1. Mõisted Teadus tegevus, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine, nende süstematiseerimine ja rakendamine. Teadus on ühtne tervik, kus üks osa mõjutab teist. Tehnoloogia teaduse rakendamise tulemus ehk teadmised, mis on teaduse rakendamise tulemuseks, kuidas midagi teha või valmistada. Kohateave on asukohaga seotud andmed. Üldmaateadus uurib Maa ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist sarnaste omadustega aladeks ning üldisi seaduspärasusi, mis iseloomustab Maal toimuvaid looduslikke protsesse. (N: millest sõltub vulkaanide paiknemine? Miks puhuvad passaadid?) Kaugseire on andmete kogumine kaugelt seadmetega, mis ei ole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Rasterkaart kaart, kus pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Geoinfosüsteemis (GIS) ka kohateabega. Vektorkaart kaart, kus nähtusi tähistavad punktid, jooned, pinnad ja nende kogumid. Koropleetkaart nähtu...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 1 Maarika Kolberg 10a Õ 10. klassi geograafia I kursus 2010/11 TÖÖLEHT nr. 2 1.Selgita rahvastikupoliitika olemust ja vajalikkust ning too näiteid. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad. Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid. ...
1. kaart : 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit, millisel mandril ja millises maailmajaos see asub; naaverriigid ; asend merede suhtes. Island on saar, mis asub Atlandi ookeanis. Euraasia mandril, Euroopa mailmajaos. Islandi naaberriigid on Norra, Shotimaa, Gröönimaa. 3. Iseloomusta riigi kuju. Ebakorrapärase kujuga saar, pisut ümara siluetiga. ida- ja põhja osas on sopiline fjordrannik, lõunarannik on vähe liigestatud. 4. Milliste pikkus-ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinaadid. 63. ja 66. põhjalaiuse vahel. Pealinn on Reykjavik, koordinaadid 23ºN ja 63ºW. 5. Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Kellaaja erinevus on GMT -02:00. Kaugus Eesti ja Islandi vahel on umbes 2000 km. 1. Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju. Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaars...
Viinamari Viinamarjakasvatus on tuntumaid põllumajandusharusid.Viinapuu kasvab hästi parasvöötme soojemas osas, kus on küllaladaselt päikesepaistet. Ta nõuab vähemalt 1300 tundi päikeseltist ilma aastas..Sasta keskmine temeperatuur peab olema kõrgem kui 9*C, optimaalne on 10*- 12*C.Et päike paremini viinapuudele peale paistakse , kasvatatakse viinapuid Kesk-Euroopas enamasti lõuna-,kagu-,edela- ja läänenõlvadel, niinimetatud viinamägedel.Sademete hulk peaks olema 50o mm ümber ja jaotuma ühtlaselt.Liiga niiske kliima soodustab vegetatiivset kasvu ja haiguste levikut. Viinapuu ehk harilik viinapuu on tervaviljade kõrval üks vanemaid kultuurtaimi,teda tundsid kõik antiikrahvad Vahemeremaadest Kesk-Aasiani.On andmeid et, viinapuud kultiveeriti Süürias, Mesopotaamias, Egiptuses, Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias 6000-7000 aasatat tagasi.Umbes 3000 aasta eest hoogustus viinamarja kasvatus Kreekas ku...
KORDAMINE-MULD 1.Muld, selle kujunemine- on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. -Muld KUJUNEB elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. -Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. 2.Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. Füüsikaline murenemine e. rabenemine -On kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad ...
Geograafia kordamine 1. Seleta mõiste - tootmisviis Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Tootmisviisid võivad olla traditsioonilised, industriaalsed. Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: agraarühiskond/agraarajastu., industriaalühiskond/industriaalajastu, infoühiskond/infoajastu. 2. Iseloomusta erinevaidühiskonna arenguetappe (agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) Agraarühiskond: toodeti enda vajaduste põhiselt; peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, põllundus; maailmamajanduses osalesid üksikud kaubad; tööd tehti käsitsi, tööviljakus oli madal. Tööstusühiskond: eesmärk oli parandada elujärge, müüa saadusi edasi; peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, met...
Riikide arengutaseme näitajad. SKT- sisemajanduse kogutoodang. USD/ 1 in aastas. SKT on rahvamajanduse toodangu hulk rahalises väljenduses, mis on valmistatud antud riigi territooriumil aasta jooksul. GDP- gross domestic product HDI- Human development index/ inimarengu indeks. Koosneb üle 100-st erinevast näitajast (SKT, kirja oskus, arstiabi, haridus, puhkuse võimalus jne) näitab, millises riigis on hea elada. Mc´donaldsi index- näitab palju peab tegema tööd riigis ühe bigmaci jaoks. Eestis 30 minti, indias 2 päeva, Norra 10 minti. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid · EU- algselt majanduslik liit, hiljem ka poliitiline ja kaitse liit. · WTO- world tradeing organisation. Eesmärk elavdada maailma kaubandust ja alandada tollitariifi. · UN- united nations, ÜRO. Ühinenud rahvaste organisatsioon, rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamine. · NAFTA- north-america free trade agreement. Kaotatud ...
ENERGIAMAJANDUS Energia liik Kasutamise eelised ja puudused, sealhulgas keskkonnaprobleemid Nafta Suure kütteväärtusega. *taastumatu Hea transportida tankerite ja torujuhtmetega. Kasutatakse mitmeks otstarbeks. Puuraukude rajamine merre on keeruline. Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas Suure kütteväärtusega. *taastumatu Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata. Vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on ...
KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete...
Litosfäär 1. Maa siseehitus Sisetuum, välistuum, vahevöö, astenosfäär, litosfäär, maakoor. 2. Kivimite ringe kivimid moodustuvad, murenevad ja moonduvad.Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend. Maak mineraalne maavara. Tardkivimid magma tardumisel tekkiv kivim. Settekivimid tekib setete kivistumise tulemusel. Purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim. 3. Mandriline maakoord vanus 4 miljardit aastat, paksus kuni 80km, levinum kivi graniit. Ookeaniline maakoor vanus 180 miljonit aastat, paksus kuni 10km, levinum kivi basalt. 4. Konvektsioonivoolud vahevöös suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. 5. Kui põrkuvad kaks mandrilist laamat, tekib kurdmäestik. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel tekivad ...
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korralduse...
Sloveenia 10A 2009 Üldandmed Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2008 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. Jaanuarist juulini 2008 on Sloveenia Euroopa Liidu eesistujariik. Sloveenia pindala on 20 273 km2. Pealinnaks on Ljubljana. Rahvaarv Sloveenia rahvaarv 2009 aastal on 2 040 800. Rahvastiku tihedus on 100,7 in/km2. Sloveenia on rahvaarvu poolest 145 kohal maailmas, mis tähendab, et ta on keskmise inimasutusega riik. Tihedaim on asutus jõeorgused. Aadria mere rannikul ja Panoonia tasandikul. Palju inimesi elab ka linnades, sest linnad on enamasti rohkem tsiviliseeritu...
Ülevaate koostamine ühe maailma riigi põllumajandusest, kalandusest ning metsandusest. Eesti Põllumajandus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5ha, mis moodustab kokku 32% Eesti pindalast. Eesti põllumajanduslik maa jaguneb: 1. Haritav maa 25% põllumaa, puuviljaia ja puukooli ning püsirohumaa (turvasmuldadel paiknev haritav maa). 2. Looduslik rohumaa 7% on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega./looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud + metsamaa 45%, vee alune maa 6% ja muu maa 17% Arvestades rahvaarvu on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur 0,8ha ühe inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus...
Agraarühiskonna tunnused: 1. Elatusmajandus (peamiselt iseenda jaoks) 2. Algeline tehnoloogia e. käsitsi töö 3. Suhtlemine erinevate piirkondade vahel väga väike 4. Transpordi areng väike 5. Edukaks kujunesid need piirkonnas, kus olid maavarad Tööstusühiskonna tunnused: 1. Masinatöö 2. Linnastumise kiire areng 3. Transpordi areng 4. Tootmises ülejääk 5. Geograafiline tööjaotus Infoühiskonna tunnused: 1. Enamus rahvastikust on hõivatud teenindussektoris 2. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 3. Kõrgtehnoloogilistel harudel tähtis koht 4. Riikide, piirkondade spetsialiseerumine suureneb 5. Tekib rahvusvaheline e. globaalne tööjaotus piirkondade, riikide koostöö ühe toote tootmisel, tootmine on jaotatud etappideks 6. Globaliseerumine e. üleilmastumine tervikliku maailmasüsteemi tekkimine läbi majanduslike, kultuuriliste, poliitiliste ja protses...
Anni Larin 10b Geograafia 2011 Kristluse levik Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks: 1) Lääne katoliiklik kirik. Keskusega Roomas. 2) Ida ortodoksne kirik. Keskuseks oli algul Konstantinoopol ja hiljem sai selleks Moskva. Lääne katoliiklik kirik. Vatikan Ida ortodoksne kirik. Moskva Katoliiklus ...
KORILUS AGRAARÜHISKOND TÖÖSTUSÜHISKOND INFOÜHISKOND ALGAS SEOSES ÜLEMINEK INDUSTRALISEERIMISEGA. PÕLLUMAJANDUSÜHISKONNAL PÕLLUMAJANDUS, PERIOODI VILJADE, JUURIKATE E ALGAS 5000-6000 A. E.M.A, MITTEAINELISTE HÜVEDE KAUBANDUS JA PANGANDUS LÜHIISELOOMUSTUS KOGUMINE; KÜTTIMINE JA KUI INIESED JÄID PAIKSEKS JA TOOTMINE; ...
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, kus käsitletakse ülaltoodud teemasid. Materjal on eelkõige 10. klassile.
Tööleht, mis aitab ette valmistuda kontrolltööks. Tegemist 10. klassi materjaliga.
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46.Usbekistan Taskent 47.Vietnam
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, milles teemadeks energiaallikad, soojus-, geotermaal- jt. alternatiivenergiaallikad ning millised riigid kasutavad millist energiat.
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht. 10. klassi materjal. Teemadeks iive, keskmine eluiga, rahvastiku vananemine, demograafiline plahvatus jm. etapid.
10. klassi ettevalmistav tööleht, mis käsitleb ülaltoodud teemasid.
Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Kliimaks nimetatakse paljude aastate keskmist ilmade vaheldumist. Kliimat mõjutavad järgmised tegurid: Päikesekiirguse hulk Üldine õhuringlus Mandrite ja ookeanide jaotus Mäeahelike ja madalike olemasolu Merehoovused Igilumi ja -jää 1. Kirjelda lühidalt iga kliimat mõjutavat tegurit. Kuidas tegur mõjutab kliimat. 2p Päikesekiirguse hulk: Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Üldine õhuringlus Tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb Mandrite ja ookeanite jaotus Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omav...
Savannid Lisette Raud 8.Klass 2016 Paiknemine Kliima Ekvatoriaalne ja troopiline õhumass Koha kaugus ekvaatorist Pikem on niiske ja vihmane aeg 2-10 kuud, sademete hulk 250-2000mm Vastupidine õhumasside vahetumine Veestik Sademetest, mäestike lumesulaveest Jõed, järved Aafrikas- Niiluse ülemjooks Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus Karjakasvandus- kitsed ja lambad Istandused ja põllud Kohvi-, kautsuki-, ja kakaopuid Kasutatud allikad Geograafia õpik 8.klass 2.osa
Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Üliõpilase ees- ja perekonnanimi Töö pealkiri Teadustöö alused - ainetöö Tallinn, Aasta Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Tallinn, Aasta Arvuta ja koosta iseloomustavad diagrammid Harjutus 1Õpilaste osalemine kinokülastusel. Arvuta ja tee iseloomustav tulpdiagramm, kasutades KLASS ja OSALUS% veegusid õpilaste arv klass klassis osalenud osalus õpilaste%arv 1a klass 16 16 100,0 2a klass 14 13 92,9 3a klass 22 20 90,9 4a klass 18 18 100,0 120...
Kooli nimi Õpilase nimi Klass Statistika XII B klassi bioloogia ja geograafia hinnete ning keskmiste hinnete põhjal Uurimustöö matemaatikast Juhendas: Õpetaja nimi Tallinn 2010 Sissejuhatus Antud uurimustöö on koostatud ...(kooli nimi)... XII B klassi küsitluse põhjal. Küsitluse käigus määratleti ära õpilaste bioloogia ning geograafia hinne. Antud töös on vaadeldud statistilisi uurimismeetodeid kasutades kolme tunnust bioloogia hinnet, geograafia hinnet ning nende ainete keskmist hinnet. Samuti on välja toodud ka kõik kogutud andmed tabelis. Kõikide uurimustöös esinevate mõistete definitsioonid ning nende tähistused on eraldi välja toodud. Kokkuvõte on esitatud viimase leheküljena. 1. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused ...
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Maavärinad............................................................................................................................ 4 Litosfäär * Litosfäär maakoor + vahevöö ülemine osa kuni astenosfäärini. -) Ookeanite kohal on paksus 10-15km; mandrite kohal 30-40km tasandikel, ~80km mägedes. -) Ookeanite kohal on ehitus settekivimid/basalt; mandrite kohal settekivimid/graniit/basalt. -) Ookeanite kohal on paksus 3,0g/cm3; mandrite kohal 2,7g/cm3. * Maavärinad * Maavärina kolle on see maavärina keskmine osa maa sees; epitsenter on otse kolde kohal maa peal. -) Esinemine laamade serva aladel. *
Teaduse ja tehnoloogia areng. 10.Klass Õpetaja J. Vidinjova Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004; Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003; www.wikipedia.org Inimteadmiste vormid Religioon : MA USUN, et........ - väide ei vaja põhjendamist Kunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ... - väide ei vaja põhjendamist Teadus : MA ARVAN, et ........ - väide vajab põhjendamist Mis on maailmapilt? Maailmapilt on terviknägemus maailmast ja inimese kohast selles. Teaduslik meetod on terviklik lähenemine, mis võimaldab omavahel seostada asju ja protsesse ning mis teeb seega faktide omandamise lihtsamaks Maailmapildi kujundamine Loodusteaduse teke Geograafilised avastused /maadeuurijad / Meetodite revolutsioon Geoteaduste teke Seletus loodusteadustes Murran...
Kanada linnad Mustvee Gümnaasium 10. klass Geograafia Marten Martinson Suurimad linnad Toronto Montreal Vancouver Toronto Kanada suurim linn Asutati 1793 Elanikke 2 503 300 10 majanduslikult mõjuvõimsam linn Ulatuslik rongi ja bussisüsteem Kõige suurem lennujaam Kanadas Toronto Ülikool on Kanada suurim ülikool CN tower CN Tower on teletorn Kanadas Torontos, maailma kõrguselt viies vabaltseisev ehitis (484 m). Eaton Centre Üks suurimatest Toronto kaubamajadest on Eaton Centre, mis asub linna keskel. Kesklinna ostukeskuses on esindatud üle 250 rahvusvaheliselt tuntud brändi poed. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth...
Kambrium Iselomustus Vastab ajavahemikule 542488 miljonit aastat tagasi; Paleosoikumi ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu; Olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosforiidid; Kambrium jagatakse neljaks ajastikuks, millele vastavad samanimelised ladestikud- Terre-Neuve, Teine ajastik, Kolmas ajastik, Furong. Kliima ja geograafia Kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe; Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Uued liigid Sell ajal tekkisid peaaegu kõigi tänapäeval elavate hõimkondade varasemad esindajad. Kambriumi alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Ilmusid erinevad veeselgrootud: molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja kambriumi keskel), brahhiopoodid (puuduluksed käsijalgsed), käsnad, ussid ja pa...
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine..................................................................................
ÜLIKOOLID KESKAJAL 10.Klass ÜLIKOOLIDE TEKE Ülikoolide ja hariduse teket soodustasid: · Lääne- Euroopas kasvasid linnad kiiresti · Vajadus oli kaitsta linnaõigusi · Kirik vajas kirikuõigust · Kiire kultuuri ja majanduse areng · Huvi teaduse ja hariduse vastu · Nõutus haritud inimeste järgi ERINEVAD KOOLID · Kloostrikool- õppeasutus, mis kuulub kloostri juurde. · Linnakoolid · Toomkool ehk katedraalikool- õpetus oli vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke, õpetati peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ...
Põltsamaa Ühisgümnaasium METEORIIDIKRAATRID EESTIS Uurimistöö Koostaja: Katre Küppar 11B Juhendaja: Toomas Annuk Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika........................................................................4 2. Kaali meteoriidikraater...............................................................................................
Maailma rahvastik Geograafia 10 klass Ele-Marika Sooväli Tallinna Kuristiku Gümnaasium MAAILMA RAHVASTIK Demograafilise ülemineku etapid Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine · Sündimus väga kõrge-30-40 · Suremus väga kõrge-30-40 · Rahvaarvu kasv e. iive-peaaegu puudub,nullilähedane · Rahvastiku vanuseline koosseis-lapsi palju, vanureid vähe,eluiga lühike · Tänapäeval-Aafrikas(Mali) Demograafiline plahvatus · Sündimus-väga kõrge-30-40 · Suremus-hakkab järk järgult langema,jõudes15 · Rahvaarvu kasv e. iive-kasvab kuni 25-30 · Rahvastiku vanuseline koosseis-palju lapsi ,vanurite arv suureneb,keskmine eluiga kasvab · Tänapäeval-Aasias,Aafrikas Rahvastiku vananemine · Sündimus-hakkab järk-järgult langema · Suremus-langeb · Rahvaarvu kasv e.iive-hakkab järkjärgult langema · Rahvastiku vanuseline koo...
KARL RISTIKIVI Referaat Koostaja: Maarja Säälik Klass: 10 Mustvee 2009 Eluaastad: Karl Ristikivi sündis 1912 aastal Läänemaal ning suri 1977 Stockholmis. Ta oli eesti kirjanik. Haridus: Tema hariduseks oli Varbla 6 klassiline algkool,Tallinna kaubanduskool, õhtugümnaasium Tallinna kolledz, (4 aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932. 1936 aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia ning lõpetas cum laude 1942. Tema looming: Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi...
HISPAANIA KLIIMA Geograafia Hardi Talv 10.R klass Rakvere Reaalgümnaasium Rakvere 2010 SISUKORD 1. Hispaania 2. Kliima Hispaanias 3. Niiske atlantiline 4. Vahemereline 5. Sisekliima 6. Keskmised andmed 7. Kasutatud allikad HISPAANIA Hispaania on kuningriik ja asub Lõuna Euroopas, Pürenee poolsaarel Piiratud põhjast Pürenee mäestikuga, idast Vahemerega ja läänest Atlandi ookeaniga Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa Asub lähistroopilises kliimavöötmes Hispaania on Euroopa riikidest kõige lähedamal ekvaatorile KLIIMA HISPAANIAS Hispaanias on lähistroopiline vahemerline kliima, sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega Lõunaosa kliima sarnaneb PõhjaAafrika kliimaga ja põhjaja looderannik sarnaneb KeskEuroopaga Kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline, vahemereline ja sisekliima Mi...
TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Geograafia Klass: 10. klass Aeg: 14.11.11, teine tund. Õpilasete iseloomustus: Õpilastele tundub geograafia meeldivat ning tundi tullakse suhteliselt hea meelega. Tegemist on tavaklassiga, kus on nii tublimaid ja võimekamaid kui ka vähem motiveeritumaid ja vähemvõimekaid. Üheskoos on aga klass tubli ja nõrgemaid toetatakse. Õpilased viskavad palju nalja ning koosarutlused ja analüüsid sujuvad hästi, vähem soovitakse kirjalikku tööd. Tunnikava koostanud üliõpilase nimi: Tunni teema: Demograafiline üleminek Tunni eesmärgid: · Omandab arusaama, et riigi sündimus ja suremus, rahvastikuarv ei ole üksiseisev aspekt või lihtsalt number, vaid see on ajas muutuv suurus, tugevalt seotud riigi kui terviku toimimisega, arenguga (tehnika, meditsiin, valdav peremudel) jne. · Teab peamisi rahvastikutüüpe ning etappe. · Teab mis regioonides on ini...
Loo Keskkool Põllumajandus Referaat Nimi: Kauri Vaab Klass: XI Loo, 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses................................................................. 4 Inimkonna toitlustamise ülevaade..............................................................................................4 Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid............................................................5 Looduslikud tegurid.............................................................................
Eesti Kliima REFERAAT Tartu Katoliku Kool 9. klass TARTU 2009 ISELOOMUSTUS Eesti Vabariik asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul. Balti riikidest on Eesti põhjapoolseim ja pindalalt väikseim. Soome laht ja Liivi laht ehk Riia laht ümbritsevad Eesti territooriumi kolmest küljest: läänest, põhjast ja edelast.Eesti moodustab ulatusliku, kuid looduslikult raskesti piiritletava poolsaare Soome lahe ja Riia lahe vahel. Eesti kliima on üleminekuline parasvöötmeline kliima, mis on tugevalt mõjutatud Läänemerest ja Eesti geograafilisest asendist. Eestist on päikesest natuke kaugemal kui näiteks Aafrika, seetõttu on Eesti kliima külmem kui lõunamaariikides. Eesti kliimat mõjutavad ka teised tegurid, näiteks Läänemere naabrus ning valitsevad edela- ja läänetuuled, mis toovad läbi aasta Atlandi ookeanilt niisket õhku. Atlandi ookeani põhjaosa temperatuuri...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus...................... 6. Hindamine.......................................................... 7. Euroopa Kooli lõputunnistus................................... 8. Eesti keele õpetuse üldalused.................................... 9. Euroopa kooli õpetajad........................................... 10. Luxemburgi I Euroopa Koolist.....
KALANDUS JA VILJELUS Kaisa Linder 11 klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 2019 Sisukord Peatükk 1 Sissejuhatus lk.3 Peatükk 2 Kalandus ja vesiviljelus lk.4 Peatükk 3 Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia lk.4-5 Peatükk 4 Kalandus ehk kalamajandus lk.5 Peatükk 5 ÜRO mereõiguste konventsioon lk.5-6 Peatükk 6 Kalapüügi vormid lk. 6 Peatükk 7 Kokkuvõte lk.7 Peatükk 8 Kasutatud kirjandus lk.8 Peatükk 9 Lisad lk.9 Sissejuhatus 2 Kalandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide (vähid, molluskid, veetaimed) püüdmise ja kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest, saagi töötlemise ja valmistoodangu turustamisega. Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Kalanduse alla arvatakse ka kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsio...
Õhu koostis, õhu liikumine, ilm Geograafia, 10. a klass 1. Ava veebileht https://earth.nullschool.net/about.html ja tutvu kaardirakenduse ingliskeelse ülevaatega. a) Pane eesti keeles kirja, mida see kaardirakendus hõlmab/kajastab: Superarvutite poolt loodud ülemaailmsete ilmastikuolude visuaalne prognoos, mida uuendatakse iga kolme tunni tagant. Ookeanialade praeguseid näitajaid uuendatakse iga viie päeva tagant. Ookeanialade temperatuure ja olulisi kõrvalekaldeid iga päeva statistilisest keskmisest (1981-2011) uuendatakse igapäevaselt. Ookeanide lainete muutusi uuendatakse samuti iga kome tunni tagant. b) Tutvustuse põhjal märgi tabelisse, millisele kõrgusele vastavad alljärgnevad õhurõhunäidud Õhurõhk Kõrgus m Millise atmosfäärikihiga on tegu? Lühendite selgitused: 1000 hPa ~100 Merepinnal TPW – sademed 850 hPa ~1500 ...
Jakob Westholmi Gümnasium Maavärin Referaat Autor: Marianne Lung 4.c klass Juhendaja: Airi Metspalu Tallinn 2018 Maavärin Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Kõva maa hakkab järsku nagu veepind lainetama ja hüplema. Maapind vappub ja praguneb. Maa-alused tõuked panevad kõikuma puud ja lõhestavad maapinda. Kostab kõrvulukustavat mürinat ja purunevad hooned. Tavaliselt on maavärinakolle 5 kuni 15 kilomeetri sügavusel. Enamik maavärinaid juhtub laamade piiril, kus maakoore osad teineteise suhtes liiguvad. See liikumine võib põhjustada väiksemaid värinad, aga kui liikumine laamade piiril hõõrdumise tõttu takerdub, kasvab pinge, kuni lõpuks kusagil midagi järele annab. Niisugused järsud pingest vabanemised põhjustavad suure purustusjõuga maavärinat. Laamade servad lihtsalt väänduvad nagu hiiglaslikud vedr...
9. klass. Lähiajalugu, 70 tundi Teema ,,Maailm kahe maailmasõja vahel 19181939" läbimise järel õpilane: 1) näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi (Versailles´ süsteem); 2) toob esile rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjusi 1930. aastail; 3) iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; 4) iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul; 5) iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, ideoloogia, fasism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu; 7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin, Benito...
Riigi andmete kogumine (Malta) Õpilane: Klass: Aine: Geograafia Õpetaja: Malta Malta lipp Malta riigivapp Asukoht: Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdexi(Gozo) saarest ja Kemmuna(Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Saared asuvad Vahemeres, Sitsiilia ja Põhja Aafrika vahel, mis teeb Malta Vabariigi strateegiliselt tähtsaks. Riigi kaart Asukohakaart Arengutase Millisesse arengugruppi kuulub? SKT`=8,338 miljonit USD ja SKT elaniku kohta 20,281 USD. Malta on kõrge arengutasemega riik.(Euroopa liidus) Mitmendal kohal oli 2010 aastal inimarengu indeksi järgi? Malta 132dal kohal inimarengu indeksi järgi Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsi...
Kool Nimi klass MEHHIKO Juhendaja: Koht aasta Mehhiko (Mehhiko lipp, 2009) Üldandmed: · Pindala on 1 972 550 km² · Rahvaarv on 111 211 789 inimest · Pealinnaks on Mexico · Keeleks on hispaania keel · Rahaühikuks on peeso · Mexicos elab 2009 aasta seisuga 14 007 495 inimest (Mehhiko üldandmed, 2009). Geograafiline asend: (Mehhiko,2009) Mehhiko asub Kesk-Ameerikas. Idast piirab teda Mexico laht ja Kariibi meri ning läänest piirab Mehhikot Vaikne ookean. Mehhiko asub Ameerika Ühendriikide ja Guatemala vahel. Geograafilised koordinaadid: 23 00 N, 102 00 W Maaala: · Üldine: 1 972 550 km² · Maismaa: 1 923 040 km² · Vesi: 49 510 km² Maaala võrdlus: Natuke vähem kui kolm korda Texase maala ulatus. ...
Lauamäng maailma riikide teemal Saaremaa Ühisgümnaasium, 9A klass Autorid: Juhendaja: Ülevaade- Meie loovtöö eesmärgiks oli teha lauamäng ja tutvuda lauamängude ajalooga. Tahtsime tutvuda ka mõnede maailmariikidega ja nende asukohtadega. Et seda teha kleepisime lauamängu aluseks maailmakaardi. Lauamängud on olnud osa pea igas kultuuris ning neid mängiti juba kiviajal. Ainsad, kes lauamänge ei mänginud, olid Austraalia aborigeenid ning eskimod. Küll on aga hilisemal ajal ka eskimod omandanud kasvõi veski-sarnased lauamängud. Enne kui kasutusele võeti reaalsed nupud ja lauad, tundsid inimesed selliseid mänge nagu mõistatused ja vanasõnad. ...
Kordamisküsimused Geograafia 9.klass 1. Eesti asend. · Kirjelda Eesti asendit nii gloobusel kui maailmakaardil. Eesti naaberriigid. (oska neid näidata ka kaardil) · Kui suur on Eesti pindala? võrdle teiste riikidega. · Eesti äärmuspunktid vt õp lk 8 leia need ka kaardilt. · Kui suur on Eesti rahvaarv võrdle teiste riikidega. 2. Mis on Eesti põhikaart? 3. Eesti geoloogiline ehitus: mõisted: aluspõhi, aluskord, pealiskord, pinnakate. 4. Millistest kivimitest koosneb Eesti pealiskord? 5. Millest koosneb Eesti pinnakate? 6. Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? (3 etappi-lühiülevaade neist) 7. Millised on Eesti pinnamoe suurvormid kõrgustikud-nende kõrgemad kohad; madalikud; tasandikud. Oska kaardil näidata! 8. Mandrijäätekkelised pinnavormid : oosid, voored mõhnad kuidas tekkinud, koostis ...
Kärdla Ühisgümnaasium 10.klass Ken Pähn Austria referaat SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sellepärast et ma olen eelnevalt teinud uurimustöö Austria kohta 8.klassis , ning sellejärgi on mul tunduvalt lihtsam teha ka järgnevaid ülesandeid. Sooviksin uurida palju erinevaid andmeid Austria kohta. Üldandmeid , Haridus , Loodus , Ajalugu ? Mis on Austria ? Austria Vabariik on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechensteini ja Sveitsiga , lõunast Itaalia ja Sloveeniaga , IdastUngari ja Slovakkiaga ning põhjas Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Ajaloost: · Ala on olnud asustatud alates keskmisest paleoliitikumist · Iseseisvaks sai 10. sajandil · 1918. aastal kuulutati Austria Vabariigiks Majandusest: · Kapitalistlik tööstusmaa · Pärast II maailmasõda riigistati Saksmaale kuulunud ettevõtted ...
GEODEESIA EKSAMI KOKKUVÕTE 1. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõdistamiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad ja ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Teiste erialadega on seotud: füüsika, matemaatika, geograafia, geofüüsika, astronoomia, kartograafia jne. 2. Geoid- keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Ekvaatoriaal-pooltelg 6 378 137m Polaartelg 6 356 752m Ekvatoriaal P 40 075 km Keskmine R 6 371 km 3. Laiuskoordinaat (j) on nurk ekvaatori ja antud punkti läbiva paralleeli vahel. Ekvaatorist põhja poole jäävad laiused on põhjalaiused (muutuvad ekvaatorilt 0° kuni põhjapooluseni 90°N) ja lõuna poole jäävad on lõunalaiused (0°...90° S). Pikkuskoordinaat (l) on kokkuleppelise nullmeridiaani ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
