Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"vihmapiisk" - 40 õppematerjali

vihmapiisk

Kasutaja: vihmapiisk

Faile: 0
thumbnail
2
doc

Mitte ükski vihmapiisk ei pea end uputuse eest vastutavaks

tänapäeval eksisteerimas , et olla julge ja võtta vastutus enda peale ? Ma võin olla Ameerika Ühendriikide president või Indias sunnitööl rassiv laps;negriid,europiid või üldse mongoliid, see ei muuda minu tähtsust sõltuvuse ringist meie maailmas. Absoluutselt kõik on omavahel ühendatud, väike detail võib viia kuritöö lahendamiseni või tekitada uue maailmasõja, kuid kas see detail on selle eest vastutav ? Kui terve vihm on Eesti riigikogu, siis üks vihmapiisk on iga saadik. Meil on kokku sada üks vihmapiiska, kes ei vastuta tegelikult millegi eest. Laiemalt võiks ju ka öelda, et rahvas on see vihmapiisk, kes annab oma hääle valimistel ja on sellise suhtumisega, et minu häälest ei sõltu midagi. Kas tegelikult on ikka nii ? Ei ole, sest kui ei oleks langenud esimene vihmapiisk, siis poleks ju üldse hakanud sadamagi, seega iga vihmapiisk on ju süüdi selles, et vihma sajab. Samuti kehtib ka saadikute puhul

Kirjandus → Kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vihmapiisa elu

Vihmatilga elu. Ühe vihmapiisa elu võib tunduda kerge ning põnev , aga see ei pea alati paika. Meie elu võib olla vägagi igav ­ tunnen kaasa neile kes peavad aastatuhandeid liustikus passima ja veel tahkes olekus. Mina räägin nüüd ühest oma eluetapist. Välku lööb ja äikest müristab, mina, koos paljude teiste piiskadega kukun pilvest alla maapinna poole. Maandun kivile ja voolan siit tasakesi allapoole. Siit kivide vahelt jõuan ma lõpuks põhjaveeni. Siin on nii jahe ja pime, õnneks saab siin teiste vihmapiiskade jutustusi kuulata ja ka ise sõna sekka öelda. Oh, ma näen natuke valgust, keegi võtab kaevust vett. Mina sattusin ka pange, nüüd kallati mind lillevaasi ja viiakse tuppa. Vaas pannakse lauale ning sisse pistetakse tulbid. Kui tulbid närtsivad, visatakse need minema ja lillevesi koos minuga kallatakse väikesesse järve. Siin ujuvad ka kalad, mulle tundub, et päevane päike ja kuumus on mulle liiga...

Loodus → Loodusõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Sürreleastlik luuletus

Sina Ma olen vihmapiisk su aknal Ma olen pastapliiats su pinalis Ma olen villane kampsun su sahtlis Ma olen sinu. Ma olen jäälill su aknal Ma olen juuksekarv su peas Ma olen klaviatuur su arvutilaual Ma olen sinu. Ma olen päike su argipäevas Ma olen hambapasta su hambaharjal Ma olen hommikune kaste su jalge all Ma olen sinu.

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ilmastiku sõnad saksa keeles

· soojus die Wärme · pakane der Frost · palavus die Hitze · taevas der Himmel · pilv die Wolke · vihm der Regen · lumi der Schnee · rahe der Hagel · hoovihm der Schauer · äike das Gewitter · udu der Nebel · härmatis der Raureif · lumehelves die Schneeflocke · vihmapiisk der Regentropfen · rahetera der Hagelkorn · torm der Sturm · õhk die Luft · tuul der Wind · vikerkaar das Regenbogen · temperatuur die Temperatur · termomeeter das Thermometer · sulab es taut · tormab est stürmt · müristab es donnert · lööb välku es blitzt · sajab vihma es regnet

Keeled → Saksa keel
25 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Probleem- ja arvutusülesanded (Töö, võimsus, energia)

8. klass. Probleem- ja arvutusülesanded (Töö, võimsus, energia) 1. Kas vesi teeb mehaanilist tööd, rõhudes anuma põhjale ja seintele? Miks? Automootoris lükkab gaas edasi kolbi. Kas gaas teeb mehaanilist tööd? Miks? 2. Kas raskusjõud teeb tööd, kui inimene veab enda järel horisontaalsel teel kelku? Miks? Too näide olukorrast, kus raskusjõud teeb tööd. 3. Millistel järgmistest juhtudest, tehakse mehaanilist tööd: a) vihmapiisk langeb maapinnale; b) õpilane istub laua taga ja lahendab füüsikaülesannet; c) auto sõidab maanteel; d) inimene seisab bussipeatuses ja hoiab käes rasket kohvrit; e) inimesed lükkavad lumme kinni jäänud autot, mis ei liigu paigast; f) Traktor künnab maad. 4. Egiptuse püramiidid on ehitatud 2 tonnise massiga lubjakiviplokkidest. Kui palju tööd tuli ehitajatel teha ühe sellise ploki viimiseks 146 m kõrgusele Cheopsi püramiidi tippu? 5

Füüsika → Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
4
odt

PINDPINEVUS, MÄRGAMINE, KAPILLAARSUS

(Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud.) adhesioonijõud-vedeliku osakeste ja pinna osakeste vaheline jõud (seisuhõõrdumine, kleepumine ja tahkiste märgumine.) 2. Kuidas tekib pindpinevusjõud? Anna lühike selgitus. Tekib seetõttu, et vedelik käitub nii, nagu oleks ta kaetud elastse pingul kummikilega ning seetõttu üritab ta oma pinda alati muuta minimaalseks. 3. Miks on vihmapiisk alati kerakujuline? Mõjuvad kohesioon ja pindpinevus ning kera pind on minimaalne. 4. Mida iseloomustab pindpinevustegur? Näitab kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta. 5. Milline seos on pinnaenergia ja pindpinevusjõu vahel? Pindpinevusjõu tööenergia allikaks on vedeliku pinnaenergia. 6. Mis on märgamine? Kuidas teha lihtsa katse abil kindlaks, kas vedelik märgab pinda või ei?

Füüsika → Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Antiikkirjanduse kordamisküsimused - vastused

originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks . Liigitatakse tavaliselt ainelisteks ja abstraktseteks mudeliteks. Füüsikalise objekti mõiste. Too näiteid väljade ja kehade kohta. Füüsikalised objektid on materiaalsed, st eksisteerivad sõltumata inimese teadvusest. Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Too näiteid füüsikaliste nähtuste kohta. Kuidas saab nähtusi kirjeldada? Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused. Füüsikalisi nähtusi saab kirjeldada erinevatel viisidel: tabeli abil; graafiku abil; sõltuvust väljendava valemi abil. Mis iseloomustavad füüsikalisi suuruseid? Füüsikalise objekti mingi omaduse sellist kirjeldust, mida saab väljendada arvuliselt, nimetatakse füüsikaliseks suuruseks.

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Aine ehitused alused kordamine

Keemine- vedelast faasist üleminek gaasilisse Keemistemp- on temp kus vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, sõltub keskkonnast, ainest, õhurõhust, keskkonna niiskusest Kuidas suurendada pindpinevust?- madalama temperatuuriga Suhteline õhuniiskus- absol õhuniiskuse ja küllastumata õhuniiskuse suhe kindal temp Absoluutne õhuniiskus- ühes kuupm sisaldav õhumass Kuidas töötab psühromeeter?- koosneb kahest termomeetrist: kuiv ja niiske. Ühte hoitakse kogu aeg niiskena. Kui õhuniiskus on 100% siis vesi märjalt lapilt ei aurustu, kui suhteline õhuni on väiksem siis hakkab märjalt termom vett aurustuma. Tahke ja vedeliku 5 erinevust- ● tahke molekulid on tihedalt seotud ● vedeliku aineosakesed on suvaliselt, ● vedeliku aineo võnkuvad ja põrkuvad, ● vedelik on voolav, ● tahket keha on raske kokku suruda ja teda ei saa laiali valada. ● tahke säilitab oma kuju Tahke ja gaasilise 5 erinevust- ● gaasilise aineo len...

Füüsika → Aineehitus
1 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika üldmudelid

2. Kuidas jagunevad füüsikalised objektid? Aine ja väli 3. Mis on väljad? Kuidas nad meid mõjutavad? Too näiteid! Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu.' 4. Mis on kehad? Too näiteid mikro-, mega- ja makromaailmast! Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Kehade juures saab uurida: koostist ja ehitust; ning omadusi. 5. Mis on füüsikalised nähtused ja nimeta nende kirjeldamise viisid! Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused (kui pole muutust, siis ju ei toimugi midagi). Füüsikalisi nähtusi saab kirjeldada erinevatel viisidel: tabeli, graafiku, sõltuvust väljendava valemi abil 6. Too näited eri grupi omadustest! Nominaalsed omadused: sugu, silmade värvus, maitse;

Füüsika → Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Spektraalanalüüs ja dispersioon

Valguskiir murdub (refraktsioon) vihmapiiska, peegeldub piisa tagaküljelt ning murdub vihmapiisast välja. Juba esimene murdumine lahutab valguse erinevateks komponentideks (spektriks), teine murdumine suurendab seda lahknevust[5]. Vikerkaart on võimalik näha, kui disperseerivaid vihmapiisku on palju ning kui Päikese, piisa ja vaatleja silma moodustatud nurk peab on ligikaudu 42 kraadi[6]. Kuna vihmapiisk on ümmargune, siis muudab valgus suunda keskmiselt 138 kraadi. Vikerkaare keskpunkt asub täpselt Päikese vastaspunktis, seega tekib vikerkaar 180- 138=42 kraadi kaugusel vastaspunktist[7]. · Näiteks vääriskivide üks tähtsamaid karakteristikuid on "tuli", mis on kalliskivi omadus valgust spektriks lahutada. "Tuli" sõltub ka kalliskivi lihvitusest ning ka kalliskivi värvist (mis võib vähendada dispersiooni efekti)[8][9].

Füüsika → Optika
22 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Füüsika-mehaanika

Mehaanika saab jaotada kolmeks haruks: Kinemaatika ( -- kreeka k liigutus, liikumine) uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. Seejuures pole oluline, mis on liikumise põhjuseks. Näiteks saab kinemaatikaseaduste abil arvutada, kui kõrgele lendab otse üles visatud kivi. Dünaamika ( -- kreeka k jõud, vägi) uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. Näiteks saab arvutada, millise kiiruse saavutab vihmapiisk, mida kiirendab Maa külgetõmme ja pidurdab õhutakistus. Staatika ( -- kreeka k püsiv, muutumatu)uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, st keha on tasakaalus. Staatika võimaldab näiteks välja arvutada, mitu inimest võib vaatetorni ronida, ilma et see ümber kukuks. Kõikide liikumiste ühine tunnus on see, et keha asukoht muutub. Seejuures on vaja liikumise kindlakstegemiseks ja uurimiseks mõnda teist keha, mille suhtes me asukohta määrame. Liikumine

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodus ei andesta vigu

Põhiosa sellest tekib põletamistest. Enamus tooteid, mis lettidelt leitavad on üle pakendatud. Muidugi eelkõige sellepärast, et toode oleks kvaliteetne, kuid milline praht sellest järgi jääb. Isegi ümberkäitlemine ei päästa loodust saastumisest. Ümberkäitlemiselegi kulub energia ning visadus, mida aga inimestel napib. Lõviosa energiast toodetakse just taastumatutest energiallikatest. Inimesed on laisemaks muutunud. Senine elu tundub toimivat ning on väga mugav. Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuses süüdlaseks. Inimeste põhjustatud kahjud on suured. Kallale on mindud ,,Maa kopsudele" ehk metsadele, mille puit küll annab meile mööblit, paberit, muid tarbekaupu, aga ka näiteks soojust ja valgust. Ometigi on selle põletamise saadus ehk süsihappegaas suurim oht meie kliima säilimisele. Lisaks on tihti uudistes kuulda jälle mõnest naftatankerist, mis karile sõitnud ning millest nafta merre voolanud. Selle tulemusena hukkuvad kalad ja linnud.

Kirjandus → Kirjandus
253 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili kirjand

Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili Planeet Maa funktsioneerib kui elav organism, kes end ise reguleerib ja optimeerib. Maa ei ole kiht kive ega mulda, mille peal on juhtumisi elu, vaid keha, kelle toel kasvab kõik muu. Sellise teooria sõnastas pea 50 aastat tagasi inglise keemik James Lovelock. Inimesed on muutunud mugavaks ja laisaks, sest majandus areneb ning kõik tuuakse koju kätte. Ei mõelda tagajärgedele ning juhindutakse Louis XIV ütlusest: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Mis paneb inimesi nii julmalt looduse vastu käituma? Ei ole midagi leebemat, kui loodus inimese vastu ja ei ole midagi julmemat, kui inimene looduse vastu. Maakera, mis on juba 4,5 miljardit aastat vana, immuunsus on tänu antro-pogeensetele teguritele nõrgenenud. Loodusel ei ole midagi viga, inimestel on. Keskkonna probleemide algpõhjus ei seisne mitte moderniseerimises, vaid inimese geenidega mä...

Kirjandus → Kirjandus
144 allalaadimist
thumbnail
29
ppt

Sissejuhatus mehaanikasse

) Kinemaatika (kinema - kreeka k. liigutus, liikumine) uurib kehade liikumist ruumis. Seejuures pole tähtis, mis seda liikumist esile kutsub. Näiteks saab kinemaati kaseaduste abil arvutada, kui kaugele lendab visatud kivi. Dünaamika uurib aga just liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (Dynamikos - kreeka k. jõusse puutuv.) Näiteks saab arvutada, kui suure kiiruse saavutab langev vihmapiisk, mida kiirendab maa külgetõmme ja pidurdab õhu takistus. Mitte alati ei hakka keha jõudude mõjul liikuma. Laual lebavale raamatule ju mõjub raskusjõud. Samuti ei liigu kaalud, millel on kompvekid vihtidega tasakaalustatud Staatika uurib kehade tasakaalu tingimusi Mehaanika objektiks ehk selleks, mida uuritakse, on keha. Mehaanikas nimetatakse kehadeks süsteeme, mille mõõtmed on palju suuremad molekulide mõõtmetest.

Füüsika → Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
7
doc

RAKENDUSFÜÜSIKA

RAKENDUSFÜÜSIKA Õppeaine nimi "füüsika" pärineb kreekakeelsest sõnast " ", mis tõlkes tähendab "loodus". Antiikajal moodustasid inimeste teadmised loodusnähtuste kohta ühtse terviku ­ füüsika. Aja jooksul inimkonna teadmised loodusest täienesid ja üldisest loodusteadusest arenesid välja iseseisvad eriteadused, nagu astronoomia, keemia, geoloogia jt. Nime "füüsika" on säilitanud teadus, mis uurib aine ja välja üldisi omadusi ning liikumise seaduspärasusi. Esialgu olid füüsikateadmiste peamiseks allikaks vaatlused. Vaadeldes ei mõjutata loodusnähtust, ainult jälgitakse tema kulgu. Loodusnähtuste üksikasjalikumaks tundmaõppimiseks hakati korraldama katseid. Neis püütakse luua tingimusi, milles loodusnähtuse meid huvitav külg avaneks eriti ilmekalt. Vaatlustest ja katsetest saadud andmete põhjal tehakse üldistusi, püstitatakse nn hüpotees ­ teaduslikult põhjendatud oletus. Kui see leiab edaspidiste katsete käigus kinnitust, kujuneb sellest...

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Füüsika KT küsimused ja vastused

seda kiirem on aurumine ja seda suurem on termomeetrite lugemite vahe. 12. Millal suureneb suhteline niiskus? Mis on kastepunkt? Kui temperatuur langeb kastepunktist madalamale, siis …..? 13.Mida nimetatakse pindpinevuseks? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile 14. Millega iseloomustatakse pindpinevust? Sigma (sümbol puudu) = F/l (N/m) Pindpinevust võrreldakse tihti põhjendatult venitatud (pingutatud) elastse kilega. 15.Adhesiooni-Kui vihmapiisk jõuab aknale, siis hoiavad teda seal kinni jälle molekulaarjõud. Kuna klaasi ja vihmavee molekulid on erinevad, siis on tegemist adhesioonijõududega ja kohesioonijõud- kõiki vedelikukoguseid hoiavad koos molekulaarjõud. Piiskades toimivad need jõud sarnaste osakeste vahel (näiteks elavhõbedatilgas või vihmapiisas), neid nimetatakse kohesioonijõududeks 16. Mida nimetatakse märgamiseks? Nähtust, kus vedelik tahket pinda mööda laiali valgub, nimetatakse märgamiseks 17

Füüsika → Füüsika ii
106 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Füüsika üldmudelid

mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu, elektriväli sunnib juuksed peas püsti tõusma ning elektri- ja magnetvälja koos mõjutavad silma närvirakke selliselt, et tajume valgust. Mitteainelisteks ehk väljalisteks objektideks on veel näiteks heli ja soojus. Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Kehade juures saab uurida: koostist ja ehitust; omadusi. 1. Nähtus- Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused. Füüsikaliseks nähtuseks on näiteks keha liikumine ruumis, ahju soojenemine, valguse peegeldumine. 2. Füüsikaline suurus- on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti keele väljendusõpetus: kokku- ja lahkukirjutamine

lühenenud (nahkmööbel, sarvloom, hunnik, aknaklaasi kild, prantssaia viil). kuningriik, tellimisleht). Esimene sõna ainsuse omastavas, Kui ainsuse omastavas olev sõna näitab näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine). Hulka ja kogu väljendavad ühendid Mitmuse omastavas nimisõna (vigade (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild). parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiul, elu ja surma küsimus marjakorjamine). vase ja tina sulam ooperi- ja balletiteater hinna- ja turupoliitika.

Eesti keel → Eesti keele väljendusõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Meteoroloogia ja klimatoloogia

lumehelve) Lumehelbeke ­ on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline. Vihm ­ on vee sadu vedelas olekus. Virga ­ viirud langevatest sademetest, mis aurustuvad enne maapinnale jõudmist. Hoogvihm ­ vedelad sademed mis algavad ja lõpevad järsku. Lumi ­ väikeste jääkristallide kogum. Tuisk ­ lume edasikandumine lumepinnalt tugeva puhangulise tuule mõjul. Lobjakas (sleet) ­ tekib kui osaliselt sulanud lumehelves või külm vihmapiisk külmub jääkruubiks enne maapinnale jõudmist. Langevad maapinnale suurte räätsakatena ning sulavad kiiresti. Jäätuv vihm ­ täielikult vedelad sademed, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes moodustades jääkihi. Jäide ­ jääkiht, mis tekib esemetele allajahutanud vihma-, uduvihma- või usupiiskade külmumise tagajärjel. Teralumi ­ kujult ümarad, lamedad või piklikud. Langeb kihtpilvedest või udust, terade läbimõõt ei ole üle 1mm

Loodus → Loodus
42 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Pi põhikooli matemaatikas

sealhulgas suurepärases Euleri valemis, mis seob omavahel kõik põhilised matemaatilised konstandid: e2i =1, kus i = . 1.1. Pi looduses ei oma tähtsust ainuüksi matemaatika seisukohast vaid see arv esineb looduses pea kõikjal: silmnähtavalt on seotud kuu- ja päikesekettaga taevavõlvil, pisut liialdades võiks öelda, et DNA topeltheeliks pöörleb ümber ning hiljaaegu ilmutas end ka elementaarosakeste füüsikas on peidus nii vikerkaares kui ka inimsilmas ja kui vihmapiisk langeb vette, ilmutab end vees levivates ringides. on seotud lainete, võnkumiste ning igat liiki spektritega ning sedakaudu isegi värvide ja muusikaga. 2. PI PÄEV on ka oma päev, mida tähistatakse. Kuna esimesteks arvudeks on 3, 1 ja 4, tähistatakse seda päeva paljudes riikides 14. märtsil. Samal päeval on ka teadlase Albert Einsteini sünnipäev. Esimene päeva tähistamine toimus 1988. aastal San Franciscos.

Matemaatika → Matemaatika
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mõtteterad(aforismid)

... *Ei ole paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praeguRaske on jõuda arusaamisele, milliseid silte kasutada ja milliseid hävitada.... *Kõike ei saagi ju sõnadesse panna, sest kõike pole võimalik tõestada. Vähe, nii vähe saab kirja panna ja sellest kõik aru ei saa. *Ainult piisavas pimeduses näed sa tähti.. Halb/Muu *On kolme sorti valesid: valed, suured valed ja statistika *Kui sa ei suuda neid veenda, aja nad segadusse. *Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks. *Andesta, kui seda sult palutakse, sest andestus on parem kui kättemaks! *"Erootika on süntees mõtleva inimese peas. Porno on aga see kui tehakse puust ja punaselt ette" *Hea mees on nagu kallis kohv lõhnab hästi, ei lase öösel magada ja tekitab sõltuvuse! *Ideaal on püüdmiseks, mitte aga kättesaamiseks *Joomine on hea tuju laenamine järgmisest päevast suure intressiga.

Eesti keel → Eesti keel
39 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Aforismid

kasutada! Shakespeare Intelligentsus on inimese omadus vähem ruumi võtta. M.Mikiver Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et Sulle tehakse. O.Wilde Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ja rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Olulised pole mitte asjad, vaid asjade mõte. Antoine de Saint-Exupéry Ükski heategu, olgu see kuitahes pisike, pole kunagi asjatu. Aisopos Lapsed peavad suurte inimestega väga kannatlikud olema. Antoine de Saint- Exupery Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks. Ei ole halvemaid, paremaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu... Oleviku vigu näeme alles tulevikus. Aeg on kõige targem nõuandja. Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga ei saa osta aega. Eluraamatul ei ole kordustrükki! Elu ilusamaid hetki ära unusta, sest nii haruharva leidub neid! Pea püsti, hambad risti, siis saad elus läbi hästi!

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Füüsika eksam

Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu, elektriväli sunnib juuksed peas püsti tõusma ning elektri- ja magnetvälja koos mõjutavad silma närvirakke selliselt, et tajume valgust. Mitteainelisteks ehk väljalisteks objektideks on veel näiteks heli ja soojus. Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Kehade juures saab uurida: koostist ja ehitust ning omadusi. 6.Mis on füüsikalise mõttes ruum? Ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. 7.Nimeta liikumise üldmudelid. Liikumise üldmudeleid võib olla kuni kuus: kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, mahu muutumine, võnkumine ja laine. 8.Mille poolest sarnanevad ja milles erinevad aine ning väli? Aine ja välja olulisemad sarnasused on järgmised:

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kokku-lahku kirjutamine

raamatupidamine, pesupesemine.  Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku, nt vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja, parketi lihvija, vrd liigimõistelised tegevusalad või ametid vaibapuhastus, kingaparandus, põrandavärvimine, kirjasaatja, parketilihvija;  hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild, singiviil. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse ta lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil;  mitmusliku sisuga ainsuse omastav, nt tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek, marjakorjamine, männimets, hambaarst;  kolm või enamgi tüve, nt aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik,

Eesti keel → Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Seened

SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium ­tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha ­ keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma ­ paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja ­ tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid ­ hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid ­ paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid ­ õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu ­ paljunemisr...

Bioloogia → Botaanika
31 allalaadimist
thumbnail
7
doc

SEENED

SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: maas vees parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium ­tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha ­ keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma ­ paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja ­ tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid ­ hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid ­ paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid ­ õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks...

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
54
docx

TTÜ Eesti Mereakadeemia keemia eksamipiletid

kera kuju. Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus säilitada antud tingimustes võimalikult väiksemat pinda. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda. Pindpinevusnähtuse põhjustavad molekulaarjõud (nt: põhjus, miks vihmapiisk koos on). Hea nägemise korral võib paljude veest välja tõstetavate esemete korral märgata, kuidas veepind venib teatud määral asjadele järele. Kui vihmapiisk jõuab aknale, siis hoiavad teda seal kinni jälle molekulaarjõud. Kuna klaasi ja vihmavee molekulid on erinevad, siis on tegemist adhesioonijõududega (ladina keeles: adhaereo - kinni hoidma, küljes rippuma). Kohesioon ja adhesioon osalevad mitmetes huvitavates ja olulistes nähtustes: pindpinevus, vedelike voolamine torudes ja lahtistes voolusängides, tilkumine, märgumine, imbumine poorsetesse ja kiulistesse materjalidesse.

Keemia → Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Eesti keele reeglid

Kokku­ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, torni...

Eesti keel → Eesti keel
56 allalaadimist
thumbnail
107
pdf

Taimede paljundamine 2016

tärkamisel. · Tõusmete varjutamine (kaitsmine päikese eest) - varjukangaga või varjurestidega, millede valgusläbilaskvus on ca 25 ­ 50 %. · Kastmine ­ enam vaja kui külvisügavus väike (kuni 0,5 cm). Neid külve tuleks kasta kuiva ja päiksepaistelise ilmakorral 2 ­ 3 korda päevas. Teisi külve kasta 3 ­ 4 päeva tagant, tõusmeid kord nädalas. Kastmisaeg peaks olema soovitavalt õhtu, siis tungib vesi sügavamale mulda. Samuti tuleb jälgida, et kastmisel oleks vihmapiisk küllalt väike (vältida joaga kastmist). 27.04.2016 Marje Kask 35 Külvide hooldamine 2 · Mulla kobestamine ja umbrohu vältimine ­ kobestada peale kastmist ja vihma, et ei tekiks mulla koorik. Teha ettevaatlikult ja mitte sügavamalt kui 3 ­ 5 cm. · Umbrohtu tuleb hävitada vastavalt vajadusele so umbes 2- 3 nädala järel. · Seemikute pealtväetamine. Esimese pealtväetamise võib

Bioloogia → Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Aforismid (eesti keeles)

32. Ükskõik, kas sa arvad, et suudad, või arvad, et ei suuda, tõenäoliselt on sul õigus. 33. Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada. 34. Kui teed sõbrale teene - unusta see, kui sõber teeb sulle - pea see meeles. 35. Ükski vihane mees ei pea oma viha ebaõiglaseks. 36. Paljud kaotavad enese üle kontrolli, nähes, et teine selle säilitab. 1 37. Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks. 38. Kui inimesed viivad plaane ellu, siis tavaliselt luhtuvad need lõpu eel. 39. Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis. 40. Ära hinda päeva mitte tema saagi, vaid külvikoguse järgi. 41. Kui pöörad näo päikese poole, jäävad varjud seljataha. 42. Keegi ei näe oma peegeldust voolavas vees. Ainult vaikses vees on see võimalik. 43. Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. 44

Kirjandus → Kirjandus
110 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Mõtteterad/aforismid

naerdakse meie nalja või meid endid. Õnn on kui tänavapoiss, kes korra naeratab ja seejärel kaob. Ära esita kunagi küsimust, kui vastusest midagi ei sõltu. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta vaid selleks et võidelda ja võita. Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis. Kannatus pole karistus. Kannatus on tagajärg. Paljud inimesed on üksikud, sest nad ehitavad sildade asemel seinu. Mitte ükski vihmapiisk ei pea end uputuse eest vastutavaks. Ära kahetse seda, mida teinud oled, vaid seda mida tegemata jätsid. Sind ei petaks ma oma kaisukaruga ka mitte! Kui kõik päevad oleksid päikselised, kes ei sooviks siis vihma? Tõeliselt haiget saab elades elu, kui langeb mänguhoos silmadelt sall. Kui ma hulluks lähen siis sinu võtan ma küll kaasa. Hea uni ei saa alata ennem, kui halb uni on möödas. Armastus on nagu unenägu. See lõpeb alati parimal hetkel.

Kirjandus → Kirjandus
224 allalaadimist
thumbnail
43
txt

Aforismid

Art is an excuse, to see naked people A friend is someone, who knows the song in your heart and can sing it back to you, when you have forgotten the words Jtke mu sda rahule! Mu sda teeb letunde ja armastab vaid ht! Vaba on see, kellel on judu loobuda kikidest soovidest heainsa nimel Kaotad poole sbrast, kui ta armub Kik ei saa olla geeniused, mni peab normaalseks inimeseks ka jma Usk- see on nagu knal vrvilises laternas. Igaks vaatab seda lbi oma vrvi, kuid knal on alati seal Mitte kski vihmapiisk ei pea end uputuse eest vastutatavaks I can't tell you what it really is, I can only tell you what it feels like Paljud inimesed on ksikud, sest ehitavad sildade asemel seinu Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mtled Tahaks olla su pisar, sndida su silmas, elada su psel ja surra su huultel You and me... We used to be together every day together always Love doesn't love me Guys like blondes, but they love brunettes

Kirjandus → Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Keelesemiootika

Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi ­ häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles ...

Semiootika → Semiootika
76 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Tsitaadid

tõenäoliselt on sul õigus. Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada. Kui teed sõbrale teene - unusta see, kui sõber teeb sulle - pea see meeles. Ükski vihane mees ei pea oma viha ebaõiglaseks. Paljud kaotavad enese üle kontrolli, nähes, et teine selle säilitab. Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks. Kui inimesed viivad plaane ellu, siis tavaliselt luhtuvad need lõpu eel. Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis. Ära hinda päeva mitte tema saagi, vaid külvikoguse järgi. Kui pöörad näo päikese poole, jäävad varjud seljataha. Keegi ei näe oma peegeldust voolavas vees. Ainult vaikses vees on see võimalik.

Kirjandus → Kirjandus
772 allalaadimist
thumbnail
150
pptx

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

asukoht mis tahes ajahetkel. Mehaanika harud • Kinemaatika (kr κινημα 'liigutus, liikumine') uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. Seejuures pole oluline, mis on liikumise põhjuseks. Näiteks saab kinemaatikaseaduste abil arvutada, kui kõrgele lendab otse üles visatud kivi. • Dünaamika (kr δυναμη 'jõud, vägi') uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. Näiteks saab arvutada, millise kiiruse saavutab vihmapiisk, mida kiirendab Maa külgetõmme ja pidurdab õhutakistus. • Staatika (kr στατικη 'püsiv, muutumatu') uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, st keha on tasakaalus. Staatika võimaldab näiteks välja arvutada, mitu inimest võib vaatetorni ronida, ilma et see ümber kukuks. Liikumise mõiste ja suhtelisus • Kõikide liikumiste ühine tunnus on see, et keha asukoht muutub. Seejuures on vaja liikumise kindlakstegemiseks ja uurimiseks mõnda teist keha, mille suhtes me

Füüsika → Kinemaatika, mehhaanika...
74 allalaadimist
thumbnail
84
odt

Mõtteterad.

32. Ükskõik, kas sa arvad, et suudad, või arvad, et ei suuda, tõenäoliselt on sul õigus. 33. Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada. 34. Kui teed sõbrale teene - unusta see, kui sõber teeb sulle - pea see meeles. 35. Ükski vihane mees ei pea oma viha ebaõiglaseks. 36. Paljud kaotavad enese üle kontrolli, nähes, et teine selle säilitab. 37. Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks. 38. Kui inimesed viivad plaane ellu, siis tavaliselt luhtuvad need lõpu eel. 39. Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis. 40. Ära hinda päeva mitte tema saagi, vaid külvikoguse järgi. 41. Kui pöörad näo päikese poole, jäävad varjud seljataha. 42. Keegi ei näe oma peegeldust voolavas vees. Ainult vaikses vees on see võimalik. 43. Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. 44

Kirjandus → Kirjandus
135 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja, parketi lihvija, vrd 26 liigimõistelised tegevusalad või ametid vaibapuhastus, kingaparandus, põrandavärvimine, kirjasaatja, parketilihvija; 2. hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild, singiviil. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse ta lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil; 3. mitmusliku sisuga ainsuse omastav, nt tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek, marjakorjamine, männimets, hambaarst; 4. kolm või enamgi tüve, nt aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik,

Eesti keel → Eesti keel
329 allalaadimist
thumbnail
65
rtf

Mõtteterad

Ja sellepärast ei pea temale mitte tõtt rääkima, vaid teda tuleb armastada * Teooria on suurim tõenäosus * Truudus pole armastuse, vaid iseloomu tugevuse tunnus * Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita * Kaugele ei jõuta teistest üle käies, vaid teisi edasi viies * Ajalehe kõige ausam osa on reklaam * MIne nii kaugele, kui näed.. ja kui oled kohale jõudnud, näed veel kaugemale * Haamriga mehele paistab kõik naelana * Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks * Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus * Ära esita kunagi küsimust, kui vastusest midagi ei sõltu * Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel ainult soovid * Kaalu seda, mida öeldakse, mitte seda, kes ütleb * Tunded muutuvad. Mälestused jäävad * Kõver puu ei jäta sirget varju * Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab * Riie ei riku mees, külla aga arvamust temast * Tähed on küll kuumad, kuid liig kaugel, et meid soojendada

Eesti keel → Eesti keel
433 allalaadimist
thumbnail
223
docx

Aforismid

There's a rainbow in the sky, all the time, don't be blind. ;) Nii lihtne on lihtsalt olla , kõigest mööda jalutada ja vastada kõigele : " ma ei tea . " Everyone wants to feel like someone cares . Ma olen see kes ma olen , mitte päris hea ja mitte ka päris halb ,, lihtsalt see kes ma olen :) . Mõned vead on liiga head et neid ainult ühe korra elus teha .;) Any moment, everything can change. Nobody's perfect,Everybody makes mistakes...You live and you learn it! Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks. Ära kahetse seda, mida teinud oled, vaid seda, mille tegemata jätsid. Ei ole halvemaid, paremaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu... Kui miski ei aita,siis restart ikka aitab. ;) A real love story doesn't have a happy ending, the real love stories never end. Let a little sunshine in your heart. Reserveerisid koha mu südames, ise seda teadmata. Uni on nagu muinasjutt , mis ühel hetkel võib tõeks saada .

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
117
doc

Aforismid

.. 1633. Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas sa oled siis, kui keegi sind ei näe 1634. Teisi naerma panna ei ole kuigi raske kunst, kui on ükskõik, kas naerdakse meie nalja või meid endid 1635. Sa pole võitnud midagi, kui sa pole võitnud iseennast 1636. Elu on liiga lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli 1637. Ära esita kunagi küsimust, kui vastusest midagi ei sõltu 1638. Mida me saame kergelt, seda me hindame ka vähe 1639. Mitte ükski vihmapiisk ei pea end uputuse eest vastutavaks 1640. Kas peab otsima neid, kes on läbinisti armsad või tulevad nad ise sinu juurde? 1641. Sind ei petaks ma oma kaisukaruga ka mitte! 1642. Kui kõik päevad oleksid päikselised, kes ei sooviks siis vihma? 1643. Hello my little sunshine! 1644. Tõeliselt haiget saab elades elu, kui langeb mänguhoos silmadelt sall 1645. Some days i feel like SHIT! 1646. I'm nice, i'm hot, i'm everything you are NOT! 1647. Ma ei saa valida parimat, parim valib minu 1648

Kirjandus → Kirjandus
115 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun