Keerme keskläbimõõt Õppeaine:Tolereerimine ja mõõtetehnika Transporditeaduskond Õpperühm: AT 32b Juhendaja: I.Stulov Üliõpilane : Tallinn 2012 Laboratoorne töö nr.6 laud nr.4 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga Töö käik: Mõõdame keermekruvikuga detaili keskläbimõõtu kahest erinevast suunast . Vastavalt A-A ja B-B . Arvutame valemi abil d2 teoreetilise ning leiame mõõteerinevused. Järgnevalt vaatame raamatust täpsusklassi ja võrdleme tulemustega ning saame täpsusklassi. Detaili mõõt M42x4.5 B A A B
Anton Adoson KEERME KESKLÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 12 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus 1
4 diafragma 11 okulaar 5 pööratav peegel 12 lugemismikroskoop 6 lääts 13 minutiskaala 7 töölaud 14 okulaar Hõõglambi 1 valguskiired läbivad kondensaatori läätse 2, valgusfiltri 3, diafragma 4, peegelduvad peeglilt 5, läbivad läätse 6 ja valgustavad klaasist töölauale 7 tsentrite vahele kinnitatud mõõdetavat keeret. Objektiiv 8 projekteerib keerme kujutise okulaari 11, kus asub okulaarvõrk 10 niitristi kujutisega. Klaasplaadile 10 on kantud nurgaskaala 0...360°. See pöörleb koos niitristi pööramisega. Nurgamõõte minutiskaala on kantud klaasile 13 ja see projekteerub nurgaskaala peale. Järgnevalt on kujutatud okulaarmõõtepea, millel on okulaar 24, mis näitab niitristi kujutist ja nurgamikroskoop 25, mis näitab, kui palju niitristi pööratakse. Peegel 26 suunab valgusvihu läbi kitsa pilu
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine
LABORATOORNE TÕÕ 7 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine kolme traadi meetodil See on üks täpsemaid keerme keskläbimõõdu mõõtemeetodeid. Nii mõõdetakse sageli keermekaliibreid. Selleks on valmistatud igale keermesammule 3 traati. Traatide keskosad on töödeldud ülitäpselt ( ±0,5 m ) mõõtmele, mis on märgitud traatide külge kinnitatud lipikutele. Igale keerme sammule vastab kindel traadi läbimõõt. Keermetraadid Kolme traadi meetod Seades kaks traati keskkohtadega ühele poole mõõdetava keerme niitide vahele ja kolmanda traadi teisele poole, mõõtsin traatide pealt vahekauguse M. Traatide läbimõõt on arvutatud nii, et traadid puutuksid keeret keskläbimõõdul. See võimaldab välja arvutada keerme keskläbimõõdu. Meeterkeermel on see: d2 = M 3 dtr + 0,866 P , kus
tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus. Puudused Lukustamise vajadus tsüklilise koormuse korral ja suur pingekontsentraatorite (wtf) hulk. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Nimiläbimõõt väliskeerme suurim läbimõõt. Profiilinurk telgtasandis mõõdetud nurk keerme profiili külgede vahel Samm keerme kahe naaberprofiili teljesihiline vahekaugus Tõus- ühe keermeniidi naaberprofiilide teljesihiline vahekaugus. Käikude arv täisarv, mis näitab, mitmest sammust moodustub keerme tõus. Kuidas liigitatakse keermeid? Keerme pinna järgi (silinder või koonus), keerme profiili järgi (kolmnurk, trapets, ruut, ümar), keerme sammu järgi (jäme või peen), mõõdustiku järgi (meeter või toll), pöörlemise suuna järgi (parem või vasak), käikude arvu järgi (ühe- või kahekäiguline),
Rk := 200N Lahenduskäik: 1. Võtame spindli materjaliks terase 35. Lubatud survepinge selle materjali jaoks on [ s] = 70 MPa. s := 70MPa Po 2. Spindli tugevustingimus survele on s = s 2 d1 4 kus Po on arvutuslik koormus, Po := 1.3P Seega keerme siseläbimõõt avaldub 4 1.3P 2.1. d1 s 4 1.3 P d1 := = 0.011 m kus 0.011m = 11 mm s 3. Valime trapetskeerme, vastavalt standardile (vt. tab. 59 lk 57) saame: keerme siseläbimõõt d1 := 10.5mm keerme keskmine läbimõõt dk := 12.5mm keerme välisläbimõõt do := 14mm 1
1 LEVINUMAD KASUTUSKOHAD AUTOKERE JUURES · Kütusepaagi luuk · Kardaani muhv · Esi ja taga tiivad · Rattad · Käigukasti · Kardaani muhv · Uksed · Peeglid · Kapott · Pagasiluuk · Esi-ja tagustange 2 ROOSTES KEERMESLIIDETE AVAMISMEETODID Puhasta kõigepealt terasharja või naaskli teravikuga poldi ümbruse ja keerme mustusest ja roostest, lase aerosoolist peale MoS2-baasil (molübdeen sulfiid) eraldamisõli ja pärast toimimist alustan sobiva võtmega lahtikeeramist (sammuke edasi, veidi tagasi). Mõni roostes liide vajab hoopis pikemat leotamist. Kuna vanadel autodel on kandilised mutrid kammitsetud plekk-karbiga, siis neid saab purunemise vältimiseks hoida kinni lukustuvate näpitsatega. Vahel tuleb aga tõesti mutter või polt lihtsalt läbi saagida või ketaslõikuriga läbikäiata.
ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge. 3. keermetõus H. Keerme tõusuks nimetatakse pikkust, mille võrra tõuseb keermeniit ühe täispöörde jooksul. 4. keermekäik n. Keermekäiguks nimetatakse niitide arvu, mis pöörlevad ümber silindri. Sõltuvalt niitide arvust jagatakse keermed ühekäigulisteks ja mitmekäigulisteks. Ühekäigulistel keermetel on samm ja tõus võrdsed, kuid mitmekäigulistel tõus H = nP. 5. keerme läbimõõdud
MEETERKEERME PROFIIL JA TOLERANTSID 7.1 Lähteülesanne: Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 7.2 Lähtevariant: M24×1,5−5H/4g 7.3 Lahenduskäik: Tähistuse lahti mõtestamine: P – keerme samm d – keerme nimimõõde α- keerme profiili nurk, meeterkeermel on α= 60° H – profiili teoreetiline kõrgus h – profiili töökõrgus P =1,5 H = 0,866P = 0,866×1,5 = 1,299 h = 0,541P = 0,541× 1,5 = 0,812 H/4 = 0,325; H/8 = 0,162 D2 = d2 =d – 2 + 0,701 = 24 – 1 + 0,026 = 23,026 D1 = d – 3 + 0,835 = 24 – 2 + 0,376 = 22,376 d3 = d – 3 + 0,546 = 24 – 2 + 0,160 = 22,160 d3 min = d3 – 2(0,1P) = 22,160– 2(0,1×1,5) = 21,860
lõigatakse keere. Väliskeerme lõikamise tööriistad- väliskeermelõikur Sisekeerme lõikamise tööriistad- keermepuur, pöördraud Keermesliidete lukustamsvõimalused.. Hõõrdejõu suurendamine liite detailide kontaktpinnal. Piiraja kasutamine, mis takistab detailide suhtelist pöördumist, keermeliim. Keerme mahatuleku vältimine- Õige tugevusega komponentide kasutamine. Piisav keermepaari pikkus. Piisav keerme nimiläbimõõt. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. Paksema seinaga mutri kasutamine. Kirjelda meeterkeeret- profiil moodustab võrdkülgne kolmnurk, mille tipp on maha lõigatud. läbimõõdud ja samm millimeetrites. Tähistatakse M ja selle järgneva arvuga, mis näitab keerme läbimõõtu. Sammu suuruse poolest jagatakse jämekeermeks ja peenkeermeks. Kirjelda tollkeeret- . Tipunurga suurus on 550 või 600. Kõik mõõtmed tollides. Tähis on välisläbimõõt tollides
telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus. Puudused Lukustamise vajadus tsüklilise koormuse korral ja suur pingekontsentraatorite hulk. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Nimiläbimõõt väliskeerme suurim läbimõõt. Profiilinurk telgtasandis mõõdetud nurk keerme profiili külgede vahel Samm keerme kahe naaberprofiili teljesihiline vahekaugus Tõus- ühe keermeniidi naaberprofiilide teljesihiline vahekaugus. Käikude arv täisarv, mis näitab, mitmest sammust moodustub keerme tõus. Kuidas liigitatakse keermeid?Keerme pinna järgi (silinder või koonus), keerme profiili järgi (kolmnurk, trapets, ruut, ümar), keerme sammu järgi (jäme või peen), mõõdustiku järgi
Kaldkiri on vertikaali suhtes 15° paremale kaldu. Normkirja tegemisel peetakse kinni järgmistest suhetest: joone jämedus 1/10 h, tähtede vahe sõnas 2/10 h, väiketähtede kõrgus 7/10 h, väiketähtede üla- ja alapikendused 3/10 h, ridade alusjoonte vahe (min) 14/10 h. Pidev jämejoon nähtavad kontuurid, nähtavad ülemineku- ja servajooned. Peenjoon Mõõtjooned, Distantsjooned Viitejooned, Viirutusjooned, Keerme põhjajooned, Kujutletavad pindade üleminekujooned, Vaate peale joonestatud ristlõike kontuurid, Lühikesed tsentrijooned, Väljatoodud elemendi eraldusjoon. Pidev vabakäepeenjoon, murretega peenjoon - Katkestusjooned; vaate ja lõike eraldusjooned. Jäme ja peen kriipsjoon varjatud kontuurjooned, varjatud ülemineku ja servajooned. Kriipspunktpeenjoon pikad tsentrijooned, sümmeetriateljed. Kriipspunktpeenjoon otsest ja murdekohtadest jäme- lõikepinna kulgemist näitavad jooned
1.Mis on keere? Kuidas see tekib? Keere on lahtivõetav liide, kasutatakse detailide ühendamiseks, liikumise ja jõu ülekandmiseks. Keere tekib kui vastupäeva pöörlevale kehale lõiketeraga lõigata sisse soon, kui tera liigub kulgevalt paremalt vasakule. 2.Millised on keerme tüübid? 1)Sisekeere kui keere on lõigatud sisepinnale 2)Väliskeere, kui keere on lõigatud keha pinnale 3.Kuidas jagunevad keermed keeramissuuna järgi? Kui keere kulge silindri pinnal otsast vaadates vasakult paremale,siis nimetatakse seda paremkeermeks, vastupidisel juhul vasakkeermeks. 4.Millised on keermete liigid ja kuidas on tähistamine 1)Normaalkeere, tähistatakse nt. M10 2)Peenkeere, M8x0,75 , 1M12 3)Tollkeere ½1 , 1 1T 5.Keermete põhielemendid.
positsioon; Jahutusvedelik ja Ettenihe. Jahutusvedelik o Kuna lõikeplaat ning terakeha mis toetab lõikeplaati on mõõtmetelt väikesed ning soojuseraldus lõikeprotsessis suur, peab olema tagatud pidev jahutusvedeliku juurdevool. Tera kehad o Siseterad; Välisterad; Otspinnaterad; Mahalõiketerad; Sooneterad; Profiilterad. 5. Keermestamine Sissejuhatus o Keerme pind kujutab kindla profiiliga spiraalpinda, mis on töödeldus kas silindrilisele, koonilisele välispinnale või avasse. Sõltuvalt spiraalsoone suunalt jagatakse keermed: Parem ja Vasakpoolseks. Olenevalt mitme keermeniidiga on tegemist jagatakse keermeid ühe ja mitmekäigulisteks. Kasutamise otstarve o Kinnituskeermed – on mõeldud lahtivõetavate liidete saamiseks. Nõuded keerme täpsusele madalad.
Arvutused 1) Spindli tugevustingimus survele (1, lk 58) P0 s = 2 d1 4 Arvutuslik koormus P0 P0 := 1.3 P = 88.4 kN Keerme siseläbimõõt 4 P0 4 P0 d1 (1, lk 58) d 1 := = 40.1 mm s s 2) Valin trapetskeerme vastavalt standardile (1, lk 59) d 1 := 41mm Keerme siseläbimõõt d k := 46mm Keerme keskläbimõõt d 0 := 50mm Keerme välisläbimõõt S := 8mm Keerme samm := 30deg Keermeprofiili tipunurk 3) Keere peab olema isepidurduv, selleks peab keerme tõusunurk olema väiksem materjalipaari hõõrdenurgast, < ´ S tan = d 0 := atan = 2.92 deg
ÜLESANNE 7 1 Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. 2. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. 3. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 29. M45×2-5H/4h P =2 H = 0,866P = 0,866×2 = 1,732 h = 0,541P = 0,541× 2 = 1,082 H/4 = 0,433; H/8 = 0,217 D2 = d2 = d 2 + 0,701 = 45 2 + 0,701 = 43,701 D1 = d 3 + 0,835 = 45 3 + 0,835 = 42,835 d3 = d 3 + 0,546 = 45 3 + 0,546 = 42,546
LÄHTEANDMED „PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE“ 3 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE Algandmed Ml = 22 Nm D (torn) = 50 mm µ = 0,1 Keere M24x 1,5 sobib, aga ei vali. Valin M24 x 1,5 (keerme läbimõõt 22,5mm), sest siis on võimalik toorikut kiiresti vahetada, ilma et peab mutri maha keerama. Kasutan lõhisega seibi. D1 = D2 = 75mm. Vastavalt keerme läbimõõdule valin DIN6372 lõhisega spetsiaalse toetusseibi, mille diameeter on kataloogi järgi 75 mm. Lahendus Vajaliku kinnitusjõu arvutamine: 3,8∙kx ∙M1∙(D2 −d2 ) 3,8 ∙ 2,5 ∙ 22 ∙ (0,0752 −0,052 ) Fw = Fr = = = 22 000 N μ∙(D3 −d3 ) 0,1 ∙ (0,0753 −0,053 ) Ml – lõikejõust tulenev pöördemoment
LÄHTEANDMED ,,PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE" 3 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE Algandmed Ml = 22 Nm D (torn) = 50 mm µ = 0,1 Keere M24x 1,5 sobib, aga ei vali. Valin M24 x 1,5 (keerme läbimõõt 22,5mm), sest siis on võimalik toorikut kiiresti vahetada, ilma et peab mutri maha keerama. Kasutan lõhisega seibi. D1 = D2 = 75mm. Vastavalt keerme läbimõõdule valin DIN6372 lõhisega spetsiaalse toetusseibi, mille diameeter on kataloogi järgi 75 mm. Lahendus Vajaliku kinnitusjõu arvutamine: 2 2 3,8 k x M 1 ( D -d ) 3,8 2,5 22 (0,0752-0,052) F w =Fr = =¿ = 22 000 N 3 (D -d ) 3 0,1( 0,0753-0,053 )
(püsikoormus). Peale selle on antud: hõõrdetegur plaatide vahel = 0,15; sidestustegur (poltide eelpingutusjõu määramiseks ) K = 1,2...1,5. Poldid valitakse alljärgnevatest tugevusgruppidest: 5.6; 6.8 ; 8.8; 10.9 ja 12.9. Siis võib poltide voolavuspiiri arvutada järgmiselt: voolavuspiir ReH = tugevusklassi esimene number (A) korda teise numbriga (B) ning see korrutatud 10-ga ehk y = A*B*10 MPa; tugevuspiir u = tugevusklassi esimene number(A) korda 100 ehk u =A*100 MPa. Keerme samm P valitakse intervallis (1,5... 2,5) mm. Lubatud tõmbepinge []SeHRt=8,0, kus S = 1,5... 3,0 varutegur. Määrata poltide nimiläbimõõt d ja kontrollida plaadi tugevus tõmbel. Ft=20 kN =14 mm b=300 mm i=2 polti Lahendus: Plaadi voolavuspiir ReH=235MPa Poldi ReH=
tähistatakse nüüd 32207. Liited Liikumatud liited Lahtivõetavad liited · keermesliide · liistliide · kiilliide · hammasliide · nuutliide Mittelahtivõetavad liited · neetliide · keevisliide · liimliide · pinguga liited · jooteliide Keermesliide on liide, mille põhiline kinnituselement on keere. Keermesliites on detailid omavahel ühendatud poltide, kruvide, mutrite, tikkpoltide, tõmmitsate vms abil. · 1 Keerme lõikamine · 2 Keerme põhiparameetrid · 2.1 Keermeniidi tõusunurga leidmine · 3 Keermete klassifikatsioon · 3.1 Otstarbest lähtudes · 3.2 Keermeniidi kuju järgi · 3.3 Mõõtesüsteemi järgi · 4 Levinuimad keermestatud detailid · 5 Keermelukud · 6 Jõudude vahekord ja isepidurdustingimused keermepaaris · 6.1 Hõõrdejõud täis- ja kolmnurkkeermes · 6.2 Ringjõud täis- ja kolmnurkkeermes · 7 Vaata ka
ja/või koostatud keermesliide võib tsükliliste koormustekeermesliide võib tsükliliste koormuste (vibratsiooni) toimel lõdveneda; 2. Suur PINGEKONTSENTRAATORITE hulk, mis eeldab erimeetmete kasutamist tsükliliste koormuste korral keermesliite konstrueerimisel tuleb arvestada väsimusnähtustega. 4. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Keeret iseloomustavad põhiparameetrid:*Keerme NIMILÄBIMÕÕT (väliskeerme max d) *Keerme PROFIILINURK (nurk telgtasandis keerme profiili külgede vahel); *Keerme SAMM((P) kahe naaberprofiili vaheline kaugus); *Keerme TÕUS; *Keerme KÄIKUDE ARV (mitmest sammust keerme tõus-täisarv) 5. Kuidas liigitatakse keermeid? Keerme pinna järgi: 1,Silinderkeere; 2,Koonuskeere Keerme profiili järgi:1,Kolmnurkkeere; 2,Trapetskeere; 3,Ruutkeere; 4,Ümarkeere Pöörlemise suuna järgi:1, Paremkeere; 2,Vasakkeere; Käikude arvu järgi: 1,Ühekäiguline keere; 2,Mitmekäiguline keere
· Tehes vajalikud lõikamised kujuteldava tasapinnaga, saame joonisel kujutatud detailist hoopis selgema ettekujutuse. · Selline näeb detail välja seestpoolt. · Selline on detaili joonis kasutades lõget. Keermed ja nende täistamine joonisel. · Detailide ühendamiseks kasutatakse sageli keermega detaile - kruvisid, polte, mutreid jne. · Keermeid kasutatakse ka liikumise või jõu ülekandmisel. Keerme tekkimise näide · Paberist kolmnurga hüpotenuus tekitab silindrile joone, mida nimetatakse kruvijooneks. · Tegelikuses moodustub keere piki kruvijoont silindri pinnale lõigatud soone ja selle soone vahele jääva materjali kujul. · Kui keere on lõigatud varda, võlli või poldi pealispinnale, on tegemist väliskeermega, kui keere on aga lõigatud ava seina pinnale, on tegemist sisekeermega. Kolmnurkkeeret iseloomustavad mõõtmed NB
Nendeks elementideks võivad olla kas standardsed kinnitusdetailid või ühendatavate detailide keermestatud osad. Eelised: korduvalt lahtivõetav ja koostatav; suurte ja hästi kontrollitavate telgjõudude saamise võimalus; liide võib edukalt olla suvalises asendis; tänu masstootmisele standardsed kinnituselemendid (kruvid, poldid, mutrid) on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad. Puudused: pingekontsentraatorite olemasolu; koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; keerme halb tsentreerimine. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks. Keermesliite elemendid on peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid 17.Tõmbe-ja põikjõuga koormatud poldi arvutus. 18.Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keevisliide – detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse liitekoha kuumutamisega sulaks või plastseks ja selle liitekoha järgneva tardumise tulemusena.
4.Saadud lugemi liidan mõõtekompleksi vähimale mõõtepiirkonnale ja kannan mõõtetulemused tabelisse Mõõtetulemused mõõte nr.M1M2M3keskm. 74,997574,9974,99KH = 74,99 - 75,00 = - 0,01 IIIIIkeskm.arvutuslikHM I-I79,9879,9779,9679,9779,97-0,01HM II- II79,9779,9979,9979,9879,98-0,01HH kesk.----- DIESELLA80,0180,01580,04580,023- Laboratoorne töö nr 12 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine kolme traadi meetodil Töö käik: 1.Valin sobiva keermetraatide komplekti 2.Riputan keermetraadid kruvikule kinnitatud traadile. 3.Mõõdan suurust M kolmest erinevast kohast, igaühe kahes ristsihis. Mõõtetulemused mõõte-sihtkruviku näit (d2teg)Md2tegd2teord2Td2 (µm)täpsus. Klass123keskm.A- A B-B ovaalsus Arvutan mõõtetulemuste keskmise, mis on keerme tegelik keskläbimõõt d2 teg
docstxt/1449146516799.txt
on pingete konsentraatoriks ja vähendab 40 Kettülekande keti liikumise kiirused (selgitage väsimustugevust, keermestamine on töömahukas, keere skeemi abil). …………………. +++ tsenseerib halvasti Kett liigub ebaühtlaselt, sest ketiratas on kandiline. 18 Keerme klassifikatsioon keermestatud pinna asendi, 41 Mis on reduktor? Püsiva ülekandearvuga mehhanism pinna kuju ja kasutatud pöörlemiskiiruse vähendamiseks ülekandearv u korda. mõõtühiku järgi. ++ 42 Mis on kiiruste kast? Töötamise põhimõte.
Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine. Silinderkeerme põhimõõtmed. Vääne on varda koormusseisund, milles ristlõikepindaladel jaotatud elementaarsisejõud Keerme välismõõt d (hamba tipuni) on tema nimiläbimõõt. taanduvad väändemomendiks Tv.??? Siseläbimõõdu d1 määravad sisekeerme tipud. Keskläbimõõdul d2 võrdub keermeniidi paksus süvendi laiusega. Surutud varraste stabiilsus.
Kuna on tegemist lõtkuga, siis leian poltide eelpingutusjõu Fp arvestades, et plaatide vahel tekib hõõrdejõud. Hõõrdeteguri on f=(0,15...0,20) Teades poldi tugevustingimust, saame avaldada ka poldi minimaalse läbimõõdu d. Valin arvutuseks poldi tugevusklassist 8.8 mille ReH = 640 MPa ja tugevusvaru =1,5 Valin tabelist poldi, mis vastab tingimusele d13,3 mm. Valituks osutub polt M16, mille siseläbimõõt d1=13,835 ja keskläbimõõt d2=14,701 , keerme samm P=2,0 Valitud poldi tugevus kontroll Poldi tugevustingimus on täidetud. Leiame ka pingutusmomendi MK ja selle saame avaldisest d2 d kesk M K = FE tan ( + 1 ) + f 2 d2 Keerme tõusunurga leiame valemist Hõõrdenurk f 0,12 = arctan = arctan 7,9 cos cos 30
- 1.Keere on pingete kontsentraatoriks ja vähendab väsimustugevust.2.Keermestamine on töömahukas.3.Suur radiaallõtk. 18.Keerme klassifikatsioon keermestatud pinna asendi,pinna kuju ja kasutatud mõõtühiku järgi 1.Keermestatud pinna asendi järgi sisekeere väliskeere.2.Pinna kuju järgi:- silindrikeere koonuskeere.3.Kasutatud mõõtühiku järgi:-meeterkeere tollkeere. 19.Keerme klassifikatsioon keermeniidi ristlõike kuju, keermeniidi suuna, käikude arvu ja keerme sammu järgi. 4.Keermeniidi ristlõike kuju järgi: -kolmnurkkeere,=55o-tollkeermel,=60o- meeterkeermel trapetskeere tugikeere ümarkeere ruutkeere.5.Keermeniidi suuna järgi:-parempoolne vasakpoolne.6.Käikude arvu järgi: -ühekäiguline kahe jne käiguline.7.Keerme sammu järgi:-normaalkeere peenkeere. 20.Silinderkeerme põhiparameetrid. 1.Välisläbimõõt d.2.siseläbimõõt d1.3.keskläbimõõt d2.4.keerme samm P,mis on
• kruvijoone pealekerimissuuna järgi parem- ja vasakkeermeiks, • keermeprofiili ristlõike kuju järgi kolmnurk- ja ümarkeermeiks. Käigukeermed on trapetskeere, tugikeere ja ümarkeere. Nende abil saab muuta pöördliikumise sirgliikumiseks (nt roolireduktor) või vastupidi. Joonisel 6 on kujutatud kolmnurkkeerme profiili tähtsamad geomeetrilised parameetrid. Kruvijoon tekib kaldpinna mähkimisel ümber silindri. D – keerme nimiläbimõõt, P – keerme tõus, ISO- meeterkeerme tähistus: M 20, kus M – meeterkeere, 20 – keerme läbimõõt, ISO- peenmeeterkeerme tähistus: M 16 X 1,5, kus 1,5 – keerme tõus. Peenkeere on sama pingutusmomendi juures suurema eelpingestusjõuga ja isepidurduvusega. Tal on ka parem tihendusvõime. Joonis 7. a – poltliide; b – kruviliide; c – tikkpoltliide. Kuuskantpeaga polte kasutatakse läbivate poltidena koos mutriga või sissekeeratava kruvina ilma mutrita
mutrid sobivate pindadega. Keermesliidete suur levik seletub võimalusega saada võtmele üsna väikese jõu rakendamisega suuri telgjõudusid, võimalusega kinnitada liidet igas asendis, sest kinnituskeermed on isepidurduvad. Liite elemendid on väikesed ja lihtsa kujuga, mis võimaldab kasutada tootlikku tehnoloogiat. 53. Silinderkeerme põhimõõtmed. Keerme välismõõt d (joon. 247) on tema nimiläbimõõt. Siseläbimõõdu d1 määravad sisekeerme tipud. Keskläbimõõdul d2 võrdub keermeniidi paksus süvendi laiusega. Keerme profiiliks nimetatakse kontuuri, mis saadakse keerme lõikamisel tema telge läbiva tasapinnaga. Profiilinurk on telgtasandis mõõdetud nurk profiili külgpindade vahel (joonisel 60o). Profiili iseloomustavad veel tema teoreetiline kõrgus H ja
mõõtmed ja pinnakvaliteedi. Koonuspinna treimine toimub neljal viisil: 1) lühikeste koonuste treimine laia treilõikuriga ristettenihkel 2) supordi ülemise lõikurikelgu pööramisega 3) tsentrite nihkumisega, kus vajalik tsentripuki nihkutuse suurus h=l*sin alfa 4) treimine kopeerjoonlauaga. Keermestamine: Universaaltreipingil lõigatajse nii sise- kui ka väliskeemeid. Lõikeriistaks on keerme treilõikus, mille profiil vastab lõigatava keerme profiilile. Treipingid: otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamisel aluseks võetakse töötlemismeetod, mis hõlmab lõikurit, töödeldava pinna kuju ja töötlemisskeemi. Eristatakse trei-, puur-, lihv-, hambalõike-, frees- jm. pinke.
OÜ Tempera AS Kaevetööd Põllu 22 66438 VÕRU 20. mai 2013 1-7/548 VOLIKIRI OÜ Tempera Ehitus tegevdirektor Uuno Pilt volitab VALDUR KEERME (isikukood 36712213952) ja MART KEERD (isikukood 37204307243) kaevetöö masinad ning allkirjastama sellekohaseid dokumente. Volikiri kehtib üks aasta. Allkirja näidis Allkirja näidis Uuno Pilt Tegevdirektor Võru mnt 59 Telefon 784 9028 Arvelduskonto 100104274903 66423 VÕRU Faks 784 9029 SEB Regitrikood 9824377 E-post: [email protected]
13. Keermete kujutamine Keere tekib mingi tasapinnalise kujundi (kolmnurk, ruut, trapets jt) liikumisel mööda silindrilist või koonilist kruvijoont, kui kujundi üks külg toetub vastu silindri või koonuse moodustajat ja tema tasand läbib kogu liikumise jooksul vastava pöördkeha telge. Kui pöördkeha kujutada koos temal tekkinud keermeniidiga jäiga tervikkehana, siis saame üldises mõttes keermega kruvi. Kruvi telgjoonest kõige kaugemal olevat keermeniidi ala nimetatakse keerme harjaks, kahe niidi vahelist nõgu – keerme põhjaks. 40 Sele 64. Silindrilise kruvijoone moodustamine sirgjooneliselt liikuva treitera ja vastupäeva pöörleva silindrilise varda üheaegse liikumise tulemusena Olenevalt keermeniiti moodustanud tasapinnalise kujundi liigist eristatakse järgmise profiiliga keermeid (sele 65): a – kolmnurkkeere, kui keerme profiiliks on kolmnurk b – ruutkeere, kui keerme profiiliks on ruut
Hõõritsetakse metallilõikepinkides või käsitsi, kasutades seejuures vastavalt kas masin- või käsihõõritsaid. Käsihõõritsaid pööratakse nelikantsaba otsa pandava pööraga. Masinhõõritsad kinnitatakse padrunisse pandavasse heidikusse või otse pingi spindlisse. Töödeldava augu kuju järgi jagatakse hõõritsad silindrilisteks (joon. 133a,b,c,d) ja koonilisteks (joon. 133f,g,h). Koonilisi hõõritsaid kasutatakse aukude töötlemiseks koonilise keerme 1/16"....2" alla ja Morse koonuste 0...6 alla; meeterkoonuste nr.4....nr. 100 alla; kooniliste tihvtide 1:50 ja 1:30 alla. Hõõritsate tüübid joon. 133 Koonilised hõõritsad valmistatakse komplektidena kahest või kolmest hõõritsast. Esimene on eeltöötlemiseks, teine vahetöötluseks ja kolmas puhastöötlemiseks (joon. 133f,g,h). Konstruktsioonilt jagunevad hõõritsad järgmiselt: terviklikud (joon
3 6192,6 0,1∗100∗10 6 =0,085 m. Võtan d =90 mm. Igale plokile valime kaks radiaalkuullaagrit nr.218, kus d =90 mm, D=160 m, B =30 mm. 4. LASTIKONKSU VALIK Lastikonksu valime tõstevõime ja tööreziimi alusel. GOST 6627-53 järgi valime ühepoolse sepistatud konksu, mille tõstevõime võrdub 150 kN. Konksu tõstevõime b h d d0 , kN 150 90 142 90 80 Keerme välisläbimõõt d0= 80 mm. Keerme siseläbimõõt d3 = d0-11; d3 = 69 mm (GOST 9484-60). Keerme samm S =10. Keere on trapetskujuline. Valin laagrid nr. 8317 (GOST 6874-54), d1 =85 mm, D =150 mm, h1 =49 mm. 4.1. Traaversi arvutus Traaversi pikkus võrdub plokkide telje arvutusliku pikkusega, lt =l0, l0= 285 mm. Traaversi laius b = D + (5…15) mm, kus D – valitud laagri suurim läbimõõt. b = 150+10= 160 mm. 7
pidades silmas nelja poldi kinnitamist koos mutritega ja seibidega. Ääriku paindepinge: Garanteerides ääriku mitteavamist, peab minimaalne ekvivalentpinge seina ja ääriku vahel olema [1,2]. Valime Kuna Siis Survepinge tekib poldi eelpingutusjõust, kusjuures Siis, Valime Ääriku suvrepinge: . Poltidele mõjuva välisjõudu F1 saame tingimusest: Siis, Koormus enamkoormatud poldile: Kus -koormustegr, =0,2.....0,3 Siis minimaalne keerme siseläbimõõt: Kus, Valin poldi M12 , mille d1 = 10,106 mm. Siis poldi sisepinge Ja tugevuse varutegur: Poldi lõiketugevus: Jõud F on jagatud nelja poldi vahel. Siis ühele poldile mõjuva lõikejõu saame tasakaaluvõrrandist: Lõikepinge, Järeldus: Seega ääriku kinnitamiseks võib kasutada polte M12 - 8.8
Pooljuhid Pooljuhtideks nimetatakse elektrimaterjalide klassikalise liigituse alusel materjale, millede elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10- 6...108 Ωm. Pooljuhtmaterjalide eri-takistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C....
1.sissejuhatus 2. tööriistad 3.valgustid 4.salong 5.auto kere 6.kinnitusvahendid 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles töös teen üldise ülevaate autode kere ja sisustuse osandamisest ning koostamisest. Tööriistad Archimedes (287 E.KR 212 E.KR) leiutas keerme ja kruvi põhimõtte. Alguses ei kasutatud keermeid nii nagu meie seda tänapäeval teeme, ehk siis asjade ja koostude ühendamiseks. Aja möödudes hakkasid roomlased keeret kasutama ka asjade kinnitamisel ja leiutasid algupärase mutri. Näiteks kasutasid nad sellist algelist poltliidet vankri rataste kinnitamisel. Keskajal kasutati mutreid ja keeret järjest rohem. Koos tehnoloogia ja masinate arenguga tekkis vajadus kinnitada erinevaid masina detaile üksteise külge ja oli vaja
AC bh Smin bh 2,4 *10 6 * 0,12 * 0,16 Siis FE = = 11,5 kN n 4 Valime FE = 12 kN Poltidele mõjuva välisjõudu F1 saame tingimusest M = 4 F1 r1 Siis M 980 F1 = = 4,1 kN 4r1 4 * 0,06 Koormus enamkoormatud poldile FP = 1,3FE + xF1 = 1,3 *12 + 0,3 * 4,1 17 kN kus - koormusetegur, = 0,2 ... 0,3. Siis minimaalne keerme siseläbimõõt 4 * FP 4 *17 * 10 3 d1 min = 7,1 *10 -3 m [ ] 3,14 * 427 * 10 3 kus [ ] = ReH = 640 = 427 MPa S 1,5 Valime polt M10 8.8 [6, 7, 8], mille d1 = 8,376 mm [9, 10, 11], (vt. Lisa, Tabel1). Siis poldi sisepinge F 4F 4 *17 *10 3 = P = P2 = 309 MPa
..................................................................5 1.3. Tehnoloogiliste reziimide valik ja arvutused ............................................................................7 1.3.1. Otspinna freesimine............................................................................................................7 1.3.2. Faaside freesimine ..............................................................................................................7 1.3.3. Keerme freesimine .............................................................................................................8 1.4. Masin- ja operatsiooniaegade optimeerimine ...........................................................................8 1.4.1. Otspinna freesimine............................................................................................................8 1.4.2. Faaside freesimine ..........................................................................
hammastest võllil ja neile vastavatest soontest rummus. Tööpinnad on hambaküljed. Hammasliiteid kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks, paljudes konstruktsioonides ka detailide liigutamiseks piki võlli. Hammasliide võib olla liikuv või liikumatu (detailid on kinnitatud võllil). Hammaste kuju järgi: rööpkülgne, evolventne, kolmnurkne. 47. Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad. Keermete klassifikatsioon. 1)Keermestatud pinna järgi: sisekeere (mutrid); väliskeere (kruvid). 2)Keermestatud pinna kuju järgi: silinderkeere; koonuskeere. 3)Kasutataud mõõtühikute järgi meeterkeere (tähis M); tollkeere (tähis UNF või UNC). 4)Keermeniidi suuna järgi: parempoolne; vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5)Keerme sammu järgi: jämekeere (tähises samm ei kajastu); peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5). 48
Vedruseib (Spring washers) kasutatakse tavalise kuuskant mutri fikseerimiseks Tavaline seib (Plain washer) kasutatakse igal pool mutri või poldi all Sisemine ja välimine hammasseib (Internal, external teeth shakeproof) kasutatakse seal kus on vibratsioon Lai seib (Fender washer) kasutatakse seal kus poldi pea jääb augu suhtes väikseks Poldid Poltidel on väga palju erinevaid päid ja need erinevad veel keerme sammude järgi . Erinevad poltide pead on all välja toodud Needid Neediks nimetatakse kinnitusdetaili, mis paigaldamata kujul koosneb silindrilisest metallvarvast ja selle ühes otsas olevast kindla kujuga peast. Needivarvaga ühes tükis valmistatud pead nimetatakse algpeaks. Teist pead, mis neetimise käigus moodustatakse needitava detaili pinnast kõrgemale ulatuvast varvaosast, nimetatakse lõpp-peaks.
500 mm pikkust ja 203 mm diameetriga toorikut. Operatsiooni käigus valmistatakse toorikust 20 detaili ning lisaks jääb üle kuni 46 mm pikkune osa jääki, mis on vajalik operatsiooni viimase paigalduse tegemiseks. Ühes operatsioonis tehakse neli paigaldust ehk ühes paigalduses tehakse 5 detaili. Mõõta üle iga kahekümnes detail digitaalse nihikuga 150 mm +/-0,01 mm ja lisaks ka korkkaliibriga keerme M24. Tabel 2 Treipingi Haas TL-1 tehnilised andmed [3] Nimetus Väärtus Spindli ava 203 mm Maksimaalne lõikamise diameeter 406 mm Maksimaalne lõikamise pikkus 762 mm Tsentrite vahe 762 mm
valmistamine keerukam, valmistus- ning koostetäpsuse suhtes väga tundlikud. Tigu on ühe või mitme kõrvuti kulgeva keermega varustatud masinaelement. Sõltuvalt keermete arvust z1 nim. tigu kas ühe-, kahe- või enamkeermeliseks. (Ülekannet käiguliseks). Üldmasinaehituses z1 = 1...4 aparaadiehituses z1 9. Keermete arvu kindlakstegemiseks vaadatakse tigu otsast. Keermeid piiravad koaksiaalsed peadesilinder da1 ja jalgadesilinder df1 ning keerme parem ja vasak pind. Teo mõõtmete baas - jaotussilinder d1. Teo jaotussamm p. p Moodul m= . Jaotussilindri läbimõõt d1 = q m , ...4.20 kus q - läbimõõdutegur. Nii m kui q on standardiga kindlaks määratud, et piirata tiguratta töötlemiseks vajalike freeside sortimenti. Keerme käikude arv z1 = 1, 2, 4. Keermepinna ja jaotussilindri lõikamisel tekkivat kruvijoont nim. keerme
8. Mida iseloomustab relatiivne viga? Relatiivne viga = absoluutne viga/ suuruse tõeline väärtus. Iseloomustab, kui täpselt on antud suurus mõõdetud, võrreldes tema tõelise väärtusega. 9. Mõõtmisel nihikuga, mille nooniuse täpsus on 0,05 mm, saadi pikkuseks mõõtmisel tulemuseks 5,35 mm. Kui suur on mõõtmistulemuse B-tüüpi määramatus ja liitmääramatus? Absoluutne viga on +-0,05mm, relatiivne viga on 0.05/5,35*100=0,93% 10.Kuidas määratakse kruviku täpsus? Keerme samm/ ringskaala jaotiste arv. 11.Miks kruvik on varustatud siduriga? Et surve oleks alati ühesugune. 12.Kuidas tuleb leida null-lugem? Suruda mõõtepinnad tihedalt üksteise vastu ja määrata lugem. 13.Nimetage ühest meetrist väiksemaid ja suuremaid pikkusühikuid ning andke nendevaheline seos. 14.Milline on nooniuse täpsus ja millised arvud võiks kirjutada nooniuse kriipsude juurde? 15.Milline on lugem?
Fpõik = F/i = 7/4 = 1,75 kN Painemoment M tasakaalustatakse momentidega Fmr M = iFmr , kus M = Fl = 7 x 1 = 7 kNm Leitakse jõu Fm jõuõlg r r = = 141,4 mm Siis Fm Fm = M/ir = 12,38 kN Rööpküliku trigonomeetrilise seose korral: Fmax = Fpõik2 + Fm2 2FpõikFmcosa = 13,67 kN , kus a = 135o Lõtkuga poltliite korral poldi pingutusjõud Fp: Fp = (K x Fmax)/f = 136,7 kN K varutegur f höördejõud (0,15...0,2 terasel) Tugevustingimusest tõmbele poldi korral leitakse poldi keerme vähim läbimõõt: Farv = 178 d1 23 mm Valitakse polt M27, mille d1 = 23,752 mm Lõtkuta poltliite korral: Poldi tugevustingimusest nihkele: = 10,4 mm Lõtkuta poltliite korral võib kasutada polti M12, mille d = 10 mm. Järgnevalt kontrollitakse polt M12 muljumisele. 228 MPa Kuna lõtkuta keermesliide nõuab suuremat poldi ja poldiava valmistamise täpsust ja on seega kallim, valitakse lõtkuga eelpingestatud poltliide
Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Neljakandilise ava saamiseks detailis on otstarbekohane kasutada sari- ja masstootmises: Vali üks: a. elektererosioontöötlemist b. kammlõikamist c. freesimist d. vertikaalhööveldamist e. tõukamist Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Väliskeerme rullimisel võrreldes keermestamisele keermeteradega treipingis on järgmised iseärasused: Vali üks: a. keerme pind on pehmem ja vähem kalestunud kui treimisel b. keerme pind vajab järeltöötlemist, madal tootlikkus c. väiksem pinna täpsus, madal tootlikkus d. parem pinna täpsus ja kvaliteet Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Treiteriku intensiivset kulumist teriku esipinnal põhjustab: Vali üks: a. teriku kasvaja moodustumine esipinnale b. jahutavate omadustega lõikevedelike kasutamine c
Laiemalt kasutatavad on keermed, nuutvõllid ja hammasrattad. Kuivõrd need elemendid on laialdase kasutusega ülepiiride on nende standardne käsitlus eluliselt vajalik. Keermed, põhiparameetrid, tolerantside järgud. Keermed on standardiseeritud juba kaua aega ning standardid käsitlevad: - baasprofiili, põhimõõtmeid; - tolerantsid; - mõõtmise süsteem ja kaliibrite tolerantsid. Masinaehituse on rakendatud mitmeid keermetüüpe, mis erinevad eelkõige keerme profiili poolest. Põhiliseks on meeterkeere. Baasprofiiliks on kolmnurkse kujuga vorm vastavalt ISO 68-1. Kõik profiili mõõtmed sõltuvad sammust (pitch) P, mis on määratletud 0,25 mm kuni 8 mm. Kõrgus (height) H on leitav valemiga 3 H= P 2 .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
