töödeldavaid materjale üldse), sobivus väga paljudesse kohtadesse. 24. Puidu kui ehitusmaterjali negatiivsed omadused: ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne), hügroskoopsus (niiskusesisaldus kõigub), kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), süttivus (olulisemaid puudusi, paljudes kohtades on selle omaduse tõttu kasutamine piiratud), kahjustatav putukate ja röövikute poolt, suured töötlemiskaod. 25. Haavapuidu eriline omadus ja kasutusala: Eestis kasvavatest puudest on haab kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides). Haavast on tehtud ka katuselaaste. 26. Tähtsamad puiduliigid tähtsuse järjekorras: Mänd, kuusk, kask, tamm, saar, sanglepp (mustlepp), haab. 27. Puidu ebaloomulikud värvused ja need viitavad: ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus
___________________________________________________________________________ 2. A PUIT * toormaterjalina maailmas kolmandal kohal süsi ja nafta järel * eestis 42% metsa maismaast. Leivnuimad: mänd 47%, kask 28% kuusk 20% Puidu positiivsed üldomadused *väike tihedus *suur tugevus *väike soojusjuhtivus *kerge töödeldavus *head dekoratiivomadused *taastuv loodusvara Puidu negatiivsed üldomadused *ebaühtlane struktuur *tundlikus vee toimele *kahjurite tundlik *süttivus *suured töötlemiskaod puit koosneb C (49,5%), H (6,3%), O (44,2%) Tähtsamad puu liigid mänd - enim levinuim. lülipuiduline, kerge, tugev sirge tüvi ja väikese kooniliseusega. kuusk - küpsepuiduline, kergem männist, väiksem tugvus kui männil kask - levinuim lehtpuu, hästi töödeldav, lauamaterjal, kergelt kõdunev tamm - raskeim ja tugevaim eestis, lülipuiduline, dekoratiivne, viimistlusmaterjalina peamiselt saar - lülipuiduline, kõva, hästi töödeldav
· Tähtsamad puitdetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. Töö küsimused · 1.Nimeta puidu pos. Omadusi? (5) · 1. taastuv loodusvara, tugev ja kaalult kerge, sitke, soojapidav, dekoratiivne · 2.Nimeta puidu neg. Omadusi? (5) 2. kergesti süttiv, hügroskoopne, materjali omadusi mõjutavad kasvuvead, puitu kahjustavad mitmesuguseid röövikud ja mädanikud, suured töötlemiskaod. · 3.Mida näitavad puidu aastaringi osad? · 3. kui vana on puit · 4.Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul? 4. lülipuidul on lüli ja maltspuit selgesti eristatavad ja maltspuidul lülipuit puudub. · 5.Kuidas jagunevad niiskus puidus? 5. puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. · 6.Puidu standardne niiskus? 6. 15% · 7.Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 7. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit. · 8
EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades. • Tundlikkus vee toimele – hügroskoopsus, pundumine, kuivamiskahanemine • Kahjustatav putukate, röövikute ja seenkahjurite poolt • Puidu süttivus • Suured töötlemiskaod PUIDU KOOSTIS Puit kui materjal on suure hulga rakkude kogum Puidu elementaarkoostises on peamisteks komponentideks süsinik (49,5%), vesinik (6,3%) ning hapnik (44,2%) Puidu noorte rakkude seinad koosnevad tselluloosist. Puu vananedes tekib raku seintesse ligniini, millega kaasneb rakuseina tugevnemine ja jäigastumine ehk nn. puitumine PUU TÜVE EHITUS Ehituslikuks otstarbeks kasutatakse peamiselt puu tüve Aastarõngas Maltspuidulised, kus lülipuit puudub (kask, lepp,
Puit on universaalne materjal, temast on võimalik teha erinevaid hooneosi ja väiksema hoone võib ehitada suures osas puidust. Kõige levinumad puud eestis on kuusk, mänd ja kask. Puidu eelised: väike mahumass ehk hoone on kerge ja saab kraanata ehitada, küllaltki suur tugevus, väike soojajuhtivus, lihtne töödelda, sobib väga paljudesse kohtadesse. Puidu miinused: ebaühtlane struktuur, niiskusesisaldus kõigub, kõduneb, süttivus, kahjustatav putukate poolt ja suured töötlemiskaod. METALL. Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallide peamiseks lisandiks on süsinik ja need jagunevad peamiselt malmideks ja terasteks. Värvilistest kasutatakse enim vaske ja alumiiniumi. a) Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootimiseks. Erimalmid on mitmesuguste omadustega. Mõlemad leiavad ehituses vähe kasutamist
kulunormist, lubatavatest jääkidest ja lubatavatest kadudest. Konstruktiivne kulunorm ei võta arvesse jääke ja kadusid. Lubatavaid jääke on võimalik vahel ära kasutada, näiteks saepuru ja laaste, millest saab valmistada ehitusplaate. 6.9. Mis on materjali jäägid? Kaod ja jäägid jaotatakse nende tekkekoha järgi: Transpordikaod - tekivad materjalide ümberpaigutamisel, transpordil; Laokaod - tekivad materjalide ladustamistingimuste eiramisest; Töötlemiskaod - tekivad valest ehitustehnoloogiast; Montaazhikaod - tekivad valest ehitustehnoloogiast, viletsate tööriistade kasutamisest. 6.10.Mis on kõrvaldatavad materjali jäägid? Kõrvaldatavad - neid ei tohiks esineda normaalsetes ehitustingimustes. Sellised jäägid tekivad tavaliselt hooletusest, ebakvaliteetsete materjalide kasutamisest, hoidmis- ja transporditingimuste rikkumisest ning vastava tehnoloogia jaoks ebasobiva materjali kasutamisest; 6.11
· Neg. · Kegesti süttiv · Hügroskoopne (niiskuse sisaldus kõikub) · Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal) · Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus · Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tugevalt erinev · Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead · Puitu kahjustavad mitmesugused rüüvlid ja mädanikud · Suured töötlemiskaod PUU SISE- EHITUS · Aastarõngad moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. · Eristatakse varast ja hilist aastaringi osa · Männim, seedril, lehisel, tammel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedavad · Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub(kask, lepp, haab ning valgepöök) TÄHTSAMAD PUU LIIGID · Mänd Eesti levinuim puuliik · Kuusk küpsepuiduline, sisaldab männist vähem vaiku (vähem vastupidav
> Sitke > Hea välimusega, dekoratiivne > Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Negatiivsed > Kergesti süttiv > Hügroskoopne (niiskuse sisaldus kõigub) > Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal) > Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus > Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tunduvalt erinevad > Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead > Puitu kahujustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud suured töötlemiskaod. Puidu koostis > Puidu noorte rakkude seinad koosnevad peamiselt tselluloosist. > Puu vananedes tekib raku seintesse ligniin, millega kaasneb nende tugevnemine e nn puitumine. Puu sise-ehitus > Aastarõngas moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. Et aasta jooksul on kasvutingimused erinevad, siis erinevad ka aastaringe pires moodustunud rakud üksteist. > Männil, seedril, tammel, lehisel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedamad.
Puido positiivsed omadused: • Hea materjal ehitamiseks, materjal kerge ja saab ehitada teatud määral ilma abivahenditeta(tõstukid ja kraanad jne) • Üsna tugev materjal • Väike soojusjuhtivus • Taastuv loodusvara • Head dekoratiivomadused • Puidu puhul on positiivne veel see, et tema töötlemiseks minev energia hulk ei ole väga suur -2kwh/kg Negatiivsed omadused: • Suured töötlemiskaod • Imab endasse palju vett • Tuleohtlik • Ebaühtlane struktuur Puit koosneb suurel hulgal rakkudest, peamisteks komponentideks on süsinik, vesinik ning hapnik. Puidu vananedes tekib raku seintele ligniini, mille tagajärjel puit nn vananeb ehk puitub. Puidu tüve otstarve- ehituslikuks otstarbeks kasutatakse puidu tüve. • Maltspuidulised puud on puud, millel lülipuit puudub(kask, haab, lepp)
· väga hõlbus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), · sobivus väga paljudesse kohtadesse. Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisis puudusi. Tähtsamad neist on: · ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ), · hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub), · kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), · süttivus (üks olulisemaid puudusi), · kahjustatav putukate ja röövikute poolt, · suured töötlemiskaod. 2.1 Tähtsamad puu liigid Ehitusmaterjale valmistatakse peamiselt okaspuidust, harvem ka lehtpuidust. Mänd on Eestis levinuim puuliik (moodustab tarbepuidust 38%). Ta on lülipuiduline. Lülipuit on pruunikas, maltspuit kollakas. Ta on suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega. Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saetud materjalide pinnal on männi oksad ovaalsed. Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi (tarbepuidust 29 %). Ta on küpsepuiduline
Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida puudusi: ebaühtlane struktuur – puit on piki- ja ristkiudu erinev, puidus on oksakohad jne; hügroskoopsus – puidu niiskusesisaldus kõigub; kõdunevus – puithoone iga pole eriti pikk; 22 süttivus – see on üks olulisemaid puudusi; kahjustatav putukate ja röövikute poolt; suured töötlemiskaod – vaata joonist 3.1.1. Joonis 3.1.1. Puidu ligikaudsed töötlemiskaod 3.2. Puidu siseehitus Kasvav puu koosneb tüvest, võrast ja juurestikust. Ehitusmaterjalina omab peamist tähtsust tüvi. Puu tüvi on enamasti ringikujulise ristlõikega. Puu koore moodustavad: Korp, mis kaitseb puud vigastuste eest. Kork-kude, mis kaitseb puud järskude temperatuuri kõikumiste eest. Kõikidel puudel ei ole kork-kudet.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
