Magusroad Kristi Tüvi Magusroogade liigitus · Serveerimistemperatuuri järgi: Külmad magusroad- serveerimistemperatuur 10- 14`c Soojad magusroad- serveerimistemperatuur 65-75`c Külmutatud magusroad- serveeritakse külmutatult Magusroogade liigitus · Kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi: · Kompotid, kissellid, vahud, tarretised jne. · Pudrud, pudingud, sufleed jne. · Jäätised, parfeed, sorbetid · Kombineeritud magustoidud Puuviljad ja marjad · Õunad ja pirnid · Kirsid ja ploomid · Apelsinid ja mandariinid · Marjad · Banaanid ja kiivid · Viinamarjad · Kuivatatud puuviljad ja marjad Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Apelsinid ja mandariinid Aprikoosid,virsikud,nektariinid Avokaado Banaan
Referaat Magustoidud Nimi Klass/ Grupp Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Magustoidud 4. Puuviljad 8. Kompotid 9. Kissellid 11. Tarretised 12. Kreemid 14. Magusad vormiroad 16. Magusad kastmed 18. Vahud ja sambukid 19. Sufleed 20. Parfeed 21. Sorbetid 22. Kokkuvõte 23. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadis räägin erinevatest magustoitudest ehk magusroogadest. Kuidas neid liigitada ja valmistada. Millisel moel neid serveerida ning millised lisandid mingite magustoitude juurde sobivad. Magusroogade liigitamine Maguroad serveeritakse viimase roana. Need peaksid
erinevate lisanditega tööstuslikud jäätised. Nii nagu trend a la carte menüüs üldiselt on ka magustoidud koguselt üsna väiksed kuid hästi viimistletud maitse ja väljanägemisega. Palju kasutatakse kombineeritud serveerimist (n.kuum ja külm koos) ja ka tordilõike mida täiustatakse erinevate kastmetega. Magustoitude liigitus Magustoite liigitatakse serveerimistemperatuuri järgi: Külmad magusroad- mis serveeritakse temperatuuril 10-14`C Siia võib liigitada kompotid,kissellid,tarretised,vahud ja kreemid,samuti värskelt serveeritavad puuviljad, marjad ja salatid nendest. Soojad magusroad- mis serveeritakse temperatuuril 65-75`C Siia alla liigitatakse pannkoogid,magusad pudrud ja pudingud, sufleed ja küpsetatud puuviljad. Külmutatud magusroad- mis serveeritakse külmutatult Siia alla käivad jäätised, parfeed, sorbeed ja granitad Liigitada võib ka veel kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi. Eraldi võib
Desserdid, järelroad 2. Kuidas jagunevad magustoidud serveerimis temp järgi? Too iga jaotuse kohta 2 näidet! Külmad magustoidud 10 14 kraadi: tarretised, kopmotid Soojad magusroad 65 kraadi: pannkoogid, pudrud Külmutatud magusroad -14 kraadi: jäätised, parfeed 3. Millised magustoidud sobivad pidulike ainete puhul,millised tavalise toidukorral? Pidulikud:parfeed,kreemid,tarretised,kook kastemega. Tavalised:kissellid,mannavaht,vormiroad,pannkoogid. 4. Milliseid nõusid kasutatakse magustoitude serveerimisel? Kausid,pokaalid,lusikad,taldrikud,deserditaldrikud 5. Milles seisneb puuviljade,marjade eeltöötlemine? Pesemine,koorimine.Ananassil eemaldame südamiku.Õun,pirn,banaan,avokaado- hapustatud vees hoida. 6. Kuidas toimub avokaadol kivi eemaldamine? 7. Kuidas toimub viinamarjade eeltöötlemine? Pesemine, pooleks ja seemned välja 8
Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama, hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati õllesuppi ja leivapudi.19. Ja 20. sajandi vahetusel tekkisid ka magusad supid ja marjapudrud. Magustoite liigitatakse: *tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi *serveerimis temperatuuri järgi Serveerimis temperatuuri järgi liigitatakse : külmad magustoidud serveeritakse temperatuuril 10-14°C (kissellid,tarretised,vahud,kompotid, kreemid jne..) soojad magustoidud serveeritakse temperatuuril 65-75 °C (pannkoogid , magusad pudrud, pudingud , sufleed) külmutatud magustoidud serveeritakse külmutatult (jäätised ,parafeed,sorbeed ja granitad) Tuntumad magustoidud on Banana split(küpsetatud banaanid jäätisega),Huevos mole(kreem munadest ja suhkrust kaneeli ja sidrunimahlaga),Bienmesabe, mis tähendab hispaania keeles
Suhteliselt sarnane meie köögiga Põhijooneks kokkuhoidlikkus Eelroad- puljongid muna või klimpidega; võileivad juustu, kohupiima ja kalaga; toorsalatid; liha- ja kalasalatid majoneesiga Pearoad-jahuga paksendatud supid kruupide, leivakrutoonidega; vorstikesed, kotletid, snitslid, biifsteegid, keedetud/hautatud sealiha; hautatud/keedetud kala; keedetud juurviljad (kartul, hapu-,lill-, peakapsas, oad) Järelroad- puuviljasalatid/kompotid kastmete või siirupiga; kissellid, mannavahud, jäätised Kasutatakse ohtralt koort ja võid Maitsestamine Maitsestamine on tagasihoidlik Toit ei tohi olla teravamaitseline Sool, pipar, vanilliin Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul Söögikorrad Hommikusöök- mittelahustuv kohv, apelsinimahl, juust, jogurt, kuivad helbed, sink, salaami, dzemm, prantssai Keskhommik- snäkid Lõunasöök- päeva tähtsaim söögikord! 12.00-13.00
* soola, valget pipart * võid või õli Härjasilm on tervelt praetud munad. Härjasilmi praetakse väheses rasvas. Munad lüüakse lahti otse kuuma rasva sisse, nii et rebu terveks jääb ja praetakse, kuni munavalge on piimjas-valge ja rebu kergelt hüübinud. Härjasilma praetakse ainult ühelt poolt ja praadimise lõpus maitsestatakse soola ning jahvatatud pipraga(pipart raputatakse ainult munarebule). 31.Milliseid kisselle keedetakse konsistentsi järgi? Vedelad kissellid 1kg kissellile lisatakse 20-40 g tärklist. Poolvedelad kissellid 1 kg kissellile lisatakse 40-50 g tärklist. Paksud kissellid 1 kg kissellile lisatakse 50-80 g tärklist. 32.Kohupiimaroa ja pudingu valmistamise tehnoloogia! Praetud kohupiimaroad kohupiimakotlettide valmistamiseks lisatakse kohupiimale lahtiklopitud munad ja jahu, tavaliselt manna. Kotletimass maitsestatake soola, suhkru, köömnetega, magus mass aga vanilli, riivtitud tsitrusviljade koorega
pole võimalik välja selgitada, kumma rahva oma see algselt on olnud Iseloomulik on liha ja kalade mitmekesisus. Sea-, veise-, lamba- ja kodulindude liha süüakse keedetult, praetult ning hautatult. Toitude valmistamisel ilmneb tugev teiste rahvastega, eriti vene ja saksa mõju. Puuviljasest on eelistatuimad õunad, neist valmistatakse magustoite ning neid lisatakse kastmete, liha- ja aedviljatoitude maitsestamiseks. Laialt on tuntud leivasupp, mustikasupp klimpidega ja kissellid pudruga. Toite maitsestatakse vürtsidega mõõdukalt: kõige enam lisatakse pipart ja looberilehte, vähem muskaatpähklit, kaneeli ja nelki. Maitserohelisena on esikohal sibulapealsed, petersellilehed ning till. Kuigi valdavalt on läti köök kliima ja talupojakultuuri tõttu eesti köögiga üsna sarnane, armastavad eestlased siiski magusamaid maitseid(See kuidagi on nii, et mida põhja poole, seda magusamaid asju inimesed toidulaual näha tahavad.
Järelvalmima asetatakse 150-175 kraadi juures. 44. millised kalad sobivad gratineerimiseks? Keedetud või praetud ja luudest puhastatud kalad. Näiteks: koha, sinikarbid, krevetid, austrid, lõhe jne. 45. kuidas praetakse kala? Kalu võib praadida portsjontükkidena või tervelt väheses rasvas või fritüüris, samuti röstida, küpsetada praeahjus. Kalu võib rasvas praadida nii paneeritult kui naturaalselt. 46. kuidas saab kisselle jaotada? · Vedelad kissellid · Poolvedelad kissellid · Paksud kissellid 47. mida kasutatakse vedelikuna kissellide valmistamisel? · Mahlad · Mehud · Piim (karamelli-, kakaokisell) · Vesi · Marjadest pressitud vedelik 48. mille poolest erineb kissell magusast supist? Kissellid võivad olla ka poolvedelad ja paksud, aga magusad supid on ainult vedela konsistentsiga. 49. mille poolest erinevad vahud kreemidest?
Pööratakse jooksva vee all tagurpidi ja kraabitakse puhtaks. Pestakse ja soolatakse. -magu-pööratakse pahem pidi ja leotatakse 8-12h voolava külma vee käes. Seejärel kaabitakse noaga, kupatatakse 34. hakkliharoad- hakkbiifsteek, hakkrulaad, vormiroad, lihapallid. 35. road kodulindudest- linnuraguu, 36. kalade eeltöötlemine- Lima kraapimine, (soomustamine), sisikonna eemaldus (kõhust, seljast, peast), fileerimine. 37. kalade kuumtöötlemine-praadimine, keetmine, suitsutamine. 38. kissellid, magusad supid- KISSELLID: valm. puuviljadest, marjadest,püreedest, piimast, leivast, KV. Maitsestamiseks kas. Suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, sidrunihapet, kaneeli, vanillit jne.. vedelad kissellid- 1kg-20-40g tärklist. Poolvedelad - 1kg-40-50g tärklist. Paksud -1kg-50-80g. Serv 10-14kraadi juures. MAGUSAD SUPID: valm. värsketest, külmutatud v konserveeritud puuviljadest/marjadest. Puuviljadest ja marjadest valm magusaid suppe ühendatakse tärkilsega.(vedel kissell) 39
tikuvõileivad, juust Supitaldrik Supid, puljongid, püreesupid, piimasupp, külmad supid, köögiviljasupid- seene- püreesupp Desserttaldrik Piimasupp, pudrud, kohupiimatoidud, kompotid, kissellid, magusad supid, Suur nuga ja kahvel ehk praenuga ja Pearoad, köögiviljaroad, liharoad, külmad -kahvel suupisted Keskmine nuga ja kahvel ehk Magustoidud, salatid, kalasuupisted, külmtoidunuga ja -kahvel köögiviljaroad, munaroad, kalaroad, liharoad, külmad suupisted Väike nuga ja kahvel ehk järelroanuga ja Kohupiimakotletid ja-pallid, juust -kahvel
köögiviljade ja seentega. Levinuimad pirukad olid „kulebjakad“ - suured pealt kinnised pärmitaignapirukad –või „rasstegaid“ - väiksed pealt lahtised pärmitaignapirukad. Pirukaid pakuti koos supiga, mida keedeti ja söödi peaaegu iga päev. Sagedamini küpsetatavad pirukad: suur ümmargune leid, pikergune suur pirukas, pliinid (õhukesed ja ka paksemad pannikoogid), juustu- või kohupiima-kook, kruubi-, nuudli- ja munaroog, magusad, joogid ja kissellid. Üheks kindlaks vene köögi osaks olid mitmesugustest kodu- ja metslindudest valmistatud road. Tähtsal kohal oli ka kõikvõimalike aia- ja metsasaaduste soolamine ja hapendamine. Vene köögi olulisemad maitseained olid sool, pipar, ning värske koriander. Samuti oli vene söökide lahutamatuks koostisosaks sibul ja küüslauk. Muide, pikka aega valmisid kõik vene köögi road ahjus, sest pliit jõudis Venemaale alles 17.sajandil koos Euroopa kokkadega.
Kotletid, snitslid, fileed ja biifsteegid Kala-, kana-, looma- uluki- ja linnuliha Magustoidud Kastmete või Click to edit Master text styles siirupitega Second level puuviljasalatid, Third level kompotid, kissellid, Fourth level Fifth level mannavahud, jäätised ja puuviljad Külluslikud, rammusad, magusad, kasutatakse palju koort ja võid Toidukorrad Hommikusöögiks Lõunasöök 12-st 13-ni tass kohvi klaas mille juurde kuulub
Austreid tuleks hästi loputada ja katta nad oma mahlaga ning jäätada. Austreid võib ka jäätada üksikuna jääkuubiku aluses (omas mahlas). Kestvuselt jaotuvad külmutatud mereannid järgmiselt: õlirikkad kalad, suitsetatud kala, krevetid, kalmaarid ja kaheksajalad säilivad kuni 3 kuud. Austrid ja muud kalad säilivad kuni 6 kuud Mida mitte külmutada? Toidud, mis ei külmu hästi: majonees, koorepudingud ja täidised, munaroad, vanillikaste, kissellid, zelatiinsalatid, juust, kõvakskeedetud munavalge ja küpsetamata munarebu, valge nisujahuga tehtud kastmed, ürdid
Samuti kasutatakse ka muna nii keedetult kui ka praetult. Valmistatakse palju suppe. Vedelikuna kasutatakse köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Suurematest lihatükkidest valmistatakse pajapraade, seejuures taisem liha pekitakse suitsu- või soolapeki ribadega, hautamisleem maitsestatakse hapukaks. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid, kissellid, mannavahud ja jäätised. 3 Saksamaa köök Sakslased kasutavad toitude juures ohtralt koort ja võid. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliiniga. Toit ei tohi olla teravamaitseline. Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul. 2. SÖÖGIKORRAD JA TÜÜPILISED TOIDUD
Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad: juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorsttooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Samuti tehakse ka palju suppe. Võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid, kissellid, mannavahud, jäätised ja puuviljad. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliga. Saksamaa kiire hommikueine kujutab endast tavaliselt rohkemat kui tassi kohvi ( kuid mitte lahustuvat!), klaas apelsinimahla, mõned lõigud leiba või prantssaia. Hommikusöögi juurde kuulub kas juust, jogurt, kuivad helbed, võib-olla ka marineeritud köögiviljad või kala. Samas ka sinki, salaamivorsti ja mingit dzemmi magusaarmastajatele.
Keedetud köögiviljade värv muutub küllastamatuks, kustunuks. Kustunud värv kirgastab selle kõrval olevat värvi (näiteks konservkurk ja petersell). Toitude värve ei segata palju, kuid mõnevõrra siiski. Kondiitrid vajavad pastelseid värve need saadakse vahustatud koore, creme fraiche`i või kohupiimaga valgega. Nii on võimalik saavutada heleduskontraste. Palju värve kasutatakse järelroogade valmistamiseks, erivärvilised kooretarretised, sorbetid, kissellid jne. Nendest suurem osa on värvitud marjade, alkoholi, puuviljade või mahlaga. Tumeduskontrasti saavutamiseks kasutatakse sokolaadi (nt tarretis) või sojakastme (nt kastmed) lisamist jne. Marju töödeldes saavutatakse värviringi küllastunud toone juhul kui kasutatakse vastavaid töötlemisvõtteid. Melbakastmed, toorpüree ja sõelast läbi pressitud marjamahl ja mahlajoogid säilivad üldiselt küllastunud värvilistena, kirgastena
Pearoogade lisandid: · Külmad lisandid (toorsalatid, marineeritud köögiviljasalatid, kastmed) · Soojad lisandid (köögivilja lisandid, kastmed, kartul, pasta,riisi ja teravilja toodetest lisandid) Järelroad: · Soojad magustoidud (pannkoogid, magusad pudrud, vormiroad, pudingud, puuviljamagustoidud, magusad supid) · Külmad magustoidud (värked puuviljad, puuviljasalatid, kompotid, magusad supid, kissellid, tarretised, keedetud ja toorvahud, kreemid. · Külmutatud magustoidud (jäätised,porfeed, sorbetid) · Koogid, tordid jt. Küpsetised · Järelroogade lisandid (magusad kastmed) Joogirühmad: · Kuumad joogid - kohv, tee, kakao · Külmad joogid piimatooted (piim,pett,keefir,joogijogurt) mahlad ja mahlajoogid, siirupijoogid (morsid), veed, karastusjoogid · Leiva- ja saiatooted, pirukad ja plaadikoogid, väikesaiad
mitmesuguseid maitseaineid vanilliini, sidruni- ja apelsinikoort, kaneelipulbrit, veini jne. Maitset täiendatakse veel kakaopulbri, sokolaadi, rosinate, pähklite, mandlite, keedise, marmelaadi, siirupi, kohviekstrakti jms. lisamisega. Konsistentsi tihendavate ainetena kasutatakse zelatiini, kartuli- või maisitärklist. Magustoite antakse lauale nii kuumalt ( pudrud, pudingu, vormiroad, pannkoogid ) kui külmalt ( kreemid, tarretised, vahud, jäätis, kompotid, kissellid, kohupiima- ja riivleivamagustoidud ). Magustoiduga saab organism süsivesikuid, puuvilja- ja marjamagustoitudega veel mineraalaineid, orgaanilisi happeid ja vitamiine, piima-, muna-, ja kohupiimamagustoitudega valke jne. Toidunõud, milles magustoite valmistatakse, peavad olema paksupõhjalised, et vältida kõrbemist, ning sellisest materjalist, mis ei reageeri hapetega. Sobivad on emailitud või tulekindlast klaasist keedunõud või ahjuvormid
· Päevase vajaliku vitamiini C koguse saab eelkooliealine laps kätte, kui ta sööb paar lõiku paprikat/ 2 suurt tomatit/ 100 g kaalikat/ 1 ½ dl hapukapsasalatit/ 100 g kapsast/ ühe väikese apelsini/ ½ kiivit/ ½ dl mustsõstraid/ joob väikese klaas apelsinimahla. · Puu- ja köögivilju saab edukalt peita järgmistesse roogadesse: supid, köögiviljahautised, vormiroad, wokid, pastad, kastmed, pudrud, kotletid, pirukad, koogid, pitsad, värskeid marjakastmeid, tarretised, kissellid, puuviljakokteilid, smuutid, piima-mahlajoogid. 6 2. PRAKTILINE OSA 2.1. PÄEVAMENÜÜ Hommikusöök Piparmünditee meega Lõhe võisai Riisipuder aprikoosi moosi või võiga Lõunasöök *Eelroog: Suitsujuustu-püreesupp *Pearoog: Ühepajatoit hakklihaga Keefir *Magustoit: Puuviljasalat vahukoorega Oode Jogurt küpsisega Õhtusöök *Pearoog: Pasta Kanakaste
Oivaline aedvilja-, spinati- ja pastaroogades, salatites ja kastmetes, keedetud kala ja lihaga, magustoitudes ja küpsetistes. 1.7 NELK Portugali meresõitjad avastasid nelgipuu 16. sajandil Vürtsisaartelt. Maitseainena kasutatakse nelgipuu avanemata õienuppe. Oluline idamaises köögis, tähtis karri komponent. Kasutatakse nii tervelt kui jahvatatult. Aitab ka hambavalu korral. Kasutamine: keedetud kala, sea- ja ulukiliha, kana- ja vähitoidud, kastmed, seene- ja taimetoidud, hoidised, kissellid, puuviljamagustoidud, piparkoogid, hõõgvein, kuumad mahla- ja teejoogid, marinaadid, kilu-, räime- ja heeringahoidised, ahjusibulad ja tomatid. Sobib ka singi, apelsinide ja õunte kaunistamiseks. 1.8 MUST PIPAR Kasvatatakse Indias, Indoneesias, Tais, Sri Lankal, Malaisias, Singapuris, Laoses, Vietnamis, Kariibi mere saartel, Lõuna-Ameerikas. Vürts valmistatakse rohelistest valmimata pipraviljadest, mida kuivatatakse tervelt, koos viljalihaga. Mõnikord kastetakse piprakobarad
Need on elutähtsad meie töövõime tagamiseks. Süsivesikud peavad andma 55-65% vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas ja puuviljas. 4. Kirjelda kissellide valmistamist. Kisselle valmistatakse marjadest, mahlast, puuviljadest, piimast. Marjadest ja mahlast valmistatud kissellide tihendamiseks on õigem kasutada kartulitärklist, sest maisitärklis muudab kissellid häguseks. Piimakissellide valmistamiseks sobib paremini maisitärklis, see annab ühtlasema konsistentsi, pehmendab maitset, kissell ei muutu venivaks. Maisitärklist tuleb võtta veidi rohkem kartulitärklisest, vahekorras 1:1,5. Tärklis segatakse külma veega ja lisatakse kuumale vedelikule, kisselli alt ülespoole pidevalt segades, et ei tekiks tärkliseklompe. Parem on keedunõu selleks ajaks tulelt
Vaheroog Külmad ja soojad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest Järelroog Soojad magustoidud – pannkoogid, magusad pudrud, vormiroad, pudingud, 76 küpsetatud, grillitud või keedetud puuviljad, sufleed. Külmad magustoidud – värsked puuviljad, puuviljasalatid, kompotid, kissellid, magusad supid, tarretised, vahud, kreemid. Külmutatud magustoidud – jäätised, parfeed, sorbetid. Juust. Koogid ja tordid. Kohv ja tee Kuumade jookide lisandid, lisanditega pagari- või kondiitritooted: küpsised, pirukad, koogid, tordid, kompvekid jne Toitlustusettevõtete menüüd ehk toidukaardid koostatakse vastavalt ettevõtte äriideele.
Tehnoloogia ja serveerimine: Kissellide tihendamiseks kasutatakse tärklist. Tavaliselt kasutatakse kartulitärklist, piimakisellide valmistamisel ka maisi- või riisitärklise kasutamisel kipub piimakisell veelduma. Tärklis segatakse vähese koguse külma veega/vedelikuga, valatakse ühtlase joana kuuma vedeliku hulka vedelikku samal ajal segades ja kuumutatakse. Pärast tärklise lisamist vedelikku kuumutades ei tasu kisselli liialt segada, siis muutub kissell venivaks. Valmis kissellid jahutatakse. Jahtumisel tekib Kissellide pinnale kile. Selle vältimiseks raputakse nende pinnale suhkrut ja kissellid jahutatakse kiiresti, jahtumise kiirendamiseks kisselle segada ei tasu- tärklise tihendav efekt kaob ja kissell muutub vedelaks. vedelaid kisselle/mahlakastmeid kasutatakse jahutatult, temperatuuril 10-14C kraadil. Vedelad kissellid: 1 kg kohta lisatakse 20 40 g tärklist Poolvedelad kissellid: 1 kg kohta lisatakse 40 50 g tärklist
Esimene kiht immutaks kasinalt, viimane vaja kõige rohkem vedelikku. Kuumi võileibu serveeritakse iseseisva einena, neid serveeritakse ka eel- või vaheroana mitmekäiguliste einete menüüs. Taskuleib ehk pita on lamedaks pressitud leivapall, mis lõigatakse ühelt küljelt lahti ja täidetakse. Kirjelda kissellide valmistamise tehnoloogiat (tooraine, valmistamise tehnoloogia ja serveerimine) lehekülg 204-205 Restoraniköökides leiavad kasutamist ennekõike vedelad kissellid ning seda rohkem kastmetena kui kissellidena. Kissellide tihendamiseks kasutatakse tärklist. Tavaliselt kasutatakse kartulitärklist, piimakisellide valmistamisel ka maisi- või riisitärklise kasutamisel kipub piimakisell veelduma. Tärklis segatakse vähese koguse külma veega/vedelikuga, valatakse ühtlase joana kuuma vedeliku hulka vedelikku samal ajal segades, ja kuumutatakse. Pärast tärklise lisamist vedelikku kuumutades ei tasu kisselli liialt segada, siis muutub kissell venivaks
kuumtöödeldud hakklihatoidud 100-150 supid 300-400 vedel kaste 50-75 tihe kaste 50-100 põhilisand(kartul, riis, pasta, köögivili) 100-150 soe köögiviljalisand 50-80 külm lisand(salat) 25-50 Järelroad: kissellid lisandina 100-120 paksud kisselid iseseisvalt 150-250 kompotid, magusad supid 150-250 vormiroad, pudrud lisandiga 100-150 kreemid 100-120 jäätis, parfee lisandiga 80-150 toorvahud lisandiga 50-100
Võimatu on vene söögilauda kujutleda soolatud toiduaineteta. Põhiliselt soolati-hapendati köögivilju kurki ja tomatit. Neid oli kombeks süüa nii eraldi kui ka lisandina erinevate toitude juurde. Vene köök on rikas suppide poolest. ,,Stsi i kasa pistsa nasa," ütleb vene vanasõna. Tõlkes tähendab see: ,,Kapsasupp ja puder see on meie toit." Suppidest tuntuim ongi kahtlemata kapsasupp, ent hinnatud on ka bors, seljanka, uhhaa. Vanimaks toiduks on kissellid. Kaera-, rukki-, nisukissellid kuuluvad toidulauale juba 1000 aastat. Vene rahvusköögi eripära pole tulenenud ainult käepärastest toiduainetest: oluline oli ka, et sööki saaks valmistada vene ahjus. Just see andis toidule ainuomase maitse. Küpsetistest on läbi aegade eriti populaarsed olnud mitmesuguse täidisega pirukad: liha-, marja-, seene-, kartuli-, kala-, köögivilja- või kohupiima- Mõned hõrgutised vene peolaualt (vastlad, pasha viimane A. Plistoni natüürmort). Pirukad
Need peaksid oma välimuse ja maitsega tekitama mõnusa küllastustunde. Magusroogi liigitatakse serveerimistemperatuuri järi: Külmad magusroad, mis serveeritakse temperatuutil 10-14C. Soojad magusroad, mis serveeritakse temperatuuril 65-75C. Külmutatud magusroad, mis serveeritatakse külmutatult. Magusroogi liigitatakse ka kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi. Külmad magusroad: · Värsked puuviljad ja marjad · Kompodid · Kissellid · Magusad supid · Magusad kastmed · Tarretised · Vahustatud tarretised · Vahud ja sambukid · Kreemid. Soojad magusroad: Pannkoogid Magusad pudrud Magusad pudingud Magusad vormiroad Magusad sufleed Magusad klimbid Küpsetatud puuviljad. Külmutatud magusroad: Jäätised Parfeed ehk pooljäätised Sorbetid KÜLMAD JA KUUMAD JOOGID Joogid ei puudu toidulaualt kunagi
Puuviljad ja marjad keedetakse vees pehmeks, kui kasutatakse erinevaid viljaliiki pannakse keema valmimis järje korras. Kui viljad on pehmeks keenud, lisatakse suhkur ja maitseained ning keedetakse läbi. Sobivad kõik maitseained, mis kissellilegi. Supile lisatakse ettevalmistatud tärklis ja kuumutatakse pidevalt segades keemiseni. Värvi parandamiseks võib lisada värvikaid mahlu. Supp jahutatakse. 12. Mille poolest erinevad magusad supid ja kissellid? Ega nad eriti palju ei erinegi magusa suppi aluseks on vedela kisselli konsistens. 13. Kuidas valmistatakse magusaid piima-muna-suppe? Kuumutatakse piim või piima-veesegu keemiseni, lisatakse veidi soola. Supi tihendamiseks sõristatakse kuuma piima sisse pidevalt segades tangained või eelnevalt külma piimaga või veega segatud jahu. Suppi keedetakse tangainete või jahu paisumiseni ning sellele lisatakse suhkur ja muna. Olenevalt sellest, millist suppi valmistada
Sinna kuulusid peen ja jäme sült, maksavorst, lihapirukad, lisaks erinevad salatid ja 1930-ndtel aastatel ilmus moetoiduna rosolje. Põhitoidud olid valdavalt traditsioonilised: ahjust tulnud seapraad ja vasikaliha, pruunistatud kartulid ja hapukapsas.1930-ndate aastate uuendus, eriti linnas, olid viinervorstikesed. Sinna juurde pakuti salateid, millest lemmikud olid kõrvitsasalat, samuti peedi ja pohlasalat. Magustoiduks olid tavaliselt kissellid ja kompotid, samuti koogid või mulgikorbid ning õunakompott vahukoorega. Tordid tehti ka tavaliselt ise-neid pakuti kõige lõpuks ja järgmise päeva hommikuks. Eriti hea olevat olnud kohvi rüssel-koogiga, mis oli tehtud odrajahust ning kaetud mustriliselt suhkru ja kakaoglasuuriga. 18 Kui pulmapidu tehti pruudi kodus, siis tehti kogu söök seal ja joogid ostis peigmees. Õlut tehti tavaliselt mõlemal pool
Lauasinepi koostisse kuuluvad vesi, sinepipulber, sool, suhkur, äädikas, maitse- ja aroomiained. 15.5. Toidukontsentraadid ja valmis road Toidukontsentraadid on kindla retseptuuriga segud, millest saab kiiresti toitu valmistada. Neid on mugav kasutada eriolukordades. Liigid on puljongikuubikud (liha-, kana-, seene-), supid (nuudli-, kana-nuudli-, köögivilja-nuudli-, kala-, köögivilja-, herne-, sampinjoni- jm. supid), lahustuvad kastmed, nuudli- ja makaroniroad, ühepajatoidud, magusroad (kissellid, pudingud, vahud, tarretised, jäätisepulbrid, kreemid), joogikontsentraadid (kalja- ja joogipulbrid). Valmis road vajavad ainult soojendamist tavalises või mikrolaineahjus. Realiseeritakse jahutatult või külmutatult. Nendeks on kana-riisi vorm, singi-kartuli vorm, makaroni-hakkliha vorm, pannukas hakklihaga, pannukas singi ja juustuga jt. 15.6. Jäätis Jäätist valmistatakse piimast, lõssist, rõõsast koorest ja mahlast. Lisatakse suhkrut,
Keedetud sealiha köögiviljadega Lihapallid Mulgi kapsad Mulgi puder Sült Seapraad, hautatud hapukapsa ja ahjukartuliga Paneeritud sealiha Verivorst/ käkk Pikkpoiss Tanguvorst Praetud liha Ulukipraad Kalavorm Soolakala kartuliga Praetud kala 109 Ühepajatoit Köögiviljakotletid Seenekotletid Tangu või kruubipuder Magustoidud Värsked marjad Marja ja puuviljakompotid Magusad klimbid Marjasupid Marjakissellid Piimakissell Karamellkissell Paksud kissellid Bubert Lumepallisupp Marjavaht Kamavaht jõhvikakastmega Mannavaht marjadega või rukkijahu, odrajahu, leivavaht leivasupp Vahukoor lisanditega Hapupiima/keefiritarretis Leivakreem Marjakreem Kamakreem Lusikapannkoogid, hapupiimapannkoogid Mannapuder kisselliga Küpsetised Odrakarask Korbid Hapupiimakoogid Munakoogid Rosinasai Pannileib Kaerakäkid Plaadipirukas pärmitaignast Väikesed pirukad pärmitaignast
annaabi.ee 
