Troopiline kliimavööde (0)

Võhma Gümnaasium
Troopiline kliimavööde
Referaat
Koostaja : Viktoria Kirpu
8. klass
Juhendaja : Ave Leetna
Võhma 2010
Sisukord
Sisukord lk 2
Troopiline kliimavööde lk 3
Troopiline mandriline kliima lk 4
Troopiline ookeaniline kliima lk 6
Kasutatud kirjandus lk 9
Troopiline kliimavööde
Troopikavööde ehk troopiline kliimavööde on üks Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavöötmetest.
Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur.
Suvel on õhutemperatuurid umbes +30° kuni +40 °C, talvel on nad madalamad (+15° kuni +25 °C). Sademetehulk on väiksem kui 250 mm aastas.
Sõltuvalt sademete hulgast eristatakse kahte kliimatüüpi: mandriline troopiline kliima ja mereline troopiline kliima. Ookeanide piirkondades sademete hulk on üsna suur ja kliima on ekvatoriaalkliimaga sarnane, ainult õhutemperatuuride amplituud on suurem.
Troopiline kliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika lõunaosa, Lõuna-Ameerika keskosa (peamiselt rannikualad), Aafrika põhja- ja lõunaosa ning Austraalia keskosa piirkonna, samuti merepinna mandrite vahel. Inimasutus on Aafrika põhja ja lõunaosas ning Austraalia keskosas hõre, mille põhjuseks on laiuvad kõrbed.
Troopilistel aladel laiuvad tavaliselt kõrbed, kuna taimede kasvuks on vett liiga vähe. Kõrbetes kasvavad taimed on kuivusega kohastunud . Kaktused imavad üksikutel vihmaperioodidel endasse võimalikult palju vett ja säilitavad seda oma lihavates vartes. Paljude kõrbetaimede lehed on moondunud väikesteks ogadeks, et mitte kaotada vett, mis suurte lehtede pinnalt aurustuks. 
Troopiliste alade idarannikutel on kliima niiskem, kuna sellel alal puhuvad passaattuuled toovad ookeanidelt niisket õhku ja nii saavad seal kasvada väga paljud taimed.
Kuulsamad riigid mis kuuluvad troopilise kliimavöötme alla:

• Ameerika Ühendriigid
  
• Paraguay
  
• Uruguay
  
• Mehhiko
  
• Jamaica
  
• Kuuba
  
• Peruu
  
• Tšiili
  
• Haiti
  
• Iraak
  
• Iraan
  
• Tšaad
  
• Sudaan
  
• Jeemen
  
• Sambia
  
• Egiptus
  
• Boliivia
  
• Austraalia
  
• Madagaskar
  
• Lõuna Aafrika Vabariik
  

Troopiline kliimavööde

• Brasiilia
  
• Alžeeria
  
• Botswana
  
• Mosambiik
  
• Namiibia
  

Troopiline mandriline kliima
Ehk Kõrb
Troopiline mandriline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, mis on iseloomulik mandrite sisealadele. See kliimatüüp on levinud Aafrika põhja- ja lõunaosas, Araabias, suures osas Austraalia territooriumis, Mehhikos , Lõuna-Ameerika keskosas, st nendes piirkondades ekvaatorist põhja- ja lõuna pool, kus puuduvad mussoonid ja aastaringselt valitseb troopiline õhk.
Nendes piirkondades paiknevad troopilised kõrbed (sh Sahara kõrb, Araabia kõrb, Austraalia kõrbed jne). Selle tõttu nimetatakse mõnikord seda kliimat troopiliste kõrbete kliimaks . Kuna aasta jooksul valitsevad seal laskuvad õhuvoolud, siis pilvisus ja sademete hulk on seal väga väikesed. Maapinna kiirgusbilanss on kuiva ohu ja suure maapinna albeedo seoses vähem, kui ekvatoriaalsel vöötmel. Aga õhutemperatuurid on väga kõrged aasta jooksul, sest soojuse kaod aurumisele on väikesed. Suvi on palav , soojema kuu keskmine õhutemperatuur on üle +26°С, aga kohati kuni +40°С. Nimelt troopilistes kõrbetes on maksimaalsed õhutemperatuurid maakeral kõrgeimad (+58°С). Talv on ka soe, külmema kuu keskmine õhutemperatuur jääb +10 ja +22°С vahel. Aastane temperatuuriamplituud on suur, keskmiselt on ta 15–20°. Ööpäevased õhutemperatuuri kõikumised on kuni 40°С.
Sajab harva, aga esinevad ka tugevad vihmad (Saharas kuni 80 mm ööpäevas). Aastane sademete hulk on tavaliselt alla 250 mm, kohati isegi alla 100 mm aastas.
Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis kannavad tohutud liiva hulgad. Nad on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega.
Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab troopilisele mandrilisele kliimale BW kliimatüüp.
Taimestik
Taimed on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud.
Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Mõned kõrbete õistaimed elavad ainult paar päeva, kuid nende seemned võivad olla mullas aastate jooksul, kuni üks tugev vihmahoog laseb neil kiiresti suurteks taimedeks kasvada ja õitseda. Enamusel kõrbetaimedel on kas pikad sügavale ulatuvad juured, mis võimaldavad kasutada põhjavee varusid või hästi lai pinnalähedane juurestik , mille abil saab taim äkkilise vihmahoo vee või kaste kiiresti endasse koguda. Paljudel taimedel on väikesed lehed või okkad, see aitab neil vee auramist vähendada. Teised taimed heidavad aga lehed kuivaks perioodiks maha. Taimede fotosüntees toimub varreosas. Paljud taimed hoiavad vett varres või lehtedes. Okasteks moondunud lehed võimaldavad taimedel oma veevarusid loomade eest kaitsta.
Tuntumad kõrbetaimed on kaktused. Kaktuseid on umbes 1650 liiki, enamus elab kõrbetes. Nende viljad on paljudele kohalikele rahvastele oluliseks toiduks. Kaktustel on okkalised varred ja juured. Kaktuse vars on lihakas ja kohastunud vee varumiseks. Juurestik on lai. Kuna kaktused vajavad vähe hoolt, kasutatakse neid tihti dekoratiivtaimedena.
         
Loomad
Kõrbeloomadest on tuntuim kaamel . Põhja-Aafrikas elab üksküürkaamel ehk dromedar ning Aasias kaksküürkaamel ehk baktrian . Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas.
Kahepaiksetest on mitmed kõrbeloomad võimelised põuaperiood kestel, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis nad ärkavad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad . Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda.
Veel elavad kõrbetes karakal, kõrbehiir, iguaan, skorpion , ränd- ja kõrbetirtsud ning soolavähikesed.
Inimtegevus ja rahvastik
Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Kõrbed on hõredasti asustatud. Kasvatatakse lambaid , hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud.
Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms.
Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks.
Kaamel ja kõrbehiir
Troopiline ookeaniline kliima
Ehk Savann
Troopiline ookeaniline kliima on kliimatüüp, mis on iseloomulik ookeanide troopikas paiknevatele osadele. Et piirkonnas valitsevad aastaringselt passaadid , siis nimetatakse seda mõnikord passaatkliimaks.
Troopilisele ookeanilisele kliimale on iseloomulikud mõõdukalt kõrged õhutemperatuurid, mis kasvavad suvel ekvaatori suunas temperatuurini +20 kuni +27°С. Talvel muutuvad kõrgematel laiuskraadidel õhutemperatuurid madalamaks ning ulatuvad kuni +10 kuni +15°С.
Kuna atmosfäär on ebastabiilne ja seal esineb inversioon, siis tekib palju rünk- ja kihtrünkpilvi, keskmine pilvisus on üle 50%. Aga sademete hulk on suhteliselt väike, välja arvatud saarte tuulepealsetel külgedel. Näiteks Hawaii saarte hulka kuuluva Kauai saare tuulepealsel küljel on aasta keskmine sademete hulk umbes 12 000 mm aastas, mille põhjuseks on niiskete õhumasside tõus kirdeküljel. Sama saare tuulealusel küljel on aasta keskmine sademete hulk vaid 560 mm.
Avatud ookeanis on ilm tavaliselt kuiv, mõnikord sajab nõrka vihma. Harva sajab tugevat vihma seoses troopiliste tsüklonite tegevusega .
Taimestik
Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Selliste taimede varred ja lehed on üsna jäigad ja paindumatud. Rohukõrred ei seisa sageli mitte ühtlaseks rohuvaibaks liitunult, vaid tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Nende vahel on maapind aga paljas . Kui niiskust on küllaldaselt, kasvavad siinsed rohttaimed väga kiiresti - päevane juurdekasv võib ulatuda isegi kuni paari-kolmekümne sentimeetrini. Savannides leiduvad puud kannavad sageli juba maast alates oksi või on lühikese kõvera ja jändriku tüvega. Nende koor on paks ja krobeline, oksad on harunenud korrapäratult. Oksadele kinnituvad lehed puhmakaupa. Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks  nii kuival kui ka niiskel aastaajal.
Tuntumad savanni taimed on akaatsia , ahvileivapuu , sõrmrohi, purpus-hiidhirss, eukalüpt, pudelpuu.
Loomastik
Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante , sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid , šaakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille . Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Peale hargnemist toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind , veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead , vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu .
Inimtegevus
Nii Ameerika kui ka Aafrika savannides karjatatakse peamiselt veiseid, ka kitsi ja lambaid, kohati haritakse põldu. Toiduks kasvatatakse uba, teraviljadest maisi, hirssi ja sorgot ning mugulviljadest bataati ehk maguskartulit, maniokki ja jamssi. Põlluviljade saagikust kahandab kuival aastaajal sageli esinev põud. Savanni looduslikud tingimused sobivad ka õlipalmi, maapähkli, ananassi, tubaka ja puuvilla kasvatamiseks, mida suurtes istandustes tehaksegi. Madalate alade savannides ning mäenõlvadel kasvatatakse teepõõsast ja kohvipuud.
Nandu Kohvipuu
Troopilise mandrilise kliima diagramm
Troopilise merelise sademete diagramm
Kasutatud kirjandus
Pilt. Internet :
http://zoologicalwildlifefoundation.com/uploads/images/Animals%20/Ungulates/Dromedary-Camel.jpg
Pilt. Internet:
http://www.puntaarenasrc.com/coiron%20pics/nandu.jpg
Pilt. Vikipeedia. „Troopikavööde“. Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Troopiline_kliima.svg
Pilt. Vikipeedia. „Troopiline mandriline kliima“. Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Sahara_desert.jpg
Pilt. Vikipeedia. „Troopiline ookeaniline kliima“. Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Hanalei,_Kauai_HI.JPG
Miksike. „Kõrbed“. Internet: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.ht m
Miksike. „Kõrb“. Internet:
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/korb_liina.ht m
Miksike. „Savann“. Internet:
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/korb_liina.ht m
Vikipeedia. „Troopikavööde“. Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Troopikav%C3%B6%C3%B6de
Vikipeedia. „Troopiline mandriline kliima“. Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Mandriline_troopiline_kliima
Vikipeedia. „Troopiline ookeaniline kliima“. Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Mereline_troopiline_kliima
Vikipeedia. „Kõrb“. Internet:
http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rb
Vikipeedia. „Savann“. Internet:
http://et.wikipedia.org/wiki/Savann
9