Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia Referaat aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused
.....................................................30 17.1 Kirjeldus.................................................................................................................................30 17.2 Kasvutingimused ja hooldus...................................................................................................31 17.3 Hooldus isekülvil ja kosmeetiline hooldus.............................................................................31 18. Deutzia gracilis - kaunis deutsia..................................................................................................32 18.1Üldiseloomustus......................................................................................................................32 18.2 Hooldus...................................................................................................................................32 18.3Lõikamine..........................................................................................
................................................................................................. 35 HARILIK TUHKPUU (Cotoneaster scandinavicus)................................................................36 Iseloomustus..........................................................................................................................36 Hooldus................................................................................................................................. 37 KAUNIS DEUTSIA (Deutzia gracilis).....................................................................................38 Iseloomustus..........................................................................................................................38 Hooldus................................................................................................................................. 38 Lõikamine..................................................................................................
...................................................................................................................... 37 Lühiiseloomustus........................................................................................................................37 Lõikamine ja hooldus................................................................................................................. 39 3 KAUNIS DEUTSIA ......................................................................................................................40 Lühiiseloomustus .......................................................................................................................40 Paljundamine ja külmakaitse......................................................................................................41 Hooldamine....................................................................................
Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia Deutzia scabra Kare Deutsia Forsythia suspense Värdforsüütia Hydrangea arborescens Puishortensia Hydrangea paniculata
õisikud mais. Vili on punane ja söödav. Kõrreliste rooste vaheperemeestaim. Valgusenõudlik. Talub linnatingimusi. Thunbergi kukerpuu (Berberis) 1,2m kõrgune mittesöödavate viljadega põõsas. Astlad paiknvad varrel üksikult. Lehed on terveservalised ja alt sinakad, varisevad hilja. Õied mais juunis, seest kollakad väljast punakad. Vili on korallpunane. Taluvad poolvarju, perekonna igihaljad liigid on külmaõrnad ning vajavad talvekatet. Taluvad hästi pügamist Kaunis deutsia (Deutzia) Kuni 1m kõrgune peenikeste lookjate okstega põõsas. Lehed teravalt saagja servaga. Valged õied paiknevad püstises pöörises või kobaras. Õitseb juunis. Kiirekasvuline. Rohkesti päikest vajavad. Sobib linnatingimustesse. Põuakindel. Kare deutsia (Deutzia ) 1,5m kõrgune juuni lõpus rikkalikult valgeid väljast roosasid õisi. Õied paiknevad 6- 12cm pööristes. Rohelised karedad lehed kärbitud saagja servaga. Rohkesti päikest vajavad.
...................................................................5 Crataegus monogyna .................................................................................................................. 6 Üheemakane viirpuu ..........................................................................................................6 Deutzia gracilis ........................................................................................................................... 7 Kaunis deutsia....................................................................................................................7 Deutzia scabra ............................................................................................................................ 8 Kare deutsia .......................................................................................................................8 Lõikamine.....................................................................................
h) urb- rippuvale õieteljele kinnituvad raotud õied n kask, sarapuu Avavilja tüübid Kukkurvili- ühepesaline vili, areneb ühest viljalehest. Valimides avaneb õmblust mööda n enelas, põisenelas Kaun- ühest või enama viljalehega sigimikust arenev hulgaseemneline vili, milline avaneb mõlemat õmblust mööda n liblikõielised Kupar- kahe või enama viljalehega sigimikust arenev hulgaseemneline vili, milline avaneb pikisuunas või tipust n ebajasmiin, deutsia, sirel Sulgviljade tüübid Pähkel- üheseemneline puitunud viljakestaga vili, mis pole seemnega kokkukasvanud. Viljakesta ümbritseb kattelehtedest moodustunud lüdi e kuupula n sarapuu, pöök Tõru- erineb eelmisest viljatüübist nahkjaviljakesta poolest, milline on samuti alusel kokku kasvanud n tamm Pähklike- ühe seemnega vili, arenenud ühe viljalehega sigimikust, seeme pole viljakestaga kokku kasvanud n pärn Sulgviljade tüübid
51. Harilik hobukastan suured lehearmid ja väga suur tipupung. 52. Jaapani juudapuu lehik ilusad punased pungad, läikivad. Koor on pruun. Pung meenutab küünist ja liibub vastu oksa, väga väike pung. 53. Punane leeder spetsiifiline lõhn, paks ja helepruun-hallikas oks. Säsiosa on pruun. Punga all on suur kolmnurk 54. Must leeder säsi osa on valge, muidu eelmisega sarnane. 55. Amuuri korgipuu puit on kollane, hobuseraua kuju punga ümber. 56. Kare deutsia seest õõnes toru , ilma säsita, kasvõi puhu sisse. Kollakas oks on sile. 57. Laialeheline ebajasmiin heledad kolmnurgad, koor on hall. Pungad on pisikesed, keera et näha! 58. Harilik ebajasmiin koorevärv on pruun, punga pole näha. Ebajasmiinidel on pikad peened külgraod. 59. Korea forsüütia helepruun kollakas oksakoor, punga tipus must tükike, tipus tipppung. 60. Varajane veigelda viljad, kuprad jäävad külge. Oks on hall ja kupar tumepruun
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja va...
valmi; c) kui vegetatiivne paljundamine on lihtne ja sel teel saadakse kiiresti sobiv istutusmaterjal. Sh ka kui: seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega ja seemikute kasvatamine vajab suurt hoolt (pappel, paju). seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti (kadakas, lodjapuu, kontpuu). seemikud kasvavad algul väga aeglaselt (pärn, kikkapuu). seemned on madala idanevusega (hortensia, deutsia, enelad). Vegetatiivse paljundamise viisidest kasutatakse kõige sagedamini pistokstega ja haljaspistikutega paljundamist ja pookimist. 27.04.2016 Marje Kask 44 Paljundamine võrsikutega · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. · Nendega saab paljundada lisajuuri moodustavaid taimi. · Muld peab olema viljakas, vaja on väetada. · Emataimed istutatakse vahedega 2,5-3 x 2 m,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
