Harilik mänd

Viita, Keijo

Harilik mänd (0)

1 Hindamata

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
ME-10
Keijo Viita
Harilik Mänd
Komplekstöö

Juhendajad: Marje Kask ja Kaja Hiie
Tihemetsa 2011
Sisukord

Bioloogilised ja ökoloogilised omadused

Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad

Kasvukohatüübid ja mullad

Metsauuendamise valik

Maapinna ettevalmistus

Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus

Metsakultuuri vastuvõtmine

Metsakultuuri hooldamine

Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje

Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks

Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie

Harvendusraie

Lageraie

Hariliku Männi bioloogilised ja ökoloogilised omadused.
Harilik mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt ulatuda kuni 1,5 meetrini. Mänd on ka väga laia levialaga.
Võra: noorelt tavaliselt koonusjas, üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhkjas, metsas kitsas .
Koor, võrsed: tüve ülemises osas koor oranžikaspruun ja kestendav, vanemas eas tekib hallikaspruun paks korp. Noored võrsed helepruunid, pungad munajad , pruunid ja vaigused.
Okkad: pikkivõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, 3-7 cm pikad, ristlõikes poolringjad, nõrgalt keerdunud , püsivad puul 3-4 aastat.
Käbid: isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, kahvatukollased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus , algul violetjad, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult pruunid või hallid , 3-7 cm pikad. Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadtalvel. Seejärel varisevad ka tühjad käbid. Seemned hallid, pruunid või mustad, pika sihvaka tiivaga, mis kinnitub tangjalt ümber seemne.
Mänd uueneb hästi seemnest, kuid looduslik uuendus vajab arenguks valgust. Seemneaastad korduvad 3-4 aasta järel.
Ökoloogilised omadused:
Mänd on külmakindel, kiirekasvuline, valgusnõudlik, tõusmed ja noored taimed hukkuvad rohttaimestiku varjus , ei talu ka hilisemat varjamist. Mullastiku suhtes vähenõudlik, suudab kasvada ka ekstreemsetes kasvutingimutes. Juurestik ja võra on väga plastilised. See tähendab seda, et mänd kujundab oma võra ja juurestiku vastavalt sellele, kuidas tal on ruumi ja valgust. Mänd ei sobi kasvama koos haavaga ja arukasega, sest haab on männi- pigirooste vaheperemees ja arukask piitsutab männi ladvavõrseid. Arukase võib jätta ainult grupiti ja tühjadesse kohtadesse . Eluiga kuni 300-400 aastat.

Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad
Männi puit on kollakas - või punakaspruuni lülipuiduga. Puidu tihedus on 500...530kg/m³. Männi puit on vaigukäikude rohkuse tõttu väga vaigune. Puit on väga laia kasutusalaga: paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Temast valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke , värve ning ravimeid.

Kasvukohatüübid ja mullad
Mänd talub äärmuslikke muldi – väga kuivi ja vesiseid kehvi muldi. Mänd kasvab järgmistes kasvukohatüüpides:

Leesikaloo , kastikuloo, lubikaloo – 30 cm paksune mulla kiht paekivil või õhukesel rähk- ja klibu mullal.
Sambliku, kanarbiku – toitainete vaene liivmuld mereäärsetel luidetel või sisemaal küngastel. Lähtekivimiks on liiv.
Pohla , mustika – Liivmuld, millel on kahekihiline lähtekivim. Kuiv või ajutiselt liigniiske . Metsakõdu umbes 10 cm ja peale seda esineb õhuke huumus horisont .
Sinika, karusambla – Lähtekivimiks toitainete vaene liiv. Põhjavesi ulatub kõrgele. Happelised mullad , leede -glei ja - turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont.
Siirdesoo , raba – Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske.
Mustikakõdusoo – kuivendatud siirdesoo, harvem rabaturvas. Põhjavee sügavus vegetatsiooni perioodil on 30...100 cm.
Jänesekapsa-kõdusoo – Intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud madal- ja siirdesoomullad. Hästi lagunenud 20 cm tüsedune kõduturba kiht. Muld värske või niiske. Põhjavesi vegetatsiooniperioodil 30...80 cm maapinnast .
Jänesekapsa, sinilille – Muld on viljakas, liivsavi või saviliiv moreenil. Metsakõdu on õhuke, huumusekiht on kuni 25 cm tüsedune.

Metsauuendamise valik
Mänd uueneb hästi seemneliselt, seemnekandvus algab männil 20 aastaselt, seemneaastate sagedus on 3-5 aasta tagant. Tihti jäetakse lankidele männi seemnepuid, sest seemned levivad kaugele ja mänd on tormikindel puuliik . Mändi ka külvatakse. Et seemned hästi idanema hakkaks , valmistatakse ette külvilapid ja külvatakse erinevatel viisidel: hajalikülv, rennikülv ja diagonaalselt. Männi istikuid istutatakse, põhiliselt kasutatakse potitaimede istutamist toruga ja kiilistutust.

Maapinna ettevalmistus
Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne idanemise ning tärkamise soodustamiseks tehakse maapinna mineraliseerimist. Maapinda valmistatakse ette suvel või eelneval sügisel. Maapinda valmistatakse ette ketaskobestiga. Ketaskobesti purustab rohukamara või metsakõdu ning peenestab ka raiesmikul olevad oksad . Ketaskobesti sobib pinnase ettevalmistamisel nii istutamiseks, külviks kui ka looduslikuks uuendamiseks.

Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus
Kiilistutus – pannakse kasvama paljasjuurelisi seemikuid, sest nende juurestik on väike ja vähehargnev ning mahub suhteliselt kitsasse kiilulõhesse. Tööriistaks on olenevalt mulla kõvadusest erineva raskusega istutuskiil või kiillabidat.
Istutuskiil lüüakse maasse umbes 20 cm sügavusele ja kiiluvart enda poole tõmmates tekitatakse 10 cm pealtlaiusega lõhe. Jägmisena pannakse seemik sügavale istutuslõhesse, seejärel tõstetakse juuri sirgeks raputades ülespoole, nii et männiseemiku juured oleksid sirged ja juurekael jääks 1 cm sügavusele. Siis istutuskiil vajutatakse teist korda maasse vähemalt istutuslõhe sügavuseni sellest 5 cm kaugusele ning surutakse kinni kõigepealt taimejuurte alaosa, tõmmates kiilu vart esmalt enda poole. Kiilu kolmas ja neljas kord maasse vajutades surutakse kõik lõhed kinni. Lõpuks kontrollitakse taime muldakinnitumist selle kerge sikutamisega.
Tuleb jälgida ka mõningaid asju :

Kui teist korda ei suruta kiilu esialgse sügavuseni, siis jääb istutuslõhe alaossa tühimik, kus võib kuivada narmasjuurte alaosa.
Kui istutuslõhe sulgemisel ei tõmmata kiiluvart esialgu enese poole, vaid surutakse taime poole, siis jääb jällegi istutuslõhe alaossa tühimik.
Väike madal istutuslõhe.
Kinnikiilumisel tehtud lohakas kinnivajutamine või lahtijätmine, põhjustab taime kuivamise .

Potitaimede istutamist tehakse toruga. Surutakse toru mulda, vajutatakse kangile jalaga, pannakse taim torru. Turbatuubi ülemine serv peab jääma 2 cm sügavusele. Siis vajutad taime jalaga kinni. Potitaimi tuleb enne istutamist kõvasti kasta.
Männi seemneid külvatakse. Külvilapid on 30x30 ... 50x50 cm suured. Mändi külvatakse üldiselt käsitsi.
Hajalikülv – külvatakse 20..30 männiseemet peaaegu kogu lapi pinnale, rehitsetakse umbes 1 cm sügavusele sisse ja tallatakse jalaga kergelt kinni.
Rennikülvil tõmmatakse lapi lõunaserva lapiku pulgaga umbes 3 cm laiune ja 1..1,5 cm sügavune rennike, kuhu külvatakse 15...20 männiseemet, mis aetakse renni serva liivaga kinni ja tallatakse kergelt või patsutatakse käega kinni. Kasutatakse kuivematel liivmuldadel.
Diagonaalkülv sarnaneb eelnevaga , sel juhul tõmmatakse lapile 1 või 2 diagonaalset renni. Külviks tõmmatud rennide puhul on seemnete katmine ühtlasem kui hajalikülvil.
Seemnekulu sõltub idanevusest, külvikohtade arvust hektaril ja ka külvivõttest. Külvil võib ka kasutada abivahendeid : külvikarp, külvireha, külvitoru ja külvikiilu.

Metsakultuuri vastuvõtmine
Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist.
Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust.
Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik, seadu ja algtihedus.
Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Tähtaja möödumisel vaadatakse tööd uuesti üle.

Metsakultuuri hooldamine :

kultuuritäiendamine suurendab kasvamaminekut;
rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp – juuli algus;
kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel;
põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel;
mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel;
multšimist tehakse suvel, et hoida niiskust;
püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel;
putukkahjurite vastu pritsimist sügisel.

Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje
Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva . Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse eest tuleks metsakultuurides ja noorendikes vähemalt puude latvasid töödelda repellentidega.
Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks.
Väga suurt kahju tekitab ka männikärsakas. Männikärsakad toituvad tüve koorest. Männikärsakad on tumepruunid, hallide ja kollakaid tähne moodustavate soomustega kaetud kõvakestalised 7-13 mm pikkused mardikad, kelle pea eesosa on välja venitatud pikaks kärsakuks. Männikärsakakahjustuste vältimiseks võib okaspuutaimede istutamise värskele raiestikule 2-3 aasta võrra edasi lükata või, kui võimalik, asendada see külviga, sest tõusmeid männikärsakad ei kahjusta. Männikärsakate püüdmiseks on kasutatud püüniskraave ja -auke, kuhu maapinnal ronivad mardikad sisse kukuvad . Ka püüniskoori (värskeid männikoore tükke), mis asetatakse mähapoolega allapoole ja vajutatakse mätta või kiviga vastu maad, võib edukalt männikärsakate püüdmiseks kasutada. Püüniskoorte alla kogunenud kärsakad tuleb iga paari-kolme päeva järel ära korjata ning kuivanud kooretüki alla asetada uus värske püüniskoor.
Männi-koorelutikas esineb 5-20-aastastes hõredates männi noorendikes kehvadel kasvukohtadel, eelkõige liiva- ja paealadel, kuid neid võib leida ka rabamändidel. Kahjustust aitab vältida tihedamate segakultuuride kasvatamine .

Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks
Noorendikuks võib ümberarvestada sellise ala, mis vastab metsamajanduslikele nõutele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 taime, 1,3 meetri kõrgust peapuuliiki ja keskmine rinnasdiameeter on 6 cm. Ümberarvastamisel tuleb proovitükki lugeda iga puuliigi taimede arv, keskmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik elujõulised puud. Külvikultuuris tuleb loendada igalt lapilt kõige kõrgem puu.
Noorendikule tuleb määrata koosseisuvalem ja planeerida järgmised metsamajanduslikud tööd. Edukud ehk kasvamamineku protsent määratakse külvatud või istutatud liigile.

Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie
Valgustusraie eesmärgiks on puude valgus- ja toitetingimuste parandamine ning tulevase puistu liigilise koosseisu kujundamine.
Kuni 10- aastases puhtmänninoorendikus valgustusraiet ei tehta , viljakatel kasvukohtadel alustatakse valgustusraiega 3-4 aastasel. Kui noorendikus esineb lehtpuid, tuleb välja raiuda kindlasti kask, haab ja varjavad põõsad. Haab tuleb alati välja raiuda, sest ta on männi-pigirooste vaheperemees. Lehtpuid võib jätta kasvama grupiti ja sedasi, et need ei takistaks männi kasvu. Kuivades kasvukohtades võib jätta kase alles, sest kask vähendab tuleohtu, tagab vajaliku liituse ja parandab mullaviljakust. Põdrakahjustuste ohuga aladel tuleb valgustusraiet vältida seni, kui männi keskmine kõrgus on 3-4 meetrit.
10-20 aastases puistus tuleks välja raiuda ka ,,hundi“ tüüpi männid ja tuleviku puid võib ka sellel ajal laasida. Külvikultuurides tuleks jätta külvilapile alles üks suurim puu. Kordusperiood viljakamates kasvukohtades on 5-7 aastat 2 korda, halvemates 1 kord.

Harvendusraie
Harvendusraie eesmärk on metsa väärtuse tõstmine metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel ning lähitulevikus puistu diferentseerumise käigus väljalangevate puude puidu ärakasutamine.
Harvendusraie 20-40 aastases puistus :

täius ei tohiks langeda alla 80 % (70%);
,,hundi“ tüüpi puid võib välja raiuda, kuid parem oleks, kui see oleks varem tehtud;
raiel tuleb säilitada kaasaaitajaid puid;
võra pikkus 20-30 aastases puistus 1/2...1/3 puu pikkusest, 30-40 aastases puistus 1/3...1/4 puu pikkusest;
mändi piitsutavad ja varjavad kased tuleks välja võtta;
kuuse võib jätta teise rindesse, vajadusel ka seda harvendada;
kordusperiood I ja II boniteediga puistutes 6-8 aastat üks-kaks raiet, III ja IV boniteediga puistutes 9-10 aastat üks raie.

Harvendusraie üle 40 aastates puistutes:

täius kuni 70%, ,,hundi“ tüüpi puid ei raiuta, sest see tekitaks suuri tühimikke;
võra 1/4...1/5 puu pikkusest;
sellises vanuses enam põdra ohtu ei ole;
kuusk jätta teise rindesse, kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus;
viimane harvendusraie 50-70 aastaselt, hiljem vastavalt vajadusele sanitaarraie.

Lageraie
Lageraide eesmärk on luua tingimused loodusliku uuenduse tekkeks ja/või metsauuendamiseks ja lageraie on ka peamisi puidu varumise viise.
Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta, elujõuline järelkasv ja sälikpuud kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari kohta.
Lageraiet võib teha, kui puistu on saavutanud vastava küpsusvanuse. Männi korral on see 90-120 aastat. Ka langi mõõtmed on piiratud. Männi puistutes on maksimaalne laius 100 meetrit ja pindala 5 hektarit, kuid on ka erandeid . Luidetel, uuristus-või tuulekandeohtlikul alal ei tohi olla langi pindala suurem kui 2 hektarit. Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit.
Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat.
Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood. Raielank tuleb alati puhastada raiejäätmetest ja selleks on viis võimalust: 1) kogumine vallidesse või hunnikutesse; 2) tükeldamine ja laialilaotamine; 3) asetamine puidu kokkuveoteedele; 4) lauspõletamine langil; 5) äravedu langilt.
Väljavedamise tähtajad on ka paika pandud. Toores koorimata okaspuit, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta tuleb välja vedada 1. juuniks, kui see puit on raiutud 1. septembrist kuini 30. aprillini . Kui puit on raiutud 1. maist kuni 31. augustini , siis tuleb puit välja vedada ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Keijo Viita Õppematerjali autor

Männi majandamine ja kasvatamine

mänd harilik mänd metsandus

Sarnased õppematerjalid

rtf

Harilik Mänd

ja mullad 4.Metsauuendamisviisi valik 5.maapinna ettevalmistamine 6.Külvi ja istutusviisi valik 7.Metsa kultuuri vastuvõtmine 8.Metsakultuuri hooldamine 9.Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus nende vältimine ja tõrje 10.Metsa kultuuri ümberkasvatamine noorendikuks 11.Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12.Harvendusraie 13.Uuendusraie Metsauuendamise ja metsakasvatuse komplekstöö Harilik Mänd 1.Bioloogilised omadused: Suurus : 45-50m,tüveläbimõõt kuni 1,5m. Võra:oleneb palju kasvukeskkonnast.Noorelt tavaliselt koonusjas,üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhikjas,mets kitsas. Koor,võrsed:Tüve ülemises osas koor oranzikas pruun ja kestendav,vanemas eas tekib hallikas pruun korp.Noored võrsed helepruunid,pungad munajad pruunid ja vaigused. Okkad:Pikkavõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa,lühivõrsed 2 kaupa kimpudes,3-

Metsandus

doc

MÄNNI MAJANDAMINE

......................................................................... 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........................................................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 2 Sissejuhatus Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele.

Metsamajandus

docx

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö

KOOLI NIMI Õppegrupp NIMI Harilik Haab Komplekstöö Juhendajad: --- Asukoht ja aasta SISUKORD 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8

Metsandus

docx

Harilik kuusk

tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal. Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad keskmiselt kolme aasta jooksul. Pikaajaline lagunemine soodustab toorhuumuse teket, mis omakorda soodustab leetumist ja mullatingimuste halvenemist. Seisva veega küllastunud

Metsamajandus

ppt

Raied

Puude hõrenemine vastavalt vanusele Puude hõrenemine vastavalt vanusele Arenguklass Puutaimi hektaril noorendik 5 000...10 000 keskealine puistu 1 000...2 000 valmiv puistu umbes 1000 raieküps puistu 500...600 Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada? männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal, seemnete lenduvus on pioneerliikidel parem, kuuse ja männi kasvu pikkus on esimestel aastatel väike, mänd ja eriti kuusk on pikka aega stressis kõrreliste konkurentsi tõttu kamardunud pinnasega alal, kuuske kahjustavad oluliselt lagendikel hiliskülm ja päikesekõrvetus, rohundite varis langeb okstele ja jääb okaste taha kinni. pioneerliikidest lehtpuud ja/või nende juurevõsud varjutavad oluliselt okaspuude järelkasvu, okaspuude järelkasv süüakse loomade poolt ära (kärsakad, hiired jt.) Miks lehtpuud hõivavad lageda ala, raiesmiku?

Metsandus

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast kõige suuremat ohtu just värsked kännud. 1. Nakatumisel on oluline roll peremeestaime juurestikul, mükoriisal ja mulla mikroflooral. Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. 2. Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldadel, näit. loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Varem käsitleti juurepessu ühe liigina (Heterobasidion annosum), mille sees eristati 2 erinevat vormi: P-vorm – männi vorm (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S-vorm – kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi

Eesti metsad

docx

Metsa uuendus

4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised hiljem? Miks? Kevadel kultiveeritakse kuivad ja kiiresti kuivavad kasvukohad esimesena sambliku ja pohla liivmuldadel ning leesikaloo ja kastikuloo paepealsetel ja rähkmuldadel. Kuivemas kohas on idanemine ja kasvamaminek kehvem. Niiskemaid kasvukohti saab hiljem kultiveerida. 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem? Miks? Puuliikidest esimestena kultiveeritakse lehised, arukask ja mänd. Need puuliigid on :valgusnõudlikud, varapuhkevad ja neid kultiveeritakse kuivadesse kasvukohtadesse. Hiljem kultiveeritakse kuuske, tamme, saart jne. Neid puuliike kultiveeritakse niiskematele kasvukohtadele, kui eelnimetatuid. 6.Millistel muldadel on otstarbekas metsa külvata ja millistel istutada? Viljakatel muldadel on mõtekas istutada ja kehvematel muldadel külvata. Viljakal mullal tekib meeletu rohukasv ja külvi tõusmed hukkuvad. 7. Kirjelda lapikülvi. Kasutatakse 2.-4

Metsandus

doc

Üldmetsakasvatus

rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades (jänesekapsa, mustika kasvukohatüübid). Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda ja seal puuliikide vaheldust ei saa ka toimuda. Männi asendumisel lehtpuudega viljakamates tüüpides ei ole põhjuseks mitte hiliskülmad ja päikesepõletus, vaid erinev kasvukiirus noores eas ja konkurentsivõime rohttaimede suhtes. Lehtpuud on

Dendroloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk