TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese
Sirge tooriku töötlemisel vajatakse juhtlatti, mis on kinnitatud kaitsekattele, ja võimaluse korral etteandeseadet. Etteandeseadme kasutamine on alati soovitatav, kuna see hoiab töö kvaliteedi ühtlase ja suurendab tööohutust. Juhtlatina kasutatakse kõva puitu, nt kaske, või mingit tugevat plaati, nt vineeri. Seadistamisel tehakse juhtlati töötlemisava just nii suureks, kui seda parasjagu vaja on. Juhtlati järgi freesimine Kui töödeldakse kogu tugipinna ulatuses, siis peab freesi järele juhiku külge panema vastava tugipinna ka tooriku töödeldud pinna jaoks. Selle jaoks võib olla ka kaheosaline juhtlatt, siis saab freesi ees ja taga olevaid juhikuid seada erinevale kaugusele tera lõikeringist. Käsitsi etteandvaid võikesi toorikuid toetatakse töötlemisel lükkeklotsiga. Lükkeklots annab toorikule tuge ja samaaegselt kaitseb käsi tera eest. Töö nõuab tähelepanelikkust, sest toorik on vastu tugesid töötaja käte surve mõjul.
4. Detaili võib freesile lähendada alles pärast seda, kui frees on saanud töökiiruse. 5. Töödeldavat detaili vahetades või mõõtes tuleb frees ohutusse kaugusesse viia. 6. Enne detaili väljavõtmist kruustangide, padruni või kinnitus-klambrite vahelt tuleb pink peatada ja lõikeriist eemaldada. 7. Freeside komplekt tuleb paigutada tornile nii, et hambad asetseksid omavahel malekorras. 8. Frees tuleb detaili sisestada sujuvalt, mehaaniline ettenihe tuleb sisselülitada enne freesi kokkupuudet detailiga. Käsiettenihke korral ei tohi ettenihke kiirust ja lõikesügavust järsult suurendada. 9. Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni. 10. Ei tohi laaste lasta kuhjuda freesile ja freesitornile. 11. Sitkest materjalist detaili töötlemisel tuleb kasutada laastumurdikuga freese. 12. Freesi väljalöömisel spindlist ei tohi freesi hoida käega, vaid kasutada selleks elastset vahetükki. 13
kus saeketas v6ib kokku puutuda , kas peidetud juhtme v6i sae enda toitejuhtmega . 6.Pikkupuidusüüd saagides tuleb kasutada alati saagimisjuhikut v6i sirgeservalist juhikut . 7.Kasutada tuleb alati saekettaid , mille kinnitusava on 6ige suuruse ja kujuga (rombi kujuline/ümar). 8.Kasutada ei tohi viga saanud v6i valetüüpi ketasseibe v6i polte. Ülafrees Ülafreesi p6hiosad on korpus,kuhu on paigutatud elektrimootor, mille v6lli alumises otsas asub tsang freesi kinnitamiseks , juhtimislülitid ja elektrooniline pööreteregulaator, korpuse külge on kinnitatud l6ikesügavuse skaala ja singlilukusti , freesi korpus on ühendatud alusplaadiga vedrustatud juhtvarraste abil , alusplaat millel on kinnitatud seade l6ikesügavuse astmeliseks seadistamiseks. Osadel mudelitel on ka l6ikesügavuse täppisreguleerimise v6imalus. Freesi terad 1.Soone-ja valtsimisfreesid 2.Kujufreesid Otsfreesid 1)otsfrees 2)kalasabafrees 3)ümarfrees 4)väikeümarfrees
pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline liikumine b. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine c. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine d. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas Küsimus 12 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke joonisel toodud freesi ettenihke F (mm/min) suurust, kui on teada et ettenihe freesi hambale f on 1,5 (mm) ja freesi pöörlemiskiirus N on 4482 (p/min). F=n·f·N, kus n - on freesi hammaste arv. Vastus ümardage kuni üks koht peale koma. Vastus: Küsimus 13 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on lõikerežiimi valikuprintsiibid? Vali üks: a. pinna kvaliteet b. lõikejõud ja lõikevõimsus c. tööriista püsivusaeg d. töötlemise lihtsus
pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine c. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine d. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas Küsimus 12 Leidke joonisel toodud freesi ettenihke F (mm/min) suurust, kui on teada et ettenihe freesi Valmis hambale f on 1,3 (mm) ja freesi pöörlemiskiirus N on 1976 (p/min). Hinne 7 / 7 F=n∙f∙N, kus n - on freesi hammaste arv. Märgista küsimus Vastus ümardage kuni üks koht peale koma. Vastus: 56513,6 Küsimus 13 Millised on lõikerežiimi valikuprintsiibid
Lõikejõu suuna muutus lõikeserva ulatuses ja resultant surve operatsiooni käigus sõltub lõikesügavusest. Tänapäeval on raadiusplaadid laialdaselt kasutusel. Võimaldades ühtlasemat lõikeprotsessi, vajades vähem võimsust ja andes stabiilsema tööriista. Kaasajal ei ole raadiusplaat enam spetsiaaltööriist ja peaks olema käsitletus kui efektiivset eeltöötlus tera, mis võimaldab eemaldada suurt materjali hulka. 3. Kirjeldada freesi valiku etappe sandvik coromant näitel. 5 etappi. 1) Operatsiooni defineerimine Lähtuvalt operatsioonist valida sobiv freesi tüüp. Laupfreesimine Astmefreesimine Kujupinna freesimine Soone freesimine 2) Materjali defineerimine Teras (P neoonsinine) Roostevaba (M kollane) Malm (K punane) Alumiinium (N heleroheline)
Lõike serva kuju järgi jagunevad freesid : · Sirglõike servaga freesid · Kujufreesid Universaalne frees masin Frees masin koosneb: masina alusest, selles vertikaalselt asetsevast nihutatavast suportist, millele kinnitatud spiraalist, elektri mootorist, rihmülekandest, spindlist ja töölauast. Spindli ülemisele osale kinnitatakse spindli võll, millel asetatakse vahrõngaste abilfrees ja kinnitatakse vaheröngaste abil frees ja kinnitatakse mutri või poldiga. Freesi kõrgust töölaua suhtes saab muuta alla pandavate vahe rõngaste ja spindlivertikaal suunalise nihutamise abil. Kui spidli võllile on asetatud suure läbimõõduga frees või nitu freesi, siis tuleb spindlivölli kinnitada täiendavalt tugilaagriga tööalual asetsevale kahest poolest koosnev pikk latt , mille pooli saab üksteise suhtes nihutada. Ette antav toorik surutakse töölaua ja juhtlati vastu surutite abil. Kasutatakse edr suuteid, vedru rull suruteid ja puit suruteid.
kasvades üle optimaalse väärtuse väheneb teriku ristlõige, halvenevad soojuse äravoolu tingimused tera pidemesse ja treipinki, lõikeserva tugevus, mille tulemusena väheneb püsivusaeg. Optimaalne esinurk: 25 kuni -10. 8. Milleks on lõikeriistadel vajalik taganurk? Taganurk on vajalik, sest selle kaudu vähendatakse hõõrdumist teriku peatagapinna ja tooriku vahel. Optimaalne taganurk: 6 kuni 12. 9. Mille poolest erineb pärifreesimine vastufreesimisest? Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas freesi pöörlemis- ja tooriku ettenihkesuunad vastupidised, pärifreesimisel aga samasuunalised. Vastufreesimisel muutub laastu paksus 0max, pärifreesimisel aga max0. Vastufreesimisel tahab vertikaalne lõikejõu komponent toorikut laualt lahti tõmata, pärifreesimisel surutakse see aga vastu lauda. Muidu kasutatakse vastufreesimist, millel on ka suurem püsivusaeg. Kui toorikut on aga raske kinnitada, siis kasutatakse pärifreesimist. 10
b. astmeline kiirlõiketerasest puur c. kiirlõiketerasest kujupuur d. astmeline pinnatud kiirlõiketerasest hõõrits Küsimus 19 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis tüüpi lõikeriistaga tegemist on (vt. joonisel)? Vali üks: a. kõvasulamist kujupuur b. astmeline kiirlõiketerasest hõõrits c. kiirlõiketerasest puur d. kiirlõiketerasest kujupuur Küsimus 20 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke joonisel toodud freesi ettenihke F (mm/min) suurust, kui on teada et ettenihe freesi hambale f on 2,6 (mm) ja freesi pöörlemiskiirus N on 2435 (p/min). F=n·f·N, kus n - on freesi hammaste arv. Vastus: Küsimus 21 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline laast tekib habraste metallide lõiketöötlemisel? Vali üks: a. poolmurde b. elemendiline c. voolav d. murde Küsimus 22 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed
Freesid: Frees on pöördkehakujuline lõikur, mille lõikehambaid võib vaadelda üksikute terikutena. Vastaselt otstarbele on kasutusel mitmesugused kuju ja konstruktsiooniga freese. Lõikehammastega varustatud tööpindade kuju järgi liigitatakse freese järgmiselt: otsfraas, laupfrees, ketasfrees, sõlmfrees, kujufrees, mille kuju kopeeritakse osaliselt töödeldavale pinnale. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel: 1) Freesimise kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on freesi pöörlev liikumine, kust saadakse lõikekiirus m/min. 2) Freesimise geomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus t on töödeldud ja töödeldava pinna vaheline kaugus, mõõdetuna risti ettenihkele, mm. Freesimise laius B on freesi ühe läbimiga töödeldud pinna laius mm. Summaarne ristlõikepind oleneb samaaegselt kontaktisolevate hammaste arvust ja lõikesolevate hammaste hetkelistest pöördenurkadest töötsükli kestel.
Silinderfrees- tasapindade töötlemine. Ketasfrees- mitmesuguse profiiliga soonte, aga ka astmete ning tasapindade töötlemiseks. Laup- ehk otsfrees- tasapindade töötlemine, lisaks saab neid kasutada astmete ja süvendite töötlemiseks. Sõrmfrees- mitmesuguste soonte, süvendite, faaside ja astmete töötlemine. Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks. 8. Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad materjalid lähtudes freesimisprotsessi iseärasustest. Lõikeprotsessis toorikult laastu eraldamisel kulutatakse teatud hulk tööd elastsete ja plastsete deformatsioonide ületamiseks, samuti hõõrdumise ületamiseks tööriista esi- ja tagapinnal. Hõõrdumine põhjustab lõikeriista kulumist ja vähendab püsivusaega (- tegelik töötamise aeg minutites kahe järjestikuse terituse vahel). Tööriista materjal on suuteline säilitama oma
Tööriist on mõeldud puidu, mööbliplaatide, plasti ja pehmete metallide lõiketöötlemiseks. 16 Ülafreesi spindel koos lõiketeraga asetseb töödeldava pinna suhtes risti. Ülafreesi kasutatakse vastava rakise olemasolul sageli tagurpidi, saades nii miniatuurse freespingi. Ülafreesiga on võimalik freesida erinevaid profiile, süvendeid, avasid, tappe. Kopeerimise teel saab kiiresti valmistada palju analoogseid detaile. Freesi suunamiseks kasutatakse paralleeljuhikuid. Paralleeljuhiku kasutamine tagab sirgjoonelise, servaga paralleelse lõikejoone. Parallejuhikud võivad olla varustatud peenregulaatoriga, mis võimaldab eriti täpseid lõikeid. Tapikammi abil lõigatakse tappe. Selle juures on vajalik kopeerimisrõnga kasutamine. 17 Juhtraami kasutamine võimaldab freesida kiiresti ja suure
· Höövelnoad on nürid. · Hööveldatav puit on niiske. · Hööveldamine toimub vastukiudu. Tehnoloogiline praak höövelpinkidel (Paksushöövel) Freesidpingid Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Valtsi, soone, punni jms. Profiili vertikaalmõõt ei ole · Freesi kõrgus tööauast ei ole täpselt seadistatud. õige. · Supordi asend ei ole fikseeritud. 2. Profiili (valtsi, soone, ehisserva jne.) sügavus ei ole · Freesi väljaulatuva juhtlatist ei ole täpselt õige. seadistatud. · Toorik ei ole aurutatud kindlalt vastu juhtlatti. 3
· Höövelnoad on nürid. · Hööveldatav puit on niiske. · Hööveldamine toimub vastukiudu. Freesidpingid Tehnoloogiline praak freesidel (Universaalfreespingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Valtsi, soone, punni jms. Profiili vertikaalmõõt ei ole · Freesi kõrgus tööauast ei ole täpselt seadistatud. õige. · Supordi asend ei ole fikseeritud. 2. Profiili (valtsi, soone, ehisserva jne.) sügavus ei ole · Freesi väljaulatuva juhtlatist ei ole täpselt seadistatud. õige. · Toorik ei ole aurutatud kindlalt vastu juhtlatti. 3. Lõigatud pinnad ei ole baasküljega risti
Höövelnoad ulatuvad liiga 6. Töödeldud pinna madal kvaliteet. (kildumine palju noavõllist välja. Liiga paks laast. ja kiudude rebestumine). Höövelnoad on nürid. Hööveldatav puit on 7. Töödeldaval pinnal on karvkiulisus ja niiske. Hööveldamine toimub vastukiudu. lemmendus. Tehnoloogiline praak universaalfreespingile. Freesi kõrgus töölauast ei ole täpselt 1. Valtsi, soone, punni jms, profiili seadistatud. Supordi asend ei ole fikseeritud. vertikaalmööde ei ole õige. Freesi väljaulatus juhtlatist ei ole täpselt 2 Profiili (valtsi . Soone, ehisserva jne.) sügavus seadistatud. Toorikud ei ole kindlalt surutud ei ole õige. vastu juhtlatti. 3. Lõigatavad pinnad ei ole baasküljega risti
35 hj / 3400 pööret Sõidutuled + suunatuled raserfsaerfaesfes- 4 - 4 2011 - 4 - - 4 -- 4 4. Lisatarvikud 4.1 Pinnasefrees FL 1400 FL seeria mullafreesid on mõeldud väikese ja keskmise suurusega traktoritele, võimsusklassis 15-40Hj, kasutamiseks. Peamiselt kasutatakse selle seeria freese viljapuuaedades ja väiksematel istutusaladel.Traktori külge ühendatakse seade kolmepunktikinnitusega. Freesi on võimalik lisakinnitusaasade abil traktori tsentrist 16 cm paremale nihutada. Reduktorist lähtuvalt kantakse jõuvõtuvõllilt liikumine edasi freesile kettülekande abil, mis paikneb freesi küljel. Keti pingutusseade on manuaalselt võtmega reguleeritav. Freesi külgseintele on kinnitatud reguleerjalad e. suusad mille abil saab freesi töösügavust piirata. Tavavarustusena on freesiga kaasas kas siis siduriga või turvapoldiga varustatud kardaan.
saetera paikneb pikliku tööriista otsas. Tikksaega lõigatakse õhemat metalli (0,6-4 mm) ja autokere juures kasutatakse seda põhiliselt vana kerepaneeli lahtilõikamiseks ja uute plekkdetailide otste ja servade tasalõikamiseks detaili sobitamise käigus. Tikksaag PUNKTITRELL Punktitrell on puurimisseade, mille abil puuritakse spetsiaalse freesi (punktipuuri) abil välja punktkeevituse südamikke detailide eemaldamiseks. Punktitrellil on reguleeritav freesi sügavuspiirik, mille abil saab reguleerida lõike sügavust, nt. liitest ainult ühe kihi eemaldamiseks. Veel on seade varustatud eemaldatava tugikaarega, mille abil toestatakse puuritavat punkti vastasküljelt. Punktitrell PLASMALÕIKUR
freesideks või vertikaalseteks freesideks. Täpsemalt, aga võime jagada freese põlvetüüpi freesideks(knee-type),Rami tüüpi, Tootmis või Bed tüüpi ja höövel tüüpi. Loomulikult lisaks jaotatakse Freese Suuruse ja tööpõhimõtete järgi. Freesimis masinad nõuavad erilisi ettevaatusabinõusi: Ära puutuda pöörlevatlõikurit. Tööpinnale millel on Freesimis masin, pane tööpinna ja freesi vahele näiteks puust klots, et ennetada tööpinna kannatada saamist. Raskeid toorikuid liigutage kellegiga koos. Ärge üritage pingutada Puust asju ega sirgendada. Freesimine on mõeldud aukude tegemiseks kui kasutade raske freesi raskust ilma lõiketera otsata võite masina lõhkuda. Alati kui lõiketera freese vahetada, ärge hoidke käega freesist kinni vaid lehtvõtmega, nii väldite käehaavu, kui masin peaks tööle hakkama.
lõpetada pediküürija töökarjääri. Jalahooldusaparaadid pihustustehnikaga toodavad paralleelselt freesimisega peenikest pihustusvedelikku, mis juhitakse töödeldud kohale. Pihustamise tugevust võib astmete kaupa reguleerida nii peenikeseks, et küüned ja nahk niisutatakse efektiivselt, kuid säästlikult. Valud lihvimisel võivad tekkida mitte ainult vigastamisel, vaid väga sageli ülekuumenemise tõttu, mis võivad viia põletushaavadeni, kui freesi liiga kaua ühe koha peal hoitakse või liiga tugevalt vajutatakse. Mida suurem on pöörete arv, seda kõrgem on kuumus - suurte pöörete korral 30000-40000 pööret minutis. Pihustusvedeliku abil kõrvaldatakse kõrgete pöörete arvu tõttu tekkiv kuumus probleemitult ja töödeldavat osa jahutatakse meeldivalt. Väheneb ka oht ülekuumenemisele ja põletuste tekkimisele. Eriti soovitavad on pihustustehnikaga aparaadid vähenenud või puudub üldse
Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu , näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesimine on treimisest tunduvalt keerukam nii kinemaatika kui ka lõikuri geomeetria poolest. Freesimise kinemaatilised karakteristikud Pealiikumine on freesi pöörlev liikumine, kust saadakse lõikekiirus m/min v=Dn Freesimise geomeetrilised karakteristikud Sirghammastega freesiga ettenihkele vastufreesimisel saavutab laastu summaarne ristlõige maksimaalväärtuse freesi hamba töödeldava detailiga kontaktist väljumise momendil, mille järel langeb miinimumini. Tulemuseks on freesi ebaühtlane koormamine, mis tekitab tõukeid lõikeprotsessis. Kruvihammastega freesi kasutamisel ei muutu ainult laastu paksus, vaid ka laius. Kruvihammastega
Silinderfrees- tasapindade töötlemine. Ketasfrees- mitmesuguse profiiliga soonte, aga ka astmete ning tasapindade töötlemiseks. Laup- ehk otsfrees- tasapindade töötlemine, lisaks saab neid kasutada astmete ja süvendite töötlemiseks. Sõrmfrees- mitmesuguste soonte, süvendite, faaside ja astmete töötlemine. Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks. 2.Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad materjalid lähtudes freesimisprotsessi iseärasusest. Lõikeprotsessis toorikult laastu eraldamisel kulutatakse teatud hulk tööd elastsete ja plastsete deformatsioonide ületamiseks, samuti hõõrdumise ületamiseks tööriista esi- ja tagapinnal. Hõõrdumine põhjustab lõikeriista kulumist ja vähendab püsivusaega (- tegelik töötamise aeg minutites kahe järjestikuse terituse vahel)
kõvasulamistest (kermistest) lõikeriistade vahel. Suurema tootlikuse saavutamiseks kasutatakse kõvasulamist lõikeosaga lõikeriistu. Valin treimisel kasutatava teriku tüübiks ISO 513 järgi P 10, mis sobib terasvalandi treimiseks ja on mõeldud põhilisteks treimisoperatsioonideks. Ei valinud suurema tähisega materjali, sest need on mõeldud eelkõige rasketes tingimustes treimiseks, keermelõikamiseks või freesimiseks. Freesi terikuks sobib seega P 20. Ma ei vali K rühma tööriista, sest need on mõeldud pigem murdelaastu andvate materjalide (malm, Al-valusulamid jne) lõiketöötlemiseks ega ka M rühma tööriistu, mis on küll väga universaalsed ja sobivad samuti terasvalu lõiketöötlemiseks aga pigem mõeldud raskelt töödeldavate materjalide lõiketöötlemiseks.
hoiab detaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Höövelpink Freespink Freespinki kasutatakse erinevate materjalide freesimisel. Freespinke jagatakse kahte liiki: vertikaal- ja horisontalfrees peamise spindli asendi järgi. On olemas väga väikeseid, kuid ka terve toa suuruseid freespinke. Erinevalt puurpingist, mis hoiab tooriku paigal ja läheb tast otse läbi, saab freespingli tpprikut liigutada. Freesi tera lõikab nii otsa kui ka külgedega. Freese saab juhtud käsitsi, nad on mehhaaniliselt automatiseeritud või neid saab juhtida arvuti abil. Freespingiga töötamisel tuleb kasutada kaitseprille. Enne tööle asumist tuleb veenduda, et detail ja tera oleksid korralikult paigas. Freespink Paksuspink 1. Lukustusnupp 2. Nupp 3. Tera katte kinnitus 4. Turvalüliti 5. Fikseeritud laud 6. Käsivänt
1)Keermed M16 – meeterkeere, välisläbimõõt 16 M16*2-meeterkeere, välisläbimõõt 16, samm 2 tr18*4-trapetskeere, välisläbimõõt 18, samm 4 Tr12P4LH-trapetskeere, välisläbimõõt 12, samm 4, vasakkeere 1/2"-tollkeere G2-torukeere, tolli siseläbimõõt 2 2)Missugust ettenihet ei kasutata freesimisel ? Ettenihe freesi käigule, mm. 3)Mitu läbimit peab tegema lõigates keeret malasüsinikterasest toorikule (läbimõõduga) 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm? 3...5 4) Jooniste tehnilistes tingimustes kohtab tähist- HRC… Mida sellega tähistatakse? Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min. n=1000 * V / 3.14*D n=1000*30 /3.14*80=119.4 6)Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui: kuni 1.5 tera keha kõrgust.
tooriku kinnitamine ja valmis detaili eemaldamine pingist c. poolautomaatpingis kinnitab tööline tooriku pinki käsitsi, pingi juhtimine toimub käsitsi vastavate juhtimishoobade ja piirajate abil d. automaatpingis kinnitab tööline käsitsi tooriku pinki, edasi töötab pink automaatselt Question 14 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Soonte valmistamiseks kasutatakse järgmist freesi ja freespinki: Select one: a. horisontaalpinki ja laupfreesi b. vertikaalfreespinki ja laupfreesi c. vertikaalfreespinki ja silinderfreesi d. horisontaalpinki ja ketasfreesi Question 15 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text On vaja välja lõigata karastatud tööriistaterasest keerulise kujuga stantsi matriits. Kasutatakse järgmist töötlemisprotsessi: Select one: a. puurimist ja freesimist b. freesimist sõrmfreesiga
erikonstruktsiooniga vooluallikat. Ohutuse seisukohalt piiratakse tühijooksupinget. 23. Õhukese pleki keevitamine Plasmakeevitust võib kasutada praktiliselt kõikide metallide keevitamiseks. Selle keevitusega võib kokku keevitada nii paksu kui ka õhukese plaadi. Õhukest plaati saab keevitada ka TIG- keevitusega. 24. Soone freesimine Tüüpiline freespingi põhioperatsioon. Mittetraditsiooniliste meetoditega saab freesida peeneid sooni. Peamiselt kasutatakse universaaltreipinki ja freesi. 25. Lõikeriista nõuded Lõikekiirus, s.o lõikuri summaarne tööaeg lõikeprotsessis. 26. Poorsed pulbermaterjalid Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid, aeraatorid. Poorseid pulbermaterjale iseloomustav põhiomadus on läbilaskvus. 27. Jootmise erinevus keevitamisest Jootmise eelised võrreldes keevitamisega:
Ava võllile kinnitamiseks . Võlliava läbimõõt . Vanemad vene päritoluga freespingid 32mm Kaasaegsed lääne päritoluga pingid : 30, 35, 40, 50 mm Konstruktsioonilt jagunevad silinderfreesid kaheks : Tervikfreesid – korpus ja lõikeelemendid on ükstervik. Koostatavad freesid – lõikeelemendid on korpusele kinnitatud lahtivõetava ühendusega . Koostatavad freesid Koostatavad freesid koosnevas: Freesi korpus Lõikeelemendid – hambad Kinnituselemendid Koostatavaid freese on väga erineva terade kinnitusega . Rihvelnoad Müüakse pika latina Paksused : 6, 8mm Laiused : 50, 60, 70 mm Sobivad hästi kujuterade valmistamiseks . Tervikfreesid . Konstruktsioonilt jagunevad silinderfreesid kaheks : Tervikfreesid – korpus ja lõikelemendid on üks tervik
pihustusvedelikku, mis juhitakse töödeldud kohale. Pihustamise tugevust võib astmete kaupa reguleerida nii peenikeseks, et küüned ja nahk niisutatakse efektiivselt, kuid säästlikult. Pihustusvedelik seob endaga nahatolmu ning pediküürija ja klient ei pea kannatama freesimistolmu. See on tähtis samm hügieenilise töö suunas. Valud lihvimisel võivad tekkida mitte ainult vigastamisel, vaid väga sageli ülekuumenemise tõttu, mis võivad viia põletushaavadeni, kui freesi liiga kaua ühe koha peal hoitakse või liiga tugevalt vajutatakse. Mida suurem on pöörete arv, seda kõrgem on kuumus - suurte pöörete korral 30000-40000 pööret minutis. Pihustusvedeliku abil kõrvaldatakse kõrgete pöörete arvu tõttu tekkiv kuumus probleemitult ja töödeldavat osa jahutatakse meeldivalt. Väheneb ka oht ülekuumenemisele ja põletuste tekkimisele. Eriti soovitavad on pihustustehnikaga aparaadid diabeetikutele ja teistele meeleorganite häiretega klientidele, kelle
3. ENNE TÖÖD.............................................................................................................................. 3 5. PÄRAST TÖÖD......................................................................................................................... 3 6. KETASSAE, LINTSAE, FORMAATSAE JA SEIMERI KASUTAMINE ................................ 4 7. MOOTORSAE KASUTAMINE ................................................................................................ 4 8. FREESI KASUTAMINE ............................................................................................................ 5 9. HÖÖVELPINGI JA PAKSUSMASINA KASUTAMINE.......................................................... 6 10. NAELPÜSSI KASUTAMINE.................................................................................................. 7 10.1. Ohutusnõuded suruõhutööriistade kasutamisel................................................ 7 11. TRELLIDE KASUTAMINE.................
3.3. Kasutada tohib ainult töökorras freespinki. Freespingil töötaja peab kontrollima: - freespingi kaitsepiirete ja seadiste olemasolu; - maanduste olemasolu; - freespingi korrasolekut tühikäigul; - lõiketera korrasolekut. 4. TÖÖ AJAL 4.1. Detail tuleb pinki kinnitada õigesti ja tugevasti, et see ei tuleks lahti. 4.2. Töödeldavat detaili vahetades või mõõtes tuleb frees ohutusse kaugusesse viia. 4.3. Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni. 4.4. Ei tohi laaste lasta kuhjuda freesile. 4.5. Freese ja töödeldavaid detaile võib paigaldada pinki ja sealt maha võtta käsitsi, kindad käes. Suuremõõtmeliste ja raskete detailide paigaldamiseks ja maha võtmiseks kasutada tõsteseadmeid. 4.6. Freesi ei tohi kinnitada ega lahti keerata elektrimootori sisse lülitamise abil. 4.7. Pinke ei tohi pidurdada käesurvega pingi detailidele. 4.8
· Paneme kokku vajaliku aparatuuri ja lisame kahe klaasi vahele alumist geeli. Siis lisame natuke vett selleks ,et geel tarduks kõikides kohtades ühtlaselt. Kui alumine geel on tardunud valame vesi välja ,lisame ülemise geeli tuubisse TEMED-i ja valame kahe klaasi vahele. Paneme ,,kamm" peale ja ootame ,kuni geel tardub. · Kui geel on tardunud võtame ,,kamm" ära, seejärel võtame klaasid ära ja paneme geelid freesi vanni. Lisame vanni ,,Running ,,puhvrit. · Kanname 10 µl proovi geelile, järjekorras: 1; 2;M; 1; 2; 0,5; 1; 1,5; · Teostame elektroforeesi tingimusel : 2 geeli 60mA, 45 min. Geel 1 2 M 1 2 0,5 1 1,5 · Pärast elektroforeesi toimumist võtame geel välja ja lõikame pooleks. Väiksem osa läheb immunoblotti ja suurema osa värvime. Geeli värvimine.
Rihi esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Kui mört on piisavalt kivistunud, siis silu plokkide pind hõõrutiga ja pühi harjaga ära lahtine tolm. Vertikaalvuukide täitmine Vala segamisnõusse vesi ja AEROC plokiliim. Sega vastavalt liimikotil olevale juhendile valmis sobilik liimsegu. Seejärel täida plokkide otstes olevad sooned liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Armatuuri paigaldamine Esimese plokirea ülapinda freesi sooned armatuuri paigaldamiseks. Selleks kasuta käsi- või elektrifreesi. Hoone nurkades keera freesiga sujuvalt üle ristuvale seinale. Pärast freesimist puhasta sooned ploki purust ja tolmust. Mõõda ja lõika armatuurvardad sobivaks ning vajadusel painuta nurgavardad. Kasuta armatuuri A-III Ø 8 mm. Täida sooned AEROC plokiliimiga ning suru armatuurvardad soontesse. Veendu, et armatuur saaks korralikult liimiga kaetud ja eemalda ülearune liim. Armatuuri jätkamisel
vertikaalsoon(ed). Rihi esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Kui mört on piisavalt kivistunud, siis silu plokkide pind hõõrutiga ja pühi harjaga ära lahtine tolm. Vala segamisnõusse vesi ja AEROC plokiliim. Sega vastavalt liimikotil olevale juhendile valmis sobilik liimsegu. Seejärel täida plokkide otstes olevad sooned liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Esimese plokirea ülapinda freesi sooned armatuuri paigaldamiseks. Selleks kasuta käsi- või elektrifreesi. Hoone nurkades keera freesiga sujuvalt üle ristuvale seinale. Pärast freesimist puhasta sooned ploki purust ja tolmust. Mõõda ja lõika armatuurvardad sobivaks ning vajadusel painuta nurgavardad. Kasuta armatuuri A-III Ø 8 mm. Täida sooned AEROC plokiliimiga ning suru armatuurvardad soontesse. Veendu, et armatuur saaks korralikult liimiga kaetud ja eemalda ülearune liim
Rihi esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Kui mört on piisavalt kivistunud, siis silu plokkide pind hõõrutiga ja pühi harjaga ära lahtine tolm. Vertikaalvuukide täitmine Vala segamisnõusse vesi ja AEROC plokiliim. Sega vastavalt liimikotil olevale juhendile valmis sobilik liimsegu. Seejärel täida plokkide otstes olevad sooned liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Armatuuri paigaldamine Esimese plokirea ülapinda freesi sooned armatuuri paigaldamiseks. Selleks kasuta käsi- või elektrifreesi. Hoone nurkades keera freesiga sujuvalt üle ristuvale seinale. Pärast freesimist puhasta sooned ploki purust ja tolmust. Mõõda ja lõika armatuurvardad sobivaks ning vajadusel painuta nurgavardad. Kasuta armatuuri A-III Ø 8 mm. Täida sooned AEROC plokiliimiga ning suru armatuurvardad soontesse. Veendu, et armatuur saaks korralikult liimiga kaetud ja eemalda ülearune liim.
veoki kastist enne selle tühjendamist laoturisse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata piki- ja põikvuukide tegemisele. Varem paigaldatud paani serv peab olema korrapärane ning puhas. Varem laotatud paani pikiserv lõigatakse sirgeks ja vertikaalseks või vertikaalist 3045º nurga all kaldu. Vuugi lõikamiseks võib kasutada valtsrulli külge kinnitatud lõiketera ja lõigata vuuk korrapäraseks tööpäeva lõpus rulli viimase käiguga või kasutada vuugi lõikamiseks freesi. Vuugi lõikamisest ülejääv asfaltsegu koristatakse ja serv puhastatakse enne katte paigaldamise algust. Kui katte vuuk kanditakse ja tihendatakse spetsiaalse rulli külge paigaldatud seadmega, siis vuuki lõigata ei ole vaja. Kui vuuk moodustatakse vastu jahtunud paani serva, tuleb see eelnevalt infrapunakiirguriga soojendada. Vuugiserva soojendamisel ei tohi leek katte pinnaga kokku puutuda. Kulumiskihi pikivuuk tuleb paigutada sõiduradade eraldusjoonele, vähendamaks vuugile
Kontrolli, kas käsitööriistad on turvalised Mitmeid ohtusid on võimalik kontrollida käsitööriistade nõuetekohase kasutamise ja hooldusega, näiteks: · haamer: kontrolli, et haamri vars oleks terve, haamripea kindlalt kinni ja terve; · viil: viilil olgu korralik käepide. Viili ei tohi kunagi kasutada kangina! · peitel: teritamisel anna peitliterale õige nurk. Ära lase peitli peal muutuda seenekujuliseks, vaid freesi servad regulaarselt siledaks! · kruvikeeraja: ära kunagi kasuta seda peitli või haamrina. Ohtlik on lõhenenud käepide! · tellitav mutrivõti: kontrolli, et mutrivõtme tööpind on korras. Alati kasuta õige suurusega mutrivõtit! Taga masinate ja seadmete nõuetekohane hooldus Ohtude kontrolli alla võtmine tähendab ennetavat kontrollimist ja hooldust. Muuhulgas: · kontrolli, millised on valmistaja nõuded hooldusele;
Vali üks: a. WC+Co, hind madal, malmi ja terase puhastöötlemiseks b. paagutatud Al2O3, hind madal, keemiliselt inertne materjal, malmi ja terase puhastöötlemiseks c. Al2O3, hind kõrge, teraste koorivaks e. esialgseks töötlemiseks d. TiC + Ni, hind kõrge, puidu töötlemiseks Küsimus 32 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Soonte valmistamiseks kasutatakse järgmist freesi ja freespinki: Vali üks: a. horisontaalpinki ja ketasfreesi b. horisontaalpinki ja laupfreesi c. vertikaalfreespinki ja silinderfreesi d. vertikaalfreespinki ja laupfreesi Küsimus 33 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Lõiketöötlemine laastuemaldamisega võimaldab võrreldes valuga liivvormidesse: Vali üks: a. valmistada tooteid ilma jäätmeid tekitamata b. saada suurema pinnakaredusega ja vähem täpseid detaile c
Paigaldatud kihi suurim lubatud paksus kahe ja enamakihilises konstruktsioonis on 3,33D. ·Varem paigaldatud paani serv peab olema korrapärane ning puhas. Varem laotatud paani pikiserv lõigatakse sirgeks või vertikaalist 30-45o nurga all kaldu. Vuugi lõikamiseks võib kasutada valtsrulli külge kinnitatud lõiketera ja lõigata vuuk korrapäraseks tööpäeva lõpus rulli viimase käiguga või kasutada vuugi lõikamiseks freesi. ·Pikivuuk (kuum segu vastu külma) esiteks rullida ainult 30cm ulatuses kuumal kattel, ülejäänd rull peab olema vanal kattel, järgmised käigud teha muldeserva juurest järjest keskele poole. (kuum segu vastu kuuma) esiteks rullida muldserva äärest järjest keskele poole kuni 15cm laiuse ribani mis tihendatakse kõige viimasena. Põikvuuk tihendatakse põiki teed. ·Eelrullimisel vedav valts laoturi pool, järskudel tõusudel esivalts eespool, kurvid alustada
Rakise poolt arendatava kinnitusjõu kontrollimiseks tuleb kõigepealt leida töötlusel tekkiva lõikejõu väärtus. Fc = Fr + Fh + Fv, kus Fc – lõikejõud (N), Ft – tangentsiaaljõud (N), Fh – horisontaaljõud (N), Fv – vertikaaljõud (N); Tangentsiaaljõu arvutamiseks kasutan järgmist valemist [7:185]: 0,95 1,1 66∙𝑎𝑝 ∙𝑎𝑒 ∙𝑧𝑛 ∙𝑓𝑧0,8 Ft = , kus 𝐷𝑐1,1 Dc – freesi läbimõõt, Dc= 32mm Zn – lõikeplaatide arv, Zn = 3 ae – lõikelaius, ae = 20mm ap – lõikesügavus, ap = 0,5mm fz – ettenihe hambale, fz = 0,477mm/h 0,95 1,1 66∙𝑎𝑝 ∙𝑎𝑒 ∙𝑧𝑛 ∙𝑓𝑧0,8 66∙0,50,95 ∙201,1 ∙3∙0,4770,8 Ft = = Ft = = 33,81𝑁 𝐷𝑐1,1 321,1 Fh = (1…1,2) Ft = 1,2 x 33,81 = 40,572N
segu madalamast lubatud segamis temperatuurist. Segu temperatuuri tuleb kontrollida iga saabuva veoki kastis enne selle tühjendamist laoturisse. Varem paigaldatud paani serv peab olema korrapärane ning puhas. Varem laotatud paani pikiserv lõigatakse sirgeks ja vertikaalseks või vertikaalist 30-45% nurga all kaldu. Vuugi lõikamiseks võib kasutada : · Valtsrulli külge kinnitatud lõiketera (viimasel töökäigul) · Kasutada lõikamiseks freesi Kui vuuk moodustatakse vastu jahtunud paani serva tuleb see eelnevalt soojendada või kruntida. Krunditakse: · Sitke naftabituumeniga · Naftabituumen emulsioon · Spetsiaalne vuugiliim Vedela naftabituumeniga valmistatud külmade segude vuuke ei ole vaja kruntida. Kui paigaldamine katkeb tuleb laotur tühjendada ja teha põikvuuk. Põikvuuk tehakse sirge ja risti sõidurajaga, või sellest kuni 30% nurga alla. Tööde
Sundvõnkumised on sellised võnkumised, mis tekivad ja püsivad mingite pidevate häirivate jõudude mõjul. Näiteks on sellisteks: - võnkumised, mis kanduvad üle lõikepingi vundamendi kaudu väljaspoolt läheduses töötavailt pinkidelt, masinatelt; - võnkumised, mis on põhjustatud lõikepingi pöörlevate osade, tooriku jm tasakaalustamatusest; - võnkumised, mida kutsub esile lõikamise katkendlik iseloom (freesi hammaste, kammlõikurite jt. töö). 24. Mis on isevõnkumise energiaallikaks metallilõikepinkidel? Isevõnkuva liikumise energiaallikaks on lõikepingi ajam, millel endal ei ole võnkeomadusi. 25. Nimetage kolm võnkumise eemaldamise meetodit lõiketöötlemisel. 1. Tehnoloogiliste süsteemi ja samuti selle sõlmede jäikuse suurendamine. Jäikuse suurendamisel kasvab omavõnkumiste sagedus ja järelikult väheneb võnkumiste amplituud. 2
Liistusoonte töötlemiseks võllidele kasutatakse järgmisi lõikepinke ja lõikeriistu: Vali üks: a. vertikaalfreespinke ja laupfreese b. horisontaalfreespinke ja silinderfreese c. horisontaalfreespinke ja laupfreese d. vertikaalfreespinke, universaalfreespinke ja sõrmfreese Küsimus 28 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Soonte valmistamiseks kasutatakse järgmist freesi ja freespinki: Vali üks: a. horisontaalpinki ja laupfreesi b. vertikaalfreespinki ja laupfreesi c. vertikaalfreespinki ja silinderfreesi d. horisontaalpinki ja ketasfreesi Küsimus 29 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Lõikeriista püsivusajaks nimetatakse: Vali üks: a. kulumisjälje sügavust teriku esipinnal b. aega kuni lõikeriista lõikeserva purunemiseni c
eristatakse toodangu ladustamise järgi Harvester, Peco ja Haku meetodit. Ühe töötsükli freesimise käigus lõigatakse lasundi pealt lahti ainult 10 - 20 mm paksune kiht. Turba kaevandamine vajab suurt pinda, seetõttu on enamik freesvälju suuremad kui 100 ha. Freesitava turbakihi paksus sõltub turba lagunemise astmest. Freesimiseks kasutatakse 6 – 9 m laiust traktori haakes järelveetavat aktiivset pöörlevate teradega või passiivset lõikavate teradega freesi (Eesti Turbaliit, s.a.). Lahtifreesitud turvas jäetakse freesväljakule tuule ja päikese kätte kuivama, kuni tema niiskus on alanenud ~40%-ni. Kuivamise ajal turvast väljakul pööratakse, et kuivamine oleks kiirem ja ühtlane. Seda tehakse 1 - 3 korda, kuivamine kestab 2 - 3 päeva. Kui kuivatamise ajal peaks vihma sadama, siis tuleb kuivatamisega otsast peale alustada. Seetõttu on turba kaevandamine otseselt seotud ilmastiku tingimustest sõltuv. Eesti kliimas on kaevandamise
sagedusest- suuremal sagedusel on siledam pind. Madal tootlikkus ja suur tööriista kulumine. 70. Lõiketerad kaetakse TiN ja TiCN- iga , et terad oleksid tugevamad, lõikepüsivamad ja kulumiskindlamad. 71. Freesimise ja treimise erinevus? Treimisel on pealiikumine tooriku pöörlemine, mis määrab ära ka laastueraldumise kiiruse. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhtelise liikumise kiirus pealiikumise sihis. Freesimisel on pealiikumine freesi pöörlev liikumine. Freesimine on ka treimisest tunduvalt keerukam nii kinemaatika kui ka lõikuri geomeetria poolest 72. Plasmakeevitus- kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks konsentreeritud ja ioniseeritud gaasivool, mis on tekitatud keevituskaare kokkusurumise abil. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiivselt jahutava suudmiku abil. Võib keevitada
Mehaaniliselt kinnitatavate (seega mitteteritatavate vahetatavate) lõikeplaatidega kujufreeside hammaste (lõikeplaatide) tagapinnad kujundatakse sirgjoonse moodustajaga pindade järgi nii, et oleks tagatud nõutavad taganurgad. Ka kukaldamisel (hamba tagapindade kujundamisel tea-tud joonte, sagedamini Arhimedese spiraali, harvem logaritmilise spiraali või sirge järgi) tuleb tagada nõutavad taganurgad 82. Mis kujundavad hammaste esipinnad tigufreesimisel? Freesi saamiseks on teole lõigatud kruvijoonsed laastusooned, mis kujundavad hammaste esipinnad 83. Milline peab olema lõikeservanurk, et vältida kumerat otspinda otspinna treimisel? Otspinna treimisel mõjutab selle kuju riista lõikeservanurk r. Sõltuvalt viimasest võib otspind kujuneda tasapinnaliseks, nõgusaks või kumeraks. Kumera otspinna vältimiseks valitakse r > 90o 84. Sõltuvalt lõikeservanurgast võib otspind kujuneda kolmeks erinevaks otspinna tüübiks, milliseks?
Elektriketassaer ohutu kasutamine Kontrolli, et sae liikumise tee oleks vaba ja et seal ei oleks metallesemeiD Kontrolli, et toitejuhe ei jääks saagimisel ette Saagimisel peab kiilnuga olema alati paigaldatud õigesse asendisse Terakaitse peab olema alati tööasendis ja töökorras . Elektriline ülafrees . Kujufreesid – freesimiseks juhtlati või piirajaga . Ülafreesi ohtu kasutmine : Jälgi, et toitejuhe ei ole töötsoonis Juhi freesi alati kahe käega Kinnita detaili kindlalt töölauale Jälgi, et tera oleks kindlalt kinnitatud . Lamellifrees .töötlemiseks soonte freesimiseks vaipease parandamiseks kiiludega . Elektrilised lihvimismasinad . On olemas järgmised variandid : Lintlihvmasinad Taldlihvjad Nurklihvijad Ekstsentriklihvijad Taldlihvija . Lihvmasina ohutu kasutamine Ära tööta kulunud ja rebenenud servadega lihvlindiga
lõikamisel kontakti tööriista hambavahe põhja ja tooriku peadesilindri vahel. Seega töökontuuri hamba kogukõrgus h = 2(ha* + c* )m ja tema jaotussirge poolitab selle. 4.3.5. Hammaste lõikamine A) Kopeerimismeetod, kus lõikeinstrumentidena kasutatakse kas ketas- või sõrmmoodulfreese (joon. 32, 33, 34). Kuna hambavahe kuju sõltub hammasratta hammaste arvust (alusringjoone raadiusest), on ühe ja sama mooduliga hammasrataste lõikamiseks vaja eraldi freesi erineva hammaste arvu korral. Praktikas ei ole see nõue realiseeritav. Tegelikult valmistatakse iga mooduli jaoks komplekt freese, kusjuures igat freesi sellest komplektist kasutatakse teatud hammaste arvu vahemikus. Frees lõikab õige kujuga hambavahe vaid hammaste arvu vahemiku minimaalsel väärtusel. 37 B) Rullumismeetod, kus lõikeinstrumentidena kasutatakse hambatõukurit (joon.
80-ndate aastate algul ja edukalt. Neid kasutati mõnevõrra rohkem ja alates 1989.a. hakkas Talleks nendega komplekteerima toodetavaid ekskavaatoreid ETC-2011. Vanemat tüüpi ekskavaatorid ETN-142, ETN-171 ja ETC-202 olid kohandatud ainult savitorude paigaldamiseks. Uuematel olid aga seadmed ka plasttorude mehhaniseeritud paigaldamiseks ja torude katmiseks lintkattematerjaliga ja huumusmullaga. 22) Kus saaksime ja miks kasutada võsa ärastamiseks freesi? Freesi konstruktsioon. Seda saakisme kasutada, seal kus on tulemas ehitusplats, sest on ehitusplatsi ettevalmistamise käigus on vaja eemaldada puud, kännud, võsa jne. Freesi võime kasutada. Kinnisvara arendusprojektid, vesiehitised (sadamad, paisjärved,), turbatööstuses uute tootmisväljakute rajamine aga ka põllumajanduses uue põllumaa rajamine toimuvad tihti metsastunud, võsastunud ja varem kasutamata (seetõttu ebatasasel ja kividerikkal) maaalal.
kult niitudel 60-70 cm sügavusel. Ja karjamaal 70-110cm. Treenide vahekaugus on keskmiselt 25-30 m, sellest väiksema tiheduse korral võib põhjavee tase olla heintaimedele ebasoodne. Kui vahekaugus on liilalt suur on see ebasoodne eelkõige taimedele millede juured on pindmised. Need on taimed mis ei talu üleujutust üle 5 päeva. Vältima peab ka ülekuivendust. Mullaharimis tööd algavad vana mullakamara purustamisega kas freesi või ... abil. Sellele järgneb happeliste m lupjamine. Lubiväetist 5-10t/ha ja leetunud muldadel sõnnikut 30 000- 60 000t/ha. Leetunud mullad vajavad ka min väetisi: P 80-100kg, K 100-120kg. Krbonaatsetele muldadele võiks arvestada P 80 ja K 80-100 kg. Tuvastunud aladele P 100 ja K 150-180kg/ha. Mikroväetisi tuleks planeerida CuSO4 ja boortatoliiti 50-80kg. Ammooniummoluptaati 2kg. Co 1kg, ja ida-eestis MnSO4 12-15kg. Väetamisele järgneb sügiskünd sügavusega 25-30cm
annaabi.ee 
