Konstruktsioonimaterjalide eksamiks kordamisküsimused (4)

Kordamisküsimused
" Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia "
I METALLURGIA
Metallurgia ja pulbermetallurgia
1. Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest ühendist?
Tardlahuses võivad sulami komponendid vastastikku lahustuda üksteises. Keemilises ühendis komponendid reageerivad omavahel ja mehaanilises segus ei lahustu ega reageeri komponendid omavahel.
2. Millised on kristallivõre defektid ja millist mõju nad avaldavad omadustele?
*Punktdefektid- vakantsid, omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse deformatsiooni protsessides suurt rolli
*Joondefektid- suurim tähtsus dislokatsioonidel
*Pinnadefektid, ruumdefektid- soodustavad punktdefektide moodustumist ja liikumist ning on efektiivseteks barjäärideks joondefektide liikumisele või on nende defektide kristallivõrest väljumiskohaks (poorid, tühikud).
3. Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumiskõveratel?
See on tingitud kristalliseerumissoojuse eraldumisest
4. Faasidiagrammid (olekudiagrammid) ja nende rakendused metallide tehnoloogias . Faasidiagramm näitab sulamite faasilist koostist sõltuvalt temperatuurist ja koostisest. Vt punane õpik lk 32
5. Eutektikumi mõiste. Eutektilise koostisega, eeleutektilised ja järeleutektilised sulamid . Eutektikum- mehaaniline segu üheaegselt tardfaasidest eraldunud komponentidest A ja B.
6. Mille poolest erinevad hapra ja plastse metalli tõmbediagrammid (seosed pinge ja deformatsiooni vahel)? Plastsete metallide tõmbediagrammil esineb voolamisplatvorm, mis näitab metalli voolavust, habrastel metallidel see puudub ja nad purunevad pärast tõmbetugevuse saavutamist.
7. Milliseid elemente kasutatakse desoksüdeerijatena teraste tootmisel?
Mn, Si, Al
8. Milline on teraste "keemise" olemus metallurgias?
St et terased on mittetäielikult desoksüdeeritud. Keevad terased sisaldavad gaaside lahustuvuse vähenemisest tingitud gaasipoorsust.
9. Nimetage pulbermetallurgia eelised.
Materjalide kokkuhoid; tehnoloogia lihtsustumine; uute materjalide tootmine
10. Loetlege pulbrite valmistamise meetodid.
Mehaanilised meetodid (peenestus, jahvatamine, sulametalli pihustamine ); füüsikalis-keemilised meetodid (ühenditest taandamine ; elektrolüüs; karbonüülide dissotsiatsioon)
11. Millist täiendavat töötlemist on vaja kasutada pulbertoodete täpsuse suurendamiseks ?
Füüsikalis-mehaaniliste omaduste tõstmine- täiendav pressimine ja paagutamine; immutamine õlidega; termil. ja termokeem. töötl; poorsete toorikute kuumstanstimine; isostaatiline kuumpressimine. Täpsuse suurendamine- kalibreerimine ; mehaaniline töötlemine.
12. Kuidas jääk poorsus mõjutab pulbrist toodete mehaanilisi omadusi?
Mehaanikalised omadused on madalad, mida suurem jääk poorsus, seda väiksemat koormust toode talub
13. Millist keemilist ühendid alati sisaldavad pulberantifriktsioonmaterjalid?
Fe või Cu
14. Kus kasutatakse poorseid pulbermaterjale?
Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid , aeraatorid
II METALLIDE TEHNOLOOGIA
Survetöötlus
1. Kuidas muutuvad metallide omadused (tugevus, plastsus ) plastsel külmdeformeerimisel?
Tugevus kasvab ja plastsus väheneb
2. Milline temperatuur eristab metallide külm- ja kuumsurvetöötlust?
Külmsurvetöötlust T ; kuumsurvetöötlus T > Trekr
3. Loetlege survetöötlemise pidevmeetodid ( pidevad survetöötlusprotsessid).
Valtsimine , ekstrusioon, tõmbamine
4. Loetlege survetöötlemise tükktootmise meetodid (perioodilised survetöötlusprotsessid). Sepistamine, vormstantsimine, lehtstantsimine
5. Millist valtsimise skeemi kasutatakse sordimetalli, millist õmbluseta torude tootmisel? Sordimetall- pikivaltsimine; õmblusteta torud- kald e kruvivaltsimine
6. Millised on tõmbamise teel saadud profiilide eelised valtsitud ja/või ekstrudeeritud profiilidega võrreldes?
Saab toota kõrgendatud tugevusomadustega ja õhukese seinaga õõnestoodete saamiseks, tooted mille pikkuse ja läbimõõdu suhe on suur ( õhendusega sügavtõmbamine).
7. Milliseid tooteid (profiile) saab toota ekstrudeerimise teel?
Varbmaterjalid, torud, kujuprofiilid, detailid
8. Millised on lehtstantsimise põhilised kujumuute operatsioonid ?
Painutamine, sügavtõmbamine, õhendusega sügavtõmbamine, ahendamine ja avardamine, ääristamine, vormimne venitamisega, reljeefstantsimine ja ribitamine, rotatsioonvormimine, õhendusega rotatsioonvormimine, õgvendamine.
9. Millised on lehtstantsimise põhilised eraldusoperatsioonid?
Maha-, välja-, ava-, ära- ja sisselõikamine, tükeldamine, sälkamine, puhastamine
10. Millisel eesmärgil teostatakse rekristalliseerivat lõõmutamist metallide survetöötlemisel? Selleks et eemaldada keskmiste deformatsiooniastmetega deformeerimisel moodustuv kiudstruktuur.
11. Milliseid seadmeid kasutatakse sepistmaisel ja vormstantsimisel?
Hüdropress (jõupiiranguga), vasar , kruvipress (energiapiiranguga), mehaaniline press- väntpress (käigu ja jõupiiranguga)
12. Loetlege valtsitud sordimetalli põhiliigid.
Liigitatakse: ristlõike kuju, ristlõikemõõtmete ja valtsimistehnoloogia järgi
13. Milliste survetöötlusmeetoditega toodetakse ümar- ja kuuskantprofiile (nii raua- kui mitterauasulamitest)? Valtsimine,
14. Millise survetöötlusmeetod on sobivaim väga suure massiga (üle 1000 kg) tükktoodete tootmiseks? Sepistamine,
Valutehnoloogia
15. Milliseid valudefekte võib põhjustada valumetalli suur kahanemine?
Poorsust, kahanemistühikuid, valandite kaardumist, pragunemist.
16. Milliseid valudefekte võib põhjustada suur gaaside lahustuvus ja/või valuvormi ebapiisav gaasiläbilaskvus? Gaasitühikuid,
17. Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks? Jahtumine peab erinevates valandi osades toimuma üheaegselt, piisavalt kiirelt ja ühtlaselt.
18. Milline valumeetod on sobivaim suurte malmvalandite, massiga 1 tonn tootmiseks? Liivvormvalu
19. Millisel eesmärgil teostatakse liivvormide kuivatamist? Suurendab tugevust ja gaaside eraldumise vähendamiseks sulametalliga kokkupuutel
20. Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne ja millistest materjalidest neid valmistatakse? Kujundab valandi sisepinna . Kärn valmistatakse liiva ja sideaine (savi, polümeerid jm) segust. Anorgaanilise sideainega kärnisegud: sideaineks on savi, vesiklaas, tsement , fosforhape jne. Orgaaniliste sideainetega kärnisegud: veega mittemärguvad sideained (sünteetilised vaigud , õlid, pigi ), veega märguvad sideained (sünteetilised vaigud, dekstriin ).
21. Millisel põhjusel valu metallvormidesse (kokillidesse) ja samuti survevalu leiavad kasutamist põhiliselt madala sulamistermperatuuriga metallide (Cu, Al, Mg jne.) sulamitest valandite tootmisel? Sest neil on väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga metallist valandite tootmisel
22. Milline valumeetod on kõige otstarbekam pöördekehade - malmtorude ja sisepõlemismootorite hülsside tootmisel? Tsentrifugaalvalu
23. Nimetage valumeetod, mille puhul iga valandi tarvis valmistatakse eraldi valumudel .
Liivvormvalu, koorikvalu , täppisvalu
24. Loetlege valumeetodid valandite tootmiseks korduvkasutusega vormides. Kokillvalu , survevalu, tsentrifugaalvalu, pidev- ja poolpidevvalu
26. Millised on kokillvalu põhiiseärasused võrreldes valuga liivvormidesse? Kokilli ettekuumutamine ja tööpindade katmine värviga väldib valandi kiiret jahtumist ja suurendab kokilli püsivust. Valandi intensiivne jahutamine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. Puudub praktiliselt kokilli järelandvus, mis ei võimalda saada keerulise kujuga valandeid.
27. Millised on põhioperatsioonid valandite tootmisel täppisvalu meetodil?

mudelite vormimine ,

mudeliblokkide valmistamine,

keraamilise kooriku saamine → sukeldamine, liivaga ülepuistamine, kuivatamine,

mudelite väljasulatamine või lahustamine ,

kooriku vormimine,

vormide läbikuumutamine 800…1100 °C,

valamine ,

väljalöömine.
28. Millised on põhioperatsioonid ja milliseid vormimaterjale kasutatakse valandite tootmisel
koorikvalu meetodil?

mudelplaadi kuumutamine 200…250 °C → punkrile kinnitamine,

mudelplaadi katmine,

kooriku saamine,

mudelplaadi ja kooriku kuumutamine 300…350 °C,

kooriku eemaldamine mudelplaadilt,

vormide koostamine,

valu,

vormist eemaldamine.
Vormimaterjalid: liiv; termoreaktiivne vaik (6...7%)
29. Milline on suurima tootlikkusega valumeetod? Survevalu
Keevitamine, termolõikamine, jootmine
30. Mida mõistetakse "keevitatavuse" all? See on terase ja värvilismetallide enamlevinud ja tähtsaim liitmismeetod.
31. Millised terased, kas madal-, kesk- või kõrgsüsinikterased, on sobivaimad keeviskonstruktsioonide (mastid, laevakered, autokered jne.) keevitamiseks ? Kõrgsüsinikterased
32. Milline elektrikaarkeevitamise meetod leiab kõige enam kasutamist kergoksüdeerivate
metallide (Ti, Al, roostevaba teras) keevitamisel? TIG keevitus
33. Millest lähtub keevitaja keevituselektroodi diameeteri valikul käsitsi kaarkeevitamisel
kaetud elektroodidega? Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi.
34. Kuidas kaitstakse keevitusvanni väliskeskkonnaga reageerimise eest kaarkeevitamise
erinevate meetodite puhul? MAG keevituse puhul kasutatakse kaitsegaasina nt süsihappegaasi, TIG keevituse puhul kaitstakse keevisvanni inertgaasiga (enamasti argooniga),
35. Milliseid kaitsegaase kasutatakse kaarkeevitamisel kaitsegaaside keskkonnas? MAG- inertgaasi (süsihappegaasi), segugaase (80% Ar + 20% CO₂), TIG- argooni, heeliumit
36. Milliste termiliste (sulatamisega) keevitusmeetodite puhul leiavad kasutamist
keevitusräbustid? Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, vastakkaarkeevitus
37. Milliseid ülesandeid täidab keevituselektroodide kate? Elektroodikate sisaldab räbutekitajaid, desoksüdeerijaid, gaasitekitajaid, legeerelemente, kaare ioniseerijaid ja sideaineid .. Elektroodkate on keevitusprotsessi oluline tegur, mis mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi.
38. Mida nimetatakse läbikeevitatavuseks ja milleks on selle saavutamine oluline? See on metallide võime moodustada kvaliteedinõuetele vastavat keevisliidet. Selle saavutamine on oluline, et keevitus oleks kvaliteetne ja vastaks nõuetele.
39. Millised on plasmakeevitamise alaliigid ja kasutusalad? Eristatakse plasmakaarkeevitust ja plasmajugakeevitust. Neid võib kasutada praktiliselt kõigi metallide keevitamiseks. Selle keevituse abil võib kokku keevitada nt paksu ja õhukese plaadi. Al ja Ti torustike keevitamisel saavutatakse TIG keevitusega võrreldes 6...8 korda suurem tootlikkus . Plasmajugakeevitust kasutatakse ka termopindamisel ning mittemetallide kuumutamisel ja keevitamisel.
40. Millised on gaaskeevitamisel kasutatavad materjalid ja seadmed ? Milliseid põlevgaase
kasutatakse? Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojust. Töövahendiks on keevituspõleti. Põlevgaasidest kasutatakse vesinikku, propaani, butaani või bensiiniaurusid
41. Kuidas valitakse keevitusrežiimi parameetrid (elektroodi läbimõõt ja keevitusvool )
käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest ja servavahemiku kujust , keevitusläbimitest, elektroodi tüübist, keevitusasendist, põhimetalli soojusjuhtivusest jm.
42. Millised nõuded esitatakse käsitsi kaarkeevitamisel kasutatavatele vooluallikatele? Reeglina kasutatakse madalapingelist (15...40 V) ja suurt voolu (15...500 A) andvat erikonstruktsiooniga vooluallikat. Ohutuse seisukohalt piiratakse tühijooksupinget
43. Mis määrab keevitusvooluallika tühijooksupinge (vallaspinge) minimaalväärtuse? Tühijooksu minimaalne pinge peab olema nii suur, et see süütaks kaare.
44. Milline on keevitamise termomehaanilise meetodi - elektrikontaktkeevitamise - olemus? Metallide ühendamine toimub detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu rakendamise toimel. Tavaliselt on liitekoht kõrgema elektritaksitusega ja kuumeneb kuni sulamiseni, kuid võib jääda ka plastsesse olekusse.
45. Milline on metallide gaashapniklõikamise olemus? Milliseid metalle saab selle meetodiga
Lõigata? Termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli põlemisel kõrgetel temperatuuridel , vajalik temperatuur saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikust. Sellega saab lõigata metallisulameid, mille hapniku süütamise temp on selle sulamistemp madalam; moodustuvate metallioksiidide sulamistemp on metalli sulamistemp madalam; põlemissoojus on protsessi pidevuse seisukohalt piisav; metalli soojusjuhtivus ei tohi olla liiga suur; lõikamisel tekkiv räbu peab olema kergesti eemaldatav.
46. Milline on kaitsegaaskaarkeevitamismeetodite (rahvusvaheliste tähistega MAG, MIG ja
TIG-keevitus erinevus ja kasutusalad? MIG/MAG keevitus toimub sulava elektroodiga kaitsegaasis , TIG keevitus aga sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu, neid keevitusviise loetakse poolautomaatseteks, kuna elektroodi etteandmine on mehaniseeritud, kuid seda saab ka täielikult mehaniseerida. MIG/MAG protsessi iseloomustab kõrge tootlikkus, keevitamisel ei teki räbu, võimalik keevitada kõigis ruumiasendites, lühike keevitaja väljaõppeaeg, ei sobi kasutamiseks välistingimustes. MIG/MAG keevitust kasutatakse kõikide keevitatavate metallsete materjalide puhul: mittelegeer-, madallegeer - ja kõrglegeerterased, Al-, Cu- ja Ni sulamid.TIG keevitamisel võib kasutada nii alalis kui ka vahelduvvoolu, võimalik protsessi mehaniseerida- kasutades traadist lisamaterjali . Võimalik keevitada kõiki metalle, kasutatakse õhukeste materjalide keevitamisel al 0,1 mm, enam levinud teraste ja kõrglegeerteraste, Al, Mg, Cu, Ni, Ti ja keevitamiseks materjali paksustel 0,15...6 mm.
47. Millised on keevisliidete põhitüübid? Põkkliide, katteliide, vastakliide , nurkliide, otsliide ,
48. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? Jootmine on võimalik siis kui joodise sulamistemp on on liidetava materjali sulamistemp madalam. Liidetavad materjalid peavad märguma sulajoodisega.
49. Millised on räbustite ülesanded jootmisel? Räbusteid kasutatakse joodetava metallipinna oksiididest puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist.
50. Milline on kõvajoodisjootmise ja pehmejoodisjootmise erinevused? Milliseid
joodisemetallisulameid põhiliselt kasutatakse nende jootmismeetodite korral? Pehmejoodisjootmise sulamistemp on 450 ºC. Pehmejoodisjootmist kasutatakse juhtudel, kui jooteliide ei allu märgatavatele mehaanilistele koormustele ja töötab madalatel temp. Kõvajoodisjootmist kasutatakse juhtumil, kui on nõutav liite töövõime suhteliselt kõrgetel temperatuuridel või kui jooteliidele mõjuvad suured meh koormused. Pehmejoodisjootmise korral kasutatakse tina, Sn-Zn, Cd-Zn või Al-Zn. Kõvajoodiseid kasutatakse Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodiseid, erijuhtudel kasutatakse metallide baasil joodiseid.
Lõiketöötlemine
51. Millised on lõikerežiimi elemendid? Lõikekiirus, ettenihe , lõikesügavus, (masinaaeg)
52. Milline on lõikeliikumiste - pealiikumise ja ettenihkeliikumise - põhierinevused ja -ülesanded? Pealiikumine - on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldamise kiiruse. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse.
53. Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Plastsete metallide laast on kihilise ehitusega. Suurel kiirusel lõikamisel laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali.
54. Milline laast tekib habraste metallide lõiketöötlemisel? Korrapärast laastu ei teki, lõigatav kiht eraldub ebakorrapäraste kihtidena.
55. Millistel lõiketöötlemistingimustel saab vältida terakasvaja teket? Tuleb vähendada lõikekiirust
56. Millised on määrde- ja jahutusvedelike peamised ülesanded lõiketöötlemisel? Neid kasutatakse soojusekahjuliku mõju vältimiseks. Ainete määrdeomadused vähendavad soojuseteket hõõrdumisel, jahutav toime suurendab soojuse äravoolu ümbrusesse.
57. Selgitage lõikeriista püsivusaja mõistet. S.o lõikuri summaarne tööaeg lõikeprotsessis.
58. Milline lõikerezhiimi elementidest (ettenihe, lõikesügavus, lõikekiirus) avaldab suurimat mõju lõikeriista püsivusajale? Lõikekiirus
59. Millised on lõikerezhiimi valikuprintsiibid?
60. Millistel lõikepinkidel on võimalik toorikutesse sooni töödelda? Universiaaltreipingil, freesil,
61. Milliseid töid on võimalik teostada ja milliseid lõikeriistu kasutatakse:
• treipinkidel- treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Lõikuriks kasutatakse treimisel põhiliselt treilõikurit (sisetreitera, astmetreitera, otstreitera, soone treitera , mahalõikamise treitera, kujutreitera).
• puurpinkidel- puurimine on materjali läbiva kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Töödeldakse ka juba varem saadud avasid. Kasutatavad lõikeriistad: keerdpuur, avardi , hõõrits, süvisti, keermepuur, kombineeritud avardi-süvisti.
• höövelpinkidel- töödeldakse tasaseid või sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitmesuguse profiiliga sooni. Lõikeriistaks höövellõikurit.
• freespinkidel- lõiketöötluse universiaalsemaid tehnoloogilis protsesse. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid, sooni, tükeldatakse metalli, töödeldakse keerukaid kujupindu. Lõikeriistad: silinderfrees, koosteotsfrees, ketasfrees, terviksõrmfrees, nurkfrees, kujufrees, laupfrees .
62. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel puurpinkidel kasutades:
• puure- Puuritakse puuri pöörlemisel ja sirgjoonelise liikumise koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab puurpink tööriistale.
• avandeid- kasutatakse puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks. Avardiga töötlemisel suurendatakse puuritud ava läbimõõtu ja saavutatakse suurem täpsus
• hõõritsaid- kasutataske avade viimistlemisel suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist.
63. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel:
• ümarlihvpinkidel- lõikeliikumiseks on pealiikumine- lihvketta pöörlemine, ettenihkeliikumiseks tooriku pöörlemine ja tooriku pikiettenihe. Ümarlihvpingi lihvkettal ja toorikul on kummalgi autonoomne ajam eraldi mootoriga . Nii tooriku esitsentripukk kui ka tagumine tsentripukk paiknevad mõlemad edasi-tagasi liikuval töölaual, mis saab liikumise hüdroajamilt. Lihvketas saab iga töökäigu lõpus põrkmehhanismi kaudu ristnihutuse.
• tsentriteta ümarlihvpinkidel- Lihviv ketas saab lihvimiskiiruse, vedav ketas saab pöördettenihke kiiruse võrdse detailile vajalikuga. Võll asetatakse toele veidi kõrgemale tsentritest. Tugi ja vedav ketas seatakse nii, et ketaste vaheline kaugus vastab lõppmõõdule. Pikiettenihe saavutatakse vedava ketta telje kallutamisega 10 –60 töödeldava detaili suhtes.
64. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel:
• horisontaalfreespinkidel (silinderfreesiga)- on horisontaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse freestorn ja saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik , võib saada piki-, rist - või
• vertikaalfreespinkidel (otsfreesiga)- on vertikaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse frees ning saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, rist- ja vertikaalettenihke.
65. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel:
• tasalihvpinkides- on lihvketta pöörlev liikumine-pealiikumine ja töölauale kinnitatud tooriku pikiettenihke kiirusega.
• siselihvpinkides-siselihvimist kasutatakse avade täpseks töötlemiseks. Suurema täpsuse saavutamiseks antakse lihvkettale katkendlik ristettenihe, tavaliselt laua iga kaksikkäigu kohta. Tehnoloogiline põhiaeg pikeneb 2 korda.
66. Milliseid lõikeriistu kasutatakse freesimisel? Iseloomustage nendega tehtavaid töid. Silinderfrees, laupfrees, otsfrees , ketasfrees, kujufrees.
67. Milline on töötlemise skeem lõiketöötlemisel universaaltreipinkides kasutades:
• välistreimist-
• sisetreimist
• keermestamist
• otstreimist
Loengus saadud küsimused

Valtsimine-Valtsimine on protsess, mille käigus toimub (pikkade) toorikute paksuse või ristlõike muutmine. Valtsimise teel saadakse 90% metallitoodetest, mis on saadud metallitöötlemisoperatsioonidega. Esimene etapp viiakse läbi kõrgendatud temperatuuridel, selles käigus muutub tera suurus ja paranevad metalli omadused (tugevus, kõvadus, väheneb poorsus). Teine etapp viiakse läbi toatemperatuuril, mille käigus antud omadused paranevad veelgi, saadakse pream pinnakvaliteet. Nõuab suuremaid jõudusid.

Al tootmine- Alumiiniumi saadakse boksiidist. 1) Naatriumaluminaadi NaAlO2 saamine (Al₂O3 • nH₂O + 2NaOH->NaAlO₂ + (n+1)H₂O); 2) Alumiiniumhüdroksiidi Al(OH)3 saamine, hüdrolüüs (NaAlO3 + 2H₂O-> Al(OH)3 + NaOH ); 3) Kaltsineerimine-> kuumutamine vee eraldamiseks (2Al(OH)3-> Al2O3 + 3H2O); 4) Al2O3 elektrolüüs

Mis on tõmbamine? On traadi saamise protsess, töödeldakse külmalt, mõõtmed on täpsed, pinna kvaliteet on hea.

Eukleidiline sulam-

Soe- ja kuumsurvetöötlus- Kuumsurvetöötlus: metalli deformeerimine toimub rekristalliseerumistemperatuuri ületavatel temperatuuridel tingimustes, kus metalli plastsust taastavad deformatsiooniprotsessid jõuavad lõpuni minna. Kuumsurvetöötluse ülemine piir on määratud solidus- või intensiivse oksüdeerumistemperatuuriga. Kuumsurevtöötlemise eeliseks on võimalus deformeerida väiksemat jõudu ja deformatsioonienergiat kasutades, puuduvad piirangud deformatsiooniastmele. Puuduseks halb pinnakvaliteet ja metallikadu. Soesurvetöötlus- toimub tingimustes, kus tugevnemisega kaasnevad taastumisprotsessid ei jõua suhteliselt temperatuuride tõttu lõpuni minna. Rekristalliseerumine toimub osaliselt või ei toimu üldse. Deformeerimis kiirus võib olla küllalt suur. Kasutatakse selleks, et vähendada deformeerimiseks vajalikke jõude ja parandada toote täpsust ja pinnakvaliteeti.

Valulehter e valukauss- valukanalite süsteemi põhiosa, püstkanali abil juhitakse läbi valukausi sulametall valukanalite süsteemi teiste osadeni.

Kokillvalu pressimisaeg- ühest kokillist võib teha kuni 1000 teras-, kuni 10 000 malm - ja kuni 250 000 alumiiniumvalandit.

Survevalu, miks ei saa valada terast ja malmi?Kuna survevalul on väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga metallist valandite tootmisel.

MIG/MAG ja käsikaarkeevituse erinevus? Käsikaarkeevituse puhul ei kasutata kaitsegaasi, nagu MIG/MAG keevituse puhul. Tootlikus on käsikaarkeevitusel väiksem, kui MIG/MAG keevitusel. MIG/MAG keevitusel on õmblused paremad, kui käsikaarkeevitusel. MIG/MAG keevitamisel ei teki räbu. Käsikaarkeevitust saab kasutada ks välitingimustes, erinevalt MIG/ MAGist .

Kümkeevitus- pm surutakse materjaid kokku; on tardfaaskeevitus suurte survete ja sellega kaasnevate plastsete deformatsioonide kasutamisega. Kasutatakse plastseid materjale Cu, Al, Ni, Au, Ag, Zu keevitamiseks, materjalide paksus 0,2...0,15 mm.

Hammasrataste töötlemine- töödeldakse freesiga, iga hammas eraldi, tegui lihtsa pingiga , väike täpsus ja kvaliteet.

Põkk-keevitus- materjalid on ühes tasapinnas

Metalsete pulbrite tootmine mehaanilisel meetodil- malmid kõrgahjudes, titaani saadakse: rikastamine -> TiCl4 saamine-> TiCl4 taandamine Mg-> käsititaani rafineerimine -> plokkide valamine, maganeesiumi tootmine: särdamine-> kloreerimine-> MgCl₂ või veeta karnalliidi MgCl₂ •KCl elektrolüüs-> rafineerimine

Mis eelised on kinnisel vormstantsimisel võrreldes lahtise stantsimisega? Väiksem metallikulu, toote paremad meh omadused, puudub vajadus kraadi äralõikeoperatsiooni järele. Võimalik stantsida ka väheplastseid metallisulameid.

Valandi gaasikoosluse põhjused? Võivad tekkida gaasitühikud.

Hallmalmi survetöötlemine? Ei saa surevtöödelda, pole piisavalt plastne

kuumpragu
Külmpargu

Poolautomaatne MAG keevitus? Peab jälgima traadi etteandekiirust (etteandekiirus= traadi sulamiskiirus)

Lõikeriista taganurk? Vähendab hõõrdumist pinna ja tera vahel

Keemiliselt pulbrite tootmine- pulbrite keemiline koostis erineb lähteainete keemilisest koostisest

Füüsikalis- mehaanilise saamisviis- pulbrite keemiline koostis valmistamise käigus ei muutu. Saamisviisid: peenestamine, sulametalli pihustamine, oksiidide taandamine, metallide soolalahuste elektrolüüs, karbonüülide lagundamine.

Rotatsioonvormimine e koolutamine? Saadakse tasapinnalisest toorikust telgsümmeetriline õõneskeha vormimise teel pöörleva vormimistempli järgi. Seadmed ja rakised on odavad, lihtsalt saab ühe toote valmistamiselt üle minna teise toote valmistamisele. Võimalik vormida väga suuri õõneskehasid. Puuduseks on väiksem tootlikkus võrreldes pressidel stantsimisega.

Tõusukanali tähtsus? Tõusukanal on ette nähtud gaasi vormist väljajuhtimiseks ja vormi täitumise kontrolliks.

MAG keevituse eelised? Puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, õmbluste kvaliteet on hea, lihtne mehaniseerida ja automatiseerida, keevitamisel ei teki räbu seetõttu ei esine ka räbupesasid, termomõju tsoon on kitsas , võimalik keevitada kõigis ruumiasendites, lühike keevitaja väljaõppeaeg

Termolõikamise meetod? on metallide ja teiste materjalide lõikamisprotsesside, millega kaasneb lõigatava materjali põlemine, sulamine, aurustumine või sublimeerumine. Termolõikamismeetodeid liigitatakse materjali lõiketsoonist eemaldamise viisi, kasutatava soojusallika ja kasutusotstarbe järgi.

Mille poolest erineb silindrilise detaili töötlemine tasapinnalisest?

Ultrahelitöötlus- on materjalide mehaanilise töötluse eriliik. Põhineb töödeldava materjali eemaldamises abrasiivterade poolt, millele ultrahelisagedusega võnkuv tööriist annab perioodilised löögid. Kasutatakse kõvade ja habraste elektrit mittejuhtivate materjalide töötlemisel, mis elektroerosioon - ja elektrokeemilisele töötlemisele ei allu.

Pulbrite vormimine- pressimine pressvormides: pulber puistatakse matriitsi õõnde ja pressitakse ülemise templiga kokku, tavaliselt kasutatakse kahepoolset pressimist. Hüdrostaatiline pressimine- seisneb elastsesse kesta asetatud pulbri allutamises igakülgsele survele vedeliku rõhu abil. Isostaatiline kuumpressimine- kasutatakse praktiliselt poorideta peeneteraliste materjalide saamiseks. Tihendatud pulber või pressis suletakse hermeetiliselt õhukesest rasksulava metalli või kuumuskindla terase lehest konteinerisse, vakumeeritakse, asetatakse küttekehadega varustatud isostaati. Seal surutakse konteiner inertse gaasiga kokku ja kuumutatakse kõrgel temp. Vibropressimine- pulber tihendadakse vibratsiooni abil, pressvormi matriitsile või templile antakse vibreeriv liikumine. Veel pulbrivormimis meetodeid : kuumpressimine, pulbrite valtsimine, ekstrudeerimine , pulbersurvevalu, pulbri paagutamine, lobrivalu, impulssvormimine.

Malmi tootmisel lubjakivi roll? Lubjakivi täidab malmi tootmisel räbusti rolli.

Milliste meetoditega tõsta metalli plastsust? Kuumtöötlemisega

Millised on lehtsantsimise eraldusoperatsioonid? Mahalõikamine, tükeldamine, väljalõikamine, avalõikamine, sälkamine, sisselõikamine, äralõikamine.

Kuidas töödelda õhukeseseinalisi valandeid? Painutatakse, lõigatakse, tõmmatakse, ääristakse, tegu pidevprotsessidega,

Malmi liigid? Valgemalm, vaba grafiidiga malm (hallmalm, keragrafiitmalm , tempermalm)

Valumeetod väikeste Al sulamite tootmiseks? Survevalu

Jootmine- „+“-joodise sulamistemp on on liidetava materjali sulamistemp madalam, väikesed deformatsioonid; „-“ kallid, kõrgeid temp ei talu

Ultraheli võnked mõjuvad tasapinnas, plastses olekus

Radiaal - ja vertikaalpuurpingid- vertikaalpuurpingil töödeldav toorik kinnitatakse töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Pea-ja ettenihkeliikumine antakse töövõllile, kuhu on kinnitatud puur. Radiaalpuurpingid tagavad lõikriista ja töödeldavate avde samateljelisuse töövõlli nihutusega. Pingi töövõll puuriga saab pöörleva pealiikumise ja vertikaalse ettenihke liikumise. Toorik kinnitatakse töölauale.

Vedelfaas paagutamine, tahkesfaasis paagutamine? Tardfaaspaagutus: materjalis vedelat faasi ei teki. Kalestusnähtuste kadumine->oksiidide taandamine-> pind-,piir- ja mahtdifusioon-> pooride kujumuutus, vähenemine või kadumine->rekristallisatsioon ja terade kasv. Vedelfaaspaagutus: 2 või enamkomponentses süsteemis kergsulav komponent on mingis paagutusstaadiumis sulas olekus. Esimeses staadiumis mood vedelfaas, mis täidab osakeste vahelised tühikud. Teises staadiumis toimub väikeste osakeste lahustumine vedelfaasis ja sadestumine suurematele tardosakestele, mis toimivad kristalliseerumiskeskmetena. Kolmandas staadiumis toimub tahkete osakeste kokkukasvamine.

Valtside kalibreerimine?

Stantsimise protsessi parameetrid- templi ja matriitsi kuju, stantsimise kiirus, lõtk matriitsi ja templivahel, määrimine.

Pulbrite kahepoolne pressimine- pulber puistatakse matriitsi õõnde ja pressitakse ülemise templiga kokku (alumine tempel liigub ülemisele vastu)

Deformatsiooniaste mõjutab? Plastsust ja tugevust

Hüdrostaat pressimise olemus- elastsesse kesta asetatud pulbri allutamises igakülgsele survele vedeliku abil.

Mille poolest erinevad terase sadestamise ja difusioon meetod?

Lobivormimine pulbermeetodil- kasutatakse keeruka kujuga detailide valmistamiseks halvasti pressitavatest pulbritest. Pulbrilobri valatakse poorsesse keraamilisse või kipsvormi. Vedelik imbub poorsesse vormiümbrisesse, peale kuivatamist võetakse toorik vormist välja ja paagutatakse. Selle puuduseks on kallid ja peened pulbrid ja aeglus .

Kui suur võib olla poorsus konstruktsioonimaterjalis?