Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toiduainete töötlemiskaod ja muu (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUI PALJU SAAB ÜHEST?
  • KUI PALJU TEED VÕI KOHVI ?

Overview

NB!%
Ports.vt.
Kao%
Kartul
Köögiviljad
Puuviljad
Vahekorrad
Keskmised
Jook ja söök
1 portsjon

Sheet 1: NB!%


TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD:
Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20
LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE:
Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv , kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, kõõlused 35 seasingitükk luu, rasv, kõõlused 35 sealaba luu, rasv, kõõlused 35 pehme liha kelmed, kõõlused 5 maks kelmed 3 neerud kelmed, rasv 10
LIHA KUUMTÖÖTLEMINE:
Lihaliik Kuumtöötlemisvõtted Kao % veisepraad ahjus küpsetamine 15-30 lihakuubikud pruunistamine 20 hakkliha pruunistamine 25 hakkliha läbi kuumutamine 20 pehme liha keetmine , v pruunistamine, v hautamine 35 kondine liha( laba ) keetmine ja luude eemaldamine 60 kana keetmine; rasva, naha ja luude eemald. 70 broiler küpsetamine; rasva, naha ja luude eemald. 60 maks pruunistamine, hautamine 25
SOOLA SISALDUS ROOGADES (antud %)
% valmis toidu kaalust: liha ja kalaroad 0,7-1,0
köögiviljaroad 0.5
muna ja piimatoidud 0.5 vedeliku kogusest: pudrud , vedelikuks vesi 1.0
pudrud, vedelikuks vesi ja piim 0.5
köögivilja keeduleem 1.0
riisi, pasta keeduleem 1.0
kala keeduleem 2-3
liha keeduleem 2-3

Sheet 2: Ports.vt.


PORTSJONITE SOOVITAVAD VÄLJATULEKUD ÜHELE SÖÖJALE

Portsjoni väljatulek ühe sööja kohta on tihedalt seotud korraga söödavate roogade arvuga.
Kui süüakse korraga üks roog , siis on selle roa väljatulek tunduvalt suurem sellest, kui süüakse
seda rooga kolme- või enamakäigulise lõuna kooseisus .
Nimetus kaal g Eelroad: liha, kala, vähjalised 60-150 köögiviljad 80-100 segasalatid 150-200 toorsalatid 80-100 supid 150-200 puljongid 150-200 puljongi sees serveeritav lisand 30-50 puljongi kõrvale serveeritav lisand 40-75 Pearoad: kuumtöödeldud kondita liha 100-150 kuumtöödeldud luudeta kala 100-150 kuumtöödeldud kondiga liha 120-170 kuumtöödeldud luudega kala 110-160 kuumtöödeldud luudega linnuliha 150-220 kuumtöödeldud liha, kala vormiroogades 60-100 kuumtöödeldud liha, kala suppides 25-50 kuumtöödeldud hautatud kondita liha kastmetes 75-100 kuumtöödeldud hautatud kondiga liha kastmetes 120-150 kuumtöödeldud hakklihatoidud 100-150 supid 300-400 vedel kaste 50-75 tihe kaste 50-100 põhilisand(kartul, riis , pasta, köögivili) 100-150 soe köögiviljalisand 50-80 külm lisand( salat ) 25-50 Järelroad: kissellid lisandina 100-120 paksud kisselid iseseisvalt 150-250 kompotid , magusad supid 150-250 vormiroad, pudrud lisandiga 100-150 kreemid 100-120 jäätis, parfee lisandiga 80-150 toorvahud lisandiga 50-100 keedetud vahud lisandiga 100-150 puuviljad kastmega 100-150 Kondiitri - ja pagaritooted: pärmitaigna saiad 50 pärmitaignapirukad 60-80 magusad koogid 40-70 tordilõigud 70-100 Joogid: piim, keefir 200 kohv 100-150 tee 150-200

Sheet 3: Kao%


Nimetus BRUTO g Külmtööt- lemiskao % NETO g Kuumtööt- lemiskao % Valmis- toote kaal g Piim- ja piimatooted : Piim 102 2 100 - 100 Keefir 105 5 100 - 100 Jogurt 105 5 100 - 100 Hapukoor 105 5 100 - 100 Rõõsk koor 102 2 100 - 100 Juust 103 3 100 - 100 Toorjuust 105 5 100 - 100 Kohupiim 105 5 100 - 100 Kodujuust 105 5 100 - 100 Toidurasvad: Või 102 2 100 - 100 Toiduõli 102 2 100 - 100 Majonees 105 5 100 - 100 Margariin 105 5 100 - 100 Muu:
Ketšup 105 5 100 - 100 Sinep 102 2 100 - 100 Tomatipasta 105 5 100 - 100 Mesi 105 5 100 - 100 Keedis 105 5 100 - 100 Sai (krutoonideks) 123 10 111 10 100 Leib röstitud 123 10 111 10 100 Liha- ja lihasaadused Sea sisefilee 111 10 100 - 100 Broileririnnafilee nahata 105 5 100 - 100 Veise sisefilee 111 10 100 - 100 Keeduvorst 103 3 100 - 100 Suitsuvorst 103 3 100 - 100 Täissuitsuvorst 103 3 100 - 100 Keedusink 103 3 100 - 100 Viiner (kiles) 103 3 100 - 100 Sardell 103 3 100 - 100 Peekon 105 5 100 - 100
100 - 100
100 - 100
100 - 100
100 - 100
100 - 100
100 - 100 Kala- ja kalasaadused
Lõhe filee 103 3 100 - 100 Lõhe nahaga 111 10 100 - 100 Külmutatud kala 125 20 100 - 100
100 - 100
100 - 100

Sheet 4: Kartul


Nimetus BRUTO g Külmtööt- lemiskao % NETO g Kuumtööt- lemiskao % Valmis- toote kaal g Kartul
noor toores puhastatud kuni 01.septembrini 125 20 100 - 100 noor puhastatud, keedetud kuni 01.septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud:
1.sept.-31.okt. 133 25 100 - 100 1.nov.-31.dets. 143 30 100 - 100 1.jaan.-29.veebr. 154 35 100 - 100 1.märtsist ... 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud:
1.sept.-31.okt. 137 25 103 3 100 1.nov.-31.dets. 147 30 103 3 100 1.jaan.-29.veebr. 158 35 103 3 100 1.märtsist ... 172 40 103 3 100 Koorega keedetud:
1.sept.-31.okt. 137 - 137 3+25 100 1.nov.-31.dets. 147 - 147 3+25 100 1.jaan.-29.veebr. 159 - 159 3+25 100 1.märtsist ... 172 - 172 3+25 100 Praetud kangideks, viiludeks, kuubikuteks :
1.sept.-31.okt. 193 25 145 31 100 1.nov.-31.dets. 207 30 145 31 100 1.jaan.-29.veebr. 223 35 145 31 100 1.märtsist ... 242 40 145 31 100 Praetud viiludeks(eelnevalt keedetud koorega) :
1.sept.-31.okt. 165 3+25 120 17 100 1.nov.-31.dets. 177 3+30 120 17 100 1.jaan.-29.veebr. 190 3+35 120 17 100 1.märtsist ... 206 3+40 120 17 100 Praetud viiludeks, kuubikuteks pool-valmis raguu jaoks:
1.sept.-31.okt. 160 25 120 17 100 1.nov.-31.dets. 171 30 120 17 100 Praetud fritüüris kangidena:
1.sept.-31.okt. 267 25 200 50 100 1.nov.-31.dets. 286 30 200 50 100 1.jaan.-29.veebr. 308 35 200 50 100 1.märtsist ... 333 40 200 50 100 Praetud fritüüris ribadena:
1.sept.-31.okt. 333 25 250 60 100 1.nov.-31.dets. 357 30 250 60 100 1.jaan.-29.veebr. 385 35 250 60 100 1.märtsist ... 417 40 250 60 100
Nimetus BRUTO g Külmtööt- lemiskao % NETO g Kuumtööt- lemiskao % Valmis- toote kaal g Praetud tükkidena:
1.sept.-31.okt. 191 25 143 30 100 1.nov.-31.dets. 204 30 143 30 100 1.jaan.-29.veebr. 220 35 143 30 100 1.märtsist ... 238 40 143 30 100 Praetud küüslauguga:
1.sept.-31.okt. 208 25 156 36 100 1.nov.-31.dets. 223 30 156 36 100 1.jaan.-29.veebr. 240 35 156 36 100 1.märtsist ... 260 40 156 36 100 Kartulikrõpsud:
1.sept.-31.okt. 392 25 294 66 100 1.nov.-31.dets. 420 30 294 66 100 1.jaan.-29.veebr. 452 35 294 66 100 1.märtsist ... 490 40 294 66 100 Koorega küpsetatud kartul 125 0 125 20 100 Koorega küpsetatud ja siis kooritud 167 0 167 40 100

Sheet 5: Köögiviljad


Nimetus BRUTO g Külmtööt- lemiskao % NETO g Kuumtööt- lemiskao % Valmis- toote kaal g Artišokk keedetud: 236 50 118 15 100 Peedilehed keedetud: 224 20 179 44 100 Basiilik värske: 119 16 100 - 100 Baklazaan värske(obergiin):
toores, puhastatud 118 15 100 - 100 toored hakkmassiks valmistatud 105 5 100 - 100 rõngasteks praetud, naturaalsed 142 5 135 26 100 jahus paneeritud, praetud 135 5 128 22 100 koorega küpsetatud 137 - 137 27 100 Kaalikas :
värske, keedetud 140 22 109 8 100 hautatud viiludena, kuubikutena 167 22 130 23 100 kuumutatud ribadena 167 22 130 23 100 Hernes :
värske, keedetud 109 - 109 8 100 konserveeritud 154 35 100 - 100 külmutatud, keedetud 109 - 109 8 100 kuivatatud, keedetud 42 - 42 140 100 Konserveeritud kapparid: 200 50 100 - 100 Varane keedetud nõges: 244 18 200 50 100 Valge peakapsas:
toores, puhastatud 125 20 100 - 100 hakitud , tükeldatud, äädikaga 139 20 111 10 100 keedetud tervete peadena 136 20 109 8 100 küpsetaud tükkidena 139 20 111 10 100 hautatud 159 20 127 21 100 hakkmassiks praetud, varane tervelt 166 20 133 25 100 keedetud(kapsarull) 136 20 109 8 100 Brüsseli kapsas:
keedetud kapsalehed 475 75 118 15 100 keedetud kapsapead 182 35 118 15 100 praetud kapsapead 220 35 143 30 100 Nuikapsas :
keedetud 171 35 111 10 100 küpsetaud 192 35 125 20 100 praetud rõngastena 275 35 179 44 100 Savoi kapsas:
värsked, puhastatud 128 22 100 - 100 keedetud kapsapead 140 22 109 8 100 Lillkapsas :
värske, keedetud 213 48 111 10 100 marineeritud(konserv) 182 45 100 - 100 Hapukapsas :
hautatud 169 30 118 15 100 praetud hakkmass 190 30 133 25 100 Porrulauk :
keedetud 138 24 105 5 100 passeeritud 220 24 167 40 100 Nimetus BRUTO g Külmtööt- lemiskao % NETO g Kuumtööt- lemiskao % Valmis- toote kaal g Kabatšokid värsked:
keedetud 166 33 111 10 100 küpsetatud 191 33 128 22 100 praetud 193 20 154 35 100 Mais:
värske(keetmine) 532 43 303 67 100 keedetud tõlvik 111 10 100 - 100 konserveeritud 167 40 100 - 100 Mugulsibul:
värske, kooritud 119 16 100 - 100 passeeritud poolpehmeks 161 16 135 26 100 passeeritud pehmeks 238 16 200 50 100 praetud fritüüris ratastena 350 16 294 66 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Roheline sibul :
värske, puhastatud 125 20 100 - 100 passeeritud 193 20 154 35 100 Porgand :
toores, puhastatud kuni 1.jaan. 125 20 100 - 100 toores, puhastatud alates 1.jaan. 133 25 100 - 100 puhastatud, keedetud kuni 1.jaan. 126 20 101 0.5 100 puhastatud, keedetud alates 1.jaan. 135 25 101 0.5 100 keedetud, hautatud, viilut. v kuubikud
kuni 1.jaan. 136 20 109 8 100 alates 1.jaan. 145 25 109 8 100 keedetud koorega, puhastatud
kuni 1.jaan. 126 - 126 0,5+20 100 alates 1.jaan. 134 - 134 0,5+20 100 passeeritud ribadena, viiludena, kuubik.
kuni 1.jaan. 184 20 147 32 100 alates 1.jaan. 196 25 147 32 100 Olivid:
värsked 154 35 100 - 100 konserveeritud 182 45 100 - 100 Kurk :
värske kurk - kasvuhoone 102 2 100 - 100 värske kurk - avamaa 105 5 100 - 100 värske kurk - avamaa, puhast. 125 20 100 - 100 soolakurk 111 10 100 - 100 soolakurk puhastatud 125 20 100 - 100 kurk - marineeritud 182 45 100 - 100 Pastinaak :
passeeritud - ribad , viilud, kuubikud 212 25 159 37 100 Magus pipar - paprika :
värske 133 25 100 - 100 kuumutatud 171 25 128 22 100 marineeritud 200 50 100 - 100 marineeritud tükeldatud 167 40 100 - 100
Nimetus BRUTO g Külmtööt- lemiskao % NETO g Kuumtööt- lemiskao % Valmis- toote kaal g Mustrõigas: 143 30 100 - 100 Petersell :
juurseller keedetud ja tükeldatud 140 25 105 5 100 juurseller kuumutatud 212 25 159 37 100 1.jaan.-29.veebr. 154 35 100 - 100 Maitseroheline: 135 26 100 - 100 Tomat :
kasvuhoone 102 2 100 - 100 avamaa 118 15 100 - 100 konserveeritud, terved 200 50 100 - 100 Rabarber : 133 25 100 - 100 Redis :
punane pealsetega 159 37 100 - 100 puhastatud koorega 108 7 100 - 100 puhastatud koortest 133 25 100 - 100 valge redis puhast. koortest 154 35 100 - 100 Rõigas värske: 143 30 100 - 100 Naeris :
keedetud kuubikud, kangid 145 25 109 8 100 hautatud kuubikud, kangid 173 25 130 23 100 passeeritud ribad, kangid 173 25 130 23 100 1.märtsist ... 167 40 100 - 100 Lehtsalat : 149 33 100 - 100 Kresssalat: 139 28 100 - 100 Punane peet:
toores kuni 1.jaan. 125 20 100 - 100 toores alates 1.jaan. 133 25 100 - 100 puhastatud ja keedet. kuni 1. jaan. 131 20 105 5 100 puhastatud ja keedet. alates 1. jaan. 140 25 105 5 100 keedetud ja tükeldat. kuni 1. jaan. 136 20 109 8 100 keedetud ja tükeldat. alates 1. jaan. 145 25 109 8 100 koorega keedetud, puhast. kuni 1.jaan. 128 - 128 2+20 100 koorega keedetud, puhast. alates 1.jaan. 136 - 136 2+25 100 passeeritud ribad, kangid, kuubikud:
kuni 1. jaan 201 20 161 38 100 alates 1. jaan. 215 25 161 38 100 marineeritud peet 182 45 100 - 100 Spargel värske, keedetud: 156 27 114 12 100 Kõrvits:
keedetud 1771 30 120 17 100 praetud 183 30 128 22 100 Till värske: 135 26 100 - 100 Uba:
keedetud 127 10 114 12 100 konserveeritud 167 40 100 - 100 Mädarõigas: 156 36 100 - 100 Küüslauk: 128 22 100 - 100 Spinat keedetud: 270 26 200 50 100 Estragon värske: 286 65 100 - 100 Nimetus BRUTO g Külmtööt- lemiskao % NETO g Kuumtööt- lemiskao % Valmis- toote kaal g Seller:
värske, puhastatud 122 18 100 - 100 sellerijuur passeeritud, kuubikud 234 32 159 37 100 sellerijuur keedetud 184 32 125 20 100 maitseroheline: 119 16 100 - 100 Hapuoblikas : 263 24 200 50 100 Šampinjonid värsked 132 24 100 - 100 konserveeritud 200 50 100 - 100

Sheet 6: Puuviljad


Nimetus BRUTO g Külmtööt- lemiskao % NETO g Kuumtööt- lemiskao % Valmis- toote kaal g Aprikoos (kividega): 116 14 100 - 100 Ananass : 182 45 100 - 100 Apelsin :
kooritud 149 33 100 - 100 mahla saamiseks 227 56 100 - 100 Arbuus :
portsjontükid 111 10 100 - 100 puhast. koorest, seemnetest 192 48 100 - 100 Banaan : 167 40 100 - 100 Viinamari :
värske 104 4 100 - 100 mahla saamiseks 128 22 100 - 100 marineeritud 200 50 100 - 100 Rosin : 102 2 100 - 100 Kirss :
varrega 102 2 100 - 100 varreta 105 5 100 - 100 ilma kivita 118 15 100 - 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Granaatõun: 167 40 100 - 100 Pirn :
värske, südamikuta 111 10 100 - 100 värske, südamikuta, kooreta 137 27 100 - 100 keedetud, südamikuta 139 10 125 20 100 keedetud kooreta, südamikuta 171 27 125 20 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Pohl : 167 40 100 - 100 Melon :
värske, seemneteta 130 23 100 - 100 puhast. koorest, seemnetest 156 36 100 - 100 Aedmaasikas :
värske 118 15 100 - 100 mahl koos viljalihaga 127 21 100 - 100 Metsmaasikas : 106 6 100 - 100 Vaarikas : 118 15 100 - 100 Jõhvikas:
värske 105 5 100 - 100 mahl koos viljalihaga 147 32 100 - 100 Karusmari : 102 2 100 - 100 Sidrun :
koorimata 111 10 100 - 100 kooritud 164 39 100 - 100 mahla saamiseks 238 58 100 - 100 Mandariin :
värske 135 26 100 - 100 mahl koos viljalihaga 175 43 100 - 100 Virsikud (kivita): 111 10 100 - 100 Punane sõstar: 106 6 100 - 100 Virsikud(kivita): 108 7 100 - 100 Nimetus BRUTO g Külmtööt- lemiskao % NETO g Kuumtööt- lemiskao % Valmis- toote kaal g Ploom:
kivita 111 10 100 - 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Mustsõstar:
värske 102 2 100 - 100 mahla saamiseks 127 21 100 - 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Mustikas :
värske 102 2 100 - 100 mahla saamiseks 169 74 100 - 100 Õun:
südamikuta 114 12 100 - 100 küpsetatud südamikuta 142 12 125 20 100 kooritud, südamikuta 143 30 100 - 100 keed . kooreta, südamikuta 179 30 125 20 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Pähklid:
arahiis röstitud 141 25 106 6 100 kreeka pähkel röstitud 236 55 106 6 100 mandel röstitud 177 40 106 6 100 puhast. mandel röstitud 118 10 106 6 100 pistaatsia pähkel 212 50 106 6 100

Sheet 7: Vahekorrad


Toiduainete kaalu ja mahu vahekord

TOORAINE 1 L = 1000 ml 1 dl = 100 ml 1 spl = 15 ml 1 tl = 5 ml 100 g = ? ml Jahu- ja tangutooted




rukkijahu 550g 55g 8g 2,7g 180ml täisterajahu 600g 60g 8g
165ml odrajahu 600g 60g 6g 2g 165ml manna 700g 70g 10g 3,3g 145ml odrakruup 850g 85g 10g 5g
odratang 600g 60g 10g 3,3g 145ml nisujahu 600g 60g 9g 3g 165ml nisujahu, sõre 700g 70g 15g 5g
kartulijahu 800g 80g 12g 4g 125ml maisijahu 550g 55g 8g 3g 180ml sojajahu 450g 45g 7g 2,3g 170ml piimajahu 450g 45g 7g 2g 220ml makaronid 500g 50g 10g 3g 200ml Helbed
kaerahelbed 350g 35g 5g
285ml rukkihelbed 310g 30g 5g
250ml nisuhelbed 310g 30g 5g
285ml odrahelbed 310g 30g 5g
285ml nelja vilja helbed 310g 30g 5g
285ml riisihelbed 300g 30g 6g 2g 335ml kartulihelbed 620g 62g
160ml maisihelbed 150g 15g 3g 1g 665ml kookoshelbed 450g 45g 8g
nisukliid 150g 15g 3g 1g 665ml kaerakliid 600g 60g 9g
370ml Riisid
pudruriis 900g 90g 13g
110ml pika tera riis 800g 85g 12g
125ml sõmer riis 900g 90g 13g
110ml tume riis 850g 80g 12g
118ml Suhkrud
kristallsuhkur 850g 85g 12g 4g 120ml peensuhkur 850g 85g 12g 4g 120ml tuhksuhkur 660g 60g 9g 3g 165ml fariinisuhkur 600g 70g 10g 3,3g 145ml suhkrusiirup 1400g 140g 20g 6,7g 70ml tükisuhkur 650g 65g
puuviljasuhkur 650g 90g 12g 4g 155ml vaniljesuhkur 600g 60g 9g 3g 125ml Rasvad
tahke või ja margariin 950g 95g 15g
1 ml sulavõi ja -margariin 900g 90g 13g 4g 110ml toiduõli 900g 90g 13g 4g 110ml majonees 950g 95g 15g 5g 105ml TOORAINE 1 L = 1000 ml 1 dl = 100 ml 1 spl = 15 ml 1 tl = 5 ml 100 g = ? ml Kergitusained
küpsetuspulber
12g 4g 100ml sooda
12g 4g 100ml sidrunihape
12g 4g 125ml kuivpärm
7g 2,5g
presspärm
20g 4g
Muud tooted
riivsai 500g 50g 7g
200ml riivleib 303g 30g
pähklid (terved) 650g 65g 10g
155ml pähklid ( purustatud ) 350g 35g 5g
mandel 650g 65g 10g
155ml mandlid jahvatatud 350g 35g 5g
oad kuivatatud 800g 80g
hernes kuivatatud 700g 70g
125ml peen sool 1100g 110g 20g 7g 80ml jäme sool 1300g 130g 25g
jahvatatud maitseained 500g 50g 7g 2g
purustatud maitseained 650g 65g 10g 3,5g
sinep 1100g 110g 16g 5g 90ml tomatipüree 1150g 115g 17g 5g 85ml ketšup 1200g 120g 18g 6g 85ml riivitud juust 350g 35g 5g
kakaopulber 450g 45g 7g 2g
kohv lahustuv 200g 20g 3g 1g 500ml kohv jahvatatud 400g 40 6g 2g 250ml tee 300g 30g 5g 2g 333ml želatiin 1050g 105g 13g 4g 120ml aprikoos 600g 60g
rosinad 650g 65g 10g
vesi 1000g 100g 15g 5g 100ml mahl 1000g 100g 15g 5g 100ml Piimatooted
piim 1000g 100g 15g 5g 100ml rõõsk koor 1000g 100g 15g 5g 100ml hapukoor 1100g 110g 20g 7g 80ml

Sheet 8: Keskmised


Toiduainete keskmised kaalud
TOORAINE kaal g Juurviljad
kartul 80-100 sibul 50-80 porgand 80-100 juurseller 600 suvekõrvits 500 lillkapsas 500 punane kapsas 875 valge peakapsas (suvel) 1000 valge peakapsas (talvel) 2000 kurk 100 lavakurk 400 kaalikas 750 pasternaak 125 paprika 125 punapeet 150 porrulauk 125 tomati 65 maisihelbed 350 Puuviljad
õun 50-80 banaan
pirn
Kanamunad (koorega) kaal g M 63 L 73 XXL 83 Jaanalinnu 1500











Sheet 9: Jook ja söök


Toidu ja joogi sobivus
       LOOMALIHA kerge punane vein - HÄSTI täidlane punane vein - VÄGA HÄSTI kuiv valge vein - HÄSTI poolkuiv valge vein - SOBIB KA roosa vein - HÄSTI kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI VASIKALIHA kerge punane vein - VÄGA HÄSTI täidlane punane vein - SOBIB KA kuiv valge vein - VÄGA HÄSTI poolkuiv valge vein - HÄSTI roosa vein - HÄSTI kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI LAMBALIHA kerge punane vein - VÄGA HÄSTI täidlane punane vein - VÄGA HÄSTI kuiv valge vein - HÄSTI poolkuiv valge vein - SOBIB KA roosa vein - HÄSTI kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI SEALIHA kerge punane vein - HÄSTI täidlane punane vein - SOBIB KA kuiv valge vein - VÄGA HÄSTI poolkuiv valge vein - HÄSTI roosa vein - HÄSTI kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI KANA- JA KALKUNILIHA kerge punane vein - VÄGA HÄSTI täidlane punane vein - SOBIB KA kuiv valge vein - VÄGA HÄSTI poolkuiv valge vein - HÄSTI roosa vein - HÄSTI kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI PARDI - JA HANELIHA kerge punane vein - VÄGA HÄSTI täidlane punane vein - HÄSTI kuiv valge vein - HÄSTI poolkuiv valge vein - SOBIB KA roosa vein - SOBIB KA kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI ULUKILIHA kerge punane vein - SOBIB KA täidlane punane vein - VÄGA HÄSTI kuiv valge vein - SOBIB KA õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI KEEDETUD KALA kerge punane vein - SOBIB KA kuiv valge vein - VÄGA HÄSTI poolkuiv valge vein - VÄGA HÄSTI roosa vein - SOBIB KA kuiv ja pool kuiv vahuvein - HÄSTI õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI KÜPSETATUD KALA kerge punane vein - HÄSTI täidlane punane vein - SOBIB KA kuiv valge vein - VÄGA HÄSTI poolkuiv valge vein - HÄSTI roosa vein - HÄSTI kuiv ja pool kuiv vahuvein - HÄSTI õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI SUITSUTATUD KALA kuiv valge vein - HÄSTI poolkuiv valge vein - SOBIB KA kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA õlu - VÄGA HÄSTI mineraalvesi - VÄGA HÄSTI KREVETID kuiv valge vein - HÄSTI poolkuiv valge vein - SOBIB KA kuiv ja pool kuiv vahuvein - HÄSTI õlu - VÄGA HÄSTI mineraalvesi - VÄGA HÄSTI VÄHID kuiv valge vein- VÄGA HÄSTI poolkuiv valge vein - VÄGA HÄSTI kuiv ja pool kuiv vahuvein - HÄSTI õlu - VÄGA HÄSTI mineraalvesi - VÄGA HÄSTI HOMAARID JA KRABID kuiv valge vein - VÄGA HÄSTI poolkuiv valge vein - VÄGA HÄSTI kuiv ja pool kuiv vahuvein - VÄGA HÄSTI õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI AUSTRID kuiv valge vein- VÄGA HÄSTI poolkuiv valge vein - HÄSTI kuiv ja pool kuiv vahuvein - HÄSTI õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI JUUST kerge punane vein -VÄGA HÄSTI täidlane punane vein - VÄGA HÄSTI kuiv valge vein - HÄSTI poolkuiv valge vein - SOBIB KA pool magus valge vein - SOBIB KA magus valge vein - HÄSTI kuiv ja pool kuiv kangustatud vein - SOBIB KA magus ja pool magus kangustatud vein - VÄGA HÄSTI JÄÄTIS pool magus valge vein - SOBIB KA magus valge vein - HÄSTI magus ja pool magus vahuvein - SOBIB KA magus ja pool magus kangustatud vein - VÄGA HÄSTI PUUVILJAD pool magus valge vein - HÄSTI magus valge vein - VÄGA HÄSTI kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA magus ja pool magus vahuvein - SOBIB KA magus ja pool magus kangustatud vein - SOBIB KA KÜPSETISED pool magus valge vein - HÄSTI magus valge vein - VÄGA HÄSTI kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA magus ja pool magus vahuvein - SOBIB KA VÄRSKED AEDVILJAD kuiv valge vein - SOBIB KA roosa vein - SOBIB KA õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI HAPUD MARJAD JA PUUVILJAD mineraalvesi - VÄGA HÄSTI MUNATOIDUD kerge punane vein - SOBIB KA kuiv valge vein - SOBIB KA poolkuiv valge vein - SOBIB KA õlu - SOBIB KA mineraalvesi - VÄGA HÄSTI SUPID kerge punane vein - SOBIB KA täidlane punane vein - SOBIB KA kuiv valge vein - SOBIB KA poolkuiv valge vein - SOBIB KA roosa vein - SOBIB KA kuiv ja pool kuiv vahuvein - SOBIB KA kuiv ja pool kuiv kangustatud vein - HÄSTI

Sheet 10: 1 portsjon


Kui palju ..? ... vajame ühe portsjoni kohta
SUPPI ...
kui eelroog .........1½- 2 dl kui põhiroog........2- 2½ dl kui järelroog.......1½- 2 dl
EELROAD...
soolatud või keedetud kala......100 g suitsukala.............................75 g hummer, pool .......................250 g krabi , pool ...........................250 g vähid, u 6 tk.........................250 g rannakarbid, u 10 tk ..............400 g austrid.................................6-8 tk krevetid (salatis)...................50- 100 g krevetid.............................. 200- 250 g aedvili (keedetud)..................200 g aedvili (salatis)......................50- 75 g liha (sink ja vorstitooted ).........50- 75 g puuvili ..................................125- 150 g
PÕHIROAD...
kalafile...................................................150 g kala (terve/puhastamata/lame, nt lest )........300 g kala(terve/puhastamata/ümar nt skumbria)...250 g suitsukala...............................................150- 200 g liha ilma kondita.......................................125 g liha ilma kondita (pajaroogadele)...................75- 100 g liha kondiga.............................................175 g liha kondiga (pajaroogadele).......................125 g liha rohke kondiga.....................................175- 200 g täidis.......................................................75- 100 g part ........................................................450- 500 g põldpüü (1 tk)..........................................300- 400 g faasan ....................................................250 g kalkun .....................................................250- 300 g kana.......................................................250- 300 g kana (pajaroogadele).................................175 g kana (tükid).............................................150 g grillkana ...................................................200- 250 g grillkana (ilma kondita salatile)........................75 g
LISANDID...
aedvili (keedetud)............................75 g aedvili (värske, salatile)....................50- 75 g aedvili (suppidele)............................75- 100 g kurk (värske)..................................50 g kurk (soola-, marineeritud-)...............25 g peet (marineeritud)..........................50 g sibul (keedetud, marineeritud)............25 g tomat keedetud...............................25- 50 g kartul (keedetud , 2-3tk).................200 g kartul (praetud, 3tk).......................250 g kartul (pajaroog, 2-3tk)...................200 g kartul (puder, 2-3tk)........................200- 250 g friikartul........................................150 g riis (ca ½ dl)...................................50 g makaronitooted................................60 g kaste...............................................1 dl mereannid salatisse (ilma kooreta)........45 g mereannid kastmetesse (ilma kooreta)...25 g mereannid hautistesse  (ilma kooreta)....25 g
DESSERT ....
kreem ............................................1 1/4 dl supp..............................................2- 2½ dl marjad (värsked)...........................100- 150 g (u 2½ dl) marjad (külmutatud, ilma suhkruta).....75- 100 g marjad (külmutatud, suhkruga ).........100- 125 g puuvili (värske).............................125- 175 g jäätis............................................75- 125 g hapukoor.......................................1/4 dl vahukoor.......................................½ dl hapukoor (kastmele).........................1/4- ½ dl vanillikaste ......................................1 dl juust (juustu kandikule)....................75- 100 g
KUI PALJU SAAB ÜHEST....?...
part......................4-5 portsjonit faasan...................4 portsjonit kana......................4 portsjonit kalkun....................12-15 portsjonit kalkun (mini)............9-11 portsjonit grillkana..................2-3 portsjonit
KUI PALJU TEED VÕI KOHVI ..?..
kohvi (keetmiseks) 1 liitri vee kohta......50- 60 g (1 3/4 dl) kohvi (valmis keedetud 1 liiter ).............6- 7 tassi kohvi (1 inimesele).............................1- 2 tassi teed 1½ dl vee kohta.........................1 tl teed (1 inimesele)..............................1½ dl
Vasakule Paremale
Toiduainete töötlemiskaod ja muu #1 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #2 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #3 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #4 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #5 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #6 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #7 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #8 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #9 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #10 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #11 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #12 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #13 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #14 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #15 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #16 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #17 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #18 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #19 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #20 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #21 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #22 Toiduainete töötlemiskaod ja muu #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 94 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annaliisa3 Õppematerjali autor
Annab ülevaate toiduainete kuum- ja külmtöötlemisel tekkinud kaoprotsentidest, ainete massi ja mahu vahekordadest (nt mitu grammi kaalub 1 l / dl / tl suhkrut), toiduainete keskmisest kaalust ja erinevate toitude juurde sobivast veinist.

Sarnased õppematerjalid

Liha-kala kaonormide tabel
18
pdf

Liha-kala kaonormide tabel

TOIDUAINETE KÜLMTÖÖTLEMIS KAONORMIDE TABEL KARTUL Külm- Kuum- Valmis- Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 100 1. nov- 31. dets 147

Tooraine õpetus
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord
23
doc

Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord

äädikas 1000 100 siirup 1400 140 20 kaneelipulber 20 8 mooniseemned 15 5 liköör 10 3 tomatipasta 23 4 Tabelis olevad andmed saadud kaalumise teel. 10. Toiduainete külm- ja kuumtöötlemis kaonormide tabel Tabel nr 2 Külm- Kuum- Valmis- Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g

Kokandus
Kuum eelroog ja parfeed
9
docx

Kuum eelroog ja parfeed

1. FRITEERITUD MAKRAPULGAD SALSAGA Bruto Neto 1. Lõika makrapulgad kolmeks tükiks. makrapulgad 100g 100g 2. Valmista taigen mineraalveest, soolast ja nisujahust Taigen ning lõpuks lisa vahustatud munavalged. nisujahu 60g 60g 3. Kasta krabipulgad taignasse ja prae rohkes õlis. mineraalvesi 60ml 60ml 4. Kastmeks pese ja puhasta küüslauk, paprikad ja sibul. munavalge 1tk 30g 5. Haki paprika ja sibul peeneks ning kuumuta neid õlis. Praadimiseks 6. Lisa ka küüslauk ja maisiterad. õli 300ml 300ml Kaste 7. Seejärel lisa tomatipüree ja vesi ning maitsesta kaste tomatipüree 40g 40g tabasco, veiniäädika ja teiste maitseainetega. roheline paprika 19g 15g 8. Lase kaste keema ja serveeri friteeritud punane paprika

Toit ja toitumine
Prantsuse köök
12
ppt

Prantsuse köök

juulist 1790, ning see koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane). Naaberriigid: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Prantsuse köök Ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni ­ sampinjonikasvatus on väga levinud. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Äärmiselt mitmekesine kastmete koostis. Kastmete arv ületab üle 300. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. köögi iseloomulikuks jooneks on laialdane juurviljade (kartul, sibul, kaunoad, spinat, mitmesugused kapsad, tomatid, baklazaanid, seller, petersell, lehtsalat) kasutamine.

Kultuurilugu
Toiduainete koostise tabelid
7
docx

Toiduainete koostise tabelid

TOIDUAINETE KOOSTISE TABELID Koostanud: Merle Rehand Roogade ninetused Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Kalorsus gr gr gr gr K/cal 1. Kirsi-mustsõstra-jõhvika rabarberi jook 200 0 0 22 92 2. Tomatimahl 200 2 0 7 38 3. Õuna-viinamarja jook 200 0.8 0 25.6 102 4. Ploomimahl 200 0.6 0 32.2 132 5. Viinamarjamahl 200 0.6 0 27.6 108 6. Õunamahl-morss 200 1 0 18.2 76 7. Mandariinimahl 200 1.6 0 18 86 8.Mineraalvesi

Bioloogia
Diabeet ja toitumine
19
docx

Diabeet ja toitumine

kuulub ka piimatoodetes sisalduv rasv, s.h. või. (Vesingi 2011). II tüübi diabeetikutele tuleks soovitada süüa 3-5 toidukorda päevas, kindlatel kellaaegadel ning väikestes kogustes. Tavaline on hommikusöök, lõuna, õhtusöök, vajadusel lisatakse 1-2 ootekorda. Ooteks sobib suurepäraselt üks puuvili või dieetjogurt (mitte rasvane pirukas). Kindlasti peab diabeetiku menüüsse kuuluma üks soe söök päevas. Sobivad supid, ühepajatoidud, vormiroad jne (Tammer 2012). 3. TOIDUAINETE MÕJU Dieedi valikul peab arvestama toidu mõju veresuhkrusisaldusele. Veresuhkru sisaldus sõltub eelkõige toiduga saadud süsivesikutest. Seega on toitumise põhieesmärgiks sobiva koguse süsivesikute tagamine. Päeva jooksul sobivates kogustes süsivesikute söömisel on see eelis, et see tasandab veresuhkru kõikumisi ning väldib veresuhkru sisalduse liigset vähenemist. Kuid valesti toitumine võib põhjustada ka veresuhkru sisalduse suurenemist, mille tagajärjel

Sisehaigeõendus
Toiduvalmistamise alused
31
docx

Toiduvalmistamise alused

TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud Veeaurus :

Toitlustus
Viie päeva kohta innovaatiline suurköögimenüü
4
doc

Viie päeva kohta innovaatiline suurköögimenüü

esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Prantsuse röstsai Sinihallitusjuustu omlet Kaerajahupuder Kirsstomatid ja Clafoutis maasikaga ja beekon jahutatud marjaga mozzarella

Toitlustus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun