nõrga struktuuriga detailidele. Põhiline kasutusala on astme freesimine. 45 kraadi - Omab radiaalset ja aksiaalset lõikejõu komponenti, mis on enam vähem võrdsed. On kõige kasutatavam terikplaadi nurk freesimisel. On samuti sobilik freesimaks toorikuid milles on lõhed. Lõikesse minnes mõjub alguses lõikejõud õrnemalt. Vähendab vibratsiooni pikkade freeside puhul või väiksemate tööriistahoidjate puhul. Õhem laast võimaldab kõrget tootlikkust mitmetes protsessides: suurem ettenihe, samas jääb lõikejõud keskpäraseks. Suurem ettenihe teeb sageli tasa lõikenurgast tingitud väiksema lõikesügavuse. 10 kraadi - Kasutatakse kiirfreesimisel ja ,,plunge" puuriv-freesimisel. See võimaldab töötada suurtel lõikereziimidel, kus on väike laastupaksus, aga suur ettenihe.Eelised on väike lõikejõud. Enamasti teljesuunaline nii kiirfreesimisel kui ka puuriv-freesimisel. Piiravaks on vaid vibratsiooni oht. Võimaldab eraldada suurt materjali hulka.
Lõikepikkus L2frees = 63 mm, lõikesügavus t2 = 20 mm. Otsfreesi läbimõõt d2 = 4,5 mm 11 3. Puurimine Freespinki ühendatakse puur ning puuritakse detaili külgedest 15 mm kauguselt. Lõikesügavus t4 = 20 mm. Puuri läbimõõt d3 = 11 mm. 12 2. Lõikerežiimid 2.1. Võll Lõikeriistaks on T-Max P shank tool for turning tootekoodiga DSDNN 2020K 12. Operatsioon Diameeter Lõikekiirus Ettenihe Siirete Lõike- Pöörlemis- Aeg tp D (mm) v (m/min) f (mm) arv sügavu kiirus n (s) s (min-1) ap (mm) 1. Koorivtreimine 31 213 0,707 1 2,5 2610 1,122 2
6 TEHNOLOOGILISED REŽIIMID JA ARVUTUSED Töötlemiseks kasutatavad terikud, freesid ja terahoidjate leidmiseks kasutan „Sandvik“ tarkvara „ToolGuide“ [3]. Nimetatud programmi on võimalik etteanda materjali ja APJ tööpingi parameetrid, millest lähtuvalt programm pakub tööriistad koos lõikeparameetritega kaasaarvatud spindli pöörlemissagedus, lõikekiirus ja ettenihe hambale. Esimene paigaldus 3.1.1 Otspinna freesimine Terik: CoroMill 790 R790-160431PH-NM H13A; Dc = 32 mm; zn = 3 Terahoidja: CoroMill 790 R790-032A32S1-16M Lõikesügavus: 1 läbim ap = 0,5 mm, 2 läbim ap = 0,5 mm Spindli pöörlemissagedus: 1 läbim n = 6990 p/mim, 2 läbim n = 7560 p/mim [3] Ettenihe hambale: 1 läbim fz = 0,477 mm/h, 2 läbim fz = 0,440 mm/h [3]
mille sisse on paigaldatud sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Rihthööveldamisel toimub etteanne tavaliselt käsitsi. Rihthöövelpingis töödeldakse toorikule edasise töötluse tarbeks baaspind- või pinnad. Metallihöövlid Metallihöövlid jaotatakse kahte rühma: pikihöövelpingid ja risthöövelpingid ehk sepingid. Pikihöövelpinkidel antakse pealiikumine töölauale, millele on kinnitatud toorik, ettenihe aga lõikeriistale. Ristihöövelpinkide puhul on aga vastupidi pealiikumine antakse liugurisse kinnitatud lõikeriistale, ettenihe aga töölauale, millele on kinnitatud toorik. Höövelpingi töökäigu jooksul toimub materjali lõikamine. Tühikäigu ehk tagasikäigu jooksul liigub höövlitera või toorik aga vastupidises suunas. Pingid on oma konstruktsioonilt sellised, et tühikäigu kiirused on töökäigu kiirustest suuremad. Paksuspink
Nii, et: 1) terik oleks võimalikult suure kujupüsivusega; 2) lõikamiseks vajalik jõud oleks võimalikult väike; 3) laastu kuju vastaks vaadeldavas tehnoloogiasüsteemis kehtivatele nõuetele laastu kujule. 32. Mis kuulub tehnoloogia protsessi projekteerimisel lahendatavate ülesannete hulka? Etteantud töötluskvaliteedi tagamiseks on vaja teatud hulk töötlusjärke (näit. kooriv-,poolpuhas- ja puhastöötlus). 35. Mida peab arvestama võlli treimisel? Lõikereziim (lõikesügavus t, ettenihe f, lõikekiirus v) 36. Mis on tehnoloogi põhiprobleem? t, f ja v kombinatsiooni määramine 37. Mis on lõikereziimi elementideks? lõikesügavus t näitab kihi paksust, mida vaadeldaval läbimil toorikult eemaldatakse ettenihe f iseloomustab lõikeriista liikumist, mis on vajalik lõikeprotsessi pidevuse tagamiseks lõikekiirus v iseloomustab teriku suurima kiirusega liikumist tooriku suhtes; 38. Nimeta olulisemad lõikereziimi valikut piiravad tingimused? Olulisemad on:
Freesimise lõikereziimi elemendid. Lõikekiirus v - teekonna pikkus (meetrites), mille ühes minutis läbib freesi teljest kaugeim hamba pealõikeserva punkt. Et lõikekiirus väljendatakse meetrites minutis, siis avaldub freesimise lõikekiirus valemiga: v = 3,14 D n / 1000 m/min. Kui on tarvis määrata freesi pöörete arvu minutis (pöörlemissagedust), siis kasutatakse valemit: n = 1000 v / 3,14 D p /min. Freesimisel eristatakse järgmisi ettenihkeid: ettenihe freesi hamba kohta, ettenihe freesi pöörde kohta ja ettenihe minutis. Suuna järgi eristatakse piki -, risti - ja püstettenihet. Ettenihe hamba kohta (mm / hambale) - töölaua (koos töödeldava toorikuga ) või freesi edasinihkumine mm aja jooksul, mil frees pöördub ühe hamba võrra. Ettenihe freesi pöörde kohta ( mm/ p ) - töölaua (koos töödeldava toorikuga) või freesi edasinihkumine mm freesi ühe täispöörde ajal. Ettenihe freesi pöörde kohta võrdub ühe hamba kohta tuleva ettenihke ja freesi
vibratsioonile. Kui on vaja saavutada ilma kraadita detail tuleks kasutada nurga all asetsevat lõikeserva. Teistel juhtudel annab 0⁰ lõikeserv parema tulemuse 6 ning on efektiivsem. Väiksem nurga raadius tekitab väiksema kraadi ja on parem laastu eraldumine madalatel lõikekiirustel. Suurem nurga raadius nõuab suuremat ettenihe ja tagab pikem tööriista eluiga. Kraat tekib alati kasutades 0⁰lõikeservaga plaati. Teraga ei tohi liikuda üle detaili telje. Sisetreimisel o Mida suurem tööriista läbimõõt seda parem tulemus, kuid võib tekkida probleeme laastu eemaldamisega. Tooriku paindumine o Mida kaugemal pakkidest soont töödeldakse, seda suurema paindemoment tekib. Tekib oht vibratsioonile. Laast
a) Üksik koht Spindel on tsentrist väljas. Saeketas on kõver. b) Ringina palju laike b) Ketas on valesti pinnitud. Ettenihe ei ole paralleelne. Lahkamisnuga vales asendis. 3. Alguses saeketas saeb hästi, kuid mõne sekundi pärast hakkab vedama viltu. Ketas on valesti pinnitud. Ettenihe ei ole paralleelne. 4. Praod saeketta korpuses. Saeketas on nüri.
a) Üksik koht Spindel on tsentrist väljas. Saeketas on kõver. b) Ringina palju laike b) Ketas on valesti pinnitud. Ettenihe ei ole paralleelne. Lahkamisnuga vales asendis. 3. Alguses saeketas saeb hästi, kuid mõne sekundi pärast hakkab vedama viltu. Ketas on valesti pinnitud. Ettenihe ei ole paralleelne. 4. Praod saeketta korpuses. Saeketas on nüri.
Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektererosioon töötlemisel kasutatavate tööriistade materjaliks on Vali üks: a. Cu-W b. WC c. Al203 d. roostevaba teras Küsimus 5 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke elektroerosioontöötlusega (traaterosioon) detaili paksusega H=12 mm ja pikkusega L=82,5 mm pooleks lõikamiseks kuluv aeg t (s). Soovitud tolerants T on 20 μm. t=L/vf , kus vf - ettenihe, mm/min (vt Tabel), L - lõike pikkus, mm. Vastus andke täpsusega üks koht peale koma. Vastus: Küsimus 6 Valmis Hinne 0,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektererosioon lõikamisel traadiga on traadi minimaalne läbimõõt (mm) Vali üks: a. 0,05 ÕIGE b. 1,0 c. 20 d. 3,0 Küsimus 7 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektererosioon lihvimist kasutatakse peamiselt Vali üks: a
Töö nr 3: Lõiketemperatuuri määramine treimisel Tööülesanne Määrata loomuliku termopaari meetodil lõiketemperatuur, kasutades juhendaja poolt etteantud töövahendeid ja lõikereziimi piirväärtusi. Muutujateks on lõikekiirus v ja ettenihe f. Lõikesügavus t on konstantne. Katsete korraldamine ja andmetöötlus viia läbi katsete planeerimise teooria alusel. Selgitada vaadeldavate protsessi mõjutavate tegurite olulisus või ebaolulisus ning kas antud katsetamistäpsuse ja valitud mudeli kuju korral on võimalik koostada täpsemat mudelit. Arvutada välja mudeli väljundi usaldusintervallid ning joonistada välja 2 graafikut koos usaldusintervallidega:
Õpperühm: Õppejõud: Mihkel Laurits Töö valmimise kuupäev: Aruande esitamise kuupäev: Hinnang tööle: 2011/12 õa. Operatsiooni kaart: operatsiooni detailide arv tooriku materjali nimetus materjal kõvadus treimine paigaldus siir paigaldus ja rakised lõikeriis lõikekiiru ettenihe lõikesügavu spindl e siirde sisu t s (V) (S) s (t) pööret m/min mm/p mm arv (p/m) I 1. 1. otspinna 3 pakiline =90° 62,8 0,17 1 800
Carl Joosep Piirfeldt Juhendaja: Mihkel Laurits Tallinn 2011 Operatsiooni kaart: operatsiooni detailide arv tooriku materjali nimetus materjal kõvadus treimine Ope- paigaldus siir paigaldus ja rakised lõikeriist lõikekiirus ettenihe lõikesügavu spindli rats- e siirde sisu (V) (S) s (t) pööret ioon m/min mm/p mm arv (p/m) I 1. 1. otspinna 3 pakiline =90° 63 0,1 1 800
töödeldavat pinda ja murda hõõritsa lõikeserva. Hõõritsemist võib lugeda lõppenuks, kui hõõritsa tööosa on augu läbinud. Raskesti juurdepääsetavate kohtade hõõritsemisel kasutatakse pikendusvardaid .Kui hõõritsemist pole võimalik teostada eelnevate siiretega ühest ja samast ülesseadest, tuleb hõõrits seada tööpinki ujuvalt. Ettenihke suurusest hõõritsemisel sõltub pinnakaredus, mida väiksema läbimõõduga ava, seda väiksem on ettenihe. Lähtudes eelöeldust võib ettenihe hõõritsemisel olla piires 0,5...4 mm/p. Lõike-kiirus teras ja malm detailide hõõritsemisel v = 2...8.m/min.
alati enne masina tööle panemist tooriku vaba pöörlemist.Treimise ajal kasuta alati kaitse vahendeid (prille,kaitsemaski,kitlit jne).Lähenda peitel pöörlevale toorikule sujuvalt.Ära pidurda treipingi spindlit käsitsi, lase masinal pärast väljalülitamist iseenesest seiskuda. 3.Treipink(töövõtted,ehitus,kirjeldus). Treipink on treimisel kasutatav tööpink. Treimisel antakse töödeldavale toorikule pöörlev liikumine ning ettenihe lõikeriistale (vastupidiselt freesimisele, kus pöörleb lõikeriist ja ettenihe antakse toorikule). Viimastel aastatel levivad üha rohkem CNC ja APJ treipingid, mida on eriti otstarbekas kasutada sari- ja masstootmisel. Treipingi käigukast sai 19. sajandil eeskujuks autode käigukasti loomisel. Treipingiga saab treida,freesida,lihvida ja puurida. Esmalt kinnitatakse toorik rakiste abil masina külge. Teisalt kui masin juba töötab ,siis tuleb treitera vastu
Küsimuse tekst Paigalduseks nimetatakse: Vali üks: a. Kinnitamist ja töötlemist b. Paigaldamist ja kinnitamist c. Baseerimist ja kinnitamist d. Kinnitamist ja paigaldamist Tagasiside Õige vastus on: Baseerimist ja kinnitamist. Küsimus 6 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lõikereziimi põhiparameetrid on: Vali üks: a. Lõikekiirus V, lõikeriista tipuraadius r ja lõikesügavus t b. Lõikekiirus V, ettenihe s ja lõikesügavus t c. Töötlemisvaru Zo , lõikeriista püsivusaeg T, lõikekiirus V ja lõikeriista materjal Tagasiside Õige vastus on: Lõikekiirus V, ettenihe s ja lõikesügavus t. Küsimus 7 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Suurseeria ja masstootmise tingimustes põhiliselt kasutatav koostamise vorm on: Vali üks: a. Voolkoostamine transportoperatsioonide(vahendite) kasutamisega b
Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. kõvasulam ja/või kermis b. roostevaba teras c. tempermalm d. süsinikteras Küsimus 13 Vale Hinne 0,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Määrata terasest (lõikekiirus V=400 m/min) tooriku välistreimiseks vajalik lõikeaeg T (s). Töödeldud välispinna läbimõõtd=485,8 mm ja lõikepikkus on 674 mm. Treimisel on ettenihe s=1,0 (mm/p) ja lõikesügavus t=2,0 (mm), vt. joonisel. Lõikeaeg T (s) arvutamiseks kasutage järgmine valem: T=l/(s·N), kus N - spindli pöörlemiskiirus, p/s; l - lõikepikkus, mm. Vastus ümardage kuni kaks kohta peale koma. Vastus: Küsimus 14 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on lõikeliikumise – pealiikumise ülesanne? Vali üks: a. tooriku kinnitamine b. tööriista liikumine c. töölaua liikumine d. materjali eemaldamine
d. Seadmed, rakistus ja häälestus on detailidel ühesugune Feedback The correct answer is: Sarnastel detailidel on sama tehnoloogiline marsruut Question 3 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Lõikereziimi põhiparameetrid on: Select one: a. Lõikekiirus V, lõikeriista tipuraadius r ja lõikesügavus t b. Töötlemisvaru Zo , lõikeriista püsivusaeg T, lõikekiirus V ja lõikeriista materjal c. Lõikekiirus V, ettenihe s ja lõikesügavus t Feedback The correct answer is: Lõikekiirus V, ettenihe s ja lõikesügavus t Question 4 Partially correct Mark 1.50 out of 3.00 Flag question Question text Koostamise tehnoloogiliste protsesside projekteerimisel on lähteandmeteks: Select one or more: a. Detaili tehnilised tingimused b. Vastuvõtu tehnilised tingimused c. Tootmismaht d. Koostamisjoonis Feedback 1
Millistest parameetritest otse sõltub lõikekiiruse valik lõiketöötlemisel? Vali üks: a. töödeldava materjali omadustest b. lõikeriista kujust c. töötlemisvaru suurusest d. pinna karedusest Küsimus 7 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Määrata terasest (lõikekiirus V=400 m/min) tooriku välistreimiseks vajalik lõikeaeg T (s). Töödeldud välispinna läbimõõt d=252,1 mm ja lõikepikkus on 950 mm. Treimisel on ettenihe s=2,4 (mm/p) ja lõikesügavust=2,3 (mm), vt. joonisel. Lõikeaeg T (s) arvutamiseks kasutage järgmine valem: T=l/(s·N), kus N - spindli pöörlemiskiirus, p/s; l - lõikepikkus, mm. Vastus ümardage kuni kaks kohta peale koma. Vastus: Küsimus 8 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pind: Vali üks: a. muutub kõvemaks kalestumise tõttu b
töödeldava materjali omadustest Märgista küsimus b. lõikeriista kujust c. töötlemisvaru suurusest d. pinna karedusest Küsimus 7 Määrata Al-sulamist (lõikekiirus V=800 m/min) tooriku välistreimiseks vajalik lõikeaeg T (s). Valmis Töödeldud välispinna läbimõõt d=201,4 mm ja lõikepikkus on 935 mm. Treimisel on ettenihe s=2,9 (mm/p) ja lõikesügavus t=3,0 (mm), vt. joonisel. Hinne 0 / 7 Märgista küsimus Lõikeaeg T (s) arvutamiseks kasutage järgmine valem: T=l/(s∙N), kus N - spindli pöörlemiskiirus, p/s; l - lõikepikkus, mm. Vastus ümardage kuni kaks kohta peale koma. Vastus: 0,26
Süvistamiseks kasutatakse süvispuure. Lõikeosa kuju järgi jaotatakse süvispuurid koonilisteks ja silindrilisteks. Avardamiseks nimetatakse eelnevalt puuritud, stantsitud või valatud aukude töötlemist, et anda sellele range silindriline kuju, suurem täpsus ja väiksem pinnakaredus. Avardamisega saavutatakse 11...12 tolerantsijärgu täpsus ja pinnakaredus 6,3...3,2 m R a järgi. Varu avardamiseks sõltub avardi läbimõõdust ja ulatub 2...4 mm-ni läbimõõdu kohta. Ettenihe avardamisel on 1,5...2 korda suurem kui puurimisel. Lõikekiirus kiirlõiketerasest avardiga v = 40...60 m/min, kerimisplaatidega avardi korral v = 80...100 m/min. Avardi koosneb tavaliselt tööosast, kaelast ja sabast. Tööosa koosneb lõike- ja juhtosast. Juhtpinnad vähendavad hõõrdumist ja hõlbustavad lõikamist. Hõõrdumist vähendab ka see, et avardi peeneneb saba poole - iga 100 mm kohta kahaneb läbimõõt 0,05...0,10 mm võrra. Avardid
Astmenäitaja mc: 0,25 [9] 8 6. VALEMID Lõikevõimsuse Pc arvutamiseks on kasutuses valem [5, lk: 338]: 𝑎𝑝 × 𝑓𝑛 × 𝑉𝑐 × 𝑘𝑐 𝑃𝑐 = → (𝑘𝑊) 60 × 103 × 𝜂 ap = lõikesügavus, mm fn = ettenihe, mm / p Vc = lõikekiirus, m / min kc = erilõikejõud, N / mm2 η = masina kasutegur (arvutustes 0,8) Erilõikejõud kc teisendamine siiretel kasutatavale režiimile [8]: 𝑚𝑐 0,4 𝑘𝑐 = 𝑘𝑐0,4 × ( ) × 𝐾𝑍 → (𝑁/𝑚𝑚2 ) 𝑓𝑛 × 𝑠𝑖𝑛𝐾𝑟
Tööpingid Metall treipink Metall treipingiga kasutatakse metalli treimisel Treimisel antakse toorikule pöörlev liikumine ja ettenihe teral Metall treipingi osad on säng, tagumine tsenterpukk, esimene tsenterpukk, spindel, alumine kelk, ülemine kelk, kiiruskast, jahutus toru ja mootor. Metall treipink Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Höövelpink
3. Toorikute otsad on astmelised. välja. Surutite asend noavõlli suhtes ei ole õige. Toorikud on kõverad. Rihveltatud etteandevalts on liiga suure 4. Rihvjäljed töödeldud pinnal. survega. Hööveldusvaru on liiga väike. Ettenihe seiskub ajuti. 5. Hööveldatud pinnal on üksikud sügavad vaod. Liiga suur ettenihke kiirus. Hõõveldatava pinna ebaühtlane ehitus. Höövelnoad ulatuvad liiga 6. Töödeldud pinna madal kvaliteet. (kildumine palju noavõllist välja. Liiga paks laast. ja kiudude rebestumine). Höövelnoad on nürid. Hööveldatav puit on 7
6 1.3. Tehnoloogiliste reziimide valik ja arvutused 1.3.1. Otspinna freesimine Lõikeriist: Sandvik CoroMill R390-050Q22-11M [2:A30] Dc = 50 mm Hambaid freesil zn = 5 Lõikeplaat: R390-11 T3 04E-P4-NL [2:A40] Materjal: CD10 30.21 Soovitatav lõikekiirus Vc = 1880-1745-1615 m/min. Valin Vc = 1745 m/min. [2:A230] Laastu max. paksus hex = 0,15 mm Leian ettenihe hambale fz: 0,15 = = = 0,15/ 1 Leian spindli pöörete arvu n: 1000 1745 1000 = = = 11115/ 50 Leian töölaua ettenihke vf: = = 0,15 11115 5 = 8336/ 1.3.2. Faaside freesimine
meetoditest. Puidu Hööveldamine Tisleritöös kasutatakse väga erineva otstarbega käsihöövleid nii pinna tasandamiseks kui ka profiilide lõikamiseks. Puidu hööveldamisel höövelpingis on lõikeriistaks pöörlev silindriline noavõll , mille sisse on paigaldatud üldjuhul sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Metalli hööveldamine Metalli hööveldamisel liigub sirge höövlitera edasi-tagasi, lõigates maha ühtlase paksusega laastu; sirgjooneline ettenihe antakse toorikule. Referaat Höövel Höövel on käsitööriist, mida kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks. Kasutatakse nii käsihöövleid kui ka elektrilisi käsihöövleid. Ka rihthöövelpinki nimetatakse mõnikord lihtsalt höövliks. Käsihöövel koosneb korpusest ehk höövlipakust ja selle tallast välja ulatuvast lõiketerast. Höövli tera nimetatakse höövlirauaks
ning lõikamiseks kuiv- lihvimisel jämetöötlus- ja lõikeketastega Tööohutusnõuded • Ei tohi kasutada poleerimismasinana • Mitte kasutada tarvikuid, mille jaoks jahutusvedelikku • Mitte lihvida lõikeketta servaga • Võtta asend, et olla valmis tagasilöögiks • Võimaluse korral kasutada lisakäepidet METALLITREIPINK • Metalli treimine (lõiketöötlemine, mille pealiikumiseks on tooriku pöörlemine ja lõiketerale antav ettenihe) Tööohutusnõuded • Kaitseprillid kohustuslikud • Metallilaastude ja –puru eemaldamiseks kasutada pintsette või harja, mitte iialgi käsi • Mitte kunagi ei tohi toetuda seadmele • Toorikut, mida töödeldakse, ei või mõõta • Enne reguleerimist seade seisata
· otstera, · mahalõiketera, · soonetera, · kujutera, · keermetera, · sisetreitera, · siseastmetera · painutatud välistera 3. Nimetage treiteriku osad ja elemendid. Treiteriku osad ja elemendid on: lõikeosa ehk terik, kinnitusosa ehk pide (korpus), pea- ja abilõikeservad ning tera tipp. 4. Loetlege lõikeparameetrid treimisel ja teistel töötlemisviisidel (freesimine, puurimine jm). Lõikeparameetrid treimisel on: lõikekiirus, ettenihe ning lõikesügavus. 5. Millist rolli täidab teriku pelõikeserv? Pealõikeserv omab põhirolli, nimelt lõiketööd on teostatud just pealõikeserva poolt. 6. Miks on vaja teada lõikeriista kujundusnurki? Teriku kujundusnurki on tähtis teada, sest need määravad kindlaks teriku elementide asendi kordinaattasandite ja teineteise suhtes ruumis. Kujundusnurgad mõjutavad oluliselt laastu tekkimist, lõikejõude, tera kuumenemist ja püsivusaega. 7
1)Keermed M16 – meeterkeere, välisläbimõõt 16 M16*2-meeterkeere, välisläbimõõt 16, samm 2 tr18*4-trapetskeere, välisläbimõõt 18, samm 4 Tr12P4LH-trapetskeere, välisläbimõõt 12, samm 4, vasakkeere 1/2"-tollkeere G2-torukeere, tolli siseläbimõõt 2 2)Missugust ettenihet ei kasutata freesimisel ? Ettenihe freesi käigule, mm. 3)Mitu läbimit peab tegema lõigates keeret malasüsinikterasest toorikule (läbimõõduga) 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm? 3...5 4) Jooniste tehnilistes tingimustes kohtab tähist- HRC… Mida sellega tähistatakse? Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min. n=1000 * V / 3.14*D n=1000*30 /3.14*80=119.4 6)Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui: kuni 1.5 tera keha kõrgust.
ja puhastöötlemiseks aga BK6. Teraste ja teiste plastsete metallide kiirtöötlemisel kasutatakse kermisplaate, mis sisaldavad volframit, titaani ja koobaltit (TK grupp). Näiteks mark T15K10 (sisaldab 10 % koobaltit, 5% titaankarbiidi ja 85 % volframkarbiidi) sobib koorimiseks ja juhuks, kui lõikeprotsess on katkendlik, mark T15K6 aga poolpuhas ja puhastöötlemiseks. Lõikereziimi mõiste treimisel. Lõikereziimi elemendid treimisel on lõikesügavus, ettenihe ja lõikekiirus. Lõikesügavus t on tööriista ühe läbimi jooksul maha lõigatud kihi paksus, mida mõõdetakse millimeetrites töödeldud pinna ristsuunas. Välistreimisel on lõikesügavus töödeldava pinna läbimõõdu D ja töödeldud pinna läbimõõdu d poolvahe: t = D d / 2 . Sisetreimisel on lõikesügavus töödeldud ja töötlemata ava läbimõõdu poolvahe. Otstreimisel võetakse lõikesügavuseks lõigatud kihi
?Töötlemisinfo salvestatud juhtprogrammi. ?Tööriista kulumisest tekkinud korrektsioonid 7.Arvjuhtimisega tööpingid tänapäeval? (vähemalt 5tk) •Treipingid •Freespingid •Puurpingid •Lihvpingid •Töötlemiskeskused •Eriotstarbelised pingid •Lehetöötluskeskused •Painutuspressid •Erosioonpingid •koordinaatmõõtemasinad 8.Automaatselt juhitavate pinkide peamised karakteristikud? 9.•Lõikeinstrumendi, mõõteinstrumendi liikumin 10.•Ettenihe 11.•Spindli käivitamine, seiskamine, pöörlemissageduse muutmine 12.•Lõikeinstrumendi vahetus 13.•Tagapuki pinooli liikumine 14.•Abiajamite juhtimine 15.Tööpingi säng ja selle tähtsus? 16.Kõik seadmed monteeritakse pingi sängi külge samuti nagu ka universaalpinkidelgi 17.Millist liiki elektrimootoreid kasutatakse, kuidas juhitakse? 18.Spindli käitamiseks kasutatakse tavaliselt vahelduvvoolumootoreid, mida omakorda juhitakse sagedusmuunduritega
eelmisest punktist, tegemist on suhteliste koordinaatidega (kasutatakse ka terminit programmeerimine juurdekasvudena). Teisel juhul toimub koordinaatide väärtuste määraminne ühest punktist (nullpunktist), mille korral on tegemist absoluutsete koordinaatidega. Näide: (W – Z telje suunaline suhteline liikumine; C – 45 nurga all tööteldav faas; E - kiirpaigutus) N001 G95 F0, 12, S3 1600 T6 - ettenihe 0,12 mm/p; diapasoon 3; pöörlemissagedus 600p/min; instrument 6 Z0 X36 E – E kiirpaigutus X34 C10 – faas Z-30 – silinderpind X42 W-38 – koonus X66 Z-81 koonus X75 – otspind W-10 – silinderpind X80 – lõikest väljatulek (teriku purunemise vältimiseks) M02 – Programmi lõp (JOONIS ON NÄILINE) 2. Milline ajam (elektri-, pneumo-, või hüdroajam) võimaldab energiat kõige paremini akumuleerida? Selgitage, põhjendage.
d. Lõikeriista tipus võib temp. tõusta 1000⁰C e. Suureneb lõikeriista kulumine. 17. Lõiketemperatuur a. Lõiketemperatuuriks loetakse suurimat temp. tööriista laastuga koormatud osas. b. Mõjurid: i. Suurema tugevusega materjalide töötlemisel eraldub rohkem soojusenergiat. ii. Plastsete materjalide töötlemisel on temp. kõrgem kui sama tugevusega rabeda materjali töötlemisel. iii. Ettenihe ja lõikesügavus suurendamine - temp. tõus. iv. Lõikekiirus suurendab temp oluliselt (efektiivsuse tõus). 18. Jahutamine a. Jahutusvedelik vähendab temp. 100..200⁰C, b. Kannab laastu lõiketsoonist eemale, c. Hõõrdumise vähendamine, d. Töödeldava detaili jahutamine, e. Vähendab tööriista kulumist, stabiilsus mõõtmetes. 19. Laast a. Laast tekib lõikeriista ning töötlemisel toimivate liikumiste koosmõju tulemusena
4. Detaili võib freesile lähendada alles pärast seda, kui frees on saanud töökiiruse. 5. Töödeldavat detaili vahetades või mõõtes tuleb frees ohutusse kaugusesse viia. 6. Enne detaili väljavõtmist kruustangide, padruni või kinnitus-klambrite vahelt tuleb pink peatada ja lõikeriist eemaldada. 7. Freeside komplekt tuleb paigutada tornile nii, et hambad asetseksid omavahel malekorras. 8. Frees tuleb detaili sisestada sujuvalt, mehaaniline ettenihe tuleb sisselülitada enne freesi kokkupuudet detailiga. Käsiettenihke korral ei tohi ettenihke kiirust ja lõikesügavust järsult suurendada. 9. Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni. 10. Ei tohi laaste lasta kuhjuda freesile ja freesitornile. 11. Sitkest materjalist detaili töötlemisel tuleb kasutada laastumurdikuga freese. 12. Freesi väljalöömisel spindlist ei tohi freesi hoida käega, vaid kasutada selleks elastset vahetükki. 13
Tooriku mõõtmed: 50mm ümarteras,6m,15.5 kg/jm . Saetud 1m toorikuteks,vajaminev kogus 111tk. Automaatlaadija max. koormus 295 kg,see tähendab max 19 tk,1m saetud toorikut. Hankimine: www.Bermet.ee 3.Detaili valmistamise siiretel leitavad väärtused: 1. Lõikevõimsus treimisel (ajaühikus lõikeprotsessis laastu eraldamisel tehtav töö,kw) ap – lõikesügavus,mm fn – ettenihe,mm/p vc – lõikekiirus(lõikeriista ja töödeldava pinna omavaheline kiirus), m/min kc – erilõikejõud,N/ mm2 ɳ - masina kasutegur(oma arvutustes kasutan väärtust 0,8) ℜ – teriku tipuraadius,mm f n2 2. Pinnakaredus,(Ra) : Ra = · 56 ( μm ) , kus : ℜ ℜ – teriku tipuraadius,mm 3.Spindli kiirus(n) : kus Dm-detaili läbimõõt (mm).
värviga. Valin teriku tüübiks ISO 513 järgi M 20, mis sobib hallmalmi treimiseks ja on mõeldud põhilisteks treimisoperatsioonideks. Rühma tähise järel pole suurem number (nt. 30, 40) seetõttu, et need karbiidkeermised on mõeldud väga rasketes tingimustes treimiseks. Karbiidkermiste teised rühmad (P, K) ei sobi kasutada, kuna P rühm on mõeldud eelkõige teraste töötlemiseks ning K sobib üldjuhul hoopis teiste materjalide jaoks. Koorivtöötlemisel on ettenihe vahemikus 0,25...1,8 mm, puhastöötlemisel võetakse määramise aluseks nõutav pinnakaredus ja ta on vahemikus 0,07...0,28 mm/p. Ül 4 1. Puurimisoperatsioon. Kõigepealt kinnitan detaili pinna 1 kasutades teripinki, et töödelda tsentraalava. Vaja teostada enne pinna 1 treimist, sest pind 1 on vaja kinnitada detail tsentraalava ja torni abil. 2. Treimisoperatsioon. 2.1 Esimene siire on otspinna (pind nr. 2) treimine. Vahepeal pole vaja detaili
astme. 4. Välistreiteraga trein 169mm diameetriga välispinna osa. II paigaldus 1. Teise otsa töötlemine otsateraga 2. Välispinna töötlemine välistreiteraga 3. Välispinna töötlemine sooneteraga 4. Siseava töötlemine sisetreiteraga (kui vajadus) 5. Siseava treimine siseastmeteraga. III paigaldus 1. Aukude puurimine puurpinigil. Koorival tootmisel on spindli pöörete arv ~700 p/min, viimistlemisel 800-1200 p/min. Koorivtöötlemisel on ettenihe vahemikus 0,25...1,8 mm, puhastöötlemisel võetakse määramise aluseks nõutav pinnakaredus ja ta on vahemikus 0,07...0,28 mm/p. Tootlikkuse seisukohalt soovitav valida võimalikult suur lõikekiirus, kuid siis hakkab suurenema teriku kulumine ja ta tuleb võtta välja pingist ja üle teritada, s.o. lüheneb püsivusaeg. Alternatiivsetest töötlemismeetoditest saaks kasutada elektererosioontöötlust, mis põhineb kontakidevahelisel sädelahendusel. Töödeldava pinna kvaliteet sõltub
Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min-1. Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesügavus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. 4
c. tööriista jahutamiseks d. tööpiirkonna õlitamiseks Küsimus 5 Leidke elektroerosioontöötlusega (traaterosioon) detaili paksusega H=12 mm ja pikkusega L=56,6 Vale mm pooleks lõikamiseks kuluv aeg t (s). Soovitud tolerants T on 20 μm. Hinne 0 / 7 Märgista küsimus t=L/vf , kus vf - ettenihe, mm/min (vt Tabel), L - lõike pikkus, mm. Vastus andke täpsusega üks koht peale koma. Vastus: 14,5 Küsimus 6 Elektererosioon lõikamisel traadiga on traadi minimaalne läbimõõt (mm) Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. 0,05 Märgista küsimus b. 1,0
d. väga elastsete materjalide töötlemisel Küsimus 5 Leidke elektroerosioontöötlusega (traaterosioon) detaili paksusega H=12 mm Valmis ja pikkusega L=32,4 mm pooleks lõikamiseks kuluv aeg t (s). Soovitud tolerants T on 20 μm. Hinne 0 / 7 Märgista küsimus Kasutajatugi t=L/vf , kus vf ettenihe, mm/min (vt Tabel), L lõike pikkus, mm. Vastus andke täpsusega üks koht peale koma. Vastus: 8,3 Küsimus 6 Elektererosioon lõikamisel traadiga on traadi maksimaalne läbimõõt (mm) Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. 0,05 Märgista küsimus b. 1,0 c. 20
Töödeldavate materjalide hulk Question5 Milline neist on pealiikumine? Vali üks või enam vastust. a. Lõikeriista pöörlemine b. Ettenihkeliikumine c. Siirde ettevalmistusliikumine d. Tooriku pöörlemine Question6 Millised on lõikereziimi elemendid puurimisel? Vali üks või enam vastust. a. Ettenihe b. Puuri pikkus c. Lõikekiirus Question7 Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Keevitamine b. Lõikamine c. Treimine d. Termotöötlemine e. Avade puurimine Question8
5. Terakasvaja + ja -? + kaitseb lõiketera kulumise eest. - vähendab lõikenurka, - töödeldud pind jääb krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub
+ kaitseb lõiketera kulumise eest. - vähendab lõikenurka, - töödeldud pind jääb krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5
geomeetrilised töödeldavad tooriku ja eralduva laastu kuju. 1) Kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldusmise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikesrva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 2) Treimise gomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. Treimise põhioperatsioonid ja treilõikurid: Treimistööd liigitatakse musttöötlemiseks ehk koorimiseks, mis eraldub tooriku põhilise töötlusvaru, ja poolpuhastöötlemiseks ehk silumiseks ja puhastöötlemiseks ning peentöötlemiseks, mis annab tootele lõpliku kuju,
kui frees on saanud töökiiruse. · Töödeldavat detaili vahetades või mõõtes tuleb frees ohutusse kaugusesse viia. · Enne detaili väljavõtmist kruustangide, padruni või kinnitus-klambrite vahelt tuleb pink peatada ja lõikeriist eemaldada. · Freeside komplekt tuleb paigutada tornile nii, et hambad asetseksid omavahel malekorras. Tööohutusnõuded freespinkidel töötamisel · Frees tuleb detaili sisestada sujuvalt, mehaaniline ettenihe tuleb sisselülitada enne freesi kokkupuudet detailiga. Käsiettenihke korral ei tohi ettenihke kiirust ja lõikesügavust järsult suurendada. · Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni. · Ei tohi laaste lasta kuhjuda freesile ja freesitornile. · Sitkest materjalist detaili töötlemisel tuleb kasutada laastumurdikuga freese. · Freesi väljalöömisel spindlist ei tohi freesi hoida käega, vaid kasutada selleks elastset vahetükki.
Kuna tööpingile ei ole võimalik ettenihet tooriku pöördel vahetult rakendada, tuleb leida pikiettenihkest sõltuv töölaua kiirus vf=10-3 ( nt x KB ) m/min. Käia radiaalne katkendlik liikumine tooriku iga käigu või kaksikkäigu eel tegemist on radiaalettenihke liikumisega. Käia poolt ühe läbimiga eemaldatav materjalikiht on väike, see ei võimalda lihvimise töötlusvaru korraga eemaldada. Töötlusvaru eemaldatakse mitme korraga, kusjuures radiaalne ettenihe kujutab endast lõikesügavust läbimile a p. Eellihvimisel ap=0,01...0,08 mm/kk, viimistleval lihvimisel ap=0,0025...001 mm/kk. Radiaalettenihet iga töölaua käigu korral kasutatakse jäikade detailide eellihvimisel. 14.Kirjeldage tasapinna lihvimist tasalihvpingis nii käia silinder- kui otspinnaga. Millistes oludes on otstarbekas kasutada üht või teist meetodit. Lihvimine käia silinderpinnaga Meetod sobib kasutamiseks pikkade, kitsaste tasapindade töötlemisel
Puurpingid liigitatakse: universaalpingid; püstpingid; radiaalpingid; eripingid. Puurimine Ülepuurimine Avardamine Hõõritsemine Puurpingid võib jagada kahte rühma: püstpuurpingid – ettenähtud avade puurimiseks ja keermestamiseks kergetesse detailidesse, mida on kerge töölaual liigutada. See koosneb rõhtsast töölauast ja spindlist, millesse kinnitatakse lõikeriist. Spindlile antakse püstsihiline ettenihe. radiaalpuurpingid – kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Nendel on võimalik silinderhülssi pöörata ja nikutada spindlikasti radiaalselt mööda konsooli. Avasid läbimõõduga kuni 12mm puuritakse lauapuurpinkidel. Radiaalpuurpin Püstpuurpink k 1.Mootor 1
Ta on suurem puuri äärtes ja väheneb telje suunas. Puuri tipus sideserva juures on esinurga väärtus 0 0, see halvendab laastu teket puuri tipus. Taganurk jääb puuri tagatahu ja lõiketasapinna vahele. Taganurk vähendab hõõrdumist puurimisel, taganurga väärtus muutub puuri välispinnalt tsentri suunas suuremaks. Sideserva kaldenurk (psii) on puuridel sõltuvalt läbimõõdust 47...550. Puurimisel eristatakse järgmisi parameetreid: lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, laastu paksus ja laius. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikeriista lõikeserva suhtelist paiknemist töödeldava materjali suhtes ühes ajaühikus. Puurimisel võetakse lõikekiiruse määramiseks lõikeserva punkt puuri välisel läbimõõdul ja arvutatakse järgmise valemiga: D n m / min v = 1000 D - puuri läbimõõt;
töödeldavat materjali. 6.Töötamisel tuleb hoida ülafreesi alati kahe käega. 7.Tööasend peab olema kindel. 8.Mida ühtlasem on ülafreesi liikumine , seda kvaliteetsem jääb freesitud pind. 9.Freesimise suund peab alati olema vastupidine freesi pöörlemise suunaga . 10.Freesi ei tohi suruda liiga tugevalt vastu tooriku serva, see v6ib tooriku serva rikkuda. 11.Kui ülafreesi liigutamiseks töötamise ajal tuleb tarvis rakendada j6udu , siis on ettenihe v6i l6ikesügaus liiga suur. Neid peab vähendama. Kui see ei aita on freesi tera nüri. 12.Peab meeles pidama , et erinevate tootjate poolt toodetud ülafreesidel v6ivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtades. Nurklihvija Nurklihvija p6hiosad on korpus kuhu on paigutatud elektrimootor , lülitid ( käivituslüliti ja pööreteregulaatori lüliti),reduktori korpus,kus asub nurkreduktor,l6ikeketta lukustusnupp ja käepide, mida on v6imalik ümber paigutada (kahte v6i kolme asendisse ).
Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise -1 liikumise kiirus: v= πDn, m/min, kus n – tooriku pöörlemissagedus, min . Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesügavus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. Välistreimisel t = (D-d)/2, mm. 34. Revolvertreipink Revolvertreipink on pink, millel on lõikurite kinnitamiseks tagapuki asemel revolverpea. Revolverpea igasse pesasse seeb kinnitada erinevaid lõikeriistu. Lõikeriista vahetus toimub kiiresti revolverpead pöörates
annaabi.ee 
