1.Sepistamine - Sepistamine on metallide suvetöötlemise meetod, kus universaalsete töövahendite (alasi, vasarad, meislid, pinnid) abil valmistatakse suhteliselt ebatäpseid detaile. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Sepistamise põhioperatsioonideks on jämendamine, venitamine, raiumine, augu löömine, painutamine, väänamine ja sepakeevitamine. 2.Vormstantsimine - Vormstantsimine on survetöötlemise operatsioon, kus kasutatakse mitmevaolisi vasarstantse eelkuumutatud materjali vormimiseks. Vormstantsimine on suurema tootlik-kusega ja 3 ... 4 korda kõrgema täpsusega kui vabasepistamine, aga kallim ning on vaja toota suuri seeriaid. Rohkem kasutatakse vormstantsimist auto-, traktori-, vaguni- ja laevaehituses. 3.Valtsimine 1) plekkdetailide liitmine nende servi vaheliti painutades
Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada tehnoloogiline protsess tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Lisas toodud kodutöö variandile vastava detaili number valitakse üliõpilaskoodi viimase numbri järgi. 1. Valida detaili number ja esitada selle joonis (koopia). Joonis allkirjastada, nt Joonis1 või Sele1. Lähtedetail. 2. Valida stantsimisviis: kraadiga vormstantsimine või kraadita vormstantsimine. Stantsimisseadme põhimõtteline 1valik: stantsimisvasar või press (väntpress). 3. Kirjeldada valitud survetöötlussead m e töö põhimõtet, iseärasusi, konstruktsiooni (põhiosad). Soovitatav kirjeldada seda seadme eskiisi abil. . 4. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) eskiis. 5. Tuua stantsi lõppvao eskiis koos stantsisega stantsi kinnises olekus. 1. Detaili joonis
Metallil on võimalik stantsivaost väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde. Vormstantsimise iseärasused võrreldes sepistamisega: 1. vormstantsitud toodete stantsiste, stantstoodete piiratud mass (üldjuhul kuni 500 kg), samal ajal kui sepistel võib see ulatuda sadade tonnideni. 2. märgatavalt suurem tootlikkus, kuid kasutatavate tööriistade stantside kõrgest maksumusest tingituna leiab vormstantsimine kasutamist põhiliselt sari- ja massvalmistamisel. 3. stantside täpsus ja pinnakvaliteet ületavad märgatavalt sepiste oma, mis vähendab täiendava mehaanilise töötlemise mahukust ning sellega kaasnevat metallikadu laastuna. 4. vormstantsimisel kasutatakse reeglina suurema võimsusega seadmeid (vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine kogu
Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmetalli (plekki). Maht- ja lehtvormimise tüüpprotsessid on selel 2.9. Survetöötlusprotsesse liigitatakse samuti pidevprotsessideks ja perioodilisteks protses- sideks. Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine (sele 2.9a), mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja lehtstantsimine (lehtvormimisprotsess). -1- Sele 2.9. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) 1.1.2. Metallide survetöödeldavus Survetöödeldavusele (deformeeritavusele) avaldavad mõju metallisulami keemiline koostis, töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja muud tegurid. Suurim plastsus ja järelikult deformeeritavus on puhastel metallidel ning tardlahustel.
Mahtvormimine kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega torikuid (valtsimine, ekstrudeerimine, tõmbamine, sepistamine, vormstantsimine) Lehtvormimine kasutatakse toorikuna lehtmetalli(sügavtõmbamine, painutamine, vormimine, reljeefstantsimine) Liigitus:
Question text Millist alljärgnevat toorikut (detaili) pole võimalik saada pressimise teel Select one: a. kuuskant sordimetall b. keerulised kujuprofiilid c. õmbluseta torud d. külmdeformeeritud lehtmetall Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milline survetöötlusmeetod on sobivaim väga suure massiga (üle 1000 kg) tükktoodete tootmiseks? Select one: a. kuumvormstantsimine horisontaalstantsimismasinal b. vormstantsimine vasaral c. sepistamine pressidel d. sepistamine sepistusvasaral Question 6 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Metalli suurima plastsuse tagab pingeolek Select one: a. igakülgne surve b. surve koos tõmbega c. igakülgne tõmme d. tasapinnaline surve Question 7 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Külmalt stantsitakse lehtmetalli paksusega kuni (mm) Select one: a. 5 b. 35 c. 20
Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Loetlege valtsitud sordimetalli põhiliik Vali üks: a. kesksordimetall (30...80 mm) b. torud väikese diameetriga (Ø 5...102 mm) c. paks plekk 4...160 mm d. õmblusteta torud Küsimus 31 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milline survetöötlusmeetod on sobivaim väga suure massiga (üle 1000 kg) tükktoodete tootmiseks? Vali üks: a. sepistamine pressidel b. vormstantsimine vasaral c. sepistamine sepistusvasaral d. kuumvormstantsimine horisontaalstantsimismasinal Küsimus 32 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on vormstantsimisseadmete presside saavutatavad deformeerimiskiirused toorikuga kontakti hetkel? Vali üks: a. 0,5...4,5 m/s b. 0,01...2,5 m/s c. 0,06...1,2 m/s d. 0,03...1,5 m/s Küsimus 33 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:42:21 Test 4. Survetöötlus Page 2 Milline vormstantsimise meetod on sobivaim sisemise õõnsusega stantsise, massiga kuni 5 kg tootmiseks? Vali üks: a. rotatsioonstantsimine b. kuumvormstantsimine vasaral c. suure deformatsioonienergiaga vormstantsimine d. kuumvormstantsimine horisontaalstantsimismasinal Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Loetlege valtsitud sordimetalli põhiliik Vali üks: a. paks plekk 4...160 mm b. õmblusteta torud c. kesksordimetall (30...80 mm) d. torud väikese diameetriga (Ø 5...102 mm) Küsimus 5 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst
Vastus: Küsimus 10 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist termotöötlusviisi kasutades on võimalik kõrvaldada deformeeritud metalli kalestusnähud? Vali üks: a. lõõmutamist b. noolutamist c. kalestumist d. rekristalliseerumist Küsimus 11 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Loetlege survetöötlemise tükktootmise meetodid (perioodilised survetöötlusprotsessid) Vali üks: a. sepistamine, lehtstantsimine b. vormstantsimine, tõmbamine c. valtsimine, lehtstantsimine d. ekstrudeerimine, valtsimine Küsimus 12 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliste painutusstantsi elementide mõõtmete muutmisega on võimalik vähendada painutamise jõudu? Vali üks: a. matriitsi raadius, painutusjoone pikkus b. templi raadius, matriitsi ava laius c. painutusjoone pikkus, lehe paksus d. templi raadius, painutusjoone pikkus Küsimus 13 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Mahtvormimine – kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega torikuid (valtsimine, ekstrudeerimine, tõmbamine, sepistamine, vormstantsimine) Lehtvormimine – kasutatakse toorikuna lehtmetalli(sügavtõmbamine, painutamine, vormimine, reljeefstantsimine) Mehaaniise energial põhinevad keevitusmeetodid: Liigitus:
Metallil on võimalik stantsivaost, soovitavalt pärast selle kõige uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde. Vormstansimise iseärasused on sepistamisega võrreldes järgmised. Vormstantsitud toodete stantsiste, stantstoodete piiratud mass, samal ajal kui sepistel võib see ulatada sadade tonnideni. Märgatavalt suurem tootlikkus, kuid kasutavate tööristade stantside kõrgest maksumusest tingituna leiab vormstantsimine kasutamist põhiliselt sari- ja massvalmistamisel. Stantsiste täpsus ja pinnakvaliteet ületavad märgatavalt sepiste oma, mis vähendab täiendava mehaanilise töötlemise mahukust ning sellega kaasnevat metallikaudu laastuna. Vormstantsimisel kasutatakse reeglina suurem võimsusega seadmeid(vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine kogu mahus stantsimisel, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikult osade kaupa, s.t. piiratud mahus
kujumuute, kus tasapinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm. Vormisoperatsioonid on: painutamine; sügavustõmbamine; ahendamine; avardamine; vormimine venitamisega; reljeefstantsimine. 4) Vormstantsimine Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks stantsivagudega stantse. Deformeerimistemperatuuri järgi eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Külmvormstantsimist kasutatakse peamiselt väikeste
rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötlusprotsesse liigitatakse samuti pidevprotsessideks ja perioodilisteks protsessideks. Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine, mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja lehtstantsimine (lehtvormimisprotsess). 18. Kalestumine, rekristalliseerumine Kalestumine- plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises – mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess – rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele
Survetöötlus 1. Kuidas muutuvad metallide omadused (tugevus, plastsus) plastsel külmdeformeerimisel? Tugevus kasvab ja plastsus väheneb 2. Milline temperatuur eristab metallide külm- ja kuumsurvetöötlust? Külmsurvetöötlust T < Trekr ; kuumsurvetöötlus T > Trekr 3. Loetlege survetöötlemise pidevmeetodid (pidevad survetöötlusprotsessid). Valtsimine, ekstrusioon, tõmbamine 4. Loetlege survetöötlemise tükktootmise meetodid (perioodilised survetöötlusprotsessid). Sepistamine, vormstantsimine, lehtstantsimine 5. Millist valtsimise skeemi kasutatakse sordimetalli, millist õmbluseta torude tootmisel? Sordimetall- pikivaltsimine; õmblusteta torud- kald e kruvivaltsimine 6. Millised on tõmbamise teel saadud profiilide eelised valtsitud ja/või ekstrudeeritud profiilidega võrreldes? Saab toota kõrgendatud tugevusomadustega ja õhukese seinaga õõnestoodete saamiseks, tooted mille pikkuse ja läbimõõdu suhe on suur ( õhendusega sügavtõmbamine). 7
toorikuna lehtmetalli (plekki). Maht- ja lehtvormimise tüüpprot- sessid on selel 2.9. Survetöötlusprotsesse lii- gitatakse samuti pidevprotsessi- deks ja perioodilisteks protses- sideks. Survetöötluse pidevprot- sessideks on valtsimine, ekstru- deerimine ja tõmbamine (sele 2.9a), mida rakendatakse pea- miselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste prot- sesside abil toodetakse tükk- tooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine Sele 2.9. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) (mahtvormimisprotsess) ja leht- 54 kiirust. Üldiselt deformeerimiskiiruse kasvades plast- profiililt teisele häälestada. Enamasti piisab matriitsi sus (deformeeritavus) väheneb. Mõnede metalli- vahetusest. Parem on ekstrudeeritud profiilide täp- sulamite plastsus võib ülisuurtel deformeerimiskii- sus
annaabi.ee 
