Troopiline kliimavööde (1)

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Tarmo Tuuling
TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE
Referaat
Juhendaja : Tarmo Oidekivi
Pärnu 2013
SISUKORD
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE 4
1.1. Troopiline mandriline kliimavööde 5
1.2. Troopiline ookeaniline kliimavööde 5
2. TAIMESTIK 7
3. LOMMASTIK 8
4. MULLASTIK 9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUST 11
SISSEJUHATUS
Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maa paralleelselt ekvaatoriga. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks.
Uurimustöö eesmärk on väljaselgitada Troopilise kliimavöötme asukoht, taimestik, loomastik ja mullastik
Töös andakse kirjanduse lühiülevaade. Sellele järgneb kokkuvõte ja loetelu kasutatud kirjandusest.
1. TROOPILINE KLIIMAVÕÕDE
Troopiline kliimavööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik troopilisele kliimavöötmele. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi on see troopilise vihmase kliima variandid: Af, Am ja Aw.Kuna maismaa kohal ja ookeanide kohal on atmosfääri seisund erinev, siis eristatakse Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi:

• troopiline mandriline kliima
  
• troopiline ookeaniline kliima
  
• ookeaniliste antitsüklonide piirala idaosa kliima
  
• ookeaniliste antitsüklonide piirala lääneosa kliima
  

Mussoonide mõjul asuvates piirkondades eristatakse troopilist mussoonkliimat ehk lähisekvatoriaalset kliimat. Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste
vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (isegi rohkem kui ekvatoriaalvöötmes) (et.wikipedia.org).
Suvel on õhutemperatuurid umbes +30°...+40 °C, talvel on nad madalamad (+15°...+25 °C). Sademetehulk on väiksem kui 250 mm aastas. Võib esineda mitu järjestikust sajuta aastat. Valitsevad kõrbed ja poolkõrbed, inimasustus on hõre. Sõltuvalt sademete hulgast eristatakse kahte kliimatüüpi: mandriline troopiline kliima ja mereline troopiline kliima. Ookeanide piirkondades sademete hulk on üsna suur ja kliima on ekvatoriaalkliimaga sarnane, ainult õhutemperatuuride amplituud on suurem(et.wikipedia.org).
Troopiline kliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika lõunaosa, Lõuna-Ameerika keskosa (peamiselt rannikualad ), Aafrika põhja- ja lõunaosa ning Austraalia keskosa piirkonna, samuti merepinna mandrite vahel(et.wikipedia.org).
4
1.1. Troopiline mandriline kliima
Troopiline mandriline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, mis on iseloomulik mandrite sisealadele. See kliimatüüp on levinud Aafrika põhja- ja lõunaosas, Araabias, Austraalia territooriumi suures osas, Mehhikos , Lõuna-Ameerika keskosas, st nendes piirkondades ekvaatorist põhja- ja lõuna pool, kus puuduvad mussoonid ja aastaringselt valitseb troopiline õhk. Nendes piirkondades paiknevad troopilised kõrbed (sh Sahara kõrb, Araabia kõrb, Austraalia kõrbed jne). Selle tõttu nimetatakse mõnikord seda kliimat troopiliste kõrbete kliimaks . Kuna aasta jooksul valitsevad seal laskuvad õhuvoolud, siis pilvisus ja sademete hulk on seal väga väikesed. Maapinna kiirgusbilanss on kuiva ohu ja suure maapinna albeedo seoses vähem, kui ekvatoriaalsel vöötmel. Aga õhutemperatuurid on väga kõrged aasta jooksul, sest soojuse kaod aurumisele on väikesed. Suvi on palav , soojema kuu keskmine õhutemperatuur on üle +26°С, aga kohati kuni +40°С. Nimelt troopilistes kõrbetes on maksimaalsed õhutemperatuurid maakeral kõrgeimad (+58°С). Talv on ka soe, külmema kuu keskmine õhutemperatuur jääb +10 ja +22°С vahel. Aastane temperatuuriamplituud on suur, keskmiselt on ta 15–20°. Ööpäevased õhutemperatuuri kõikumised on ka suured, mõnikord kuni 40°С. Sajab harva, aga esinevad ka tugevad vihmad (Saharas kuni 80 mm ööpäevas). Aastane sademete hulk on tavaliselt alla 250 mm, kohati isegi alla 100 mm aastas. Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis kannavad tohutud liiva hulgad. Nad on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega(et.wikipedia.org).
1.2. Troopiline ookeaniline kliima
Troopiline ookeaniline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ookeanide troopikas paiknevatele osadele. Et piirkonnas valitsevad aastaringselt passaadid , siis nimetatakse seda mõnikord passaatkliimaks. Troopilisele ookeanilisele kliimale on iseloomulikud mõõdukalt kõrged õhutemperatuurid, mis kasvavad suvel ekvaatori suunas temperatuurini +20 kuni +27°С. Talvel muutuvad kõrgematel laiuskraadidel õhutemperatuurid madalamaks ning ulatuvad kuni +10...+15°С. Et atmosfäär on ebastabiilne ja seal esineb inversioon, siis tekib palju rünk- ja kihtrünkpilvi, keskmine pilvisus on üle 50%. Aga sademete hulk on suhteliselt väike, välja arvatud saarte
5
tuulepealstel külgedel. Näiteks Hawaii saarte hulka kuuluva Kauai saare tuulepealsel küljel on aasta keskmine sademete hulk umbes 12 000 mm aastas, mille põhjuseks on niiskete õhumasside tõus kirdeküljel. Sama saare tuulealusel küljel on aasta keskmine sademete hulk vaid 560 mm. Avatud ookeanis on ilm tavaliselt kuiv, mõnikord sajab nõrka vihma. Harva sajab tugevat vihma seoses troopiliste tsüklonite tegevusega (et.wikipedia.org).
6
2. TAIMESTIK
Mandrilises troopilises kliimas on ülatavalt palju erinevaid taime liike, kui arvestada sealset äärmuslikke kliima olusid Näiteks: Datlipalm , Harjashein, Kaktused , Kõrbetarn, Saksauul ,Tapp, Velvitšia ja Aaloe. Need taimed mis on rohelised, kaitsevad oma väheseid veevarusid paksu niiskuskindla lehekoorega ja vett säilitatakse šeleelaatsel kujul, heaks väikeks in aloed. Teised taimed aga surevad näiliselt, aga nii kui natute vett tunda saavad, ärkavad taas, ja kasutavad neile antud vähest aega maksimaalselt ära. (www.miksike.ee).

Meil endilgi on selliseid, näiteks Põdrasamblik. Kuival ajal muutub ta happraks, ja helehallihs, aga kui pisut vihma sajab, on ta jälle roheline ning jätkab oma elutegevust. Kõrbetes elutsevaid eluvorma võiks ilma liialdamatta nimetada ellujäämis ja kohanemis meistriteks(www.geo.ut.ee).

7

3. LOOMASTIK

Võiks arvata, et sellist keerulist paikka ei vali keegi endale elupaigaks, aga nii see tegelikult pole. Seal leidub nii sisalikk, madusid, imetajaid , linde kui ka putukaid. Nii mõnelgi seal elav loom või putukas , ei joogi vett, vaid ammutab eluks vajaliku niistuse öisest jahedast ja niistest õhust. Mõnednäited sealsetest loomadest(www.miksike.ee).:

Kaamlid, Fennekid ehk kõrberebased, Skorpionid, Sisalikud, Kilpkonnad, kõrbemaod, rähn, Sipelgad, Soolavähikesed, Keksik . Labidjalgkonn, ja prussakaherilane (www.geo.ut.ee).

8
4. MULLASTIK
Temperatuuri kiire vaheldumine soodustab murenemist, aga kuivus ja kidur taimakate pidurdavad mulle teket. Vähese pärast on murenemiskoorik õhuke ja biopoduktsioon väga väike, rabenemine on porsumise suhtes selges ülekaalus. Lühikestel vihmaperioodidel on biokeemiliste protsessid see-eest väga hoogsad. Geokeemiliste protsesside iseärasustest tulenevalt tekib niiksemais paigus palju punakaid murenemissaadusi ja mullad on seal punakat värvi. Mandrite keskel vahelduvad algelised kõrbemullad lahtise või poolkinnistunud liiva ja rähaga. Kõige iseloomulikum,ad maastikud on savann , poolkõrb ja kõrb. Põllundust võimaldab harilikult vaid kunstlik niisutus. Ainult mandrite idaosa mussoonaladel on hõrendikke ja troopilisi mussoonvihmametsi(Eesti Entsüklopeedia 1996).
9
KOKKUVÕTE
Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aastat põhjapoolse põhikliimavöötme tingimused. Vahekliimavöötmes toimuvad kliima muutused vastavalt Päikese asendile Maa suhtes. Kui Päike on seniidis põhjapoolkeral, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest põhja pool asuva vahekliimavöötme peale. Kui Päike on lõunapoolkeral seniidis, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest  lõuna pool asuva vahekliimavöötme peale. Kliimavöötmete piirid pole päris sirged , neid mõjutavad asend ookeani suhtes, hoovused ja mäed.
Uurimustöö eesmärk on väljaselgitada Troopilise kliimavöötme asukoht, taimestik, loomastik ja mullastik
Töös andakse kirjanduse lühiülevaade. Sellele järgneb kokkuvõte ja loetelu kasutatud kirjandusest.
Uurimustöö andmed koguti ajavahemikus 6.05.2013 - 12.05.2013. Kasutatud on internetis leiduvaid allikaid .
Kokkuvõtvalt võin öelda, et töö kirjutamiseks allikaid leidus vähe, tihi tekstid kordusid.
KASUTATUD KIRJANDUST
Eesti Entsüklopeedia, Tallinn 1996, 703 lk.
http://et.wikipedia.org/wiki/Troopiline_kliima
http://et.wikipedia.org/wiki/Troopikav%C3%B6%C3%B6de
http://et.wikipedia.org/wiki/Troopiline_mandriline_kliima
http://et.wikipedia.org/wiki/Troopiline_ookeaniline_kliima
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.ht m
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbetaimed.ht m
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.ht m