastassuunalist ettenihet kasutades algasendisse tagasi. Seejärel suurendatakse freesi lõikesügavust ja sooritatakse järgmine töökäik, kuni toorik omandab ettenähtud mõõtmed.
Reeglina püütakse toorik seada masinkruustangidesse sellises asendis, et freesiga liikumine toimuks kruustangide kohal.
Erandi moodustab vaid tooriku tükeldamine. See toimub kruustangide kõrval võimalikult pakkide lähedalt.
Freesimisel võivad tööõnnetused tekkida tooriku ebaõigest kinnitusest, hooletult kinnitatud tööriietusest, kuumade laastude sattumisest kehale, vääratest töövõtetest.
Freespingid .
Freespingid jagunevad: Üldotstarbelised ehk universaalsed ja eriotstarbelised freespingid:
Üldotstarbelistel freespinkidel saab töödelda mitmesuguse kujuga toorikute erinevaid pindu.
Erifreespingid on ette nähtud vaid kindla tööoperatsiooni täitmiseks, nagu hammasratta hammaste, puuri spiraalsoonte, võlli nuutide vms. freesimiseks.
Spindli asendi järgi eristatakse horisontaal ja vertikaalfreespinke.
Freespingi alus on õõnsa kasti kujuline.Selles paikneb elektriline käivitus – ja valgustussüsteem.
Korpuses paiknevad elektrimootor , rihmülekanne ja kiiruskast.
Korpuse esiküljel paiknevat kiilprofiiliga juhtpinda mööda liigub konsool, mille käigukruvi toetub alusel olevasse sambasse. Konsooli ülaosas kaldprofiiliga juhtpinnad ristkelgule, mida saab vastava käigukruvi abil korpuse suhtes nihutada.
Ristkelgu juhtpindadel on võimalik korpusega paralleelselt liigutada ka freespingi töölauda
Töölaud on ette nähtud freesitava tooriku kinnitamiseks masinkruustangide või muude kinnitustarvikute abil.
Töötlemisel saab toorikut nihutada kolmes suunas konsooli abil üles – alla, ristkelgu abil edasi – tagasi ja töölaua abil vasakule - paremale.
Kõik nimetatud ettenihked on võimalikud käsitsi pööratavate käigukruvide abil .
Toorikute ettenihke võib anda ka elektriajamiga ettenihkekasti abil.
Freespingi korpuse ülemisse ossa kinnitub ülatala koos selle esiotsas asetseva tugipukiga.
Ülatala all ulatub korpusest välja töövõlli ots, mille koonilisse avasse saab kinnitada freestorni, padruni või koonussabaga freesi.
Freestorn või padrun kinnitatakse töövõlli külge selle õõnsust läbiva pingutusvardaga
Peale nimetatud freespinkide on kasutusel veel rida eriotstarbelisi pinke:
1. Pikifreespingid .
2. Karuselfreespingid.
3. Trummelfreespingid.
4. Kopeerfreespingid.
5. Keermefreespingid.
6. Soontefreespingid.
7. Otsfreespingid.
Tasapindade freesimine.
Tasapinnaks nimetatakse pinda, millel on järgmine omadus: kui pinna mistahes kaks punkti ühendada sirgega, siis asuvad sirge kõik punktid sellel pinnal.
Siit tuleneb ka lihtsaim viis detaili tasapindade kontrollimiseks.Kui detaili pinnale asetada lekaaljoonlaua tööserv, siis nende vahele jääva pilu suurus iseloomustab pinna töötlemise kvaliteeti. Mida täpsemalt on tasapind töödeldud, seda väiksem on pilu.
Tasapindade freesimisel kasutatakse silinderfreese. Nimetatud freesidel on harilikult kruvihambad, mille lõikeserv kulgeb piki kindlaksmääratud kaldenurgaga kruvijoont.
Silinderfreese valmistatakse väikeste hammastega ja suurte hammastega, vahetatavate hammastega ja koostatuina vahetatavate hammastega freesidest, samuti kõvasulamplaatidega freese.
Silinderfreeside põhimõõtmed on freesi laius L, läbimõõt D, ava läbimõõt d ja hammaste arv z.
Freesid valmistatakse kiirlõiketerasest või varustatakse kõvasulamist plaadikestega.
Pöörlemissuuna järgi jaotatakse freesid parem – ja vasakpoolse lõikesuunaga freesideks.
Parempoolse lõikesuunaga freesideks nimetatakse selliseid freese, mis töötades peavad pöörlema päripäeva. Vasakpoolse lõikesuunaga freesideks nimetatakse niisuguseid freese, mis töötades peavad pöörlema vastupäeva.
Olenevalt sellest, kumba pidi silinderfrees on asetatud tornile, võib ta olla kas parem – või vasakpoolse lõikesuunaga.
Silinderfreesi lõikesuunda saab muuta tema ümberpööramisega freestornil.
Silinderfreesi valik.
Freesi tüübi ja põhimõõtmete valik sõltuvad töötlemistingimustest ( töödeldava tooriku mõõtmed, töödeldava materjali mark, töötlusvaru suurus jne.).
Suurte hammastega freese kasutatakse kooriv – või poolsiluvfreesimisel, väikeste hammastega freese -
poolsiluv - ja siluvfreesimisel.
Freeside optimaalsete mõõtmete valikuks mitmesuguste töötlemistingimuste korral kasutatakse nomogrammi (tabelit).
1. Määratakse freesi laius.
Freesi laius peab olema suurem töödeldava tooriku laiusest.
2. Määratakse freesi ava läbimõõt.
See on vajalik freesi sobivusele freestornile.
3. Määratakse freesi läbimõõt.
4. Määratakse freesi hammaste arv.
Freespingi seadistamine ja häälestamine.
Enne kui alustada freesimist, tuleb teha mõningad ettevalmistustööd (tutvuda detaili joonise ja mehaanilise töötlemise operatsioonikaardiga, seadistada ja häälestada freespink), et freesimine kulgeks viljakalt.
Seadistamiseks nimetatakse niisuguseid toiminguid, mis tagavad tööriista ja tooriku õige kinnitamise ning nende omavahelise õige asetuse (freestorni kohaleasetamine, freesi ja vaherõngaste asetamine tornile, freesi viskumise kontrollimine, rakiste paigaldamine töölauale, tooriku rihtimine tööriista suhtes, töölaua liikumispiirikute kohalepaigutamine jt.).
Häälestamine seisneb freespingi spindli vajaliku pöörlemissageduse, töölaua minutilise ettenihke ja freesi lõikesügavuse väljareguleerimises.
Freesi ülesseadmine ja kinnitamine.
Pärast seda, kui antud töötlemistingimuste jaoks on valitud optimaalsete tüüpmõõtmetega silinderfrees, tuleb ta freespinki üles seada ja kinnitada.
Vastavalt freesi ava läbimõõdule valitakse vajaliku läbimõõduga freestorn.
Ühe või mitme freesi paigaldamiseks freestornile kasutatakse vaherõngaid. Neid on kahte tüüpi – lühikesed ja pikad.Kui freestornile paigaldatakse üks frees, tuleb see asetada võimalikult pingi spindli lähedale, sest niisuguse asetuse korral on torni läbipaine kõige väiksem.
Freesi vajalik asend töödeldava tooriku suhtes saadakse seejuures töölaua nihutamisega ristsuunas.
Tuleb meeles pidada, et tingimata on vaja valida niisugune freesimisskeem, kus freesi kruvisoone suund ja spindli pöörlemissuund on erinevad.
See on seletatav sellega, et juhtudel, kui freesi kruvisoone suund ja spindli pöörlemissuund on erinevad, on lõikejõu teljesihiline komponent P suunatud spindli poole.
Seega nimetatud jõud surub freestorni spindli avasse, mitte aga ei kisu torni koos freesiga spindli pesast välja.
Freesi viskumise kontrollimiseks kasutatakse spetsiaalset indikaatorkellaga mõõteriista.
Freesidel läbimõõduga kuni 100 mm ei tohi lõikeservade radiaalviskumine ava suhtes kahel naaberhambal ületada 0,02 mm ja kahel vastashambal 0,04 mm.Tugiotste viskumine ei tohi freestornil kontrollimisel olla üle 0,02 mm freesidel pikkusega kuni 50 mm ja üle 0,03 mm freesidel pikkusega üle 50 mm.
Kahe naaberhamba radiaalviskumine ei tohi freesidel 100 kuni 125 mm olla üle 0,02 mm ja freesi enda viskumine - mitte üle 0,05 mm; läbimõõduga üle 125 mm - vastavalt 0,03 ja 0,08 mm.
Töötsükli automatiseerimiseks on freespinkidel seadised töölaua kiirkäigu sisselülitamiseks, selle ümberlülitamiseks tööettenihkeks ja seiskamiseks lõppasendis.
Neid seadiseid nimetatakse käigupiirikuteks.
Ennem freesimise alustamist tuleb veenduda jahutusvedeliku etteandesüsteemi korrasolekus ja töökindluses. Jahutusvedelik tuleb valida vastavalt antud töötlemistingimustele.
Freesimisreziimi valik.
Freesimisreziimi valiku all mõeldakse antud töötlemistingimuste ( tooriku materjal ja mark, tema kuju ja mõõtmed ) jaoks kõige sobivama freesi (selle tüüp, mõõtmed, materjal, lõikeosa geomeetrilised parameetrid ) ja optimaalsemate parameetritega lõikereziimi (freesimislaius, lõikesügavus, spindli pöörlemissagedus, ettenihe minutis, freesimise efektiivne võimsus ja masinaaeg) valimist.
Lõikereziim määratakse tabelite järgi.
Freesimislaiust harilikult ei valita, sest see oleneb detaili tooriku mõõtmetest. Koorivfreesimise lõikesügavus sõltub töötlusvarust ja freespingi elektrimootori võimsusest.
Töötlusvaru on soovitav maha lõigata ühe läbimiga.
Siluvfreesimisel ei ületa lõikesügavus 1...2 mm.
Freesi ettenihe hamba kohta valitakse olenevalt töötlemise iseloomust (kooriv – või siluvfreesimine).
Koorivfreesimisel on ettenihe hamba kohta suurem kui siluvfreesimisel, sest mida väiksem on ettenihe hamba kohta, seda siledam saadakse töödeldav pind.
Valitud lõikesügavuse, freesimislaiuse ja ühe hamba kohta tuleva ettenihke järgi määratakse lõikekiirus.
Lõikekiirus teraste töötlemisel antakse vahetatavate lõiketerade ja suurte hammastega freesidel piirides 35...55 m/min.Vahetatavate lõiketerade ja suurte hammastega freesidel antakse ettenihe hamba kohta piirides 0,05...0,4 mm hambale.
Spindli pöörlemissagedus arvutatakse vastavalt freesi läbimõõdule ja valitud lõikekiirusele valemiga n = 1000 v / 3,14 D.
Ettenihe minutis võrdub ühe pöörde kohta tuleva ettenihke ja freesi pöörlemissageduse korrutisega sm = sz x z x n mm/min.
Malmi freesimisel on ettenihke suuruseks 0,1...0,5 mm/hambale s.o. tunduvalt suurem kui terase töötlemisel.
Lõikekiirus on malmi freesimisel 15...45 m/min, s.o. väiksem kui terase töötlemisel.
Siluvfreesimisereziim erineb koorivfreesimisereziimist selle poolest, et terase ja malmi siluvfreesimisel kasutatakse suhteliselt väikest ettenihet freesi ühe hamba kohta ( sz = 0,05...0,12 mm/h ).
Tasapindade freesimine otsfreesidega.
Otsfreesid on ette nähtud tasapindade töötlemiseks vertikaal - ja horisontaalfreespinkidel.
Erinevalt silinderfreesidest on otsfreesidel hambad nii silindrilisel külgpinnal kui ka otsal .
Otsfreesid jagunevad väikeste hammastega ja suurte hammastega freesideks samuti ka vahetatavate lõiketeradega freesideks.
Otsfreesi põhimõõtmeteks on läbimõõt D, kõrgus L, ava läbimõõt d ja hammaste arv z.
Võrreldes silinderfreesidega on otsfreesidel mõningad eelised:
1. Palju jäigem kinnitus tornile või spindlile.
2. Sujuv töötamine, sest üheaegselt võtab freesimisest osa suurem arv hambaid.
Seepärast on tasapindu enamikul juhtudel otstarbekas freesida otsfreesidega. Nagu silinderfreesid, jagunevad ka otsfreesid parem - ja vasakpoolse lõikesuunaga freesideks.
Tänapäeval on üha rohkem hakatud kasutama kõvasulamplaatidega otsfreese.
Tasapindade freesimine kõvasulamplaatidega otsfreesidega on tunduvalt tootlikum kui silinderfreesidega freesimisel.
Otsfreesid kinnitatakse sõrmtornidele.
Torni valikul tuleb jälgida, et parempoolse lõikesuunaga freeside kinnitamisel oleks torni ja kruvi keere parempoolne, vasakpoolse lõikesuunaga freesidel aga vasakpoolne.
Suure läbimõõduga otsfreesid valmistatakse tornile asetatavaina.
Neil on kas silindriline või kooniline istamisava.Vertikaalfreespingi häälestamine vajalikule lõikereziimile toimub niisamuti nagu horisontaalfreespingi häälestamine.
Freesi tüübi ja mõõtmete valik.
Otsfreesi läbimõõdu valikul lähtutakse freesimislaiusest t ja lõikesügavusest B .
Koorivfreesimiseks valitakse vahetatavate lõiketeradega või suurehambalised otsfreesid.Siluvfreesimisel tuleb kasutada peenehambalisi otsfreese.
Siiski tuleb kõigil juhtudel eelistada kõvasulamplaatidega otsfreese, sest nende kasutamisel väheneb tunduvalt töötlemise masinaeg lõikekiiruse suurenemise tõttu.
Terase freesimisel valitakse kõvasulamist T15K6 plaatidega otsfrees . Ettenihe hambale sz valitakse piirides 0,1...0,3 mm hambale ja lõikekiirus v = 250 m/min.
Hallmalmist tooriku koorivfreesimiseks on vaja võtta kõvasulamist BK8 või BK6 plaatidega frees.
Ettenihe hambale on suurem kui terase töötlemisel s = 0,2...0,6 mm hambale, lõikekiirus aga tunduvalt väiksem v = 50...130 m / min.
Et terase ja malmi siluvfreesimisel kõvasulamplaatidega freesiga saada väiksemat pinnakaredust, tuleb vähendada ettenihet hambale, aga lõikekiirust olenevalt töödeldavast materjalist, kõvasulami margist ja teistest töötlemistingimustest vastavalt suurendada.
Tasapindade freesimine freeside komplektiga.
Freeside komplektiks nimetatakse freestornile asetatud ja kinnitatud freese.
Freeside komplekte kasutatakse suurseeria - ja masstootmises suure freesimismahuga detailide töötlemisel.
Komplektid koostatakse standardfreesidest, erifreesidest või nende kombinatsioonidest.
Freeside ühendamiseks komplektis on mitu moodust.
Ühesuguse läbimõõduga freese võib ühendada järgmiselt: lukuga - otsliiteühendus, mille puhul ühe freesi otsal olev eend läheb teise freesi vastavasse soonde; kaldotspindade abil, misstõttu moodustub freesi hammaste ülekate; otsakuti ühendamine - ühe freesi väljaulatuvad hambad lähevad teise freesi vastavatesse süvenditesse.
Freeside komplektiga freesimisel tuleb kasutada suurema läbimõõduga torni kui ühe freesiga töötlemisel.
Pärast freeside komplekti koostamist ja ülesseadmist on soovitav teha proovifreesimine toorikul või praakdetailil.
Astmete ja soonte freesimine.
Astmeks nimetatakse kahe risttasapinnaga piiratud süvendit.Detailil võib olla üks, kaks, kolm või rohkem astet.
Sooneks nimetatakse tasa - või kujupindadega piiratud süvendit detailis.
Olenevalt süvendi kujust jaotatakse sooned täisnurkseteks, kolmnurkseteks, trapetsi - ja T - kujulisteks ning kujusoonteks.
Mistahes profiiliga sooned võivad olla läbivad, lahtised või väljuvad ja kinnised.
Astmeid ja sooni freesitakse ketas - ja sõrmfreesidega.
Astmete ja soonte freesimine sõrmfreesidega.
Astmeid ja sooni saab sõrmfreesidega töödelda vertikaal - ja horisontaalfreespinkidel.
Sõrmfreesid on ette nähtud tasapindade, astmete ja soonte töötlemiseks.Neid valmistatakse silindrilise ja koonilise sabaga.
Sõrmfreese valmistatakse normaalsete ja suurte hammastega.Normaalhammastega freese kasutatakse astmete ja soonte siluv - ja poolsiluvfreesimisel,suurte hammastega freese aga koorivfreesimisel.
Laialdaselt on kasutusel kõvasulamfreesid, neid valmistatakse kahte tüüpi: kõvasulamist krooniga ja kruviplaadikestega.
Kõvasulamfreeside kasutamine on eriti tõhus soonte ja astmete töötlemisel karastatud ja raskelttöödeldavatesse toorikutesse.
Soonte laiuse täpsus ketas - ja sõrmfreesidega töötlemisel sõltub kasutatava freesi täpsusest, freespingi täpsusest ja jäikusest ning freesi viskumisest pärast spindlisse kinnitamist.Niisuguste tööriistade puuduseks on nimimõõtme muutumine kulumise ja teritamise tagajärjel.
Sõrmfreesidel väheneb läbimõõt juba pärast esimest silinderpinnalt teritamist ja nad osutuvad kõlbmatuks täpse laiusega soonte freesimisel.
Täpse laiusega soone saamiseks tuleb sellisel juhul freesida kahe läbimiga.Puhastöötlemisel frees ainult kalibreerib soone, säilitades pikaks ajaks oma läbimõõdu.
Jagamispeade kasutamine freesimistöödel.
Jagamispead on freespinkide tähtsamaid tarvikuid, mis tunduvalt laiendavad nende tehnoloogilisi võimalusi.
Neid kasutatakse mitmesuguste tööriistade, masinaelementide, hammasrataste, otssoonte ja otspilude ning teiste detailide freesimisel.
Jagamispea ülesanne on:
1. Töödeldava tooriku telje seadmine pingi töölaua suhtes vajaliku nurga alla.
2. Tooriku perioodiline pööramine teatud nurga võrra tema telje ümber ( jagamisel võrdseteks ja mittevõrdseteks osadeks ) 3. Tooriku pidev pööramine kruvisoonte lõikamisel või kruvihammastega hammasrataste freesimisel.
Jagamispead võivad olla:
1.Limbiga (jaotuskettaga)
a) vahetu jagamisega.
b) lihtjagamisega.
c) pooluniversaalsed.
d) universaalsed.
2.Limbita (abikettata)
a) planetaarmehhanismiga ja vahetatavate hammasratastega.
3.Optilised - täpseteks jaotamiseks ja kontrolloperatsioonideks.
Jagamispeade abil tehakse järgmisi freesimistöid:
1.Hulktahukate freesimine.
2.Sirgete soonte freesimine silindrilisele pinnale.
3.Soonte freesimine otspinda.
4.Tooriku jaotamine mööda ringjoont mittevõrdseteks osadeks.
5.Sirghammastega silinder - ja koonushammasrataste freesimine.
6.Kruvisoonte ja spiraalide freesimine.
Freesimismeetodid.
Freesimisel võib töölauale kinnitada kas ainult ühe tooriku või mitu toorikut (grupiviisiline töötlemine).Lisaks sellele kasutatakse positsioonfreesimist, pidevat freesimist, freeside komplektiga freesimist, tooriku freesimist üheaegselt mitme freesiga.
Ühe tooriku kaupa freesimist rakendatakse põhiliselt üksiktootmises või suurte toorikute töötlemisel.
Mitme tooriku üheaegne freesimine võimaldab lühendada nii masina - kui ka abiaega.
Eristatakse kahte grupiviisilise freesimise meetodit:
Järjestikust ja paralleelset (ridamisi).
Järjestikusel freesimiselühe freesiga või freeside komplektiga on toorikud paigaldatud ühte ritta (töölaua liikumise sihis).
Paralleelselt freesimisel paigaldatakse toorikud kahte või mitmesse ritta ja töödeldakse üheaegselt ühe freesiga või freeside komplektiga.
Tööohutus freespingil töötamisel.
Enne tööle asumist tuleb korrastada tööriietus ja peakate , kontrollida töökoht, veenduda selles, et freespingi kõik kaitseseadmed on kohal ning pöörlev osa - frees on kõvasti kinnitatud.
Vajalik on meeles pidada, et tööriiete või peakatete rippuvad osad ja pikad juuksed võivad jääda pingi pöörleva osa - freesi külge või haakuda väljaulatuvate osade taha.
Tekkivat laastu ei tohi eemaldada sõrmedega. Seda tuleb teha spetsiaalse konksuga.Detail tuleb kinnitada pingi töölauale tugevalt, et vältida selle liikumist freesimise ajal.
Kasutada kaitseprille või kaitseekraane!