Freespingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Freespinkide klassifikatsioon Freespinkides töödeldakse tappe, valtse, sooni ja profiile. Need pingid jagunevad nelja gruppi: 1. Universaalfreespingid käsitsietteandega; 2. Freespingid mehaanilise etteandega; 3. Karussellfreespingid; 4. Kopeerfreespingid. Universaalfree s-pingid Universaalfreespingid võimaldavad teostada profiil-, tasa- ja kopeerfreesimist. Profiil- ja tasafreesimine toimub juhtlati abil, kopeertööde teostamiseks kasutatakse erirakist. Lisalaud võimaldab töödelda tappe. Freespink koosneb järgmistest põhiosadest : kerest, töölauast, spindliplokist, selle ajamist ja häälestusmehhanismist.Sindlibl okk võib olla kallutatav,
Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ri...
efektiivse terviku, mis väljendub nõuetekohase detaili valmimises. 5.3. Metalli töötlemispingi töölise oskused vanasti? Teadmised materjalidele,Lõikeriistadele, Seadmetele,Tehnoloogia tundmisele 4.4. APJ-pingi operaatori oskused? Juhtprogrammi koostamine,Sisestamine pinki,Pingi seadistamine tööks,Juhtprogrammi redigeerimine 5. Arvjuhtimisega seadmete arenguetapid? (etapp, lühikirjeldus) ? 1950-1960 Esimesed arendused, puur-ja freespingid. Programmid vahetu juhtimisega ? 1960-1970 Perfolintide kasutamise ajastu. ? 1970-1980 Esimesed CNC pingid (CNC –ComputerizedNumericalControl) ? 1980-1990 CNC pinkide kõrgaeg. CNC pingid moodustavad raalintegreeritud tootmise aluse. ? 1990-… CAD/CAM tarkvara muutub arvjuhtimisega seadmetele juhtprogrammide ettevalmistamisel standardiks 6.Manuaalpingi ja arvjuhtimisega pingi erinevused? 7.Manuaalpingis: ?Pingi juhtimine (lõikeriista) manuaalne
Konsoolfreespingid Freesimine on materjalide lõiketöötlemine pöörleva lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Freespingid on treipinkide järel kõige rohkem levinud. Nad jagatakse konsoolfreespinkideks ja konsoolita freespinkideks. Konsoolfreespingid on kõige enam levinud. Neil kasutatakse universaalseid rakiseid: jagamispäid, masinkruustange, pöördlaudu ja torne freeside kinnitamiseks. Jagamispeaga saab toorikut pöörata neli- ja kuuskantide freesimisel, hammas- ja ketirataste valmistamisel ja kruvisoonte freesimisel. Nende pinkide töölaud koos ristkelguga paikneb konsoolil
5. Juhikute tüübid Seadejuhikud(pingi elemendi täpne positsioneerimine, näitkes tagapuki pinooli juhik) Liikumisjuhikud(kõik juhikud, mis masina elemendi töö kestel liigub, näit. Töölaud) Hüdrodünaamilised ehk tasapinnalised, prismaatilised, kalasaba, veerejuhikud. 6. APJ treipinkide seadistamine Koordinaatsüsteem treimine, telfede asetus, aktiivtööriistad treimine, Offset. 7. Freespinkide tüübid Konsool-, Horisontaal-, vertikaal-, universaalsed-, karusell-, kopeer freespingid. 8. Freespinkidel teostatavad operatsioonid Tasapindade töötlemine, astmeline, soonpindade, keermete, kruvi, hammasrataste ja kujupindade töötlemine. 9. Freespingi põhikarakteristika eelisnäitajad Töölaua mõõdud, Spindli ja töölaua vaheline kaugus, töölaua liikumiskäigud, spindli ettenihked ja kiirused, töölaua ettenihked. 10. Haas töötlemiskeskustel kasutatavad spindlid Vertikaalsed, Horisontaalsed, Universaalsed. 11
TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba es...
toimub töötlemisüksuse/spindli liikumine. Horisontaal CNC- freespink on mõeldud peamiselt nurklike toodete valmistamiseks. CNC vertikaalfreespink on enimkasutatava konstruktsiooniga tööpink. Raamistiku suhtes soodsaim variant valmistada detaile, töölauale väga hea ligipääs. NC treipink on mõeldud eelkõige ümardetailide valmistamiseks. Treimistöötlus toimub 2D- koordinaadistikus. Laastueraldamisega NC/CNC tööpingid: freespingid, treipingid, töötlemiskeskused, lihvimispingid, puurpingid. Spetsiaaltööpingid NC/CNC tööpingid: lasertööpink, põletuspink, erosioonipink, stants. CNC PINKIDE KOORDINAADISTIK JA JUHTIMINE Freespinkide konstruktsiooni omapärast tulenevalt tuleb vaadelda erinevalt asetsevaid freespingi koordinaadistikke, mis on määratletud pingi töötlemisüksuse/spindli suhtes. Üldjuhul kehtib koordinaadistiku määramisel "parema käe reegel".
.. 4 10. Lõikuri kulumine ja püsivusaeg ............................................................................................................... 4 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. ...................................................... 5 12. Treipingid. Spindlisõlmed ........................................................................................................................ 5 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. ....................................................... 6 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. .............................................................................. 7 16. Keermestamine ....................................................................................................................................... 7 17. Lihvimine
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................2 2. Töötlemismarsruut.................................................................................................................. 2 2.1 Tooriku valik..................................................................................................................... 2 2.2 Baaside valik..................................................................................................................... 2 2.3 Marsruuttehnoloogia kavandamine................................................................................... 3 3. Operatsiooni projekteerimine....................................................................................
(toomine ja väljaviimine) CAM- tarkvarasse, Detailide modelleerimine, Tööradade loomine, muutmine ja tööoperatsioonide määratlemine, Keeruliste detailide täpne töötlemine, Tööde optimeerimine, Arvuti simulatsioon enne töötlust- hoiad ära inimlikud vead, Nestimine, mitme puuriga töötlemine, NC- koodi väljatrükk. 21. enamlevinud CAM tarkvarad: AlphaCAM, MasterCam, WinCam, ProCam, PowerMill, HyperMill, EdgeCam. 22. Laastueraldamisega NC/CNC tööpingid: Freespingid, Treipingid, Töötlemiskeskused, Lihvimispingid, Puurpingid. 23. Spetsaaltööpingid NC/CNC : Lasertööpink, Põletuspink, Erosioonipink, Stants. 24. Horisontaal CNC- freespink / töötlemis-keskus on mõeldud peamiselt nurklike toodete valmistamiseks. 25. CNC freespink/töötlemiskeskus on mõeldud eelkõige ümardetailide valmistamiseks. Treimistöötlus toimub 2D- koordinaadistikus. 26. - 27. Üldjuhul kehtib koordinaadistiku määramisel ,,Parema käe reegel''. 28
2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tooriku valik...............................................................................................................................3 Marsruuttehnoloogia................................................................................................................... 3 Töötlemisvarude ja operatsioonimõõtude määramine................................................................ 5 Ajanormide arvutus.............................................................................................
nimi Tehnokeraamika REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehhaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: lektor Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk. 3 2. Tehnokeraamika ajalugu.......................................................................................lk. 4 3. Tehnokeraamika.....................................................................................................lk. 5 4. Tehnokeraamika liigitamine...............................................................................lk. 6-8 5. Tehnokeraamika omadused..............................................................................lk. 9-11 5.1 Tihedus......................................................................................
Positsioonjuhtimise korral on ära määratud tööorgani liikumistrajektoor punktide jadana, kusjuures ei ole etteantud ühtest punktist teise liikumise trajektoor. Sellist süsteemi kasutatakse pakkimisautomaatides, puurpinkides, kasutamisautomaatides (nt detailide paigaldamine montaazplaadile elektroonikatööstustes) jne. Kontuurjuhtimise korral aga määratakse ära ka tööorgani liikumise trajektoor (treipingid, freespingid, kontuurjuhtimisega robotid jne). 7. Tööstusrobotite liigitus. 8. Tööstusrobotite haaratsid. Haarats täidab inimkäe sõrmede ülesannet ning on ettenähtud teisaldavate esemete haaramiseks, kinnihoidmiseks ja vabastamiseks. Sageli on haaratsi asemel mõni tööriist (mutrikeerik, värvipihusti, punktkeevitustangid vms) 9. APJ süsteemide programmeerimine Juhtprogramm on kaadrite kogum, mis tagab pingi tööorganite ettenähtud töö.
Freesid . Freesid on pöörlevad lõikeinstrumendid Freesid on freespinkide ja nelikanthöövelpinkide tööorganik Freesid jagunevad põhimõtteliselt kaheks : Silinderfreesid – paigaldatakse avaga võllile Otsfreesid – paigaldatakse kinnitussabaga padrunisse või tsangi . Silinderfreesi elemendid : Korpus Lõikehambad Ava võllile kinnitamiseks . Võlliava läbimõõt . Vanemad vene päritoluga freespingid 32mm Kaasaegsed lääne päritoluga pingid : 30, 35, 40, 50 mm Konstruktsioonilt jagunevad silinderfreesid kaheks : Tervikfreesid – korpus ja lõikeelemendid on ükstervik. Koostatavad freesid – lõikeelemendid on korpusele kinnitatud lahtivõetava ühendusega . Koostatavad freesid Koostatavad freesid koosnevas: Freesi korpus Lõikeelemendid – hambad Kinnituselemendid
MAINORI KÕRGKOOL Toivo Tornius PRAKTIKAARUANNE Ettevõttepoolne juhendaja: Vahur Võsa Koolipoolne juhendaja: Priit Tannik Viljandi 2004 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................................................................................3 2. Ettevõtte üldiseloomustus.....................................................................3,4 2.1 Ajalugu......................................................................................3 2.2 Asukoht.....................................................................................3 2.3 Tegevusalad................................................................................3 2.4 Tegevuse üldkirjeldus.....................................................................3 2.5 Kasutatavad ressursid.....................................................................3,4 3. Organisatsioon ja juhti...
On teisase tekkega kivimid. > Marmorid on moodustunud dolomiidist või lubjakivist ümberkristallumise tulemusena. > Kasutatakse peamiselt viimistlustöödel. Looduskivimaterjalide tootmine > Tootmine lahtisest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivsit: murdumise , vertikaalse kiilumise, lõhkamise või ka saagimisega. > Ehituselement eradatakse toorikplokist mitmesuguste tööriistade ja seadmete nagu kiilud , vasarad , meslid , peitlik , sead, höövel ja freespingid. Looduskivimaterjalidest tooted. > Looduskivist toorplokid > Vundameniplokid > Sise ja välisseinamaterjalid > Plaadid voodriplaadid põramdaplaadid trepiastmed > Teematerjalid Looduskivimaterjalide töötlemine > Murdmine ( müürikivid ) > Purustamine ( killustik ) > Klompimine ( kivi suuremad nukid lüüakse maha ja kivi servad muudeakse sirgemaks ) > Tahumine Looduskivimaterjalidest tooted Sõmerad looduskivimaterjalid: > Liiv on tekkinud massiivsete kivimie murenemisel
· Keeruliste detailide täpne töötlemine · Tööde optimeerimine · Arvuti simulatsioon enne töötlust- hoiad ära inimlikud vead · Nestimine, mitme puuriga töötlemine · NC- koodi väljatrükk CAM - tarkvara · AlphaCAM · MasterCam · WinCam · ProCam · PowerMill · HyperMill · EdgeCam NC/CNC - tööpingid Arvjuhtimist kasutatakse nüüdisajal juba kõikidel tööpinkide tüüpidel. Laastueraldamisega NC/CNC tööpingid: · Freespingid · Treipingid · Töötlemiskeskused · Lihvimispingid · Puurpingid Spetsiaaltööpingid NC/CNC tööpingid: · Lasertööpink · Põletuspink · Erosioonipink · Stants CNC/NC - horisontaalfreespink Horisontaal CNC- freespink / töötlemis- keskus on mõeldud peamiselt nurklike toodete valmistamiseks. CNC/NC - vertikaalfreespink Enimkasutatava konstruktsiooniga CNC tööpingid. Raamistiku suhtes soodsaim variant valmistada detaile, töölauale väga hea ligipääs. NC - treipink
3d modelleerimine 3. Näidismudel 1 Näidismudel 1 kujutab endast autot. [joonis 3-1] joonis 3-1 Eesmärgiks on lihtsamatest detailidest tervikliku mudeli valmistamine. Seejuures ettekujutuse loomine otstarbekast modelleerimisest. Mudeli valikul on lähtutud asjaolust, et modelleerimistarkvara tasuta omandamise võimalus on käesoleva materjali koostamise hetkel olemas kõigil Eesti koolidel. Freespingid on olemas osadel koolidel. Soovi korral on võimalik mudel valmistada nii freespingi abil, kui ka tavapäraste vahenditega tööõpetuse tundides või ringitööna. Vastavalt õpilaste võimekusele võib kõiki detaile disainida ka oluliselt keerukamaks. Kuna keerulisemaid töövõtteid käsitletakse teise näidismudeli loomisel, siis oleks siinjuures otstarbekas piirduda töövõtetega, mis on teostatavad paralleellükkega.
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
57 · kiirusest ruutsõltuvuses koormusmoment (muutuv moment), · kiirusest lineaarselt sõltuv moment (lineaarne moment), · kiirusest pöördvõrdeliselt sõltuv moment (pöördvõrdeline moment). Momendi võib lugeda konstantseks, kui see ei muutu kogu talitluskiiruste vahemikus. Peamised konstantse momendiga koormused (töömasinad) on puurpingid, tõstukid, freespingid, metallilõikepinkide ettenihkelauad jne. Teistel töömasinatel on muutuva momendiga tunnusjooned, kus nende moment kasvab koos kiiruse kasvuga. Pumpade, ventilaatorite, segistite ja tsentrifuugide moment on reeglina võrdeline kiiruse ruuduga ning võimsus kiiruse kuubiga. See tähendab, et kiiruse vähenemisel on võimsuse vähenemine suur ning järelikult ka energiasääst. Järelikult peab täiendavaks energia säästmiseks vähendama ajamile rakendatavat pinget.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
