Lõikeriistad kordamisküsimused - vastused (2)

1.Lõikamise mõisted
Lõikamiseks nim. töödeldava materjali või mingi keha tükeldamist, sellelt mingi osa või
kihi eraldamist materjali sisselõike tegemisel.
Topoloogiliste tunnuste järgi on lõikamine sidemeid katkestav protsess ( topoloogia on
matemaatika osa, mis käsitleb geomeetriliste kehade üldisi omadusi).
Küberneetiliste tunnuste järgi on lõikamine juhitav protsess
2.Kuidas jaotatakse lõikamise energia või protsesside järgi?
1) mehaaniliseks ‑ lôikamisel rakendatakse mehaanilist energiat, lôikamine toimub
mehaanilise deformeerimise tulemusena;
2) termiliseks ‑ lôikamisel kasutatakse soojuslikke protsesse;
3) keemiliseks - lôikamisel kasutatakse keemilisi protsesse.
Vôimalik on ka erinevate energialiikide ja keemiliste protsesside kooskasutamine.
3.Kuidas jaguneb mehaaniline lõikamine?
1) lôikamisel kasutatava mehaanilise energia (ala)liigi,
2) tööriista iseloomustavate parameetrite järgi. 3) protsessi kinemaatika järgi.
4.Mehaanilise lõikamise peamised liigid?
1) lôikamine noaga ; 2) lôikamine terikuga e. teriklôikamine; 3) mikroteriklôikamine;
4) lôikamine templiga; 5) lôikamine (vedeliku) joaga; 6) ultrahelilôikamine.
5.Kuidas jaotakse noad põiklõike kuju järgi
Põiklõike kuju järgi jaotatakse nuge kiil - leht- ja traatnugadeks.
6.Selgitage noaga lõikamise põhimõtet
Kôikidel juhtudel surutakse nuga jôuga F töödeldavasse materjali, lôikeserva A ees tekib surutud tsoon.
Materjali purunemist selles tsoonis aitab paljudel juhtudel oluliselt kergendada noa täiendav liikumine
lôikeserva puutuja sihis. Noa lôikeserv töötab siin miniatuurse saena. Ükskôik kui teravaks noa
lôikeserva ka lihvida, jääb ta ikkagi hambuliskes, mis piisava suurenduse juures on selgesti näha
Need hambad kergendavadki materjali purunemist, uus kujunev pind kontakteerub vahetult lôikeservaga.
7.Mis tüüpi nuga kasutatakse suure elastsusega materjalide lõikamisel?
Suure elastsusega matarejalide lõikamiseks kasutatakse kiilnuga.
8.Mis tüüpi nuga kasutatakse tekstiili lõikamiseks?
Tekstiili lõikamiseka kasutatakse lehtnuga.
9.Mis tüüpi nuga kasutatakse plastsete materjalide lõikamiseks?
Plastsete materjalide lõikamiseks kasutatakse traatnuga.
10.Mis piirab noaga lõikamise võimalikust?
Noaga lôikamise vôimalikkust piirab lôigatava materjali kôvadus.
11.Mis juhtub kui noa teravnemisnurka suurendada?
Soovitud tulemusi ei anna teravnemisnurga  (vt. joon.1.1) suurendamine noa tööpôhimôtte säilitamisel
.  kasvamisel hakkavad noa tahud lôikamisel kujunenud pindu laiali suruma, mis tekitab
väga suuri pingeid, eraldub palju soojust. Lôpptulemusena muutuvad kôlbmatuks nii riist kui toorik .
12.Nimeta teriklõikamise erinevus noaga lõikamisest.
Erinevalt noaga lôikamisest surutakse töödeldavasse materjali vaid kiilu ühte pinda, mida nimetatakse esipinnaks.
13.Mis on terik ? Kiilu môttelist osa, mis puutub kokku töödeldava materjaliga
14.Kus tekib pingestatud ala teriklõikmaisel?
Eespinna ees on töödeldav materjal surutud, selles tekib pigestatud ala.
15.Kus tekib nihe teriklõikamisel?
Nihe tekkib joonel , kus pinged ületavad töödeldava materjali vastupanu nihkele.
16.Mis on teriklõikamise oluliseks tunnuseks?
Nihkejoone ulatumine töödeldavale pinnale on teriklôikamise oluliseks tunnuseks, samuti ka erinevuseks noaga lôikamisest.
17.Seleta joonistLõikamine terikuga. 1 - terik; 2 - lõigatav materjal; 3 - laast ; a - lõigatava kihi
paksus; OLMO - laastutekke -tsoon; Aγ - esipind; Aα - tagapind.
18.Mis on laast?
Eraldunud kiht materjali lõikamisel.
19. Laastu tekkemehanism ?
Laastu tekkemehanism ‑ kihi eraldumine järkjärguliste nihete tagajärjel.
20.Mille poolest erinevad mikroteriklõikamisel kasutatavad lõikekiilud teriklõikmisel kasutatavatest?
Erinevad kahe tunnuse poolest:
1) terikud on korrapäratu kujuga,
2) terikud on väiksemôôtmelised (terikutena kasutatakse abrasiivteri, mille môôtmed ulatuvad
mônest millimeetrist mikromeetri osadeni).
21.Mis põhjustab mikroteriklõikamisel väikest töödeldud pinna karedust ?
Väikest töödeldud pinna karedust võimaldab lõikamisest osavõtvate abrasiivterade suur hulk.
22.Seleta joonist
Joonisel on kujutatud mikroteriklõikamist, mis toimub abrasiivtöötlusel .Sõltuvalt abrasiivtera väljaulatusest
riista pinnast, kujust ja lõigatava kihi paksusest, töödeldava pinnaga kontakteeruv abrasiivtera lõikab või
muljub sellesse soone . Enamasti toimuvad samaaegselt mõlemad protsessid.
23. Mis materjali lõigatakse templiga, miks?
Templiga lõigatakse lehtmaterjali, kus ta võimaldab suurima tootlikkuse.
26. Mis on teriklõikamise lõppeesmärk?
Masinaehituses on teriklõikamise lõppeesmärgiks saada valmisdetail, mille
kuju, mõõtmed ja pinna kvaliteet vastavad etteantud nõuetele.
27. Nimeta teriklõikamisteooria esmane ülesanne?
Teriklõikamisteooria esmaseks ülesandeks on anda protsessi kohta piisavalt
täpset infot protsessi kasutajatele ja ka protsessiga seotud probleemide
lahendajatele (tööpinke, rakiseid ja instrumente valivale tehnoloogile ja ka nende
projekteerijale).
28. Nimeta kolm punkti, mis huvitab pingiehitajaid?
1) kui suurt võimsust tuleb arendada spindlil ning millistes piirides peab olema reguleeritav selle pöörlemissagedus;
2) kui suurt jõudu tuleb rakendada instrumendile ettenihkeliikumise andmiseks ning millised
on nõutavad ettenihkeliikumiskiiruse piirid;
3) milline peab olema pingi koostude tugevus ja jäikus.
29. Millest sõltub lõikevõimsus?
Lõikevõimsus sõltub peamiselt tangestsiaalsest lõikejõu komponendist Fz.
30. Seletada joonist.
Detaili kujunemine tsentrite vahel treimisel.
1 - spindel; - 2 - padrun ; 3 - tsenter ; - 4 - töödeldav detail;
5 - pöörlev tsenter; 6 - pinool; 7 - suport; 8 - treilõikur.
31. Kuidas peab tööriistakonstruktor teriku kujundama?
Nii, et:
1) terik oleks võimalikult suure kujupüsivusega;
2) lõikamiseks vajalik jõud oleks võimalikult väike;
3) laastu kuju vastaks vaadeldavas tehnoloogiasüsteemis kehtivatele
nõuetele laastu kujule.
32. Mis kuulub tehnoloogia protsessi projekteerimisel lahendatavate ülesannete hulka?
Etteantud töötluskvaliteedi tagamiseks on vaja teatud hulk töötlusjärke (näit. kooriv -,poolpuhas- ja puhastöötlus).
35. Mida peab arvestama võlli treimisel?
Lõikerežiim (lõikesügavus t, ettenihe f, lõikekiirus v)
36. Mis on tehnoloogi põhiprobleem? t, f ja v kombinatsiooni määramine
37. Mis on lõikereziimi elementideks?
lõikesügavus t näitab kihi paksust, mida vaadeldaval läbimil toorikult eemaldatakse
ettenihe f iseloomustab lõikeriista liikumist, mis on vajalik lõikeprotsessi pidevuse tagamiseks
lõikekiirus v iseloomustab teriku suurima kiirusega liikumist tooriku suhtes;
38. Nimeta olulisemad lõikereziimi valikut piiravad tingimused?
Olulisemad on:
- teriku ettevalitud püsivusaeg;
- nõuded töödeldud pinna karedusele;
- tööpingi võimsus;
- lõikeriista, selle lõikeplaadi ja pingi tugevus
39. Mis lõikereziimi parameetrid valitakse üldjuhul kogemuslikult?
Töötlusjärkude hulk (näit. kooriv-,poolpuhas- ja puhastöötlus).
40. Mille tõttu nihkuvad lõikeprotsessis nii detaili telg kui ka teriku tipp?
Lõikamisel tekkivate elastsete ja temperatuuriliste deformatsioonide ning lõikeriista pideva mõõtmelise kulumise tõttu.
41. Mis on detaili kujuhälvete tekkepõhjuseks?
Vibratsioonid, teriku kulumine, teriku kasvaja jne.
42. Mis on mitmeläbimilise töötlemise peamiseks ülesandeks?
Ülesandeks on kujuhälvete ja mõõtmete hajumise vähendamine piirini , mis on määratud nõutud töötlustäpsusega.
43. Mis valdkonda kuulub laastu tekke ja tekitamiseks vajalike jõudude arvutamine?
Kuulub plastsusteooria valdkonda.
44. Mida takistab teriku tagapind?
Teriku liikumisel plastselt deformeeritud ala kohale, mis lõikeprotsessis pidevalt uueneb, takistab
teriku tagapind Aα selle elastset taastumist, põhjustades lõikeprotsessi seisukohast parasiitjõude teriku tagapinnal.
45. Kirjeldada laastutekketsoonis toimuvaid deformatsioone?
46. Mis tingimustel tekivad adhesiooni nähted?
Kõrgete temperatuuride ja survete tõttu teriku kontaktpindadel kokkupuutuvad pinnad on kohati juveniilsed.
Liikuv laast teriku esipinnal ja lõikepind tagapinnal “puhastavad” neid hapendite ja õhu molekulide
adsorbtsiooni kiledest. Esipinnaga kokku puutuv laastu osa ei jõua kokkupuute aja jooksul oksüdeeruda.
Tänu ülalloetletud tingimustele tekivad kokkupuutuvate pindade vahel üksikutes punktides adhesiooni
nähted (erinevate materjalide molekulidevaheline haardumine),
47. Miks teadus teriklõikamisest põhineb kaasajal suures osas empiirikal?
a)protsessi mõjutavate tegurite arv on suur
b)mudeli väljundite väärtused ja muutumise suund sõltuvad sisendite varieerimispiirkonnast
c) paljude sisendite mõju väljunditele sõltub sellest, millistel nivoodel on mitmed teised sisendid
(arvestada tuleb protsessi mõjutavate tegurite interaktsioone s.o. koosmõju).
48. Joonista matemaatilise mudeli põhimõtteskeem?
Mudeliga püütakse haarata mingi nähtuse või protsessi aspekte, mis pakuvad huvi antud probleemi lahendamisel.
Matemaatilise mudeli põhimõtteskeemil märgib sümbol M sisendeid sisendid M väljundid
49. Mis sõltub teriklõikamise mõistete ja nende määrangute ratsionaalsusest?
1) ainevalla süstematiseeritavus; 2) probleemide kompaktne käsitatavus;
3) ainevallaga seotud teooria areng.
50. Millal on standardites toodud määrangutest erinevate määrangute kasutamine põhjendatud?
82 aastas. 51. Kuidas jaotatakse lõigatava tooriku pindu?
Nelja rühma: 1) seadepinnad kasutatakse tooriku lôikamiseks ülesseadmisel
2) kinnituspinnad vôivad ühtida seadepindadega
3) vaatluse all oleva operatsiooni seisukohalt vabad pinnad,4) lôigatavad pinnad.
52. Mis on lõigatav pind? Pind, mis osaliselt vôi täielikult eemaldatakse lôikamisel.
53. Mis on kinnituspind?
Kinnituspind on see pind mille abil kinnitatakse toorik rakisesse. See osa toorikust mis jääb rakise sisse
ja mida ei saa töödelda antud hetkel. (võib ühtida seadepindadega)
54. Millest sõltub lõikeserva poolt kujundatava pinna kuju?
Sôltub lôikeserva kujust ja sellest, kas pinna kujundamisest vôtab osa ainult pealiikumine vôi resulteeruv
lôikeliikumine. 55. Mis on treilõikur?
Üheterikuline lõikeriist, mida kasutatakse lõikeprotsessis, kus pöörlev pealiikumine antakase töödeldavale toorikule,
ettenihkeliikumine riistale. 56. Millest koosneb treilõikur?
Treilôikur koosneb peast ja kinnitusosast. Pea all mõistetakse lôikav kiil (vahetatava peaga nn. plokktreilõikurid või mitte)
64. Milleks on vajalik lõikeriista ja tooriku liikumiste liigitamine?
1) teriku geomeetriliseks kirjeldamiseks, ) lôikeriistade liigitamiseks,
3) lôikeprotsessi matemaatiliseks mudeleerimiseks,
4) tehnoloogilise protsessi projekteerimisega seotud ülesannete lahendamiseks.
65. Mis on pealiikumine?
P e a l i i k u m i s e k s nimetatakse sirgjoonset vôi pöörlevat tooriku vôi riista liikumist, mis pôhjustab teriku
tipus riista suurima kiirusega liikumise tooriku suhtes.
Pealiikumine pôhjustab laastu tekke, ega môjuta lôigatava kihi pôiklôike pindala
66. Mis on abiliikumine?A b i l i i k u m i s t e k s nimetatakse kõiki ülejäänuid lõikeprotsessiga seotud
lõikeriista liikumisi . Abiliikumistega on määratud ka eraldatava kihi pôiklôikepind.
67. Mis on ettenihkeliikumine? Lôikeprotsessi pidevust tagav liikumine
68. Mida peab algasend võimaldama teriklõikamisel?
Algasend peab võimaldama tooriku, vajaduse korral ka lõikeriista vahetamist.
69. Mille järgi saab ettenihkeliikumisi jaotada?
a) Pöördeettenihe fo (so) - pealiikumise ühe pöörde ajale vastav ettenihe
b) Hambaettenihe fz (sz) - pöörleva pealiikumise korral hammaste arvuga
jagatud pealiikumise ühe pöörde ajale vastav ettenihe.
c) Käiguettenihe fs (sx) - käigu ajaga määratud ettenihe. Käigu all
môistetakse edasi-tagasi liikuva keha ühes suunas läbitud vahemaad .
Ettenihe toimub enne töökäiku. Môiste on kasutusel hôôveldamisel ja
tôukamisel.
d) Kaksikkäigu-ettenihe f2s (s2x) - kaksikkäigu ajaga määratud
ettenihe. Môiste on kasutusel teriklôikurite korral, kus puudub tühikäik.
e) Minutiettenihe fm (sm) - ajaühikuga minut määratud ettenihe
70. Kirjeldada joonisel toodud pikiettenihet kasutatavaid teriklõikamise liike?
Joon. 4.6. Pikiettenihet kasutavad teriklõikasmise liike. a - tasandi töötlemine silinderfreesiga; b ja c - soone
lõikamine ketasfreesiga. a ja b - ettenihkele kaasa freesimine ; c - ettenihkele vastu freesimine. 1 - töödeldav toorik;
2 - sirghammas-tega silinderfrees; 3 - sirghammastega ketasfrees.
71. Mis annab parema tulemuse, kas pöörleva tööliikummise andmine toorikule või lõikeriistale, miks?
Avade puurimi-sel võib anda pöörleva tööliikumise nii toorikule kui ka riistale. Esimesel juhul suundub
puur täpsemini piki töödeldava ava telge. Lõikeservade ebasümmeetrilisusest tingitud lõikejõu radiaalkomponentide erinevus
põhjustab ava läbimõõdu suurenemise. Teisel juhul tuleb puuri täpseks suunamiseks kasutada kas konduk-torit või puuri,
mille kujundus kas tagab lõikejõu radiaalkomponentide võrdsuse, või on puur kujundatud nii, et lõikejõu ra-diaalkomponentide resultant
surub puuri vastu töödeldava ava seina (puuri avasse suunamisel vastu konduktori seina), kus puuril on juhtliist (või pind),
mis suunab puuri avasse süvenemisel kujunenud suunas. Viimast puuri alaliiki kasutatakse pikkade avade (näit. relvatorude)
72. Miks kasutatakse avardeid?
Avardeid kasutatakse avade läbimõõdu suurendamiseks juhtudel, kus eraldatava kihi paksus on suur.
73. Miks kasutatakse hõõritsaid?
Hõõritsad on ette nähtud ava kuju ja läbimõõdu täpsuse suurendamiseks ning pinnakareduse vähendamiseks.
Hõõritsat suunab ettetöödeldud ava.
74/75 Millal kasutatakse kiikuvkinnituse/ujuvkiikumise rakiseid?
Hõõritsat võib jäigalt kinnitada vaid juhul, kui kinnitus tagab hõõritsa ja ava telgede ühtivuse. Vastasel juhul kasutatakse kas nn.
kiikuvkinnituse rakiseid ( rakis võimaldab hõõritsa tööosal (s.o. hammastega osal) telje risttasandil igas sihis teatud nurga ulatuses
vabalt “kiikuda” või siis nn. ujuvkinnituse rakiseid, mis võimaldavad hõõritsa tööosal töödeldava ava järgi täpsemini orienteeruda.
Tuleb silmas pidada, et valdavalt kujuneb töödeldava ava läbimõõt riista läbimõõdust suuremaks .
76. Kirjelda enamlevinumaid teriklõikamise liike?Tee joonis(ed)?
Puurimine ; Hõõritsemine; Avardamine; Freesimine; Kammlõikamine; Mikroteriklõikamine; templiga lõikamine; noaga lõikamine;
Treimine ; hööveldamine 77. Mis freese võib kasutada tasandi freesimiseks? Silinder - kui ka otsfreesi
78. Miks on ettenihkele vastufreesimine ebasoodsam kui kaasafreesimine?
Hamba lõikesse minekul on lõigatava kihi paksus null, enne lõikamise alustamist tekib teatud ulatuses lõigatava materjali
muljumine , kuid on kasutatav ka juhul kui pingi ettenihkekruvis on lõtkud
79. Mis liikumise saab kukaldamisel kukaldav riist?
Kukalldamisel saab kukaldatav riist pöörleva tööliikumise, enamasti radiaalse ettenihkeliikumise.
80. Mis mõttes on tigufrees universaalne?
Tigufrees on universaalne selles mõttes, et võimaldab lõigata ühe ja sama mooduliga, kuid erineva hammaste arvu ja profiili nihutusteguriga nii sirg -
kui kruvi-hammastega hammasrattaid. Sageli ka kaldhammastega hammasratasteks
81. Mis joonte järgi tomub teritatavate kujufreeside hammaste kukaldamine?
Teritatavate kujufreeside hambad kukaldatakse. Mehaaniliselt kinnitatavate (seega mitteteritatavate vahetatavate) lõikeplaatidega kujufreeside
hammaste (lõikeplaatide) tagapinnad kujundatakse sirgjoonse moodustajaga pindade järgi nii, et oleks tagatud nõutavad taganurgad.
Ka kukaldamisel (hamba tagapindade kujundamisel tea-tud joonte, sagedamini Arhimedese spiraali , harvem logaritmilise spiraali või sirge järgi)
tuleb tagada nõutavad taganurgad
82. Mis kujundavad hammaste esipinnad tigufreesimisel?
Freesi saamiseks on teole lõigatud kruvijoonsed laastusooned, mis kujundavad hammaste esipinnad
83. Milline peab olema lõikeservanurk, et vältida kumerat otspinda otspinna treimisel?
Otspinna treimisel mõjutab selle kuju riista lõikeservanurk r. Sõltuvalt viimasest võib otspind kujuneda tasapinnaliseks,
nõgusaks või kumeraks. Kumera otspinna vältimiseks valitakse r > 90o
84. Sõltuvalt lõikeservanurgast võib otspind kujuneda kolmeks erinevaks otspinna tüübiks, milliseks?
Tasapinnaliseks, nõgusaks või kumeraks 85. Mis kontuuri mööda kulgeb kontuurettenihkeliikumine?
Kontuurettenihkeliikumine kulgeb piki töödeldud pinna kontuuri (lõikuri tipp on ümardusraadiuseta)
või selle ekvidistantsjoont (lõikuri tipul on ümardusraadius, töödeldud pinda kujundava lõikeserva punkti
asukoht võib muutuda tipu ümardusraadiusega kaare ulatuses). Ekvidistantsjoone kujundab lõikuri tipu ümardus-raadiuse tsenter,
mille kaugus töötlemisega kujundatavast profiilist on kogu joone ulatuses võrdne tipu ümardusraadiusega.
86. Mis sihiline on radiaalettenihkeliikumine?
Radiaalettenihkeliikumine on töödeldava tooriku raadiuse sihiline ettenihkeliikumine.
87. Mida mõjutab hambatõukepinkides sisselõiketeekonna pikendamine ?
Sisselõiketeekonna pikendamine suurendab hamba profiili kujundavate lõigete arvu ja seega ka lõigatava profiili täpsust, kui
ketastõukuri ja hammasratta hammste arv ei oma ühist kordajat.
Pikemat sisselõiketeekonda kasutatakse suuremate moodulite korral.
88. Mis on kujundav lähtetigu tigufreeside korral?
Kujundava lähteteo all mõistetakse kujuteldavat tigu , mis pinkhambumises kujundab tiguratta hambad. Tema
hambumisel tigurattaga puuduvad nii teo niidi ja tiguratta hammaste vahelised külg-lõtkud kui ka radiaallõtkud teo niidi ja
ratta hammaste põhjade vahel, mis on ainsaks erinevuseks tigupaaris kasutatava teo hambumisest tigurattas.
89. Mida nimetatakse tangentsiaalettenihkeliikumiseks tangentsiaalkujutreilõikurite korral?
Tangentsiaalettenihkeliikumiseks nimetatakse tangentsiaalkujutreilõikurite korral töötlemisel kujuneva pinna
puutujasihilist ettenihkeliikumist, tiguratastele hammaste lõikamise korral ratta jaotusringi puutujasihilist ettenihkeliikumist.
90. Kuidas jaotatakse ettenihkeliikumisi lõikeprotsessi pidevuse tagamise viisi järgi?
Lôikeprotsessi pidevuse tagamise viisi järgi jaotatakse ettenihkeliikumisi pidevateks ja astmelisteks (hôôveldamine, tôukamine).
91. Mida nimetatakse ettenihkeks ? Mis on ettenihke dimensiooniks?
Ettenihkeks f nimetatakse antud ajavahemikul teriku tipu poolt töödeldava tooriku suhtes ettenihkeliikumisel läbitud teekonda.
Ettenihke dimensiooniks on mm.
92. Loetle erinevad ettenihkeliikumise liigid?
a) Pöördeettenihe fo (so) - pealiikumise ühe pöörde ajale vastav ettenihe;
b) Hambaettenihe fz (sz) - hammaste arvuga jagatud pealiikumise ühe pöörde ajale vastav ettenihe.
c) Käiguettenihe fs (sx) - käigu ajaga määratud ettenihe. Käigu all môistetakse edasi-tagasi liikuva keha ühes suunas läbitud vahemaad.
d) Kaksikkäigu-ettenihe f2s (s2x) - kaksikkäigu ajaga määratud ettenihe. Môiste on kasutusel teriklôikurite korral, kus puudub tühikäik.
e) Minutiettenihe fm (sm) - ajaühikuga minut määratud ettenihe.
93. Millega on kammlõikamisel määratud ettenihe?
Hambaettenihega.
Pinna minimaalse pikkuse, mida on kohane töödelda kammlõikuriga, määrab üheaegselt lõikes olevate hammaste
arv - see ei tohiks olla alla 3, kuna lõikamine muutuks liigselt lõõgiliseks ja võiks põhjustada vibratsiooni.
94. Mis on pöördettenihe?
Pöördeettenihe fo (so) - pealiikumise ühe pöörde ajale vastav ettenihe (vananenud termin - ettenihe pöördele)
95. Mis on kammlõikamisele iseloomulik?
Kammlõikamisele on iseloomulik suur tootlikkus , kõrge töötlustäpsus ja hea töödeldud pinna kvaliteet.
96. Millised on kammlõikamisega töötlemisel levinumad läbimõõdud?
Levinenumad töödeldavad läbimõõdud on 10 - 75 mm, ava pikkus ei ületa tavaliselt 2,5 - 3 läbimõõtu.
97. Mis on käiguettenihe?
Käiguettenihe fs (sx) - käigu ajaga määratud ettenihe. Käigu all môistetakse edasi-tagasi liikuva keha ühes suunas läbitud vahemaad.
Ettenihe toimub enne töökäiku. Môiste on kasutusel hôôveldamisel ja tôukamisel.
98. Mis on minutiettenihe?
Minutiettenihe fm (sm) - ajaühikuga minut määratud ettenihe – on ühtlasi ka ettenihkekiirus.
99. Mis on kaksikkäigu ettenihe?
Kaksikkäigu-ettenihe f2s (s2x) - kaksikkäigu ajaga määratud ettenihe. Môiste on kasutusel teriklôikurite korral,
kus puudub tühikäik. 100. Mis punktist lähtutakse teriku püsivusaja määramisel?
Reeglina lôikeserva punktist, kus kiirus on maksimaalne.
101. Mis on lõikekiirus? Lôikeserval valitud punkti kiirus tooriku suhtes.
102. Millise valemiga avaldub pöörleva pealiikumise korral lõikekiirus? v = p*d*n/1000 m/min
103. Mida võimaldab risttaustsüsteem?
Riisttaustsüsteem (RTS) vôimaldab kirjeldada lôikeriista ja selle terikut kui geomeetrilist keha. Süsteem on ette nähtud
kasutamiseks riista konstrueerimisel, valmistamisel, vajalike seadenurkade arvutamisel ja môôtmisel.
104. Mis tasand määratakse esimesena tausttasandiks?
Esimesena määratakse pôhitasandi risti pealiikumise kiirusvektoriga.
121. Milline seos kehtib kõikides nurkade mõõtmistasandites?
a + ß + γ = 90o
122. Mida näitab lõikekiilu pinna esimene alaindeks? Näitab pinna või tasandi liiki.
123. Mida uurib lõikeprotsessi mehaanika?
Lôikeprotsessi mehaanika uurib laastu tekkeprotsessi ja sellele kaasnevaid mehaanika valdkonda kuuluvaid nähteid. Kuna sellest,
kuidas laast tekib, sôltub nii lôikamiseks vajalik energia kui ka teriklôikamise efektiivsus ja kvaliteet.
125. Millised omadused on tardkeha matemaatilisel mudelil ?
1. pidevus aine täidab ühtlaselt ja pidevalt kogu keha mahu;
2. ühetaolisus keha kôikides punktides on mehaanilised ja keemilised omadused ühetaolised;
3. isotroopsus tardkeha omadused on kôikides suundades ühesugused;
4. voolavuspinge sôltumatus hüdrostaatilisest survest arvestatud on metalli töötlemisel tekkivaid surveid.
127. Mis määravad metallide füüsikalised ja keemilised omadused?
Kristallvôre parameetid ja elektronide orbiitide arv määravad metallide füüsikalised ja keemilised omadused.
128. Joonestada enamkasutatavate metallide ruumvõred ja võimalikud nihketasandid nendes?
129. Miks on raua sulamite tugevdusomadused suurusjärgu võrra suuremad, kui puhtal raual?
Pôhimetalli aatomite asendamine lisandite aatomitega vôi nende vôresse tungimine muudab metalli füüsikalisi omadusi.
130. Mis moodustavad nn. kristallidevahelise aine metallidel?
Terade vahel on mittelahustuvad lisandid ( oksiidid , silikaadid, intermetalliidid)
131. Mis suunas aeglustub kristalliseerumise kiirus?
Kristalliseerumise kiirus aeglustub valandi südamiku suunas.
133. Mida saavutatakse valandi mitmekordse läbisepistamisega?
Mitmekordse läbisepistamisega on võimalik tihendada valandit ja lõhkuda suured kristalliidid ning dendriidid (puukujulised kristalliidid).
Vastutusrikaste detailide korral kasutatakse kolmekordset läbisepistamist.
134. Miks kuumutatud metalli survega töötlemine põhjustab materjalis mehaaniliste omaduste ebaühtlust?
Põhjuseks on tooriku töötlemistemperatuurist tunduvalt madalam instrumendi pinna temperatuur, mis tooriku pinda oluliselt jahutab.
135. Mida tähendab, metall kalestub?Metall tugevneb
136. Miks metallide löögisitkus piki kiude on tuntavalt suurem kui põiki kiude?
Kristalliitidevaheline aine venitatakse kiuliseks ja materjali omadused muutuvad vektoriaalseteks (valtsimisel).
137. Iseloomustada elastset deformatsiooni?
Elastse deformatsiooni korral pärast jõu kõrvaldamist keha vorm taastub .
138. Iseloomustada plastset deformatsiooni?
Plastne deformatsiooni korral pärast jõu kõrvaldamist keha säilitab uut vormi.
139. Mida nimetatakse libisemistasanditeks?
Kristallvõre aatomite kihte läbivaid tasandeid, mille vahel on võimalik libisemine.
140. Seletada joonist?
Joonisel on näidatud heksagonaalse ruutvõrega defektideta kristalli nihketasandite omavaheline nihkumine olukorras,
kus nihkepinge τzx on nihketasandi ühe diagonaali – agd sihiline. Vaatluse alla on võetud vaid tasand agdknh.
Kui kristallile rakendatud nihkepinge τzx ületab teatur piiri, hakkavad tasandist agd olevad aatomid liikuma tasandis
hnk olevate aatomite suhtes. Nihkepikkusel x2 =ag/2 tõmbavad aatomeid a ja g võrdse jõuga vastavalt aatomid h ja n
ning n ja k – võre on labiilses tasakaalus. Labiilsest tasakaalust nii telje x negatiivses kui ka positiivses suunas väljumisel
jõuab võre stabiilsesse tasakaalu ilma et selleks oleks vaja rakendada välisjõudu.
141. Nimeta dislokatsioonide liigid?
Servdislokatsioon tekib mingi aatomitasandi järsult katkemisel ning seda ümbritsevate aatomitasandite
paindumisel katkemiskoha ümber. Kruvidislokatsioon kui aatomitasandid deformeerunud kruvipindseteks.
142. Mis on metallide kalestumise põhjuseks nende plastsel deformeerimisel?
Põhjuseks on defektide, eriti dislokatsioonide arvu suurenemine kristallvõres, mis tõstabki vastupanu edasisele
deformeerimisele. Paljude dislokatsioonide üheaegsel liikumisel nad hakkavad üksteist “ segama ” mis on
metallide kalestumise põhjuseks nende plastsel deformeerimisel.
143. Millal on tegemist vaba lõikamisega?
Juhul kui lõikes on vaid pealõikeserva sirge osa – lõikeserva kuju ei põhjusta laastu tekkele takistusi.
144. Milliseid alaliike saab eristada täisnurksel vabal lõikamisel?
Täisnurkne vaba lõikamine, kus lõikekiirus on lõikeserva kõikides punktides ühesugune
Täisnurkne vaba lõikamine, kus lõikekiirus on lõikeserva erinevates puntkides erinev
145. Mis on takistatud lõikamine?
Kui lõikes olev lõikeserva osa ei ole sirgjooneline, püüavad lõikeserva erinevates osades kujunevad laastu osad
liikuda erinevates suundades ja takistavad üksteise liikumist.
146. Kirjeldada visuaalse vaatluse ja kiirfilmimise meetodeid ?
Visuaalse vaatluse meetodil on võimalik saada laastu tekkest vaid kvalitatiivne ülevaade.
Kiirfilmimiseta on võimalik laastu teket jälgida vaid väga väikestel lõikekiirustel. Kasutatakse peamiselt täisnurksel
vabal lõikemisel. Teriku katsekehasse tungimisel selle poleeritud külgpind tuhmub ja kurrustub, mille järgi saab
hinata deformatsioonide leviala .
Kiirfilmimisega saab laastu teket jälgida kõikidel lõikeserva kuju ja kinemaatikaga määratud lõiketingimustel ka
tööstuslikel lõikekiirustel, kuid uurida pole võimalik plastsete deformatsioonide leviala.
147. Kirjeldada jaotusvõrgu meetodit?
Meetod on leidnud kasutamist täisnurksel vabal lôikamisel. Katsekeha poleeritud külgpindadele graveeritakse nn. jaotusvõrk
– üksteist puudutavad ringid läbimõõduga 0,05-0,15 mm või ruudustik samasuguse külje pikkusega nii, et need
asetatkse teriku liikumissihilistes ridades. Kujunenud laastu tüve ja katsekeha külgpinnal oleva jaotusvõrgu
elementide muutuste järgi on võimalik hinnata plastsete deformatsioonide leviala ja arvutada deformatsiooniastme
suurust laastutekketsooni erinevates osades.
148. Mis on makrolaast?
Makrolaastu all on mõeldud laastu, mille lõikamisel lõikesügavus on olnud orienteeruvalt suurem kui 0,2 mm.
149. Kirjeldage joonist. Mikrolihvi saab uurida selle pinna mikrokôvaduse môôtmisega.
Môôtmistel kasutatava koormuse valik sôltub môôdetava pinna kôvadusest, struktuurist ja indentori jälje môôtmise
täpsusest. Plastselt deformeeritud ala (laastutekketsooni) selgitamine laastu tüve mikrolihvi
mikrokõvaduse mõõtmisega. Lõigatav materjal - 20X. Lõiketingimused -
täisnurkne vaba. Keskkond - vesi. Lõikekiirus 0,002 m/min
Näide laastutekketsooni kindlakstegemisest laastu tüve mikrolihvi
mikrokõvaduse jagunemise abil on toodud eelpoolsel joonisel.
Vaadeldud meetod on väga töömahukas, kuid võib anda väärtuslikku
liainfot. 150. Mis võimaldab määrata laastutekketsooni ulatust?
Asjaolu, et materjali plastsel deformeerimisel see kalestub, millele kaasneb kõvadse kasv, võimaldabki määrata
laasutekketsooni ulatust. 151. Millest sõltub plastse deformatsiooni levimine alla lõikeserva kujuteldavat trajektoori?
Töödeldavast materjalist Lõikerežiimist Teriku geomeetriast lõikeserva ümardusraadiusest
152. Mis suurendab plastse deformatsiooni leviala ulatust?
Lõikekiiruse ja esinurga vähendamine ning ettenihke suurendamine.
153. Kirjeldage joonist laiemalt.
Joonisel on mikrolihv pärast pinna söövitamist.
Mikrolihvi söövitamise järele, esile tulev tekstuur (plastsetest nihetest orienteritud struktuur) võimaldab samuti hinnata
laastutekketsooni leviala. Söövitamiseks kasutatakse mitmesuguseid happeid .
Plastne deformatsioon levib ka allapoole lõikepinda ja töödeldud pinda.
Leviala ulatus sõltub töödeldavast materjalist, lõikerezhiimist ja teriku geomeetriast. Oluline roll on ka lõikeserva
ümardusraadiusel ja kontaktinähetel teriku pindadel.
Lõikekiiruse ja esinurga vähendamine ning ettenihke suurendamine
suurendab leviala ulatust.
Joonisel on mikrolihv pärast pinna söövitamist.
154. Mis on mikrotomeerimine?
Mikrotomeerimise all mõistetakse täisnurkset vaba lõikamist, kus lõikesügavus on üliväike (0,1-0,2 μm) Et saada võimalikult
väikest lõikeserva ümardusraadiust, kasutatakse klaasist lõikekiile.
155. Mis on stabiliseerunud lõikeprotsessi tunnuseks?
Stabiliseerunud lõikeprotsessi tunnuseks võib lugeda lõikeprotsessi kasutatava lõikejõu, lõigendi pindala ja lõiketemperatuuri
konstantsust vaadeldaval lühiajalisel ajavahemikul.
Rangelt võttes pole neist ükski kunagi päris täpselt konstantne .
156. Nimeta neli lõikejõu muutumise põhjust?

Dislokatsioonide liikumine laastutekketsoonis.

Lõigatava materjali struktuuriosakeste erinev vastupanu nihkele.

Tööpingi spindli põõrlemissagedusega muutuv lõigatava kihi paksus.

Teriku esipinna kuju tsükliliselt muutvad haardumisnähted teriku esipinnal.
157. Kirjeldada laastu teket üksteisele järgnevate nihete toimel, ideaalse kristallivõrega materjali korral. Teha joonis.
Joonisel on näidatud põhimõtteliselt võimalik laastutekke skeem, mis eeldab haardumisnähete puudumist teriku esipinnal Aγ
ning struktuuri defektideta töödeldavat materjali. Lõigatava pinna nominaalne kontuur on tähistatud AA, teriku tipu trajektoorBB.
Teriku esipinda surutakse katsekehasse jõu Fz sihis. Positsioonis I on toodud aatomite asetus katsekeha kristallvõres ja teriku asend
pärast iga järjekordse nihke algust. Sidemed pinnast BB kõrgemal ja madalamal olevate aatomite vahel katkevad .
Kuna omavahel nihkuvate aatomikihtide aatomid satuvad teriku esipinna aatomite mõjupiirkonda esipinna teekonna erinevate
pikkustega lõikudel, kujuneb laastu välispind aatomite suurusjärgus konarlikuks.
158. Mis tingib nihkepinna kõrvalekaldeid tasandist, laastu kujunemisel praktiliselt stabiliseerunud lõikeprotsessi korral?
Nihkepinna kõrvalekaldeid tasandist tingib esmajoones teraline struktuur.
159. Joonistada laastutekke skeem, mis kirjeldab laastu teket, kui puudub hõõrdumine teriku esipinnal, kirjelda seda?
Kuna hõõrdumist teriku esipinnal täielikult vältida ei õnnestu, ei ole praktiliselt võimalik ka sileda välispinnaga laastu saada.
Hõõrdumine esipinnal põhjustab peamiste nihkepindadega praktiliselt risti olevaid, kuid oluliselt väiksema intensiivsusega nihkeid.
Viimaste intensiivsus väheneb lõikekiiruse suurenemisel ja ka esipinnast eemaldumisel.
160. Kirjeldage joonist. Saadud Al treimisel lõikekiirusel 180 m/min kujunenud laastu külgpinna foto.
161. Mida põhjustab hõõrdumine esipinnal?
Hõõrdumine esipinnal põhjustab peamiste nihkepindadega praktiliselt risti olevaid väiksema intensiivsusega nihkeid.
Intensiivsus väheneb lõikekiiruse suurenemisel ja ka esipinnast eemaldumisel.
162. Millist laastu nimetatakse segmendiliseks?
Tsükliliselt muutuva pikkusega nihkepindadest formeeruvat laastu
nimetatakse segmendiliseks. 163. Millest sõltub segmendilise laastu teke?
Segmendilise laastu teke sõltub lõiketingimustest, lõigatava materjali
koostisest ja struktuurist, teriku geomeetriast ning lõikereziimist.
164. Millega iseloomustatakse lõigatava kihi muutusi üleminekul laastuks?
Laastu paksus a1, samuti ka laastu laius b1 osutuvad suuremaks kui
lôigatava kihi paksus a ja laius b.
Lõikamisel eraldatava kihi pikkus l on alati suurem laastu pikkusest l1.
Lôigatava kihi môôtmete muutusi üleminekul laastuks iseloomustatakse laastu paksenemisteguriga Ka, laienemisteguriga Kb
ja lühenemisteguriga Kl: Ka = a1/a, Kb = b1/b, Kl = l1/l.
166. Mida iseloomustab laastu tekstuurinurk?
Laastu tekstuurinurk iseloomustab laastu tekstuuri orientatsiooni
nihkepinna suhtes. 167. Mis on teriku liideste kontaktitingimuste eripäraks?
1. suured surved ja kontakttemperatuurid;
2. terik kontakteerub pidevalt uueneva laastu ja töödeldava tooriku pindadega, mis on oma tekkemomendil juveniilsed
3. tegelik kontaktpind on oluliselt suurem (orienteerivalt 2 - 3 suurusjärgu võrra) masina detailide vahelisest tegelikust kontaktpinnast.
168. Millal tekib teriku kasvaja?
Teriku kasvaja tekib madalal lõikekiirusel (30-50 m/min). Saavutades max oleku 300 kraadi juures ning kadudes peaaegu täielikult 600 kraadi juures.
169. Millistel temperatuuridel teriku kasvaja taandub?
Teriku kasvaja taandub 600 kraadi juures.
170. Miks teriku kasvaja on halb?
Halb sellepärast sest vähendab töötlemistäpsust.
171. Miks teriku kasvaja on hea?
Täites teatud määral teriku rolli vähendab ta teriku kulumist.
172. Millal teriku kasvaja võib tekkida ka teriku tagapinnale?
Väga suure plastsusega materjalide lõikamisel võib väljakujunenud teriku kasvaja laieneda ka teriku tagapinnale,
kuid reeglina teriku tagapinnal kasvajat ei kujune.
173. Kuidas laaste liigitatakse?
Saab liigitada kuju jargi (voolav, segmendiline või murdelaast)
174. Kuidas laaste liigitatakse laastutekketsoonist väljumisel omandatud kuju järgi?
- murdelaastuks - liistakuliseks või pidevliistakuliseks;
- elemendiliseks või pidevelemendiliseks; - segmendiliseks.
175. Milliste materjalide lõikamisel tekib murdelaast?
Murdelaast tekib habraste materjali lõikamisel.
176. Millest sõltub deformatsiooniaste laastu tekkel?
Deformatsiooniaste sõltub lõikekiirusest ja esinurgast.
177. Millised on lõikeprotsessi mõjutavad sisemised tegurid?
- keskmine hõõrdetegur lõikuri esipinnal - μγ;
- sisehõõrdumise ala ja kogu kontakti ulatuses liidesel terik-laast - c ja c1;
- keskmine kontakttemperatuur liidesel terik-laast - θγo;
- tegelik esinurk - γact.
178. Millised on lõikeprotsessi mõjutavad välised tegurid?
Formaalselt või olemuslikult mõjutavad tegurid.
179. Millistesse rühmadesse jaotatakse välised tegurid?
- geomeetrilised (lõikeriista kujundusgeomeetria parameetrid);
- lõikereziim (lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus);
- töödeldava ja teriku materjali omadustenäitajad;
- töötluskeskkond (õhk või mingit liiki jahutus-määrdevedelik).
180. Mida nimetatakse laastutekkejõuks?
Laastu tekitab teriku esipinna surumine töödeldavasse materjali. Selleks vajalikku esipinna poolt tekitatud jõud
u Fγ nimetatakse laastutekkejõuks. 181. Kirjelda lõikejõukomponenti Fz?
Tangentsiaal lõikejõu komponend mis on risti riisttaustsüsteemi põhitasandiga Pr.
182. Kirjelda lõikejõukomponenti Fy?
Lõikejõu radiaal komponend mis on risti riisttaustsüsteemi töötasandiga Pf. Pöördkehade töötlemisel on Fy teriku tippu
läbiva tooriku raadiuse sihiline. 183. Kirjelda lõikejõukomponenti Fx?
Lõikejõu telgkomponend mis on risti taandtasandiga Pp. Pöördkehade töötlemisel või telgriistade kasutamisel on Fx vastavalt tooriku
või riista telje sihiline. 184. Nimeta kolm parandustegurite rühma?
K = KGKMKT, KG - teriku kujugeomeetriat, ülesseadet, kujumuutust kulumisel ja tooriku läbimõõtu arvestav parandustegur;
KM - töödeldavast materjalist sõltuv parandustegur;
KT - töötlustingimusi arvestav paandustegur.
185. Millised puudused on üheteguriliste katsetega saadud lõikejõu komponentide empiirilistel valemitel?
- valemid ei võimalda arvesse võtta protsessi mõjutavate tegurite interaktsioone
- valemite kuju ei võimalda eristada laastutekkejõudu ja teriku tagapinnale mõjuvat jõudu
- paljude valemis sisalduvate geomeetriast sõltuvate parandustegurite väärtuste kohta puudub info
186. Kuidas jagunevad töödeldud pinna kvaliteedi karakteristikud ?
Jagunevad füüsikalisteks ja geomeetrilisteks.
187. Nimeta füüsikalised karakteristikud?
1.Mikrostruktuur 2.Mikrokõvadus 3.Pinged pinnas
188. Nimeta geomeetrilised karakteristikud?
1.Kujuhälbed 2.Lainelisus (makroreljeef) 3.Karedus ( mikroreljeef )4.Submikroreljeef
189. Kuidas jaotatakse geomeetrilisi karakteristikuid sammust ja kõrguse suhtest lähtudes?
kui samm/kõrgus > 1000 on tegemist kujuhälbega (makrogeomeetriline hälve);
kui samm/kõrgus = 50 - 1000 on pind laineline ;
kui samm/kõrgus 190. Nimeta iseloomulikumad pinna kvaliteedi füüsikalised karakteristikud?
Lainelisus Poorsus 191. Kuidas hinnati pinna karedust kui polnud selleks vatsavaid mõõteriistu?
Hinnati pinna karedust pinna kareduse etaloonidega võrdlemise teel. Võrreldi kas visuaalse vaatlusega või küünega kompimisega.
192. Millise pinna profiili saame lihvimisel , millise treimisel?
Lihvimisel saadav profiil on reeglina korrapäratu, kuigi pinna karedus võib olla väga väike. Teriklõikamisel enamasti korrapärane profiil.
193. Mis süsteeme kasutatakse pinna profiili iseloomustavate karakteristikute määramisel?
Pinna profiili iseloomustavate karakteristikute määramisel kasutatakse kas keskjoone süsteemi või tsentraaljoone süsteemi.
194. Kuidas määratakse pinna profiili tsentraaljoon?
Profiili tsentraaljoon määratakse nii, et pinna profiili ja tsentraaljoone vahelised pindalad üleval ja allpool tsentraaljoont oleksid võrdsed.
195. Kuidas määratakse profiili keskjoon?
Profiili punktide ja keskjoone vaheliste ordinaatide ruutude summa oleks minimaalne.
196. Mis mõjutab pinna karedust treimisel?
Teriku kulumine.
Teriku kasvaja (plastsele deformatsioonile kaasnevad haardumisnähted)
Ettenihkest.
Abi- ja pealõikeserva kujust.
Vibratsioonid.
197. Mis on baasipikkus?
Nimetatakse telje X sihilist pikkust, mida kasutatakse pinna profiili ebakorrapärasusete identifitseerimisteks pinna profiili hindamisel.
198. Mis on hindamispikkus?
Hindamispikkus ln (evaluation length) on telje X sihiline pikkus, mida kasutatakse profiili määramiseks selle hindamisel.
Hindamispikkus võib olla võrdne baaspikkusega või koosneda mitmest baaspikkusest.
199. Kirjelda profiili hälvete aritmeetilist keskmist?
Profiili hälvete aritmeetiline keskmine arvutatakse varemalt kasutusel olnud samalaadse valemiga. Uute analoogsete suurustena on kasutusel Pa ja Wa.