Koka eriala praktikaline tund . Roa nimetus: Kartuli vorm singi ja tomatiga Kuupäev: Portsjonite arv: 2 Tooraine Neto g Bruto g Tehnoloogia: Suuremad värsked kartulid 120g 1.Pese kartulid ja lõika noaga hästi õhukesteks Küüslauguküünt 10g viiludeks. Kuivatatud tomat 30g Keedusink 100g 2.Haki küüslauk ja kuvatatud tomat peeneks ja s Piim 200g seda. Muna 2tk Sool 3.Klopi munad piimaga ja maitsesta soola ja musta pipraga. Pipar Vormi määrimiseks õli 4.Lõika sink kuubikuteks 5.Määri vorm õliga
A la Carte menüü EELROAD / EEK Metsataadi leivake kuuseriisika eelroog mustal leival, punase sibula ja hapukoorega 2,88/45 Aedvilja tatar 9/140,82 vutimunade, ürtide ja tomatikastmega Soe eesti jäneseliha tarretis 10/156,47 maheda põltsamaa sinepi kastmega Taani võileib (külm) 2,50/39,12 (sai, keedusink, tomati- ja kurgiviilud) Lihavalik 3,52/55 (singirullid juustuga, salaami, kanafileetükid, dipikaste, tomat, kurk, ananass) Juustuvalik 3,83/60 (sinihallitusjuust, Camembert, Eesti juust, kreekerid, viinamari, õun) Juustuvalik kahele 6,40/100,14 Vahustatud parmesani juustusupp 9,14/143 paneeritud muna, nuudlite, seente ja röstsaia-keelekesega Eesti veisefilee carpaccio 9,50/148,65 parmesanijuustu, punapeedi spagettide ja kapparimarjadega
A la Carte menüü EELROAD / EEK Metsataadi leivake kuuseriisika eelroog mustal leival, punase sibula ja hapukoorega 2,88/45 Aedvilja tatar 9/140,82 vutimunade, ürtide ja tomatikastmega Soe eesti jäneseliha tarretis 10/156,47 maheda põltsamaa sinepi kastmega Taani võileib (külm) 2,50/39,12 (sai, keedusink, tomati- ja kurgiviilud) Lihavalik 3,52/55 (singirullid juustuga, salaami, kanafileetükid, dipikaste, tomat, kurk, ananass) Juustuvalik 3,83/60 (sinihallitusjuust, Camembert, Eesti juust, kreekerid, viinamari, õun) Juustuvalik kahele 6,40/100,14 Vahustatud parmesani juustusupp 9,14/143 paneeritud muna, nuudlite, seente ja röstsaia-keelekesega Eesti veisefilee carpaccio 9,50/148,65 parmesanijuustu, punapeedi spagettide ja kapparimarjadega
nimetus Kogus energia valgud rasvad SV kaltsium kiudaine (g) d keedumuna 50 67,5 6,15 4,7 0 28,5 0 tatar 50 166 5,55 1 33,1 9 2,9 keedusink 50 65 11 2,25 0 2,85 0 näkileib 20 71,2 2,08 0,46 14,4 9,2 14,9 sink 30 42 6,3 1,8 0 1,71 0 ahven 200 170 36,2 2,6 0 220 0 konservhernes 50 36,5 2,2 0,2 7,8 10 2,45 uba(kuiv. keedetud) 50 68,5 4,6 0,2 11,85 29,5 3,2
Toidu saab asetada taldrikule, mis asetseb kandikul. Pakume hommikusöögiks nii magusaid, kui ka soolaseid toite. Loomulikult käib minu menüü juurde ka joogivalik. Toidud Kuum lett: Praetud munad (Ühelt poolt praetud ja mõlemalt poolt praetud) Keedetud munad (3 minuti munad ja 7 minuti munad) Ahjus küpsetatud viinerid Kuumad võileivad singi ja juustuga Ahjus küpsetatud peekon Kartulikroketid Mannapuder Neljavilja puder Külm lett: Maasika jogurt Banaani jogurt Keedusink Lastevorst Salaamivorst Eesti juust Margariin Apelsini keeks Purukook Joogid: Tee ( Must tee ja marjatee) Kohv Kakao Piim Vesi Lisandid: Leib Sai Sepik Müsli Maisihelbed Kookosepuru Sool Pipar 1 inimese hommikusöök sisaldab: Toidu valib klient enda maitse järgi. 1tk Ühelt poolt praetud muna 1tk Kahelt poolt praetud muna 1tk Kolme minuti muna (keedetud) 1tk Seitsme minuti muna (keedetud) 2tk Ahjus küpsetatud viinerid 2 tk Apelsini keeksi 2 tk Purukooki 3 Viilu peekonit
Keemia 1. Säästu keedusink Koostis: Sealiha(65%), vesi, kartulitärklis, sojavalk, piimavalk, keedusool, lõhna - ja maitseained, stabilisaatorid E407-Karrageen ja tema naatriumi-, kaaliumi-, ja ammooniumisoolad, k.a. furtsellaraan- Omadused: Paksendaja, zheleeriv aine, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Võib põhjustada koliide ja soolestikuvaegusi.häirib immuunsüsteemi. Võimalikud anafülaktilised reaktsioonid. E450-Difosfaadid- Omadused: Emulgaator, stabilisaator
2 kg seened 0.3 kg mugulsibul 0,2 kg Piimatooted vahukoor 35% 0,4 kg piim 0,5 l kohupiim 0,5 kg või 0,2 kg juust 0,2 kg maitsestamata jogurt 0,5 kg hapukoor 0,5 kg kanamuna 5 tk kodujuust 0,2 kg Liha,kala kalafilee (värske,külmutatud) 0,4 tk keedusink 0,2 kg broilerifilee 0,3 kg sealiha seljatükk 0,5 kg veisevälisfilee 0,4 kg hakkliha 0,4 kg peekon 0,2 kg Kuivained kaerahelbed 0.1 kg kruubid, tangud 0,1 kg kamajahu 0.1 kg riis 0,2 kg pastatoode 0,4 kg kus-kus 0,2 kg jahu 0,5 kg
kana-hakklihasnitsel tk 0,35 kanakints kg 1,92 kaneel kg 3,64 kappar kg 24,51 kapsa ja porgandi segu kg 0,77 kapsas kg 0,29 kardemon kg 45,63 karripasta kg 6,38 kartul (koorimata) kg 0,26 kartulitärklis kg 1,55 kastmepaksendaja kg 5,4 keedetud punane peet kg 0,82 keedusink kg 2,3 keedusink viilutatud kg 4,16 keefir l 0,53 kiirkaerahelbed kg 1,33 kiivi kg 1,3 kikerhernes kg 2,3 kirsikompott kg 4,42 kirsimoos kg 3,4 kirsstomat kg 4,43 kitsejuust kg 19,09 kodujuust kg 2,97 koha kg 11,19 kohafilee kg 10,4
• ON MITME AMINOHAPPE KOOSTISELEMENT NING KUULUB VALKUDE KOOSTISSE. SUHTELISELT VÄÄVLIRIKKAD ON JUUKSED (4%), KÜÜNED, • KARVAD, SARVED, KABJAD JA LINNUSULED • TÄISKASVANUD INIMORGANISMIS ON LIGIKAUDU 140 G VÄÄVLIT. TOIDUGA SISENEB MEIE ORGANISMI KESKMISELT 800...900 MG VÄÄVLIT PÄEVAS. VALDAVA OSA VÄÄVLIST SAAME TOIDUGA VALKUDEST VÄÄVLIRIKKAMAD TOIDUAINED ON KAER, RUKIS, TATAR, HERNED, OAD JA MAAPÄHKLID, SOOLATUD VÕI KEEDETUD TURSK, KEEDUSINK, VASIKAMAKS, VÄHERASVANE PEEKON, KÜPSETATUD SUITSUHEERINGAS, KANA, JUUST, MUNA, MANDLID, UBA, LÕHE, ROOSKAPSAS JA PUNANE KAPSAS Väävlitasandik hiinas Väävlitasandik Jupiteril KASUTATUD MATERJALID • HTTP://WWW.SLIDESHARE.NET/ELLEKULL/VVEL • HTTP:// ZHONGAOMADE.EN.MADE-IN-CHINA.COM/PRODUCT/JOCMYPDJHBKV/CHINA-S ULFUR-POWDER-AND-BLOCK.HTML • HTTPS:// WWW.GOOGLE.EE/SEARCH?Q=V%C3%A4%C3%A4VLI+TASANDIK+JUPITERI
Piimatooted Taluvõi maag kg 0,040 0,012 0,020 Rõõskkoor 35% kg 0,100 0,030 0,052 kodujuust kg 0,150 0,140 Maitsestamata jogurt kg 0,050 0,050 1,7% Lahja majonees light kg 0,020 0,020 Parmesani juust kg 0,030 0,022 Kanamuna tk 1 1 Liha Broilerifilee jahutatud kg 0,27/2tk Keedusink kalkuni kg 0,060 0,060 Kuivained Riivsai kg 0,050 0,020 Pikateraline riis kg 0,060 0,060 Nisujahu kg 0,015 0,012 Suhkur kg 0,030 0,026 Sidrunipipar Must jah. pipar Sool laua Karri Muskaat Muud Kreeka pähkel puh. kg 0,030 0,022 Kanapuljongikonsentraat kg 0,006 0,006
Lisaks ta reguleerib organismis hapete ja aluste tasakaalu. Väävlit sisaldavad aminohapped osalevad valgu sünteesis, rakkude kaitsmisel. Väävlialusel kreemid ja salvid aitavad neid, kel on nahaprobleeme, näiteks psoriaas, ekseem või dermatiit. Inimesed, kes on allergilised väävlile, peaksid hoiduma pakendatud kuivatatud puuviljadest, milles olev konservant sisaldab väävlit. Tuntumatest toiduallikatest on väävlirikkamad: sinepipulber, maapähklid, soolatud või keedetud tursk, keedusink, vasikamaks, väherasvane peekon, küpsetatud suitsuheeringas, kana, juust, muna, mandlid, uba, lõhe, rooskapsas ja punane kapsas. 5.Väävliühendite mürgisus ja keskkonnaprobleemid. Nt: Happevihmad (mis ained neid põhjustavad, kuidas happevihmad tekivad ja nende mõju keskkonnale) Kuigi väävel lihtainena ei ole mürgine, on tema ühendid inimesele mürgised. Vääveldioksiid põhjustab inimesel kroonilist mürgistust ja hingamisteede haiguseid. Vääveldioksiid on ohtlik
LIHA JA SUBPRODUKTID MIKS PEAKS LIHA SÖÖMA? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus- võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi MILLEST LIHA KOOSNEB vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B- rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS Liha taiosas toorelt umbes 70% vett, rasvases lihas vett vähem Liha valgud on täisväärtuslikud- sisaldab valku 20%, rasvane liha vähem kui taine Rasvasisaldus erineb liigiti 2-40% Lihas...
bufeevastuvõttudel. Torn- ehk püramiidvõileib 4 pätsi täistera-röstsaia SINGI - ANANASSIVIE: 200 g maitsestamata toorjuustu 300 g keedusinki 2 purki purustatud ananassi 1 tl jahvatatud paprikat 1 dl peenestatud siledaid petersellilehti soola KAUNISTUSEKS: 200 g maitsestamata toorjuustu suur kimp tilli ja murulauku paksu võileivamajoneesi petersellilehti 1 punane paprika Lõika teravaservalise vormiga 42 saiaketast. 1. Nõruta ananassihoidis sõelal. T 2. öötle tükeldatud keedusink koos umbes poole väljanõrgunud leemega sauseguri abil ühtlaseks määrdeks. 3. Mikserda juurde toasoe toorjuust, nõrutatud ananass, paprika ja peenestatud petersellilehed. 4. Lisa vajadusel ananassileent, et võie jääks urbse saia immutamiseks piisavalt mahlane. 5. Pane poolte saiaketaste keskele ohtrasti täidist ja vajuta katmata kettad peale. 6. Määri külgedele õhuke kiht toasooja toorjuustu ja veereta seejärel peenestatud maitserohelises. 7
· Mitmesuguseid kalaliike on hea vaheldumisi kasutada vähemalt kahel söögikorral nädalas. · Kana võiks süüa mitu korda nädalas. · Vorsti kasutamist tuleks piirata 12 toidukorraga nädalas, sest vorst sisaldab rohkesti rasva, soola ja nitritit. · Keedetud kanamuna või omlett on kiirestivalmiv lisand. · Lihalõikudeks sobivad väherasvased tooted: keedusink, kalkuni- või kanasink või väherasvane vorst. Liha asemel võib leiva peale panna ka aedvilju. · Sea-, veise- või kanamaksa võib kasutada 12 korda kuus ja sellele lisaks aeg-ajalt väikestes kogustes maksavorsti. Rasedatel ja imetavatel emadel ei soovitata maksatoite üldse süüa. 5. Kartul Kartulist saab valmistada eri roogi: keedukartulid, ahjukartulid, kartulipuder, kartulivormid ja -küpsetised
Statsionaari tingimustes kasutatakse nelja diabeetiku dieedimudelit, mis sisaldavad kindla hulga süsivesikuid (Kiisk 2003). Oleme väljatoonud neist kaks, 300 ja 150 grammise süsivesikute sisaldusega 2 erinevat päevamenüüd. 300 grammi süsivesikute sisaldusega 150 grammi süsivesikute sisaldusega Hommik- neljaviljapuder (300g), juust Hommik- neljaviljahelbepuder veega (200g), (30g),tomat (30g), oakohv (200g), kohvikoor keedusink ( 30g), tomati-kurgisalat (50g), (10g), või (10g), teraleib (35g) oakohv (250g), kohvikoor (10g) Vahepala- võileib värske kurgiga (80g), Vahepala- õun taimetee ( 200g), õun (130g) Lõuna- kanapall (150g), hapukoorekaste Lõuna- kanapall (75), kartul (60g), porgand (75g), kartul (200g), porgand lillkapsaga lillkapsaga (100g), tomati-kurgisalat (50g), (100g) tomatimahl (200g), teraleib (35g)
happeline aluseline neutraalne Nõrgalt happelised pH 6,5 5,3 Enamik toiduaineid on neutraalsed või Kala nõrgalt happelised, neis on soodsad Sea-, veiseliha tingimused mikroobide arenguks. Hallitusseened, pärmid, piim- ja Keeduvorst, keedusink. äädikhappebakterid taluvad ka tugevalt happelist keskkonda. kapsas, porgand jt. köögiviljad Toiduainete happelisus Happelised pH 5,3-3,7 9 Happelised pH 5,3- 3,7 Toorpiim, munad, mereannid 2
Menüü 01.0205.02.2011 Esmaspäev Kodune seljanka (Sealiha,keedusink,viiner,kartul,sibul,tomatipasta,konservkurk,toiduõli, hapukoor,sidrun,sool,pipar) Ahjus küpsetatud kana kollase riisiga külmas kastmes (Kanakoib,sool,broilerimaitseaine,hapukoor,majonees,ketsup,riis) Makaronid hakklihakastmes (Makaronid,õli,sool,hakkliha,sibul,jahu,piim,hakklihamaitseaine) Praha salat (kartul,sibul,sink,marineeritud kurk,värske kurk,porgand,
kannab see pitsa nime - Margherita. Pitsat tuleb valmistada puudega köetavas ahjus, mis kuumutatakse 400 kraadini. Klassikalisi pitsasid on 10 erinevat ja menüüdes nende koostisosade loetelu ei anta, sest itaallaste jaoks on see elementaarne. Napoletana: tomat, anšoovised, mozzarella, pune Marinara: lihtsalt tomati ja küüslauguga üle tõmmatud tainaketas Capricciosa: mozzarella, seened, väikesed artišokid, keedusink, oliivid, õli Romana: tomat, mozzarella, anšoovised, pune, õli Quattro Stagioni: tavaliselt käivad selle peale samad ained, mis capricciosa´le, aga mitte segamini Diavora:tomat, mozzarella, vürtsine vorst, pune, õli Quattro Formaggi: provolone, Parmesani, gruyère´i ja lambajuustuga Siciliana: mustad oliivid, rohelised oliivid, anšoovised, kapparid, Caciocavallo juust, tomat
sünteesis, rakkude kaitsmisel. Väävlialusel kreemid ja salvid aitavad neid, kel on nahaprobleeme, näiteks psoriaas, ekseem või dermatiit. Väävli vaegust esineb harva, kuna me saame valdava osa väävlist toiduga valkudest. Inimesed, kes on allergilised väävlile, peaksid hoiduma pakendatud kuivatatud puuviljadest, milles olev konservant sisaldab väävlit. Tuntumatest toiduallikatest on väävlirikkamad: sinepipulber, maapähklid, soolatud või keedetud tursk, keedusink, vasikamaks, väherasvane peekon, küpsetatud suitsuheeringas, kana, juust, muna, mandlid, uba, lõhe, rooskapsas ja punane kapsas. Kuigi väävel lihtainena ei ole mürgine, on tema ühendid inimesele mürgised. Vääveldioksiid põhjustab inimesel kroonilist mürgistust ja hingamisteede haiguseid. Vääveldioksiid on ohtlik õhusaastaja, mis oksüdeerub õhus niiskuse ja teiste õhus leiduvate katalüsaatorite (lämmastikoksiidid jt) toimel väävelhappeks, põhjustades happevihmade teket
7.2 Ветчина брезаола (Bresaola sink) - вяленая итальянская ветчина из засоленной говядины, которая зреет на свежем воздухе восемь недель и приобретает благородный аромат. На родине в Ломбардии брезаолу очень часто используют для приготовления карпаччо. 7.3 Ветчина вареная (Keedusink) - Вареная ветчина чаще всего готовится из свиного окорока с добавлением лука, моркови, кореньев и специй, а перед этим выдерживается в рассоле, из-за чего мясо приобретает мягкую и однородную консистенцию. 7.4 Ветчина варено-копченая (Keedu- ja
Liha- ja vorstitooted Siseorganid, eriti maks ja neerud, maksapasteet, Lahja liha nähtava rasvata, vasikaliha, taine lamba- ja veiselihapraad, mis tahes rasvane liha, peekon, rasvane sült, seasnitsel, linnuliha ilma nahata, taine sült, taine keedusink, keeduvorst ja rasvased vorstid, suitsuvorst, maksavorst, nahaga lahja linnulihavorst (väikeses koguses) linnuliha Kala ja kalatooted
106 MAJONEES kg 1,6 0,17 1,77 156 VAHUKOOR l 4,75 1,100 5,85 19 VÕI kg 0,35 0,02 0,37 LIHA JA KALA 125 BROILERIFILEE kg 7 0,5 7,5 41 KEEDUSINK kg 0,5 0,2 0,7 KUIVAINED 1 JAHU kg 0,35 0,02 0,37 344 KAMAJAHU kg 0,2 0,04 0,24 22 PASTA TOODE kg 0,17 0,07 0,24
Leib röstitud 123 10 111 10 100 Liha- ja lihasaadused Sea sisefilee 111 10 100 - 100 Broileririnnafilee nahata 105 5 100 - 100 Veise sisefilee 111 10 100 - 100 Keeduvorst 103 3 100 - 100 Suitsuvorst 103 3 100 - 100 Täissuitsuvorst 103 3 100 - 100 Keedusink 103 3 100 - 100 Viiner(kiles) 103 3 100 - 100 Sardell 103 3 100 - 100 Peekon 105 5 100 - 100 100 - 100 100 - 100 100 - 100
4.2 Tooted Keeduvorstid: Lastevorst, Moskva keeduvorst, Juustuvorst, Doktorivorst, Nimeta keeduvorst. Viinerid: Rakvere viiner, Pereviiner, Juustuviiner, Lasteviiner, Vinku viiner, Järelepaviiner, Rakvere grillviiner juustuga. Singid: Rakvere suitsusink, Rakvere suitsusingike, Einepeekon, Lihaveise-suitsusink, Talurulaad, Suitsutatud kaelakarbonaad, Suitsutatud seavälisfilee, Suitsurulaad, Suitsupeekon, Suitsustatud veisevälisfilee, Suitsutatud veisesink, Sealihasink, Kerge sink, Viru keedusink, Järelepa kalkunisink, Kodusink. Suituvorstid: Tallinna poolsuitsuvorst, Mõisa poolsuitsuvorst, Keedusalaami, Rakvere täissuitsuvorst, Moskva täissuitsuvorst, Haanja poolsuitsuvorst, Rakvere Krakov juustuga. Hakktooted: Pikkpoiss, Pihvid, Lihapallid. Sardellid: Peresardell, Rakvere suitsusardell, Sardell juustuga, Sardell sinepiga. Võileivamäärded: Hõrk pasteet, Maksarõngas, Maksapasteet, Maksavorst, Saiakate. Snäkid: Rakvere õllesigar.
· Järelroana: magusad supid. Külmade soolaka maitsega suppide sserveerimine: Serveeritakse temperatuuril 6-8C juures Igale sööjale arvestatakse 1,5-2 dl (150 250g) suppi. Supp serveeritakse puljongitassides või supitaldrikutes. Külmadele suppidele võib lisada jääkuubikuid. Serveeritakse maitserohelisega. BORs- peedisupp ( vene ja ukraina rahustoit) Veisekondid Seakondid Veiseliha Keedusink Viiner Või Peet Kapsas Porgand Petersell Tükike sellerit Suur sibul Tomatipüree Jahu Suhkur Rasvaine Hapukoor Äädikat või sidrunimahla Soola Pipart Vesi Serveeritakse mitud liiki liha, singi ja viineri õhukeste viiludega. Borsid on magushapu maitsega supid. Borsse serveeritakse hapukoore ja maitserohelisega. GULJAss- ungari paks lihasupp Kondita veiseliha Või
31. Nõuded kulinaarsele lihale, suitsu-ja keeduvorstide toorainele. Optimaalne liha valmimisaeg (laagerdumine) sõltub liha kasutamise viisist: kulinaarne liha: 10-12 päeva, temperatuuril 0…4 ⁰C Pärast seda muutub liha hästi seeduvaks ja mahlaseks, pehmeks ja aromaatseks. pooltooted: 5-6 päeva külmutatav liha: 24-48 tundi Liha kasutamine: I tapasoe liha - keeduvorst, keedusink; II surmakangestuses liha - ei kasutata, lihal lastakse laagerduda; III valminud liha - kõik kulinaarsed ja tehnoloogilised otstarbed; IV riknenud liha - ei kasutata toiduks. Suitsuvorstide valmistamiseks sobib väikese veesisaldusega ja madala veesidumisvõimega jahutatud liha. Hästi sobib madala pH (5,4…5,8) väärtusega ja vanemate loomade liha, mis on eelnevalt korralikult siiritud. pH on oluline ka toote kuivamise seisukohalt (mida lähemal on pH valkude
Sea-veiseliha-konserv 294 17 24 0,18 60 1,8 0 0 16 0 0,48 0,19 0,21 5,9 0,05 1 0,4 0 2,8 810 300 11 19 225 1,3 2,1 Pelmeenid, sea-veisehakklihaga 197 12,2 8,35 0,12 48,4 17,73 0 1,01 44,9 0,36 0,48 0,25 0,14 5,97 0,25 0,73 0,51 1,54 2,06 638 165,5 15,8 14,3 98 1,41 2,58 Keedusink 130 22 4,5 0,03 45 0 0 0 2 0 0,27 0,75 0,23 7,1 0,44 0,58 0,6 0 3,4 920 240 5,7 15 200 1 0,7
portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 200 kokku 10 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 viiner kg 0.005 0.005 0.050 0.050 2 poolsuitsuvorst kg 0.010 2 0.010 0.102 0.100 3 keedusink kg 0.010 2 0.010 0.102 0.100 4 praeliha marineeritud kurk kg 0.013 20 0.010 0.125 0.100 5 (vedelikuta) kg 0.011 5 0.010 0.105 0.100 6 mugulsibul kg 0.018 16 0.015 0.179 0.150 7 tomatipasta kg 0.015 0.015 0.150 0.150 8 vesi l 0.150 0.150 1.500 1.500
Hakkliha, sea-veise 209,4 876 60 18 15 5,78 3,45 Sealiha-konserv 354,8 1484,6 50 14 32 12,32 7,35 Veiseliha-konserv 216,7 906,6 60 18 15 6,83 3,39 Sea-veiseliha-konserv 294,4 1231,6 56 17 24 8,34 5,15 Pelmeenid, sea-veisehakklihaga 197,4 826,1 54,6 12,2 8,35 3,05 1,85 Keedusink 130,3 545 70 22 4,5 1,47 0,95 Suitsusink, sealihast 139,8 585 69 21 6 2,04 1,36 Teevorst 258,1 1080 61 9,6 21,8 8,15 4,83 Laupäevavorst 228,5 956 64,5 9,3 18 6,73 3,99 Viinerid 245,1 1025,5 63 12 20,5 7,87 4,57
KOOBALT, µg 1 1 3 1 NIKKEL, µg 1 1 5 4 KROOM, µg 3 3 8 6 FLUOR, µg 10 10 30 10 JOOD, µg 2,5 2,5 2,5 2,5 SELEEN, µg 14,6 23 13,2 13,6 ALUMIINIUM, mg 0,2 0,2 0,2 0,4 Sea-veisetiha- Pelmeenid, sea- Keedusink Suitsusink, konserv veisehakklihaga sealihast 294,4 197,4 ENERGIA, kcal 130,3 139,8 1231,6 826,1 ENERGIA, KJ 545 585 56 54,6 VESI, g 70 69 17 12,2 VALGUD, g 22 21 24 8,35 RASVAD, g 4,5 6
annaabi.ee 
