Keermestamine. Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapet...
........ 10 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Tehnoloogiakaart 3 Sissejuhatus Ülesandeks on valmistada hoidik. Toorik lõigatakse välja ümarvaltsmaterjalist lintsaega. Detail on suhteliselt hästi lõiketöödeldav, materjaliks on teras 235. Töötlemisoperatsioonideks on puurimine, keermestamine, avardamine, freesimine ja lihvimine. Töötlemiseks kasutan arvprogrammjuhtimisega seadmeid: lintsaag, 4-teljeline revolverpeaga vertikaalfreespink(4. vabadusaste-spindel saab pöörelda ümber horisontaaltelje), siselihvpink. Baaspinnad on valitud täpsuse ja pinnakvaliteedi nõuetele lähtuvalt. Tootmisprogramm on 15000 tk/aastas. Tooriku valik Algmaterjaliks on terasest margiga 235 valmistatud ümarvaltsmaterjal. Sellest lõigatakse lintsaega välja toorik
Sisukord Table of Contents 1.Sisukord............................................................................................................... 1 2.Sissejuhatus..................................................................................................... 3 3.Mis materjale freesitakse?............................................................................. 3 4.Freesimise ajalugu......................................................................................... 3 5.Keermestamine............................................................................................. 4 6.Kaasaegne Freesimine................................................................................... 4 7.Erinevad Freesid ja ohutusnõuetest freesimisel............................................5 Allikad.............................................................................................................. 6 2. Sissejuhatus
..........................................................................8 3.1.4 Ava puurimine Ø10,2 mm ................................................................................................8 3.1.5 Ava puurimine Ø6,5 mm ..................................................................................................8 3.1.6 Ava puurimine Ø5,5 mm ..................................................................................................9 3.1.7 Ava keermestamine M6 ...................................................................................................9 Teine paigaldus ....................................................................................................................9 3.2.1 Otspinna freesimine..........................................................................................................9 3.2.2 Kontuuri freesimine.............................................................................
vahetamiseks. Ei teki räbu. Ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Puudused: Sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. 5.Põhilised lõiketöötlemise protsessid silindriliste, tasapinnaliste detailide ning avade töötlemiseks. Ümardetailide töötlemine(treimine, ümarlihvimine), Tasapindade töötlemine(freesimine, hööveldamine,tasalihvimine), siseavade töötlemine(puurimine, sisetreimine, siselihvimine, avade keermestamine. 6.Treimise protsessi üldkirjeldus. Treipinkide jaotus. Treiterade tüübid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine. Treipingid jagunevad: universaaltreipink, revolvertreipink, karusselltreipink, automaattreipink.
koorimiseks, mis eraldub tooriku põhilise töötlusvaru, ja poolpuhastöötlemiseks ehk silumiseks ja puhastöötlemiseks ning peentöötlemiseks, mis annab tootele lõpliku kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi. Koonuspinna treimine toimub neljal viisil: 1) lühikeste koonuste treimine laia treilõikuriga ristettenihkel 2) supordi ülemise lõikurikelgu pööramisega 3) tsentrite nihkumisega, kus vajalik tsentripuki nihkutuse suurus h=l*sin alfa 4) treimine kopeerjoonlauaga. Keermestamine: Universaaltreipingil lõigatajse nii sise- kui ka väliskeemeid. Lõikeriistaks on keerme treilõikus, mille profiil vastab lõigatava keerme profiilile. Treipingid: otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamisel aluseks võetakse töötlemismeetod, mis hõlmab lõikurit, töödeldava pinna kuju ja töötlemisskeemi
..................................................................................................... 5 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. ....................................................... 6 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. .............................................................................. 7 16. Keermestamine ....................................................................................................................................... 7 17. Lihvimine. Lihvimismeetodid ja lihvpingid. ............................................................................................. 8 18. Jagamispead. ........................................................................................................................................... 8 19. Lasertöötlus.Laserite tüübid
suurem sitkus ja tugevus. 5. Pakkuge välja detaili (tüüpdetaili ja selle omadused võtke Tabelist 3) valmistamiseks - sobiv materjaligrupp ja materjali(de) mark(margid) - võimalik(ud) tehnoloogia(d) sobiva(te)st materjalist(dest) detaili valmistamiseks - sobivast materjalist detaili termotöötlus nõutud omaduste tagamiseks Materjaliks sobiks masinaehitusteras E295. Detail valmistatakse kasutades erinevaid lõiketöötlusvorme: treimine, keermestamine, freesimine. Seejärel viiakse detailiga läbi täiskarastus ja kõrgnoolutus, et saavutada sobivaid tugevusnäitajaid. Võlli puhul on olulised just sitkus ja tugevus.
n= 4 56 = 4 73 = 3567 /" $ Arvutan masinaaja: 9 2 Tm = : = 3,2 =2s ; < ; =7@? Hülss keermestamine M44X2 Tööriistahoidja: Coromant capto T-max U-Lock C4-R 166.0KF-1206-11 [4: C53] Terik: R166.0L-11VM01-001 GC1020 [4: C30] VDI kinnitusega adapter : C4-RL K2040-00075M [4: G16] + = 1,17 mm [4: C75]
Poolpuhastöötluse terikuks valisin SNMG 09 03 04-PM 4235. Kuna antud terik peab tegema profiili lõppu 90⁰ nurga ja sellega on tagatud ka vastav pinnakaredus. Täisnurga lõppu jääb raadius 0,4 mm. Soovituslikud režiimid: fn = 0,1 – 0,4 – 0,8 mm / p Vc = 510 – 345 – 245 Teriku hoidikus valisin PSKNL 2020K 09. Kuna antud terakeha vastab treipingi terakeha hoidjale 20 x 20 mm, toetab valitud teriku kuju ja sobib ka sisetreimiseks. 7.4. Sisekontuuri keermestamine [13] Keermestamise terikuks valisin 266LG-16VM01A002M 1135. Kuna antud terik annab tiheda keerme, sest keerme tipp on 0,2 mm ja sobib sisekeermeks. Teriku hoidikuks valisin 266LFG-2020-16. Kuna antud terakeha vastab treipingi terakeha hoidjale 20 x 20 mm, toetab valitud teriku kuju ja sobib ka sisetreimiseks. 7.5. Faasimine koos maha lõikamisega Mahalõikamise terikuks valisin N123G2-0300-0003-GM 4325. Kuna lõike laius on 3 mm ja vastab detaili materjalile. Soovituslikud režiimid:
tooriku (detaili) kinnitust antud tööpingis. Operatsioon võib koosneda mitmest paigaldusest. o SIIRE – on operatsiooni osa, mille vältel töödeldakse teatud pind või tooriku (detaili) ühe tööriistaga samal töörežiimil. o LÄBIM – on siirde osa, mille kestel töödeldakse maha toorikul materjali üks kiht. Treimissiirded o Otspinnatöötlus; Mahalõikamine; Astme ja koonuse töötlus; Keermestamine; Profiilteraga töötlemine; Profiiltöötlus. Töötlemisviisid o Koorivtöötlus R (eeltöötlus) – Toimub suurte materjalikihtide eemaldamine, tavaliselt esimene siire pinna töötlemisel. Nõuded töödeldud pinna siledusele, tavaliselt Ra>12,5μm, ja täpsused ei ole kõrged. Vajalik on lõikeserva suur tugevus ja vastupanu muutuvale koormusele. o Poolpuhastöötlus M (siluv) – Keskmised töötingimused. Väga levinud
kambrisse. Keemilise reaktsiooni käigus kaetakse terikud õhukeste kõvade osakeste kihiga. Reaktsiooni temp 900 –1100 ⁰C. Katte suur sitkus b. Kattematerjalidena kasutatakse TiC, TiN, TiCN (titaan carbiid-nitriid) ja Al2O3 (Al oksiid) c. Katete tugevus on 2000 –3000 HV 10. Tooriku teema teada kus. 11. Erinevad treipingid a. Lihtsad i. Teostatakse mitmesuguseid treimistöid va keermestamine. ii. Tavaliselt väikegabariitsed pingid. iii. Kasut: aparasdiehituses ja hobipingid. b. Universaal i. Erinevalt lihtsatest treipinkidest on universaalsetel pinkidel võimalus lõigata keeret (käigukruvi). c. Revolver i. Töödeldakse detaili lõikeriistadega, mis on kindlas järjekorras kinnitatud revolverpeale või ristsupordile. ii
Teostada lukksepatöid, osandada ja koostada autot ja puhastada autodetaile. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. LUKKSEPA TÖÖRIISTAD. Momendimõõtevõtmed, -käepidemed. Elektritööriistad. Pneumotööriistad. Tõmmitsad. Rakised. Tööriistavalik. Tööriistade hooldus. 3.2. AUTODE HOOLDUSEL JA REMONDIL KASUTATAVAD ERITÖÖRIISTAD. Tööriistavalik. Tööriistade hooldus. 3.3. LUKKSEPATÖÖD. Märkimine. Lõikamine. Viilimine. Puurimine. Keermestamine. Painutamine. Õgvendamine. Rihtimine. Liidete kinnitustööd 3.4. AUTOKEREDE JA SALONGISISUSTUSE OSANDAMINE JA KOOSTAMINE Uksed ja luugid lukud, käepidemed, tõstukid, klaasid, peeglid jm nendega kaasnevad mugavusseadmed, ülesanne, ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine. Valgustid, signaliseerimisseadmed - ülesanne, ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine.
kinnituskeere on isepidurdav, standardised võllidele, võimalikult horisontaalsete võllide korral, keti võnkumine kinnituselemendid on kvaliteetsed ja suhtelised – keere kui koormus on muutlik ja keti kiirus suur, tülikas hooldamine on pingete konsentraatoriks ja vähendab 40 Kettülekande keti liikumise kiirused (selgitage väsimustugevust, keermestamine on töömahukas, keere skeemi abil). …………………. +++ tsenseerib halvasti Kett liigub ebaühtlaselt, sest ketiratas on kandiline. 18 Keerme klassifikatsioon keermestatud pinna asendi, 41 Mis on reduktor? Püsiva ülekandearvuga mehhanism pinna kuju ja kasutatud pöörlemiskiiruse vähendamiseks ülekandearv u korda.
Trellid: Elektritrellid on ette nähtud aukude puurimiseks puitu, metalli, plastikutesse ja keraamilistesse materjalidesse ning löökmehhanismiga varustatud trellidega ka betooni, tellistesse ja kividesse. Võrgutoitega elektritrellide kasutamisel tuleb jälgida kõiki elektriohutuse nõudeid. Akutrellide puhul elektrikahjustuste oht madala toitepinge tõttu puudub. Puuri padruni muudetava pöörlemiskiirusega trellidega on võimalik ka kruvide keeramine ja aukude keermestamine. Enne trelli töölerakendamist tuleb veenduda tema korrasolekus. Töötamisel tuleb veenduda, et toetuspind oleks kindel. Trelli tuleb hoida kindlalt käes. Käed tuleb eemal hoida pöörlevatest osadest. Väikesed töödeldavad detailid tuleb alati kinnitada kruustangidega või teiste kinnitusvahenditega (detaili ei tohi käega hoida). Augu läbilõikamise momendil mõjub trellile eriti suur jõud, mille tõttu tuleb trelli eriti
3.vajab liimivate pindade hoolikat ettevalmistamist.4.töömahukas. 17.Keermesliide ja selle iseloomustus. Keermesliite elementideks võivad olla standardsed kinnitusdetailid või ka ühendatavate detailide keermestatud osad.Iseloomustus:+ 1.On korduvalt lahtivõetav ja uuesti koostatav.2.Võimalik saada suur pingutusjõud.3.Kinnituskeere on isepidurduv.4.Standardsed kinnituselemendid on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad.- 1.Keere on pingete kontsentraatoriks ja vähendab väsimustugevust.2.Keermestamine on töömahukas.3.Suur radiaallõtk. 18.Keerme klassifikatsioon keermestatud pinna asendi,pinna kuju ja kasutatud mõõtühiku järgi 1.Keermestatud pinna asendi järgi sisekeere väliskeere.2.Pinna kuju järgi:- silindrikeere koonuskeere.3.Kasutatud mõõtühiku järgi:-meeterkeere tollkeere. 19.Keerme klassifikatsioon keermeniidi ristlõike kuju, keermeniidi suuna, käikude arvu ja keerme sammu järgi. 4.Keermeniidi ristlõike kuju järgi: -kolmnurkkeere,=55o-tollkeermel,=60o-
rahe poolt tekitatud mõlgid stanged ja iluliistud katkine või kahjustatud stange, numbrimärgi alus ja number puudu, iluliistude deformatsioon klaasid, tuled, peeglid katkised või rebenenud klaasipuhastaja harjad mõrad või tulevnevad täkked tulede kinnitused toon- või turvakiledega kaetud klaaside kahjustused Lukksepa tööriistad, elektritööriistad, pneumotööriistad Lukksepa tööd: märkimine, lõikamine, viilimine, puurimine, keermestamine, painutamine, õgvendamine, lihvimine, liidete kinnitustööd. Auto hooldusel ja remondil kasutatavad eri tööriistad. Autokere ja salongisisustamise osastamine ja koostamine (+ põhimõtted). Autokere detailide ehitus, töö põhimõte, sobitamine ja reguleerimine. Salongi sisustus, selle ülesanne ja ehitus, töö põhimõte, sobitamine ja reguleerimine. Kinnitusvahendid, nende ehitus, kinnitamine ja reguleerimine. Autokere detailide puhastamine ja hoiustamine (puhastusvahendid).
samast ülesseadest, tuleb hõõrits seada tööpinki ujuvalt (joon. 136). Ettenihke suurusest hõõritsemisel sõltub pinnakaredus, mida väiksema läbimõõduga ava, seda väiksem on ettenihe. Lähtudes eelöeldust võib ettenihe hõõritsemisel olla piires 0,5...4 mm/p. Lõike- kiirus teras ja malm detailide hõõritsemisel v = 2...8.m/min. Aukude käsitsihõõritsemine joon. 135 2.9. Keermestamine. Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga (joon. 136a,b). Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks.
annaabi.ee 
