n mandzuuria vaher, harilik pöök 3) on seemnetest raskesti kasvatatavad n deutsia, forsüütia, hortensia Vegetatiivse paljundamise meetodid Paljundamine pistokstega Pistoksaks nimetatakse puittaime paarikümne sentimeetri pikkust puitunud oksa osa (tavaliselt 15...30cm) Pistoksi varutakse sügisest kevadeni Paljundatakse paljusid ilupõõsaid n kontpuud, ligustrid, pajud, enelad Vegetatiivse paljundamise meetodid Paljundamine haljaspistikutega Haljaspistik on osaliselt puitunud võrse osa, millel on üks või mitu lehte Kannaga haljaspistik Vasarjas haljaspistik Kõige tähtsam on haljaspistikutega paljundamisel kõrge õhuniiskus ja õige temperatuurireziim Paljundamine võrsikutega Võrsik on emataimega ühenduses olev juurdunud oks, milline emataimest eraldatuna moodustab uue taime Lookvõrsikud Horisontaal e renn- e rõhtvõrsikud Püst- e kuhjevõrsikud Põõsaste jagamine Juurevõsudega paljundamine
· Pistikutega ( pistoksad, haljaspistikud) · Pookimine (oksastamiseks, silmastamiseks) Jagamine : Juurevõsudega- tekivad juurtele olevatest lisapungadest nt . vaarikas Võsunditega- maasisesed ja maapealsed tekivad juurekaelal olevatest pungadest. Maapealsega paljundatakse maasikat Maasisesega paljundatakse kibuvitsa , sirelit Pistikutega paljundamine Pistik on emataimest eraldatud osa Eristatakse pistoksa ja haljaspistik Pistoks- Puitunud, hästi arenenud pungadega võrsed pistoksad lõigatakse sügisel peale lehtede langemist. ( september) või varakevadel (aprill) 12-15 cm pikkused Pistoksal vähemalt 3 punga. Alumine lõige kaldu. Ülemine risti. Paljundatakse sõstraid, kloonaluseid. Haljaspistik: on lehtedega ja lõigatakse juunis. Haljastuspistikutega paljundatakse karusmarju, sõstraid, kloonaluseid. Pistikute pikkus 5-10 cm. Juurduma pannakse kasvuhoonesse. Juurdub 2 nädalaga.
Kultuurtaimede vegetatiivne paljundamine Lehetükkpistik Sel viisil paljundamiseks tuleb teha lehe roodude hargnemiskohtadele sisselõiked ning asetada leht niiskele liivale. Aeg-ajalt tuleb liiva niisutada, see ei tohi kuivada. Mõne aja pärast tekivad lõikekohtadele juured ja hiljem väiksed taimed. Selle paljundamisviisiga saab paljundada kuningbegooniat. Haljaspistik PISTIKUTE LÕIKAMINE. Paljundusmaterjalinakasutatakse poolpuitunudlehtedega võrseosi. Haljaspistikuid lõigatakse juunis enne jaanipäeva. Kuna haljaspistikud sisaldavad vähe varuaineid on oluline neile jätta mõned lehed, kuid pistiku alumine leht eemaldatakse. Haljaspistikute juurdumise üheks eelduseks on nende veesisaldus. Seega on soovitav lõigata pistikud puitumisstaadiumi alguses ja materjal kogutakse emataimelt varahommikul, kui taimede turgor on kõrge
pistvaia ülemine ots õlivärviga. · Juurdumise kiirendamiseks vajavad kastmist. 27.04.2016 Marje Kask 93 Paljundamine haljaspistikutega · Lehtpuude haljaspistikuks ehk virvepistikuks nimetatakse osaliselt puitunud üheaastase võrse (virve) osa, millel on lehed. · Haljaspistikud lõigatakse peamiselt suve algul (juuni, juuli algul) sama aasta intensiivselt kasvavatest või kasvu lõpetavatest võrsetest. · Kui haljaspistik võetakse võrse ladvaosast, siis on see ladvapistik, kui aga ülemisest varreosast siis on see varrepistik. · Pistikule jäetakse 3-5 punga või pungapaari (5...10 cm pikkused pistikud). · Kuna oksad sisaldavad vähe varuaineid tuleb neile tingimata mõni leht jätta, et fotosüntees toimiks. · Haljaspistikute tegemise (lõikamise) aeg on üldjuhul juuni, juuli kuu. · Pistikute tegemine: https://www.youtube.com/watch?v=3Dd8vZr1Gk4 27.04
pistvaiad külmakerke suhtes kevadel üle kontrollida ning vajaduse korral vaiad tagasi vajutada. Kevadise istutamise puhul toimub vaiade ületalve hoidmine sarnaselt pistokste säilitamisega. MÕTLEMISAINET: 1) Kuidas on võimalik, et äsjalõigatud haljaspistikud, millel pole juuri, ei närbu? Kuidas liigub neis vesi? 2) Miks kärbitakse haljaspistikule jäetavate lehtede pinda? 3) Miks jäetakse haljaspistikule lehed? 4) Kust võtab haljaspistik juurdumiseks vajaliku energia ning ained, millest juured moodustada? 5) Milline taime kude hoolitseb selle eest, et pistikul hakkaksid arenema juured ning algaks maapealsete osade kasv? 3.4. Paljundamine võrsikutega. 5 Võrsikuks nimetatakse emataimega ühenduses olevat juurdunud võrset, mis eraldatuna moodustab uue taime
annaabi.ee 
