oksad. Vabakujuline hekk Kääbushekk ehk bordüür · On dekoratiivhekk ja omab kujunduslikku funktsiooni. · Võib olla: 1.sirge 2.korrapäraselt looklev 3.mustreid moodustav 4.piirab suuri lille või roosipeenraid. · Ei sobi aiapiirdeks. · Liigid: harilik pukspuu, kanarbik, ligustrija lumimarja sordid. · Taimede vahekaugus 15...20cm. Madal hekk · Rajatakse teede äärde, muru piirdeks ja iluaeda. · Sobivad liigid: 1.läikiv tuhkpuu 2.harilik liguster 3.mage sõstar 4.taraenelas · Taimede vahekaugus 25...30cm. Madal hekk Kõrge hekk · Sobib piirdeks, kaitsehekiks, fooniks õitsvatele põõsastele. · Sobivad liigid · kuusk · elupuud · pärn · viirpuu · ungari sirel · Taimede vahekaugus 50...80cm. Kõrge hekk Elavmüür · Moodustab ruumilise piirde, millest inimene üle ei näe. · Rajatakse harva, kuna nende korrashoid on tülikas ja kallis. · Mujal maailmas kasutatakse neid tihti
puhkeperioodiga ja idanevad raskesti. 27.04.2016 Marje Kask 12 Seemnetega paljundatakse: · pookealuseid viljapuudel (õunapuul kasutatakse´ Antonovka´ seemneid, harilikul ploomipuul haralise ploomipuu ja kirsipuudel lõhnava kirsipuu seemneid, kultuurpihlakal hariliku pihlaka seemneid) roosidel (koerkibuvits), sirelite (ungari sirel, harilik sirel, liguster) okaspuuvormidel (harilik kuusk, harilik mänd, harilik elupuu) pookealuseid; · hekitaimi (magesõstar, viirpuud, läikiv tuhkpuu, harilik elupuu, harilik ja thunbergi kukerpuu, harilik liguster, kurdlehine roos, harilik lumimari, suur läätspuu, harilik põisenelas, laukapuu, jalakas, must aroonia; · suurte puude liike, millel sordiomadused ei ole tähtsad (harilik pärn, hobukastan, vahtrad, tammed, kased, haavad, sarapuu, pähklipuu, saar, pöök).
Liitleht koosneb pearootsust ja sellele üksikult iseseisva rootsuga kinnituvatest lihtlehtedest, mis sügisel langevad osadena Liitlehtede jaotumine Sulgjad liitlehed a) paaritusulgjad n pihlakas, saar b) paarissulgjad n suur läätspuu Sõrmjad a) kolmetised n liblikõielised b) neljatised n väike läätspuu c) viietised n metsviinapuu Lehekujud Soomusjas n elupuu, hiibapuu Okas n mänd, kuusk, nulg Lineaalne n eerika Süstjas n enelas, liguster Elliptiline n harilik toomingas, laukapuu Lehekujud Munajas n harilik sirel Äraspidimunajas n must lepp, harilik kikkapuu Ümar n harilik haab Kolmnurkne n kanada pappel Südajas n pärn Mõlajas n harilik näsiniin Lehekujud Ovaalne n lodjapuu, pukspuu Talbjas n harilik ja Thunbergi kukerpuu Rombjas n arukask Hõlmine n harilik luuderohi Kilpjas n kilplehik Neerjas, nooljas, odajas esinevad soojalembeste liikidel Lõhestunud lehtede jaotus
afganistani sirel. Kultiveerituna kasvatatakse paljusid sorte, eriti harilikul sirelil. Paljundatakse seemnetest ja vegetatiivselt (pookimisega, pistokstest, võrsikutega). SIRELITE KLASSIFIKATSIOON Sirelite ( Syringa L.) perekond kuulub õlipuuliste sugukonda. Sirelite perekond jagatakse kaheks alamperekonnaks: sirelid ja ligustriinid. Sellesse sugukonda kuulub peale sireli veel 24 perekonda. Kõige lähedasemad sirelile on liguster ( Ligustrum L.) ja saar (Fraxinus L.). Ligustrit kasutatakse vahel sireli aluseks. Sirelit saab pookida ka saarele. I alamperekond. Sirelid Syringa 1. sektsioon Villosae Pöörised moodustuvad viimase aasta lehistunud võrsete ladvapungadest. Tolmukad kollased. Kupar sile või nõrgalt konarlik. Siia kuuluvad: himaalaja sirel, jünnani sirel, tigerstedti sirel, ungari sirel, Wolfi sirel, longusõieline sirel, Komarovi sirel, karvane
mille mõne tunni möödudes võivad järgneda verine okse, külm higi, pupillide laienemine, nägemishäired, peapööritus, nõrgenenud ärrituvus ja meeltesegadus (hallutsinatsioonid), hirm, südamepekslemine, spasmid, lihasvärinad, teadvuse kaotamine. Suuremate koguste puhul võivad tekkida krambihood, halvatus ja saabuda surm hingamise või südame seiskumise tagajärjel. Õigeaegselt arstiabi saades, saab siiski surmajuhtumeid vähendada. Ligustrum vulgare(harilik liguster) Mustad läikivad marjataolised luuviljad on mürgised, kuna sisaldavad terpenoide, saponiine ja glükosiide. Mürgituse tunnused: iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, peapööritus, peavalu. Suuremates kogustes võib põhjustada soolepõletiku, šokki, krampe, südame rütmihäireid ja hingamishäireid. Lonicera caprifolium(lõhnav kuslapuu), Lonicera maackii(Maacki kuslapuu), Lonicera tatarica(tatari kuslapuu)
põuaõrn. Ei talu ka kõige lühemaajalisi üleujutusi. Puuduseks on taime levimine juurevõsudega. Amuuri ligustriin (Syringa) 4-5m kõrge põõsas, mille koor on rõmeline ja risti paiknevate valkjate lõvedega. Lehed on alt sinakasrohelised, leheroots renjas. Pungasoomused hoiavad võrsest tugevasti eemale Õied on valged, lõhnavad, suurtes püstistes pööristes võrse tipus. Õitseb juulis. Kiirekasvuline, talub linnatingimusi. viljakas lubjarikas Harilik liguster (Ligustum) Pooligihaljas 2-3m kõrgune põõsas. Pungad paiknevad vastakuti ja võrse ligi hoidvalt. Leheservad on allapoole rulluvad. Lehed püsivad kaua põõsal. Õied on kreemvalged, väikesed, pööristes. Õitseb juunis juulis. Marjad on mustad. Kiirekasvuline. Erinõuded: poolvari kuni päike. Talub pügamist. Karmimatel talvedel võib saada kahjustatud. Looklev forsüütia (Forsythia) 2-3m kõrgune, looklevate ja juurduvate võrsetega põõsas. Võrsed on sees tühjad.
........................................26 Iseloomustus............................................................................................................................... 26 Pookimine .......................................................................................................................27 Juurevõsud..................................................................................................................................27 HARILIK LIGUSTER................................................................................................................... 28 Iseloomustus............................................................................................................................... 28 Tagasilõikamine..........................................................................................................................29 Hooldus isekülvil või levimisel....................................................
.......................................................................................... 49 Hooldus isekülvil või levimisel.............................................................................................50 Elujõulisuse suurendamine................................................................................................... 50 Kosmeetiline hooldus............................................................................................................50 HARILIK LIGUSTER (Ligustrum vulgare).............................................................................51 Iseloomustus..........................................................................................................................51 Tagasilõikamine.................................................................................................................... 52 Hooldus isekülvil või levimisel.....................................................................................
.............................39 24.1 Hoolduslõikus.........................................................................................................................39 24.2 Paljundamine..........................................................................................................................39 24.3 Tagasilõikamine......................................................................................................................40 25. Ligustrum vulgare - harilik liguster..............................................................................................40 25.1 Iseloomustus...........................................................................................................................40 25.2 Tagasilõikamine......................................................................................................................40 25.3 Hooldus isekülvil või levimisel.......................................................................
1 Viljad- kuiv, nahkjas pähklike Suur mullakurnaja, kuna puudel on agressiivne juurestik SIREL Syringa Mullastik- lubjarikast Niiskus- Valgus- Päikesepaisteline Haljastusväärtus- perekonnal suur dekoratiivne tähtsus Puu võra- Lehed- heitlehised, teravaservalisete lihtlehtedega Õied- kahesugulised, pöörises, neljatised, tupp kellukjas Viljad- kahepesaline pikllik kupar LIGUSTER Ligustrum Mullastik- lubjarikkaid Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse tihti hekitaimena Puu võra- Lehed- teravaservalised, vastakud, lihtlehed Õied- kahesugulised, neljatised, valged või kreemjad, kobaras või pööristes Viljad- marjataoline luuvili 1-4 seemnega FORSÜÜTIA Forsythia Mullastik- keskmise nõudlusega Niiskus- Valgus- Päikeseline Haljastusväärtus- Kasutatakse palju, kuna neil on ilusad kollased õied Puu võra-
varjasid ja suunasid vaateid, tekitades mulje erinevatest ruumidest aias. Hekid. Kõrgematesse hekkidesse istutati puid-põõsaid tihti segamini. Sealjuures kasutati ka teravaokkalisi põõsaid. Madalamad, rinnakõrgused hekid: näiteks kadakas, pukspuu, mirt, samuti igihaljad ja õitsevad põõsad segamini (nt mirt ja kibuvits). Veel madalamad hekid (0,6-0,9 m) ümber peenarde ja aiaosade: lavendel, salvei, rosmariin, tüümian ja iisop olid tavalised, kuid ka pukspuu, mirt, liguster ja roosid, mis toetusid madalale aiale. Vahel olid need hekid pügatud, vahel mitte. Pügatud põõsaid vormiti antiigi eeskujul loomadeks, lindudeks, inimfiguurideks, laevadeks, geomeetrilisteks kujunditeks (püramiidid, kerad, obeliskid), väikesteks puudeks. Taimmaterjaliks pukspuu, mirt, loorber, kääbus-viljapuud, Origanum majorana. Ka labürindid olid väga populaarsed - aga lühiealised. Neid oli kahte sorti: madalaid, lilledest, mis
annaabi.ee 
