väga mahlased ja suhkrute rikkad viinapuud, sõstrad, mustikas Õunvili- hulgaseemneline vili, kus sigimik koos õiepõhjaga areneb lihakaks viljaks n õunapuu, pihlakas, viirpuu Luuvili- viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, mahlakas vahekest ja kivisrakkudest sisekest e seemnekest n ploomipuud Generatiivne paljundamine Pajundamine seemnetega Skarifitseerimine a) mehhaaniline b) keemiline c) termiline Stratifitseerimine Vegetatiivne paljundamine Miks tarvilik? 1) peavad edasi andma teatud omadused n sordid 2) meil ei vilju või ei anna idanemisvõimelist seemet n mandzuuria vaher, harilik pöök 3) on seemnetest raskesti kasvatatavad n deutsia, forsüütia, hortensia Vegetatiivse paljundamise meetodid Paljundamine pistokstega Pistoksaks nimetatakse puittaime paarikümne sentimeetri pikkust puitunud oksa osa (tavaliselt 15...30cm) Pistoksi varutakse sügisest kevadeni
Tugev korrelatsioon Kliendi nõuded Mõningane korrelatsioon Võimalik korrelatsioon 7 lihtsat tööriista · Andmekogumisvormid · Histogrammid · Pareto diagramm · Põhjus-tagajärje e. Ishikawa e. kalaluu diagramm · Hajuvusdiagrammid · Stratifitseerimine · Ohjekaardid Mida millal kasutada · Protsessi voodiagramm · Mida praegu tehakse? · Andmekogumisvormid · Kui sageli seda tehakse? · Histogrammid · Kuidas näevad välja variatsioonid? · Hajuvusdiagrammid · Millised on suhted eri tegurite vahel? · Millest andmed · Stratifitseerimine koosnevad?
Idujuur………………………………………………………………………………………. tõuse, tõusmed………………………………………………………………………………. seemik……………………………………………………………………………………….. 1 stratifitseerimine……………………………………………………………………………. Haljastusmaterjali tootmisel on puude ja põõsaste tähtsaks paljundamisviisiks seemnetega paljundamine. Seemnetega on võimalik paljundada taime põhiliike ja mõningaid teisendeid ning vorme. Puuduseks on meie oludes see, et paljud meile sissetoodud liigid meil ei vilju või ei anna elujõulist seemet. Selleks tuleks seemet hankida teistest piirkondadest (taime
kadakas jt.) kontsentreeritud happega 5-30 min, pärast loputada. · Termiline skarifitseerimine - keeva veega, põhiliselt liblikõieliste tihedakestaliste seemnete korral. 10 20 sek. keeva vette ja seejärel mõneks sekundiks külma vette ja nii 2 3x. · Töödeldud seemneid ei saa enam kaua säilitada, kuna nad on muutunud haigustele vastuvõtlikuks. 27.04.2016 Marje Kask 23 Seemnete ettevalmistamine külviks 2 Stratifitseerimine - seemnete hoidmine niiskes ja jahedas (sarnaselt looduslikele tingimustele) 1 kuust kuni 2 aastani. · Keldris, kaevikus vms 0-5 kraadi juures liiva ja turba segus (1:1). · 1 osa seemneid 3 osa substraati . · 1-2 korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada, vajadusel lisada vett. · Idanenud seemned kohe külvata, oht et võivad kuivada. Kui ei saa külvata, siis külma panna. · Aeg stratifitseerimiseks : Mänd, kuusk, lehis 1 kuu temp
Planktoni produktiivsus Hüdrodünaamilised alused. Fütoplanktoni populatsioonide kasv kui protsess, mis on kõikide teiste planktonis toimuvate protsesside alus, sõltub nii magevee kui merevee keskkonnas aset 5 leidvatest hüdrodünaamilistest muutustest Vesikeskkonna produktiivsuse aluseks on fütoplankton. Mis põhjustab planktoni produktiivsust? Vee läbisegunemine, stratifitseerimine. Termokliiniks - sellest üleeelmine veekiht on ühtlaselt läbisegunenud. Temperatuuri, meredes soolsuse järgi vesi kihistub. Veekogi sügisel - temperatuurid ühtlustüved ränivetikate lühiajaline õitseng Fütoplanktoni produktsiooni põhjustavad: *sesoonsest temperatuuri muutustest tingitud vee segunemine *jõu sissevoolust tingitud vee segunemine * loodedest tingitud vee segunemine * vee tsirkulatsioonist ookeanis põhjustatud vee segunemine
Seega kui on tegemist kuiva mullaga tuleks tihedasti kasta. Mulla toitainerikkusel ja tihedusel ei ole olulist tähendust, kuid viljakas liivsavimuld on eelistatum. Paremini kasvab ja annab head juurdekasvu kobestatud ja hästi väetatud pinnases. 101 Joonis 27. Harilik pukspuu (Buxus sempervirens) (http://www.tihemetsa.ee/dendro/oied/pukspuuvorm.jpg) Külvil kasti on vaja läbi viia pikaajaline stratifitseerimine mitme kuu jooksul või külvata sügisel avamaale. Harilik pukspuu paljuneb vegetatiivselt suve- ja sügispistikutega. Juurdub 80 100% pistikutest. Suvine pistikutega paljundamine oleneb uute kasvude seisundist. Need peavad olema veidi puitunud, mida võivad need saavutada juuni viimasel dekaadil juuli keskel. Sügisesed pistikud lõigatakse septembri algul pikkusega 5-10 cm ehk 2-3 silmavahet. Pistikule jäetakse 2 viimast lehte, alumised eemaldatakse
Sobib poolvarjuline kasvukoht (aiasõber). 13.2.Hooldus ja paljundamine Hariliku pukspuu kasvatamiseks oleks tarvilik kuiv, hästi dreneeritud muld. Seega kui on tegemist kuiva mullaga tuleks tihedasti kasta. Mulla toitainerikkusel ja tihedusel ei ole olulist tähendust, kuid viljakas liivsavimuld on eelistatum. Paremini kasvab ja annab head juurdekasvu kobestatud ja hästi väetatud pinnases. Külvil kasti on vaja läbi viia pikaajaline stratifitseerimine mitme kuu jooksul või külvata sügisel avamaale. Harilik pukspuu paljuneb vegetatiivselt – suve- ja sügispistikutega. Juurdub 80 – 100% pistikutest. Suvine pistikutega paljundamine oleneb uute kasvude seisundist. Need peavad olema veidi puitunud, mida võivad need saavutada juuni viimasel dekaadil – juuli keskel. Sügisesed pistikud lõigatakse septembri algul pikkusega 5-10 cm ehk 2-3 silmavahet. Pistikule jäetakse 2 viimast lehte, alumised eemaldatakse
1 20 (50) aastat *Primaarne ja sekundaarne seemnete puhkeolek seemnekesta läbilaskvus pidurdusained seemnekestas endogeenne regulatsioonimehhanism looduslikud keskkonnafaktorid valgus, hapnik, süsihappegaas, temperatuur, vesi, Puhkeoleku ületamine mehhaaniline töötlemine, kuuma ja külmaga töötlemine (võib kaasa tuua idanemise vähenemist), temperatuuride vaheldus, kasvuregulaatorite kasutamine, valguse vaheldumine, kemikaalidega töötlemine, stratifitseerimine *Idanemissügavus *Idanemisaeg vegetatsiooniperioodi jooksul Umbrohtude idanemise eelistused vegetatsiooniperioodil Kogu vegetats. Eelistavad sügisel Sügisel ja Eelistavad kevadel Eelistavad jooksul varakevadel varasuvel Põld-litterhein Valge karikakar Põldkannike Põld-piimohakas Tähkjas
kärpimist. Kasvatamine Eestis: vajab talvekatet, kasutatakse küllaltki palju haljastuses. Hooldus ja paljundamine Hariliku pukspuu kasvatamiseks oleks tarvilik kuiv, hästi dreneeritud muld. Seega kui on tegemist kuiva mullaga tuleks tihedasti kasta. Mulla toitainerikkusel ja tihedusel ei ole olulist tähendust, kuid viljakas liivsavimuld on eelistatum. Paremini kasvab ja annab head juurdekasvu kobestatud ja hästi väetatud pinnases. Külvil kasti on vaja läbi viia pikaajaline stratifitseerimine mitme kuu jooksul või külvata sügisel avamaale. Harilik pukspuu paljuneb vegetatiivselt – suve- ja sügispistikutega. Juurdub 80 – 100% pistikutest. Suvine pistikutega paljundamine oleneb uute kasvude seisundist. Need peavad olema veidi puitunud, mida võivad need saavutada juuni viimasel dekaadil – juuli keskel. Sügisesed pistikud lõigatakse septembri algul pikkusega 5-10 cm ehk 2-3 silmavahet. Pistikule jäetakse 2 viimast lehte, alumised eemaldatakse
söödavad. 28 Perekonnas üle 20 (40) liigi paras- ja lähistroopilises vöötmes kasvavaid põõsaid Euroopast, Aasiast ja Ameerikast. Kõik liigid armastavad viljakat parasniisket kavukohta ja päikesepaistet (mõned liigid näit. S. nigra lepivad ka üsna tugeva varjuga). Vanemas eas on võrades üsna palju kuivanud oksi. Paljundatakse seemnetega (vajalik stratifitseerimine), haljaspistikute ja pistokstega Must leeder (Sambucus nigra L.) [nìgra] Niger, nigrum must. Kasvab nii kõrgema põõsana kui madalama kuni 10 m kõrguse mitmetüvelise üsna sügavarõmelise korkja tüvekoorega puuna Euroopast üle Kaukasuse ja Väike- Aasia kuni Lääne-Siberini, kasvades metsaservades, põllupeenardel, teeservades, parasniisketel viljaka mullaga kasvukohtadel ning tõustes kuni 1200 m üle merepinna. Eestis on liik naturaliseerunud ja levib üle kogu vabariigi
Viljad on 3....5 seemnelised marjataolised lihakad valminult punased kuni mustad luuviljad, mitmetel liikidel viljad söödavad. Perekonnas üle 20 (40) liigi paras- ja lähistroopilises vöötmes kasvavaid põõsaid Euroopast, Aasiast ja Ameerikast. Kõik liigid armastavad viljakat parasniisket kavukohta ja päikesepaistet (mõned liigid näit. S. nigra lepivad ka üsna tugeva varjuga). Vanemas eas on võrades üsna palju kuivanud oksi. Paljundatakse seemnetega (vajalik stratifitseerimine), haljaspistikute ja pistokstega. Must leeder (Sambucus nigra L.) Niger, nigrum must. Kasvab nii kõrgema põõsana kui madalama kuni 10 m kõrguse mitmetüvelise üsna sügavarõmelise korkja tüvekoorega puuna Euroopast üle Kaukasuse ja Väike-Aasia kuni Lääne-Siberini, kasvades metsaservades, põllupeenardel, teeservades, parasniisketel viljaka mullaga kasvukohtadel ning tõustes kuni 1200 m üle merepinna. Eestis on liik naturaliseerunud ja levib üle kogu vabariigi
annaabi.ee 
