EESTI VABARIIGI HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KEEVITUSTEHNOLOOGIA AINETÖÖ Koostas: Juhendaja: Väimela 2012 SELETUSKIRI Antud keevitatav toode on 1400 mm pikk ning 100 mm kõrge. Toode valmistatakse kahest metallplaadist, mille paksus on 8 mm. Alusplaadi laius on 60 mm ning teise detaili laius 94 mm. Keevisõmbluse pikkus on 1400 mm. KEEVISLIITE ESKIIS Keevisõmblused mida kasutan (standard ISO 22553: 2000) on nõgus nurkõmblus. Asendi keevitamisel (EVS EN ISO 6947)
detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeermise või üheaegse mõlema mooduse abil. Keevitusprotsess ehk konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energiaallikate (kaarlahendus, gaasileek, kontaktikuumus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsesse liigitatakse ka keevismetalli kaitsmise viisi järgi : ISO 4063 ja EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbriga. Keevitustehnoloogia hõlmab: a) Keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteediastmeid b) Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisamaterjalide sobivust, keevitavust d) Kvaliteedi tagamist, järelvalvet, kontrolli, personali pädevust e) Töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm Keevituse põhilised eelised teiste liitmismeetodite ees: · Odavaim liitmismeetod
Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding technology) on tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitustehnoloogia hõlmab: 1. keevistoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteeditasemete määramist; 2. keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist; 3. keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatavust; 4. kvaliteedi tagamist, järelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm.; 5
Läbi keevis,läbi keevituse sügavus-õmbluse paksus serva vahemiku kohal,mõõdetud risti põhi metalli pinnaga. Termo mõju tsoon-põhi metalli sulamatta osa ,kus esinevad mikro struktuuri muutused Sulamis tsoon-osa põhimetallist,mis on sulanud keevitamise ajal. Keevis liide-on kinnis liide, mis koosneb kahest või enamast detailist ja neid ühendavast keevis õmblusest. Kordamis küsimused. 1. keevituse mõiste. 2. keevitusprotsessid(Tähised,tunnusnumbrid) 3. keevitustehnoloogia(mida hõlmab) 4. Keevitustehnika(sooritus tehnika) 5. keevisliidete põhitüübid(joonised) 6. keevisõmbluste põhitüübid(lühendid,seletus) 7. Keevituspositsioonid(joonis seletus) 8. Servavahemik 9. Läbikeevitus 10. Termomõju tsoon 1.Kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine 2.E111 elektroodkeevitus,Mig 131 pool automaat keevitus Inertgaasis(ar,he ,mix).MAG135 poolautomaat keevitus Aktiivgaasis(Co2,mix)MIG/MAG 136
Keevitamine Heinar Einla Keevitus, keevitamine kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Keevitustehnoloogia tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest või pooltoodetest. 80% tootmiskeevitus, 205 remondikeevitus Keevitustehnoloogia hõlmab: a) keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteedi tasemete määramist b) keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatatavust d) kvaliteedi tagamist, järelevalvet, kontrolli, personali pädevust jm. e) töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm. Keevituse sooritustehnika ehk keevitustehnika keevitaja konkreetnekäeline tegevus keevisõmbluse keevitamisel
ja kõrglegeerteraste, Al, Cu, Ni-sulamid. Sõltuvalt Mg, Ni, Ti ja pronksi keevitatavast materjalist keevitamiseks materjali valitakse kaitsegaasi liik. paksustel 0,15...6 mm. Materjalide max. paksus Suurimale paksusele piirangudÜle 6 mm paksust keevitada ei puuduvad. saa. Keevitustehnoloogia Keevitusprotsessi iseloomustab Kuigi toimub pidev elektroodi tootlikus kõrge tootlikus. peale andmine on keevitus- protsessi iseloomustab madal tootlikus. Kaitsegaaside vajadus On vajalik kasutada On vaja kasutada kaitsegaase. kaitsegaase
Tööriist on kallis ja kulub kiiresti, kui ei kasutada õigeid keevitusreziime Keerukas aparaadi seadistamine 5 5. Kokkuvõte Hõõrdkeevitamise tulemuseks on võõrlisandeid mittesisaldavad ja äärmiselt vastupidavad liitekohad. Tõmbekatsed on näidanud, et keevitatud ühenduskohad on peaaegu täiesti pingevabad. Det Norske Veritas on viinud muu hulgas läbi ühenduste painutus- ja röntgenkatseid ning kiitnud heaks selle keevitustehnoloogia rakendamise raudteetranspordi ja merenduse valdkonna nõudlikes lahendustes. [2] https://www.youtube.com/watch?v=jCe8-QYKZf4 6 6. Kasutatud allikad [1] F. Sergejev, ,,Liitmistehnoloogia valik," [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikateaduskond/Instituudid/Materjalitehnika_institu ut/MTM0030/Liitmistehnoloogia_valik_est10.pdf. [Kasutatud 29 Märts 2016]. [2] S. P
keevituseks. terast, Cu- ja Al- sulameid Suurimale paksusele Materjalide max. paksus maksimaalselt 6mm piirangud puuduvad Väike tootlikus, ei ole Väga tootlik, ei ole Keevitustehnoloogia tootlikuks pidev pidev On vaja kasutada Ei ole vaja elektroode Kaitsegaaside vajadus elektroode. Kaitsegaase ega kaitsegaase kasutada ei ole vaja sõltub keevitaja
Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus. Keevitustehnoloogia käsitleb keevitusprotsessi, kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitustehnoloogia hõlmab: Keevitustoodete projekteerimine, tugevusarvutused, kvaliteediastmed Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisa materjalide sobivust, keevitatavust Kvaliteedi tagamist, jörelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm Töökeskonda, eralduvaid gagase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm 2. Keevisliited
teadmisi keevituse alal tahavad täiendada. Õpiobjekt on mõeldud täiendavaks abimaterjaliks masinaehitusinseneride, tehnomaterjalide ja turunduse inseneride ning autoinseneride keevitusalases õppes vastavalt antud erialade ainekavadele. Õpiobjekt on suunatud järgmistele sihtrühmadele: · TTK mehaanikateaduskonna kaugõppe üliõpilased · TTK statsionaarõppe üliõpilased · täiend- ja ümberõppekursuslased, kes õpivad keevitustehnoloogia teooria ja praktika alaseid temaatikaid. Õpiobjekti eesmärgid on: · anda informatsiooni laiemalt keevitusliikidest ja nende olemusest; · anda teadmisi erinevate keevitusviiside tööasendite tähistamisest vastavalt euronormidele; · anda teadmisi keevisliidete tähistamisest tehnilistel joonistel vastavalt euronormidele; · anda kursuslastele võimalus aine omandamiseks neile sobivas tempos. Õpiobjekti läbi töötades:
Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) - kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding technology) - on tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitustehnoloogia hõlmab: 1. keevistoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteeditasemete määramist; 2. keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist; 3. keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatavust; 4. kvaliteedi tagamist, järelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm.; 5
2)liistliited 2)keevisliited 3)hammasliited 3)jooteliited 4)tihvtliited 4)liimliited 5)profiilliited 5)press- ja valtsliited Võll-Rumm tüüpi liiteid leidub igas masinas.Enamasti on need kujundatud lahtivõetavaina. Võll ja Rumm on omavahel liistuga ühenduses. Keevitustehnoloogia arenguga on neetliidete kasutamine oluliselt vähenenud. Neet koosneb varrest ja algpeast. Mootori õlitussüsteem Mootori õlitussüsteemil on kaks põhilist ülesannet: Vähendada hõõrdumist mootori liikuvate detailide vahel Teostada mootori üldist sisemist jahutamist ning eemaldada hõõrdesoojus laagritest ja teistelt hõõrdepindadelt. Kui kasutatav õli oma omadustelt ei vasta laagri kiirus-ja koormusreziimile, hakkab õlikile paksus
struktuur ja omadused lõppviimistlus 28. Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding technology) on tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevituse põhilised eelised teiste liitmismeetodite ees: odavaim liitmismeetod; väiksem toodete mass materjali parema kasutamise tõttu; sobib enamikule tehnikas kasutatavatele metallidele; võib kasutada erinevates keskkondades; suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist;
sektsioonideks. Nende flooride vertikaalsele lehele lisatakse vertikaalsed jäikusribid. Vett läbilaskvates täisfloorides on ovaalsed kergendusavad ja läbivooluavad alumises osas. Brakettfloor on kergendatud floor, kus ülemine ja alumine põiki paigutatud jäikusribi ühendatakse kiilutala ja stringeritega brakettide abil. Selline floor on jäänuk neet-tehnoloogia ajastust, mil see andis tunduvat materjali kokkuhoidu. Tänapäeva keevitustehnoloogia kasutamise juures ei ole materjali kokkuhoid kuigi suur, floor ise on tunduvalt nõrgem, kuid tehnoloogiliselt töömahukam. Seepärast kasutatakse sellist floori aina vähem. Kimmistringer (ka äärmine põhjastringer või sisepõhja pardapoolne vöö) paikneb kummaski pardas kimmi piirkonnas, eraldades topeltpõhja tanke pilssidest. Ta peab reeglite kohaselt olema kiiluga ühepaksune ja kulgema kogu topeltpõhja ulatuses. Kaldu paigutatud kimmistringer annab kimmile tugevust
laeva veetihedateks sektsioonideks. Nende flooride vertikaalsele lehele lisatakse vertikaalsed jäikusribid. Vett läbilaskvates täisfloorides on ovaalsed kergendusavad ja läbivooluavad alumises osas. Brakettfloor on kergendatud floor, kus ülemine ja alumine põiki paigutatud jäikusribi ühendatakse kiilutala ja stringeritega brakettide abil. Selline floor on jäänuk neet- tehnoloogia ajastust, mil see andis tunduvat materjali kokkuhoidu. Tänapäeva keevitustehnoloogia kasutamise juures ei ole materjali kokkuhoid kuigi suur, floor ise on tunduvalt nõrgem, kuid tehnoloogiliselt töömahukam. Seepärast kasutatakse sellist floori aina vähem. Kimmistringer (ka äärmine põhjastringer või sisepõhja pardapoolne vöö) paikneb kummaski pardas kimmi piirkonnas, eraldades topeltpõhja tanke pilssidest. Ta peab reeglite kohaselt olema kiiluga ühepaksune ja kulgema kogu topeltpõhja ulatuses. Kaldu
sektsioonideks. Nende flooride vertikaalsele lehele lisatakse vertikaalsed jäikusribid. Vett läbilaskvates täisfloorides on ovaalsed kergendusavad ja läbivooluavad alumises osas. Brakettfloor on kergendatud floor, kus ülemine ja alumine põiki paigutatud jäikusribi ühendatakse kiilutala ja stringeritega brakettide abil. Selline floor on jäänuk neet-tehnoloogia ajastust, mil see andis tunduvat materjali kokkuhoidu. Tänapäeva keevitustehnoloogia kasutamise juures ei ole materjali kokkuhoid kuigi suur, floor ise on tunduvalt nõrgem, kuid tehnoloogiliselt töömahukam. Seepärast kasutatakse sellist floori aina vähem. Kimmistringer (ka äärmine põhjastringer või sisepõhja pardapoolne vöö) paikneb kummaski pardas kimmi piirkonnas, eraldades topeltpõhja tanke pilssidest. Ta peab reeglite kohaselt olema kiiluga ühepaksune ja kulgema kogu topeltpõhja ulatuses. Kaldu paigutatud kimmistringer annab kimmile tugevust
sädemetevihk lühemaks ja peenemaks, hargnemisi tekib aga rohkem. Terased, mis sisaldavad 0,15...0,20% süsinikku, tekivad õlgkollased sädemed, süsinikusisaldusel 0,25...0,50% muutuvad sädemed helekollaseks, 0,6...1,1%-lise süsinikusisalduse puhul aga valgeks. Veel suurema süsinikusisalduse korral annavad terased juba tumepunaseid sädemeid. Terase keevitatavus. Keevitatavuseks nimetatakse metallide omadust moodustada ettenähtud keevitustehnoloogia järgimisel keevisliite, mille õmblusemetalli mehaanikalised omadused on lähedased põhimetalli omadele. Eristatakse metallurgilist ja tehnoloogilist keevitatavust. Metallurgilise keevitatavuse määravad sulamistsoonis toimuvad protsessid, mille tulemusena tekib detailide vahel lahtivõetamatu liide. Kokkupuutekohas toimuvad füüsikalis-keemilised protsessid, mille kulgemise määravad kindlaks liidetavate metallide omadused. Erinevad metallid võivad
annaabi.ee 
