Taimede paljundamine 2016 (0)

Taimede paljundamine 
Voltveti koolituskeskus 
Marje   Kask  
2016  
 
Paljunemine 
 
• Paljunemine (sigimine, autoreproduktsioon) – organismide 
enesetootmine. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või 
mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle 
populatsioonide säilimise seisukohalt. 
• Sugulisel paljunemisel – järglased kannavad edasi mõlema vanema 
geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. 
• Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) 
– lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane 
arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema 
(emataime) geneetilisi omadusi. 
• Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. 
• Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 
27.04.2016 
Marje Kask 
2 
Paljundamiseks kasutatavad taimeosad 
27.04.2016 
Marje Kask 
3 
Paljundamiseks vajalikud vahendid 
1.  Katteloor  
2. Sõel 
3. Kastekann 
4. Istutuspulk 
5. Tasanduslaud 
6. Tihenduslaud 
7. Luisk 
8.  Kilekotid  ja –
katted 
9. Klaaskatted 
10. kastmisvann 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
4 
Paljundamiseks vajalikud vahendid 2 
27.04.2016 
Marje Kask 
5 
Paljundamiseks vajalikud vahendid 3 
27.04.2016 
Marje Kask 
6 
Pookimisvahenid 
27.04.2016 
Marje Kask 
7 
Paljundamiseks vajalikud vahendid 4 
27.04.2016 
Marje Kask 
8 
Paljundamise viisid 
Seemneline ehk generatiivne  
paljundamine 
Vegetatiivne  paljundamine 
• Võrsikutega 
• Juurevõsudega 
• Tütartaimedega 
• Pistokstega 
• Haljaspistikutega 
• Juurepistikutega 
• Jagamisega 
• Pookimise teel 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
9 
1. osa 
SEEMNETEGA PALJUNDAMINE 
27.04.2016 
Marje Kask 
10 
Seemnetega paljundamise eelised 
• Odavam ja lihtsam kui vegetatiivne 
paljundamine.  
• Seemikutel tugev  juurestik ja hea 
vastupidavus. 
• Kohastumus antud kliimatingimustes ja mullas 
kasvamiseks. 
• Seemikalustele poogitud puud on 
talvekindlad, kuid kõrge kasvuga. 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
11 
Seemnetega paljundatud taimede 
puudused 
•  Sordid  ei anna seemnetega paljundades 100 % emastaimega identseid 
järglasi. Järglased võivad olla nii põhiliigi, sordi kui ka vahepealsete 
tunnustega.  Emataime omadused säilivad enam püramiid- ja 
keravormidel ning punaselehiste vormidel. Kollast värvi ja lõhislehelisust 
antakse edasi halvasti. Sorditunnuseid antakse edasi paremini, kui 
emastaim kasvab  kaugel põhiliigist. Sordiehtsat istiku saamiseks tuleb 
seemikud sorteerida, lehevärv ilmneb kohe peale idanemist, 
lõhislehiseid vorme saab eristada 2 – 4 aastal, püramiid- ja keravormid 
on eristatavad 2 – 3 aastal.  
• Seemnest paljundatud taimed kasvavad ebaühtlaselt ega anna seetõttu 
küpset istikut samal ajal. 
• Seemnest paljundades arenevad mitmed  puittaimed  alguses väga 
aeglaselt. 
• Mõnede liikide ( pappel , paju) seemnete idanevus säilib vaid väga 
lühikest aega. 
• Mõnede liikide ( kadakas ,  lodjapuu ,  kontpuu ) seemned on pika 
puhkeperioodiga ja idanevad raskesti. 
27.04.2016 
Marje Kask 
12 
Seemnetega paljundatakse: 
• pookealuseid 
 viljapuudel (õunapuul kasutatakse´ Antonovka´ seemneid, harilikul 
ploomipuul haralise ploomipuu ja kirsipuudel lõhnava  kirsipuu  seemneid, 
kultuurpihlakal hariliku  pihlaka seemneid) 
 roosidel (koerkibuvits), 
 sirelite (ungari  sirel , harilik sirel,  liguster ) 
 okaspuuvormidel (harilik  kuusk , harilik mänd, harilik  elupuu ) 
pookealuseid; 
• hekitaimi (magesõstar,  viirpuud , läikiv  tuhkpuu , harilik elupuu, harilik ja 
thunbergi  kukerpuu , harilik liguster, kurdlehine roos, harilik  lumimari , 
suur läätspuu, harilik põisenelas, laukapuu ,  jalakas , must aroonia; 
• suurte puude liike, millel sordiomadused ei ole tähtsad (harilik pärn, 
hobukastan , vahtrad,  tammed , kased, haavad, sarapuu, pähklipuu, saar, 
pöök). 
• aianduses peamiselt suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastasi lilli, puid 
ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
13 
Idanemiseks vajalikud tingimused 
• Niiskus 
• Õhustatus 
• Valgustingimused –  kanarbik   idaneb  valguses 
• Temperatuur  
27.04.2016 
Marje Kask 
14 
Substraadid  
•  Muld  
• Liiv 
•  Turvas  
• Kompostid 
• Mineraalvatt 
•  Kergkruus  – drenaažiks valdavalt. 
• Pimsskivi – parandab õhustatust, kasutatakse drenaažiks. 
• Sünteetilised plastikosakesed õhustatuse parandamiseks ja drenaažiks,  
kasutatakse liiva asendajana. 
•  Purustatud  puukoor ( nulg , seeder, mänd jt). Enne kasutamist lasta  
komposteeruda 10-14 nädalat, et väheneks vaikude jms sisaldus. 
• Perliit -  vulkaaniline  kivim, veemahutatavus 97,1%. Parandab substraadi 
õhustatust, hoiab pinnase niiske. Kasutatakse pistikute juurutamises, 
külvide katmises. pH=7, steriilne, umbrohuvaba. 
• Vermikuliit – kerge, veeslahustumatu, mineraal, absorbeerib rohkesti 
vett – 40…55 l vett 1 m3 vermikuliidi kohta.  
27.04.2016 
Marje Kask 
15 
Substraadi segud , näiteks 
• 0,35 m3  turvast  
• 0,35 m3 vermikuliiti (Nr. 4) 
• 210 g dolomiidijahu 
• 42 g superfosfaati (20%) 
• 42 g ammooniumnitraati 
27.04.2016 
Marje Kask 
16 
Viljade varumine 
• Varutakse ainult terveid, valminuid ja normaalselt arenenud  vilju . 
• Kõige varem saab seemneid varuda puudel-põõsastel, mille 
seemned valmivad kiiresti peale õitsemist: 
 haavad , jalakas, künnapuu – suve alguses 
 kased – juuli-august 
• Kõige enam varutakse vilju sügisel: 
  Mage  sõstar –august 
 Harilik  pihlakas  – alates viljade valmimisest septembris kuni neid 
puudel leidub. 
 Sügisel: koerkibuvits, ungari sirel, harilik sirel, harilik liguster, viirpuud, 
läikiv tuhkpuu, harilik elupuu, harilik ja thunbergi kukerpuu, kurdlehine 
roos, harilik lumimari, suur läätspuu, harilik põisenelas, laukapuu, 
must aroonia, harilik pärn, hobukastan, vahtrad, tammed, sarapuu, 
pähklipuu, saar, pöök 
 novembrist märtsini - harilik kuusk ja harilik mänd.  
27.04.2016 
Marje Kask 
17 
Seemne eraldamine viljast 
• Koos seemnerüüga külvatakse vaid väheste 
liikide (saar ja vaher ) seemneid.  
• Enamiku  puuliikide  seemned vajavad 
puhastamist. Kindlasti vajavad töötlemist 
luuviljad ja marjad , sest seemneid ümbritsev 
paks viljaliha takistab seemnete idanemist. 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
18 
Seemne eraldamine viljast 
LIHAKAD  VILJAD   
• Puunõus tambitakse viljaliha puruks puust nuiaga, lisatakse 
veidi sõredat liiva.  
• Seemned eraldatakse vee ja sõelte abil. Seemnetel lastakse 
vees settida ja valatakse vesi koos enamuse viljalihaga ära.   
• Seda seemet  ei ole soovitatav  kuivalt  säilitada (ainult 
transportimisel). Seemned kas külvatakse kohe või 
stratifitseeritakse.  
• Käärimismeetod - sobib ainult paksukestaliste seemnete 
puhul.   
• Suurematest lihakatest viljadest (õunapuu, pirnipuu, 
ebaküdoonia viljad) saadakse  seeme  kätte, kui viljad 
lõigatakse noaga  risti pooleks. See töö on aga võrdlemisi 
aeganõudev.  
 
27.04.2016 
Marje Kask 
19 
27.04.2016 
Marje Kask 
20 
Seemne eraldamine viljast 
KUIVVILJAD Kuprad,  kaunad , pähklikesed, 
tiibviljad - eelnevalt kuivatatud ja riidest kotti  
asetatud vilju pekstakse puunuiaga või 
muljutakse käte vahel. Siis viljad avanevad ja 
seemned pudenevad välja. Seemned eraldatakse 
prahist sõelumise ja tuulamisega. Suurema prahi 
saab eraldada kotti raputades. Seemned vajuvad 
koti põhja ja suuremat prahti on pealt lihtne 
eemaldada. 
27
 
.04.2016 
Marje Kask 
21 
Seemne eraldamine viljast 
OKASPUUDE KÄBID -  korjatud käbid hoitakse 
mõni päev õhustatud ruumis  maas , segatakse 
vahetevahel. Seejärel käbisid kuumutatakse 
madalal temperatuuril (mänd 50°, kuusk- ja 
lehis 40—45°) 8-16 tundi. Käbisid raputatakse, 
seeme eraldub. Tiivad eraldatakse kätevahel 
riidest kotis või spetsiaalses masinas. Tuulamise 
teel saab puhta seemne. Säilitatakse 
sügavkülmas. Ei vaja stratifitseerimist. 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
22 
Seemnete ettevalmistamine külviks 
Skarifitseerimine   -  seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja 
gaase  läbilaskvaks, kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete 
puhul.  
• Mehaaniline skarifitseerimine - purgis hõõrudes või raputades  
liiva, kruusa või klaasi puruga. Suuri seemneid võib vigastada viili või 
smirgelpaberiga hõõrudes.  
• Keemilist skarifitseerimine - ( viirpuu , tuhkpuu, kontpuu, pärn, 
kadakas jt.) kontsentreeritud  happega 5-30 min, pärast loputada.   
•  Termiline  skarifitseerimine -  keeva  veega, põhiliselt liblikõieliste 
tihedakestaliste seemnete korral. 10 – 20 sek. keeva vette ja 
seejärel mõneks sekundiks külma vette ja nii 2 – 3x.  
• Töödeldud seemneid ei saa enam kaua säilitada, kuna nad on 
muutunud haigustele vastuvõtlikuks. 
27.04.2016 
Marje Kask 
23 
Seemnete ettevalmistamine külviks 2 
Stratifitseerimine  -  seemnete hoidmine niiskes ja jahedas (sarnaselt looduslikele 
tingimustele) 1 kuust kuni 2 aastani. 
Keldris, kaevikus vms 0-5 kraadi juures liiva ja turba segus (1:1).  
•
1 osa seemneid 3 osa substraati . 
•
1-2 korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada, vajadusel lisada vett.  
•
Idanenud seemned kohe külvata, oht et võivad kuivada. Kui ei saa külvata, siis 
külma panna. 
•
Aeg stratifitseerimiseks :  
 Mänd, kuusk, lehis  
 
 
1 kuu  
temp. 1-2 kraadi 
  Kirss , ploom, tatari vaher   
 
2-3 kuud   temp. 1-2 kraadi. 
 Tuhkpuu 
 
 
 
2-3 kuud   temp. 1-2 kraadi. 
 Karvane viirpuu 
 
 
19 kuud 
temp. 0-4 kraadi. 
  Kuslapuu , liguster,  toompihlakas , sõstar, õun 
1 – 2 kuud   temp. 2-4 kraadi, sügisel enne 
sügisest külvi. 
 H. saar,  kikkapuu , pärn   
 
4 – 5 kuud  temp 2 – 4 kraadi 
•
Seemnete hoidmine lume all on levinud okaspuude juures. Veebruaris pannakse 
seemned õhukese kihina(2 cm)  kotiga  otse maapinnale ja kaetakse lumega. Nii 
kiireneb  idanevus10 – 12 päeva. 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
24 
Seemnete ettevalmistamine külviks 3 
• Seemnete töötlemine ultraheliga. Seemneid töödeldakse ultraheliga 2-5 min 
jooksul. Nii on saavutatud osadel liikidel idanevuse kiirenemist 2-3 korda. 
• Seemnete töötlemine mikroelementidega. Milkroelementide nõrgas lahuses 
leotamine suurendab idanemisenergiat, kiirendab idanemist, tõstavad 
haiguskindlust ja stimuleerib kasvu. Kõige paremat efekti on andnud 
okaspuuseemnete töötlemine. Mikroelementide lahuse kontsentratsioon võib 
olla 0,001 – 0,02% ja leotamisaeg  18 – 20 tundi (lehis 4 tundi). 
• Seemnete puhtimine on seemnete töötlemine fungitsiidiga. Sellega tagame, et 
taime seemnetel olevad seenhaigused  ei nakataks tõusmeid. Puhtimisel tuleb 
jälgida puhtimispreparaadi kasutusjuhendit ja vastavalt sellele toimida. Võib 
kasutada preparaati Mycostop  kulunormiga 8 g/kg kohta. Seemned külvata 1 
nädala jooksul. 
• Seemnete granuleerimine (dražeerimine). Seemned kaetakse väetiste, 
fungitsiidide ja abiainete  kihiga  ning antakse kera kuju. Selline töötlemine 
hõlbustab seemnete mehhaniseeritud töötlemist ja suurendab idandite 
vastupanu võimet väliskeskkonnale. 
• Seemnete leotamine vees pehmendab seemnekesti ja idanemist takistavad 
ained uhutakse välja. Seemneid leotatakse 20-30 kraadises, puhtas, õhurikkas 
vees üks kuni mitu ööpäeva. Et vesi oleks õhurikas, on vaja seda vahetada kord 
päevas. 
27  
.04.2016 
Marje Kask 
25 
 
Külvamine 
• Külvamine: 
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&a
rt=1535 
• Pikeerimine ja potistamine: 
http://www.hansaplant.ee/?arc=&op=body&L
aID=1&id=5&art=541&setlang=est 
• Külvamine: 
https://www.youtube.com/watch?v=uOTNAn
Vn3yA 
 
27
 
.04.2016 
Marje Kask 
26 
Külvamine  
27.04.2016 
Marje Kask 
27 
Külvamine  
27.04.2016 
Marje Kask 
28 
Külvamine  
27.04.2016 
Marje Kask 
29 
Külvamine katmikalale  
• Katmikalale külvatakse seemned: 
 mida on vähe, mis on haruldased  
 mis vajavad idanemiseks kõrgemat temperatuuri 
 vajavad rohkem hooldamist  
 peenikesed seemned (rododendron, hortensia, aktiniidia, kanarbikud). 
 külmaõrnad kultuurid, saavad pikema kasvuperioodi  ja paremini  
talveks puituda. 
• Vaja rohkem tööjõudu, kallim. 
• Külvid kassettidesse või kastidesse (väike seeme).  
• Substraadiks tavaliselt turvas, mis on vajaliku pH -ni 
neutraliseeritud, liiva ja väetiste  segust , vahel lisatakse ka komposti 
(20% mahust). 
• Idanemistemperatuur on 15 – 20 kraadi, tõusmed vajavad palju 
valgust.  
• Kasta  hommikul , et taimed  kuivaks , see vähendab seenhaiguste 
levikut. 
27.04  
.2016 
Marje Kask 
30 
Pikeerimine katmikalal 
• Seemikud pikeeritakse 2 – 4 pärislehe staadiumis.  
• Pikeeritakse kas peenardele või konteineritesse peale öökülmade möödumist.  
• Enne välja pikeerimist tuleb taimi 1 nädala jooksul välisõhuga treenida. Võib 
pikeerida ka katmikalale.  
27.04.2016 
Marje Kask 
31 
Avamaale külvi aeg 
Kergema hea aeratsiooniga liivakale mullale,  mis peab niiskust. Savimuld on 
raske, külm, märg, seal on kohrutuse oht.  
Külviaeg : 
• Parim aeg vahetult peale seemnete valmimist.  
• Kõige sagedamini kevadel ja sügisel.  
• Kevadel külvatakse stratifitseeritud seemned ja kiiresti idanevad (1-4 
nädalat) seemned. Kevadine külv tuleks teha esimesel võimalusel, et taimed 
saaksid alustada kasvu ja sügiseks koguda jõuvarusid. 
• Sügisese külvikorral  ilmuvad tõusmed kevadel varem ja on sügiseks 
tugevamad, ei ole vaja stratifitseerida.  Külmakahjustuste vältimiseks tuleb 
lumevaestel  talvedel   peenrad katta . Oht – närilised, eriti: tamme, pähklipuu, 
sarapuu, õunapuu,  hobukastani , männi, seedermänni jt. külve.  
• Talvel võib külvata ka otse lumele ja seda tehakse detsembris  - jaanuaris 
enne ettevalmistatud maa- alale ,  mis on tähistatud. Talvel külvatakse elupuu-
, kuuse-, kase-,  lepa -, kuslapuu-, ebajasmiini-, sireli-, jt. seemneid. 
• Suviseid külve kasutatakse selliste seemnete puhul, mis kiiresti kaotavad 
idanemisvõime, nagu pappel, paju, jalakas. 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
32 
Avamaale külvamise viisid 
• Külv peab olema tehtud ühele sügavusele ja olema ühtlaselt jaotatud 
külvipeenras. 
• Enamasti ridadena, harvem  hajali .  
• Külvatakse kas peenardele või tasasele maale. Peenardele külvi sobib just 
niiskema mullaga aladel.  
• Peenrad tehakse 0,8 – 1m laiad, peenravahe 0,3 – 0,4 m. Peenarde kõrgus 
oleneb antud paiga mullaniiskusest ja jääb enamuses 10 – 15 cm piiresse.  
• Peenardele külvatakse seemned kas pikki  või risti ridadena. Reavahe, 
sõltub kasvatatavast kultuurist  ja harimisviisist, jääb15 – 25 cm piiresse. 
Külviread märgitakse nööri, raam- või rullmärkija abil.  
• Tasasele maale külvatakse pikiridadena, mis hõlbustab mehaanilist külvi ja 
vaheltharimist. Külv tehakse kas ühe või mitmerealiselt (lintidena). 
• Hajali külvi kasutatakse haava-, papli-, kase- jt. peente seemnete puhul. 
• Taimi tuleks külvata tihedusega: lehtpuud 35 – 50 taime/m, okaspuud 80 – 
130 taime/m. 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
33 
Külvisügavus 
KÜLVISÜGAVUS (cm) 
 
 
KULTUUR 
0 
rodotendron, kanarbik, paju, pappel 
0,1-0,3 
 
 
kask, lepp  
0,5-1,5 
kuusk,  mänd,  lehis,  elupuu,   leeder ,  põisenelas, 
jalakas, sõstar, toompihlakas, kuslapuu 
1-2 
kibuvits , liguster, mariõunapuu, astelpaju  
2-3 
läätspuu,   robiinia ,  tuhkpuu,  õunapuu,  lodjapuu, 
kontpuu, pirnipuu 
3-4 
kirsipuu, pärn, saar, vaher, seedermänd 
4-5 
mandlipuu , sarapuu 
5-7 
tamm 
6-8 
hobukastan, pähklipuu 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
34 
Külvide hooldamine 1 
• Külvide katmine ehk multšimine - hoiab mullapinda kobeda ja 
säilitab mullaniiskust,  ühtlustab ööpäevast temperatuurirežiimi – ei 
teki külmakergitusi. Katteks võib kasutada põhku, freesturvast, 
saepuru 2 – 3 cm kihina. Tõusmete  ilmumisel  riisuda külviridadelt 
multš ära reavahedesse. Kattelauad – eemaldada tõusmete 
tärkamisel. 
• Tõusmete varjutamine (kaitsmine päikese eest) - varjukangaga või 
varjurestidega, millede valgusläbilaskvus on ca 25 – 50 %. 
• Kastmine – enam vaja kui külvisügavus väike (kuni 0,5 cm). Neid 
külve tuleks kasta kuiva ja päiksepaistelise ilmakorral 2 – 3 korda 
päevas. Teisi külve kasta 3 – 4 päeva tagant, tõusmeid kord nädalas. 
Kastmisaeg peaks olema soovitavalt õhtu, siis tungib vesi 
sügavamale mulda. Samuti tuleb jälgida, et kastmisel oleks 
vihmapiisk  küllalt väike (vältida joaga kastmist). 
27.04.2016 
Marje Kask 
35 
Külvide hooldamine 2 
• Mulla kobestamine ja umbrohu vältimine – kobestada 
peale kastmist ja vihma, et ei tekiks mulla  koorik . Teha 
ettevaatlikult ja mitte sügavamalt kui 3 – 5 cm.  
• Umbrohtu tuleb hävitada vastavalt vajadusele so umbes 2-
3 nädala järel.  
• Seemikute pealtväetamine. Esimese pealtväetamise võib 
teha 2 nädalat peale tärkamist, juhul kui ei toimunud 
külvieelset pealtväetamist, täiskompleks väetisega. Väetist 
anda normiga N 2-3 g/m2, P 6-8 g/m2 ja K 20-25 g/m2 .  
• Vajadusel võib teha ka teise suvise väetamise sama normiga 
aga mitte hiljem kui juuli I dekaad. Augusti I ja II dekaadil 
anda sügisväetist  ilma N- ta. 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
36 
Külvide hooldamine 3 
Seemikute pikeerimine 
• 1- 4 pärislehe faasis, et saada harunenud juurestikuga 
istikuid ja külve harvendada.  
• Enne pikeerimist tuleb taimed korralikult kasta.  Soovitav  on 
teha pikeerimist  pilves ilmaga või varahommikul.   
• Pikeerimisel pintseeritakse juured ¼ ulatuses tagasi ja taim 
asetatakse istutusauku veidi sügavamale kui külvipeenras.  
• Seejärel vajutatakse muld korralikult kinni.  
• Taimed pikeeritakse peenardele 10 – 15 cm vahedega, 
reavaheks võetakse 20 – 25 cm.   
• Pärast kastetakse taimi korralikult, ning hiljem tuleb jälgida 
kastmisvajadust hoolega. 
•  https://www.youtube.com/watch?v=7Y9HfF05jFk 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
37 
Seemikute  istutamine  puukooli 
• Seemikud istutatakse puukooli:  
 kiirekasvuliste liikidekorral 1 aasta pärast,  
 aeglasekasvulistel liikidel 2 – 3 aastaselt.  
• Seejärel seemikud sorteeritakse.  
• Seemikud võib väljakaevata juba sügisel, et hoida kokku 
kevadist tööaega.  
• Seejärel säilitatakse taimed kas mullas taimekraavis, niiskes 
hoidlas lahtiselt või pakituna kilekottidesse. Hoiuruumi 
temperatuur peab olema 0 kraadi ümber. Edasine 
seemikute käitlemine oleneb puukooli 
kasvatustehnoloogiast. 
• Istikute transpordil ja sorteerimisel tuleb jälgida, et taimed, 
eriti juured ei kuivaks. 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
38 
Külvide hooldamine 
27.04.2016 
Marje Kask 
39 
Seemikud  
27.04.2016 
Marje Kask 
40 
Seemikud  
27.04.2016 
Marje Kask 
41 
Seemikud  
27.04.2016 
Marje Kask 
42 
2. osa 
VEGETATIIVNE PALJUNDAMINE 
27.04.2016 
Marje Kask 
43 
Vegetatiivne paljundamine 
Vegetatiivne paljundamine  ehk  kloonimine  toimub vegetatiivorganite abil. 
Vegetatiivset paljundamist kasutatakse ilupuude ja põõsaste paljundamisel: 
a)
kui soovitakse paljundada  sorte , teisendeid ja vorme säilitades nende 
omapära; 
b)
kui soovitakse paljundada liike, mis meie oludes ei vilju või mille seeme ei 
valmi;  
c)
kui vegetatiivne paljundamine on lihtne ja sel teel saadakse kiiresti sobiv 
istutusmaterjal.  Sh ka kui:  
 seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega ja seemikute  kasvatamine  
vajab suurt hoolt (pappel, paju). 
 seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti (kadakas, lodjapuu, 
kontpuu). 
 seemikud kasvavad algul väga aeglaselt (pärn, kikkapuu).  
 seemned on madala idanevusega (hortensia,  deutsia , enelad). 
 
Vegetatiivse  paljundamise viisidest  kasutatakse kõige sagedamini pistokstega ja 
haljaspistikutega paljundamist ja pookimist. 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
44 
Paljundamine võrsikutega 
• Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed 
või  oksad .  
• Nendega saab paljundada lisajuuri moodustavaid taimi.  
• Muld peab olema viljakas, vaja on väetada.  
• Emataimed istutatakse vahedega 2,5-3 x 2 m, 
väiksemakasvulisi põõsaid  tihedamalt . 
• Järgmisel aastal lõigatakse põõsad tüükale.  
• Kui noori võrseid moodustub peale lõikamist 8 – 10, võib 
järgmisel kevadel pooli neist mullata. Kui võrseid 
moodustus vähe, tuleb neid  veelkord  tagasi lõigata.  
• Kui emataimi kasutatakse järjest mitu aastat, tuleb lasta 
neil vahepeal  paar aastat “puhata”.  
 
27  .04.2016 
Marje Kask 
45 
Kuhjevõrsikud  
• Kasutatakse habraste võrsetega põõsaste korral, mida ei 
saa painutada.  
• Emapõõsas lõigatakse maapinna lähedalt tagasi (5 cm 
kõrguselt). 
• Uued võrsed mullatakse  pooles  ulatuses, kui nad on 15 cm 
pikkused.  
• Võrse kasvades muldamist korratakse 2 –3 korda kuni 
mulla vall  on 30 cm kõrgune.  
• Võrsed juurduvad 1 – 2 aasta jooksul.  
• Emataimed kasvavad reas 40 – 50 cm vahega. 
•  Niimoodi paljundatakse põhiliselt õunapuu kloonaluseid. 
• Puukoolis eraldatakse emataimest võrsikud igal aasta ja 
eraldi tagasilõikamist pole vaja teha. 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
46 
 
Kuhjevõrsikud  
27.04.2016 
Marje Kask 
47 
Lookvõrsikud  
• Emapõõsa ümber kaevatakse kevadel 15 – 20cm 
sügavune kraavike .  
• Eelmise aasta noored võrsed painutatakse maha, 
nende keskosa ulatub kraavipõhja, kuhu see 
kinnitatakse konksu abil. Võrse 10 – 15 cm tipp 
juhitakse üles. Kraavike täidetakse mullaga. 
• Lookvõrsikuga paljundatakse kikkapuu, lodjapuu, 
kontpuu ja pärna liike. Rododendronid ja 
nõiapähklipuud juurduvad 2 aastat. Vääntaimedel, 
(elulõngad) võrsed painutatakse 2 – 3 kohas mulda. 
• Koduaias võib ühe oksa vastu maad vajutada , raskus 
peale ja mullata. Mullast välja jääv oksa osa püstiselt 
toele siduda. 
27
 
.04.2016 
Marje Kask 
48 
 
Lookvõrsik  
27.04.2016 
Marje Kask 
49 
Lookvõrsikud 
27.04.2016 
Marje Kask 
50 
Rennvõrsikud  
• 1 aastased võrsed painutatakse varakevadel 
kogupikkuses mõne sentimeetri sügavusele 
mulda ning kinnitatakse ja kaetakse mullaga. 
Kui pungadest on tulnud uued tõusmed, 
mullatakse kuni tipupungani. Seda toimingut 
korratakse 2 – 3 x  kuni mullakuhik on 20 – 25 
cm kõrgune. 
• Nii paljundatakse kuslapuu-, enela- ja 
sõstraliike. 
• Üks võrse võib anda 5 – 8 istikut. 
 
27
 
.04.2016 
Marje Kask 
51 
Rennvõrsikud  
27.04.2016 
Marje Kask 
52 
Ringvõrsikud ja horisontaalselt  
istutatud puud 
27.04.2016 
Marje Kask 
53 
Õhuvõrsikud 
• Õhuvõrsikutega paljundamisel moodustuvad 
juured taime maapealsel osal pärast tüve või 
võrse rõngastamist ja vigastatud  koha katmist 
substraadiga.  
• Seda meetodit kasutatakse paljudes maades 
juba aastatuhandeid peamiselt troopiliste ja 
subtroopiliste taimede paljundamiseks. 
• Kasutatakse jäikade võrsetega taimedel. 
27.04.2016 
Marje Kask 
54 
Õhuvõrsikud 
27.04.2016 
Marje Kask 
55 
Võrsikute eraldamine 
• Emataimest eraldatakse võrsikud sügisel  oktoobri  
lõpus. Üksikuid võrseid võib ka kevadel lõigata lahti. 
•  Esmalt  muld eemaldada ettevaatlikult, et juuri ei 
vigastaks. 
• Võrsikud oksakääridega emataimest eraldada. 
• Võrsikule peab jääma võimalikult palju lisajuuri ja 
emataimele 2-3 cm  pikkune  varre osa. 
• Pärast võrsikute eemaldamist katta emataim uuesti 
mullaga. 
• Sügisel lahtikaevatud võrsikud hoitakse üle talve 
muldkraavis või hoidlas. Kasti või kotti vms panna 
võrsikud tihedalt, juurte vahele niiske turvas või 
saepuru. 
27.04.2016 
Marje Kask 
56 
Võrsikute eraldamine 
27.04.2016 
Marje Kask 
57 
Võrsikute järelkasvatamine 
• Kuhje- ja rennvõrsikud vajavad 
järelkasvatamist, selleks istutatakse nad 
nõusse (konteiner, kassett vms) või avamaale. 
• Istutatakse 5-10 cm sügavamale, kui nad enne 
kasvasid. 
• Põõsana kasvavad taimed kärbitakse 2-3 
punga peale. 
• Järelkasvatamine on üks kasvuperiood, sügisel 
võib juba  kasvukohta istutada . 
27.04.2016 
Marje Kask 
58 
Paljundamine 
• Tütartaimed tekivad vegetatiivsel  
tütartaimedega 
paljunemisel emataime  naabruses . 
Erinevatel taimeliikidel võivad olla 
paljunemiseks  kohastunud erinevad 
vegetatiivorganid. 
• Juurevõsuks nimetatakse võrset, mis on 
tekkinud taimel allpool mullapinda 
oleval juurel asuvast lisapungast.  
• Juurevõsusid annavad hõbepappel, 
harilik ja virgiinia  toomingas , harilik 
lumimari, harilik sirel, läikiv hõbepuu, 
paljud enelad, äädikapuu jt. 
• Võsundid on pikkade sõlmevahega 
varred, mille sõlmedel või tipus  
arenevad lisajuurtega tütartaimed. 
• Tuntakse maapealseid (maasikas, 
tupsrohtliilia) ja maaaluseid (orashein, 
kibuvits) võsundeid. 
27.04.2016 
Marje Kask 
59 
Juurevõsudega paljundamine 
• Juurevõsuks nim võrset, mis tekib taime 
maapinnalähedase rõhtjuure lisapungast. 
• Paljundamiseks tuleb tütartaimed emataimedest 
eraldada. 
• Sobib kasutada kultuurtaimedest vaarikal, 
astelpajul, pamplil, juurevõsust paljundatud 
hapukirsipuu sortidel. 
• Ilupuudest, –põõsastest hõbepappel, harilik ja 
virgiinia toomingas, lumimari, läikiv hõbepuu, 
osad enela liigid, äädikapuu. 
27.04.2016 
Marje Kask 
60 
Juurevõsudega paljundamine 2 
• Juurevõsude teket soodustab juurte vigastamine 
(nt peale mullaharimist või ümberistutamist).  
• Juurevõsu eraldatakse emataimest sügisel või 
varakevadel, kui taim on puhkeolekus.  
• Juurevõsusid ei tohi välja tõmmata, sest see 
vigastaks noore taime ja emataime juuri. 
• Sügisel väljakaevatud juurevõsud istutatakse peale 
välja kaevamist  uude kasvukohta ( või puukooli 
kosuma). 
• Väga pikad võsud võib tagasi lõigata.  
• Haiguste vältimiseks kaevata välja kevadel. Siis on 
võsud lühikesed, 10-20 cm pikkused. 
27.04.2016 
Marje Kask 
61 
Juurevõsudega paljundamine 3 
•  Labidaga  kaevates lõigatakse esmalt läbi 
emataime poolt rõhtjuur, seejärel ümber 
juurevõsu 5-10 cm kauguselt . 
• Vaarikatel võib väljakaevamisel tütartaime 
emataimega ühendava peene juure läbi 
lõigata.  
• Astelpajul ja luuviljalistel tuleks aga juurevõsu 
ümbrus lahti kaevata ja tütartaim emataime 
jämeda juure küljest lahti lõigata. Nii tehakse 
emataimele vähem kahju. 
27
 
.04.2016 
Marje Kask 
62 
 
Juurevõsudega paljundamine 5 
• Juurevõsu väljakaevamisel tekkiv auk täidetakse 
mullaga ja tihendatakse tallates, et emataime juurestik 
ei kuivaks. 
• Väljakaevatud võsud hoida varjulises kohas vees ämbris 
vms, et vältida kuivamist. 
• Väljakaevatud võsud istutada kohe kasvukohta või 
konteinerisse. 
• Istutatakse 2-3 cm sügavamale kui eelmine  kasvukoht. 
• Istutamisel augu või vao põhja vett panna. 
• Avamaataime võiks kaitsta päikese eest. 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
63 
Juurevõsudega paljundamine 4 
• Kui soovitakse paljundusmaterjali varuda tootmisistandusest 
(näiteks vaarikal), tuleb vaheltharimine lõpetada.  
•  Istikud  võib välja võtta septembris. Istikuadraga lõigatakse 
juurevõsud lahti emataimest vähemalt 20 cm kauguselt.  
• Seejärel kogutakse istikud kokku, sorteeritakse. Standardile 
vastavad istikud lähevad müüki, teised istutatakse 
istikutekooli.  
• Maapealne osa lõigatakse tagasi 20 cm kõrguselt. 
• Parem on istandikust varuda istikuid suve esimesel poolel 
(juunis), sest siis ei ole emataimede haigused jõudnud veel 
noortele taimedele  levida . Sellisel juhul kaevatakse istikud 
välja rõhtjuure jupiga ja istutatakse puukooli järel kasvama 
10…15 cm vahedega.  
• Kärpimist ei tehta, kuid kindlasti on tarvis korralikult kasta. 
Sellised istikud võib sügisel üles võtta ja saata müüki või uue 
istanduse rajamiseks. 
27.04.2016 
Marje Kask 
64 
 
Juurevõsudega paljundamine 
27.04.2016 
Marje Kask 
65 
Juurevõsudega paljundamine 
27.04.2016 
Marje Kask 
66 
Rohtsete dekoratiivtaimede 
vegetatiivne paljundamine 
• Katrin Uurman – Räpina Aianduskool 
http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine
/index.html 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
67 
Taimede jagamine 
•  Jagamise  teel paljundatakse selliseid lehtpõõsaid, mis hargnevad 
allpool mullapinda. 
• Kevadel või sügisel (sept lõpus)  kaevtakse jagatav taim üles,  
soovitavalt aiahargi abil, sest see ei vigasta  juuri nii palju kui labidas .  
• Taime võib jagada väiksemateks  osadeks  käte, noa, aiakääride,  kirve  
või labida abil jättes  taimele  terveid võsusid või kasvupungi ning juuri.  
• Vigastatud või kuivanud juured lõigatakse tagasi terve  kohani . Samuti 
võib tagasi lõigata maapealseid osi.  
• Emataimede tükeldatakse nii, et igale osale jääks vähemalt 1...3 võsu 
või kasvupunga ning terveid, vigastamata juuri. 
• Labidaga lõigatud pinnad tuleks  desinfitseerida  söepulbri või KMnO4 
lahusega. 
• Võrseid kärbitakse (5…10 cm kõrguselt maapinnast), et viia nad 
juurestikuga tasakaalu ja seejärel istutatakse kas puukooli või kohe 
püsivale kasvukohale.  
• Marjapõõsaste puhul kasutatakse jagamist juhul, kui toimub 
emaistandiku väljajuurimine. 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
68 
 
Taimede jagamine 2 
• Püsilillede paljundamine sõltub nende 
õitsemisajast.  
• Kevadel ja suve algul õitsevaid püsililli jagatakse 
varasügisel - augusti lõpul või septembri algul.  
• Suve teisel poolel ja sügisel õitsevaid taimi 
paljundatakse kevadel  aprillis  - mais 
kasvuhoones .  
• Mitmeid madalakasvulisi püsililli võib jagada kogu 
kasvuperioodi vältel. Seejuures tuleb vaid jälgida, 
et taimed jõuaksid enne külmade tulekut 
juurduda. 
27.04.2016 
Marje Kask 
69 
Taimede jagamine 
27.04.2016 
Marje Kask 
70 
Põõsaste jagamine  
27.04.2016 
Marje Kask 
71 
Jagatud põõsa tagasilõikamine 
27.04.2016 
Marje Kask 
72 
Pistokstega paljundamine 
• Pistokstega paljundatakse enamasti tugevakasvulisi 
heitlehiseid puittaimi, mis annavad pikki üheaastasi 
võrseid.  
• Pistoksad lõigatakse viimase aasta hästi arenenud ja 
täielikult  puitunud , sirgetest  okstest .  
• Pistoks on ilma lehtedeta  pistik , seega neid tehakse 
hilissügisel, pärast lehtede langemist, talvel või 
varakevadel, mil oksad on puhkeolekus. Talvel 
lõigata pistoksi ainult sula ilmaga. Mahlade 
liikumise ajal lõigatud oksad juurduvad halvasti. 
• Pistokstega paljundamine: 
https://www.youtube.com/watch?v=XOXLjA8Sk2w 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
73 
Pistokstega paljundamine 2 
• Pistoksad lõigatakse enamasti 15…20 cm 
pikkused.  
• Oks ei tohiks olla lühem kui 10 cm,  kusjuures  
oksale peaks jääma vähemalt 3 punga. Liiga 
lühikesed oksad võivad kuivada.  
• Paremad pistoksad saadakse oksa keskmisest 
osast. 
• Võrse ladvaosa ei ole piisavalt puitunud ja 
alumisel  jämedamal osal on vähe hästiarenenud 
pungi . 
27.04.2016 
Marje Kask 
74 
Pistokste emaistandik 
27.04.2016 
Marje Kask 
75 
Pistoks 
27.04.2016 
Marje Kask 
76 
Pistokstega paljundamine 3 
• Pistoksad lõigatakse kas noa või kääridega.  
• Pistiku ülemine lõige tehakse risti oksaga, 0,5 cm 
ülemisest pungast kõrgemalt.  
• Alumine lõige tehakse: 
 vahetult alumise punga alt 45° nurga all, kui paljundatava 
taimeliigi oksal asetsevad pungad vaheldumisi; 
 vahetult alumise punga alt, kui paljundatava taimeliigi 
oksal asetsevad pungad vastakuti. 
 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
77 
Pistokstega paljundamine 4 
• Pistoksad seotakse 
ühtepidi kimpu ja 
 
etiketitakse.  
• Pistoksi istutatakse 
üldjuhul kevadel. 
• Ületalve hoitakse 
pistoksi kas spetsiaalses 
hoiuruumis  liivas  (temp 
0 ºC) või  avamaal  
madalates kaevikutes, 
lume all. 
27.04.2016 
Marje Kask 
78 
Pistokstega paljundamine 5 
• Pistoksad istutatakse enamuses kaldu, et oks 
jääks võimalikul palju õhurikkasse ja sooja 
mulda.  
• Kasvupinnasest välja jäetakse vaid üks pung .  
• Pärast istutamist katta peenrad multšiga. 
• Vajadusel peenraid kasta.  
• Muld peaks olema kergema lõimisega, viljakas, 
hea struktuuriga, et muld oleks võimalikult soe 
ja piisavalt õhurikas. 
27.04.2016 
Marje Kask 
79 
Pistoksa istutamine 
27.04.2016 
Marje Kask 
80 
Pistokste istutamine 
27.04.2016 
Marje Kask 
81 
Pistoksast lihtsalt 
27.04.2016 
Marje Kask 
82 
Istutatud pistokste multšimine 
27.04.2016 
Marje Kask 
83 
Pistokstega paljundamine 6 
• Pistoksi võib teha ka juuresüsteemi 
soojendusega lavades. Soe lava ergutab juured 
varem kasvama kui lehed.  
• Pistoksad istutada peenrasse olenevalt 
kultuurist ja tehnoloogiast  reas vahedega 
15…20 cm ning ridadevahe 25…60cm.  
• Pistoksi võib teha ka otse konteinerisse (pott, 
kast, kassett, kilerull jne). 
27.04.2016 
Marje Kask 
84 
Pistoksad katmikalal 
27.04.2016 
Marje Kask 
85 
Pistoksad  kilega kaetud  peenras  
27.04.2016 
Marje Kask 
86 
Pistokstega paljundamine 7 
• Peale istutamist puhkevad pungad varuainete 
arvel, juuri veel pole. 
• Põõsana kasvava pistoksa võrse ladvad võib 
pintseerida – see soodustab hargnemist ja viib 
juure ja võra tasakaalu. 
• Tüvega istikuks kujundataval pistoksal 
murtakse ära ennakvõrsed. 
• Esimesel aastal tehakse umbrohutõrjet, 
taimekaitset, väetamist, kastmist. 
27.04.2016 
Marje Kask 
87 
Pistokste kasvatamine 
27.04.2016 
Marje Kask 
88 
Juurdunud pistoksad 
27.04.2016 
Marje Kask 
89 
Pistokstega paljundamine 8 
• Kui taimed jäävad teiseks aastaks samale kohale 
kasvama, siis põõsad lõigatakse varakevadel 5-8 
cm kõrguselt tagasi. See soodustab hargnemist. 
• Puudena kasvatatavatel lõigatakse kevadel ära 
üleliigsed külgharud, alles jääb tugevaim oks. 
• Esimesel kasvuaastal on taimed väikesed, suvel 
lõpus võib nad potti istutada ja kasvatada edasi 
konteinertaimena. 
• Kui taimed jäävad teiseks aastaks kasvukohale, 
siis võetakse nad sügisel üles ja müüakse 
paljasjuursestena. 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
90 
Okaspuude talipistikud 
• Okaspuude pistoksad ehk talipistikud on väiksemad, kui heitlehistel 
puittaimedel. 
• 7…15 cm pikkused oksakesed lõigatakse talvel või varakevadel (veebruar, 
märts).  
•  Pistikud  tuleks võtta okste ladvast, sest varre külgharudest ei saada ilusa 
võraga puid.  
• Pistikuid võib teha kannaga (rebitakse koos vanema oksaosaga) või 
vasaraga  (lõigatakse kaasa jupike vanemat oksaosa).  
• Pistikud tuleb panna juurduma kasvuhoonesse, kus on võimalik 
reguleerida õhuniiskust ja temperatuuri.  
• Enne kasupinnasesse panekut eemaldatakse alumisest, substraati jäävast 
osast, pistikuosast külgharud. Pistikud torgatakse substraati 1/3 ulatuses.  
• Okaspuude pistoksad juurduvad kaua – mitu kuud kuni paar aastat. 
Kiiremini juurduvad jugapuu, elupuu, ebaküpressi ja kadaka pistikud. Kuusk 
ja nulg juurduvad aeglaselt. 
27.04.2016 
Marje Kask 
91 
Kanna ja vasaraga pistikud 
27.04.2016 
Marje Kask 
92 
Paljundamine pistvaiadega 
• Pistvaiad lõigatakse vanematest  okstest, mille 
läbimõõt on 5–8 cm ja pikkus 1 – 1,5 m. 
• Pistvaiadega saab paljundada kergesti 
juurduvaid paju- ja papliliike.  
•  Vaiad  istutatakse 30–50 cm sügavustesse 
aukudesse.  Kuivamise vältimiseks kaetakse 
pistvaia ülemine ots õlivärviga. 
• Juurdumise kiirendamiseks vajavad kastmist. 
27.04.2016 
Marje Kask 
93 
Paljundamine haljaspistikutega 
•  Lehtpuude  haljaspistikuks ehk virvepistikuks nimetatakse 
osaliselt puitunud üheaastase võrse ( virve ) osa, millel on lehed.  
• Haljaspistikud lõigatakse peamiselt suve algul (juuni, juuli algul) 
sama aasta intensiivselt kasvavatest või kasvu lõpetavatest 
võrsetest.  
• Kui  haljaspistik  võetakse võrse ladvaosast, siis on see 
ladvapistik, kui aga ülemisest varreosast siis on see varrepistik. 
• Pistikule jäetakse 3-5 punga või pungapaari (5…10 cm pikkused 
pistikud).  
• Kuna oksad sisaldavad vähe varuaineid tuleb neile tingimata 
mõni leht jätta, et fotosüntees toimiks. 
• Haljaspistikute tegemise (lõikamise) aeg on üldjuhul juuni, juuli 
kuu. 
• Pistikute tegemine: 
https://www.youtube.com/watch?v=3Dd8vZr1Gk4 
 27.04.2016 
Marje Kask 
94 
Haljaspistik  
 
27.04.2016 
Marje Kask 
95 
Okaspuude haljaspistikud  
• Okaspuude haljaspistikud ehk suvipistikud on 
sama aasta võrse 7–12 cm pikkused osad, mida  
iseloomustab  okaste  heleroheline värvus.  
• Okaspõõsaste (kadakas, elupuu) pistikud 
rebitakse enamasti suurema oksa küljest koos 
vanema puiduga.  
• Pistikute alumistelt otstelt okkad eemaldatakse.  
• Okaspuude haljaspistikute tegemise paremaks 
ajaks on 25 juuni kuni 15 juuli. 
27.04.2016 
Marje Kask 
96 
Haljaspistikute lõikamise tehnika 
• Vahelduvate pungadega võrse puhul tehakse alumine lõige 
poolviltu vastasküljele 1 - 2 mm kauguselt pungast. Alumine 
leht lõigatakse ära nii, et punga ei vigastata. 
• Vastakate pungadega võrse puhul tehakse lõige alumisest 
pungapaarist 1-2 mm kauguselt pungast risti võrsega. 
• Haljaspistikute tegemiseks vajalikud oksad lõigatakse 
varahommikul, mil taimes  on veesisaldus kõige suurem. 
• Seejärel oksad pannakse jahedasse ja vette, et säilitada okste 
turgorit. Haljaspistikuid lõigatakse jahedas varjulises ruumis. 
• Haljaspistikud lõigatakse virve keskmisest osast, sest tipp on 
liigselt rohtne  ja alumine osa liialt puitunud.  
• Pistiku pikkus on 1 – 2 sõlmevahet ((5) 8 – 12 cm).  
• Oksale jäetakse 2 – 4 lehte, mida vajadusel kärbitakse ½ või 
2/3 võrra. Alumine lehepaar eemaldatakse. 
27.04.2016 
Marje Kask 
97 
Haljaspistikute istutamine  
• Haljaspistikud istutatakse kasvuhoonesse 
(lavasse), kus on võimalik reguleerida 
õhuniiskust.  
• Pistikud istutatakse vahedega 2x4 – 4x6 cm.  
• Istutades pistikuid  kassetti  võiks kassetti mõõt 
olla 2x2 – 3x3 cm, sügavusega 5 – 8 cm.  
• Pistikud istutatakse 1,5 – 3 cm sügavusele.  
•  Okaspuu  pistikud istutatakse 4 – 6 cm 
sügavusele. 
27.04.2016 
Marje Kask 
98 
Haljaspistikutele sobiv substraat  
• Haljaspistikutele ei sobi muld, kuna ta sisaldab väga 
palju haigustekitajaid ja seetõttu pistikud hävivad.  
• Kõige enam kasutatakse pistikute tegemiseks turvast, 
liiva ja perliiti ning nende segusid. Turvas, mida 
kasutatakse juurutamiseks, peab olema 
neutraliseeritud ja keskmiselt väetatud. 
• Praktikas on kõige paremaks osutunud turba ja liiva 
segu vahekorras 1:0,5 kuni 1:3 (mahuosa). 
• Liiv, mida kasutatakse, peab olema sõmer, puhas ja ei 
tohi sisaldada  saviosakesi. 
• Substraadikihi paksus peaks olema (4)7 – 10 cm (pistiku 
alumine osa peab olema ka substraadis!). 
27.04.2016 
Marje Kask 
99 
Haljaspistikute juurdumiseks sobiv 
keskkond 
• Haljaspistikud vajavad juurdumiseks 20–25º temperatuuri ja 
küllaldaselt valgust, vältida tuleb otsest päiksekiirgust 
(päikesepaistelisel päeval vähendada valguse intensiivsust 
30…50%).  
• Ning selliseid tingimusi saab tagada kasvuhoones. 
• Kõige olulisem tegur haljaspistikute juurdumise juures on 
õhuniiskus, mis peab olema 100%. Seda saab tagada kunstliku udu 
tekitamise  või piserdamisega. Kõige parem on kuntslik udutus, mis 
toimib automaatselt anduriga, mis mõõdab õhuniiskust. 
• Juurdumine toimub lehtpuudel ja põõsastel 1–3 kuu jooksul.  
• Enne juurdunud pistikute väljaistutamist tuleb neid välisõhuga 
harjutada 1 nädala jooksul.  
• Pärast juurdumist võib taimi kasvatada peenras või konteineris. 
27.04.2016 
Marje Kask 
100 
Paljundamine pungpistikutega 
• Pungpistikutega paljundamine on väga ökonoomne 
paljundusmaterjali kasutuse suhtes, sest iga pung annab 
taime.  
• Seda paljundusviisi saab kasutada kergemini juurduvate 
liikide puhul, millel on võrdlemisi jämedad võrsed ja 
suuremad pungad (viinapuu jt.). 
• Pungaks võetakse 3 – 4 cm pikkune varre osa koos pungaga 
ja  poolitatakse mööda säsi, või lõigatakse lõiked tugevalt 
kaldu.  
• Oksad pannakse substraati nii, et pung jääb mullapinnale.  
• Algul hoitakse temperatuuri 12 – 15 kraadi (2 nädalat) 
seejärel tº tõstetakse 20 – 25 kraadini. 
27.04.2016 
Marje Kask 
101 
Paljundamine lehepistiku, lehetükkpistiku 
ja pungaga lehepistikutega 
• Lehepistiku tegemiseks valitakse terve täiskasvanud leht, lõigatakse 
see ära võimalikult lähedalt varrelt, leheroots lühendatakse 3…4 cm 
pikkuseks.  
• Leherootsu ots kastetakse kasvustimulaatorisse ning pannakse 
seejärel substraati ca 2 cm sügavuselt. 
• Suureleheliste taimede puhul asetatakse terve leht mullapinnale, 
leheroodudele tehakse ca 1 cm pikkused ristipidised sisselõiked 
ning leht kinnitatakse mullapinnale selleks spetsiaalselt ette nähtud 
konksudega. 
• Lehetükkpistiku puhul tükeldatakse leht nii, et igale tükile jääks 
osaliselt leheroodusid. 
• Lehetükkpistikud tehakse ca 3 cm laiused nelinurksed või 
kolmnurksed. Mulda asetatakse pistikud nii, et leheroo poolne serv 
jääks allapoole. 
• Pungaga lehepistikute puhul lõigatakse leht taimelt koos 
kilbikesega, millel on pung või lühikese oksajupiga. 
27.04.2016 
Marje Kask 
102 
Lehepistik ja lehetükkpistik 
27.04.2016 
Marje Kask 
103 
Pungaga lehepistik 
27.04.2016 
Marje Kask 
104 
Paljundamine juurepistikuga 
• Juurepistikuga paljundatakse liike, mille juurtel on uinuvad pungad, 
milledest kasvavad uued võrsed.  
• Paljundamiseks peab kaevama emataime juured lahti ja sealt võtma 
juuri niisuguse arvestusega, et 50% emataime juurtest jääks 
terveks.  
• Pistikud tehakse sügisel.  
• Pistikuteks sobivad 0,5 – 1,5 cm läbimõõduga juured, mis lõigatakse 
5–10 cm  pikkusteks . 
• Seejärel asetatakse juured liiva ja hoitakse mõni päev soojas , et 
tekkiks  kallus . Seejärel viiakse pistikud keldri talvituma (liivas, 
saepurus või  turbas ).  
• Kevadel tuuakse pistikud kasvuhoonesse ja istutatakse substraati 
nii, et ülemine juure pind oleks substraadipinnaga tasa.  
• Suve lõpuks on taimed valmis istutamaks välja.  
27.04.2016 
Marje Kask 
105 
Paljundamine juurepistikuga 2 
• Juurepistikuga saab paljundada valget leppa, hõbevahtrat, väikest 
mandlipuud, h. robiiniat, äädikapuud, sõstraid, ploomi, kirssi, 
korgipuud,  kibuvitsa  jt liike. 
• Püsikute puhul kaevatakse hilissügisel välja  terved emataimed ja 
säilitatakse jahedas ruumis, kust neid on kerge kätte saada.  
• Emataimed puhastatakse ja pestakse mullast, jämeda ja keskmise 
paksusega juured lõigatakse 4-6 cm pikkusteks tükkideks.  
• Juuretükkide ülemine ots lõigatakse risti, alumine viltuselt, et 
muldapanekul juureotsi ära ei vahetataks. Eemaldatakse  peened  
külgjuured ja narmasjuured. 
• Pistikud tehakse novembrist aprillini .  
• Valmislõigatud juurepistikud asetatakse kas püsti või veidi kaldu 
liivase huumusmullaga paljunduskasti ja kaetakse 1 cm paksuselt 
mullaga. 
 
27.04.2016 
Marje Kask 
106 
Juurpistikud  
27.04.2016 
Marje Kask 
107