MANDEL Merilin Jürine KK11-PE MANDEL Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum Mandleid süüakse peamiselt toorelt, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või suhkurdatult See on valkjas seeme, mida katab pruunikas nahkjas kest ning ümbritseb koor, mille tugevus sõltub liigist Mandel pole tegelikult pähkel, vaid teda peetakse luuviljaks Neid kasutatakse ka kondiitritööstuses, samuti martsipani valmistamisel Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb
hõlpsasti eralduva luuseemnega.2) samuti karvkattega, kuid halvasti eralduva luuseemnega 3) nektariinid ehk sileda koorega viljad. Virsik pärineb Hiinast, kus teda tunti juba 3000- 4000 aastat tagasi. Tänapäeval viljeldakse kõigi maakera subtroopilise kliimaga piirkondades. Virsik (k.a nektariin) kuulub taimeriiki, õistaimede ehk katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduleheliste klassi,roosilaadsete seltsi, roosiõieliste perekonda, ploomi sugukonda ning mandlipuu alamklassi, liigiks on virsik. Nektariini viljaliha on kollane ja mahlane, maitselt aromaatne ja magus. Küps nektariin on pehme ning viljaliha eraldub seemne küljest kergelt. Virsikud ja nektariinid kuuluvad väärtuslikemate luuviljaliste hulka. Nektariinid sisaldavad palju A- ja C-vitamiini, samuti rauda, kaaliumi ja kiudaineid.Oma mahlasuse ja õrnuse tõttu ei talu valminud nektariinid pikka transporti ega säilitamist, seetõttu viljad koristatakse pooltoorelt.
3.-4) Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised. võib esineda välistupp. Õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas. õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest. Õied enamasti kahesugulised. Vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike. Roosõieliste hulka kuulub parasvöötme väärtuslikke viljapuid ja põõsaid (nt. õuna-, pirni-, kirsi-, ploomi-, aprikoosi-, virsiku-, ja mandlipuu, küdoonia, ebaküdoonia) ning marjataimi (vaarikas, murakas, maasikas).Ka pihlakate, arooniate, viirpuude, kibuvitsade, toomingate jmt. hulgas on söödavate viljadega liike. Paljude roosõieliste viljades on rohkesti vitamiine, suhkruid ja orgaanilisi happeid. Eeterlikke õlisid sisaldavad nt. kibuvitsa angervaksa õied, mandlipuu seemned ja toominga lehed, rasvaõlisid aprikoosi- ja virsiku seemned, park ja värvaineid pihlakas, toomingas, soolpihl ja marjalepp
6. ´Grefsheim okstega põõsas ↑ 0,5 - 1 m, püstise 7. Läiklehine mahoonia kasvuga laiuv põõsas ↑ kuni 15 m, laimunaja võraga puu 8. Harilik toomingas või kõrgem põõsas Jaapani ebaküdoonia ↑ 1 - 1,2 m, laiuv 9. ´Sargentii` põõsas ↑ 1,5 m, püstise 10. Väike mandlipuu kasvuga väike põõsas ↑ 1,5 m, püstiste 11. Kollane rododendron okstega põõsas ↑ 25 - 30 m, laia 12. Harilik hobukastan võraga puu ↑ 5 - 6 m, kõrge püstine põõsas või 13. Harilik sirel madal puu 14. Middendorffi veigela ↑ 1,2 m, põõsas Tömbilehine viirpuu ↑ 3 - 5 m, põõsas või 15
kogutakse ja saadetakse maailmaturule, sellest pressitakse väärtuslikku taimeõli ning pressimisjäätmed on loomadele tunnustatud jõusöödaks.Kuigi kookospähkli viljaliha sisaldab vähem rasva kui teiste kuivade pähklite oma (mandlid, maapähklid), peetakse seda ikkagi kõrge küllastunud rasvade sisaldusega viljaks. Samuti sisaldab kookospähkli viljaliha vähem suhkrut, kui teiste puuviljade oma (banaan, õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest. MANDEL Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum.Mandleid süüakse peamiselt toorelt, eriti maades, kus mandlipuid kasvatatakse, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või suhkurdatult. Kasutatakse ka kondiitritööstuses, samuti martsipani valmistamisel. Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfümeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks.
roose, elulõngu ja sireleid. Pookimist teostatakse juhul kui: a. on tarvis säilitada klooni mida teiste meetoditega paljundada ei saa b. poogitud isendid on elujõulisemad c. sorti vaja kiiresti paljundada d. kiirendada taime kasvu ja seemnete valmimist e. vanade puude noorendamisel f. taimede kahjustatud osade taastamisel g. külmakindluse tõstmiseks (roosid, pöögi punaseleheline vorm –h pöök, ameerika pärn – h. pärn, Picea pungens f. argenta – h kuusk, kolmehõlmaline mandlipuu – ploomipuu) h. haiguskindluse tõstmiseks Alusteks kasutatakse 2 – 4 aastasi koolitatud seemikuid või pistoksi ja haljaspistikuid. Dekoratiivse vormi iseärasustest või taime kasvatamise otstarbestolenevalt poogitakse kas juurekaelale, juurekaelast vedi kõrgemale ning rippoksaliste ja keravormide puhul tüvele, maapinnast 1 - 2 m. kõrgusele. Ükskõik millist pookimistehnikat kasutatakse tuleb arvestada
Õied on tavaliselt valged kuni roosad, mõnikord punased, viie kroonlehe ja viie tupplehega. Esineb arvukalt tolmukaid. Perekond Prunus Läänepoolkeral kasvad liigid olid täitsa võõrad. Idapoolkeral kasvavad mõned tuntumad liigid : • P. cerasifera - Haraline ploomipuu ehk harilik alõtša • P. cerasus – Hapu kirsipuu • P. domestica – Aed-ploomipuu • P. dulcis – Harilik mandlipuu • P. maackii – Amuuri toomingas • P. padus – Harilik toomingas • P. persica – Harilik virsikupuu • P. triloba - Kolmehõlmaline mandlipuu • P. serrulate - Peensaagjas kirsipuu • P. mahaleb - Lõhnav kirsipuu • P. avium – Magus kirsipuu Perekond Prunus Mandlipuu õitseb Virsik õitseb Amuuri toomingas
halbade bakterite paljunemist seedetraktis. Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. MANDEL Kõige olulisem mandleid tootev piirkond on Ameerika Ühendriikide California osariik. Mandlid võib jagada kahte erinevasse rühma: magusad ja mõrumandlid. Magusaid mandleid kasvatatakse just nende söödavate pähklite pärast. Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum. Mandleid süüakse peamiselt toorelt, eriti maades, kus mandlipuid kasvatatakse, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfümeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks. Mandlid on silmapaistvad just suure kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi sisalduse poolest. Need ained mängivad suurt rolli luustiku ülesehituses
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Eve Muna Martsipan Referaat Juhendaja Riina Liiva Tartu 2012 1. MIS ON MARTSIPAN? Seda peamiselt mandlitest ning tuhksuhkrust koosnevat maiustust valmistatakse juba keskajast peale. Vanad hansalinnad Reval (praegune Tallinn) ja Lübeck on mõlemad siiani täies veendumuses, et selle maiuse leiutamisõigus kuulub just nende linnale.. Martsipan on mandlitest ja suhkrust tehtud pla...
· vili: mari(sisaldab parkainet, jahune) · rahvameditsiin: kõhulahtisus, palavik · Norras aetakse likööri · nikerdamiseks, vanasti tehti tööriistu, tekstiili värvi saamiseks, head korvivõrud · amügdalii (lõhnaaine, viljades)- loomad ei söö · VÕRGENDKOI! · viljad on c-vitamiini rikkad · Eestis aasta puu 2010 · Sugulasliigid: Ploomipuu, mandlipuu, kirsipuu · Õitsemisaeg on parim kartuli mahapanekuks, koitõrje Konnarohi · kolmnurkse läbilõikega · 15-30 cm lihtlehed · palju õisi (õisikus) 1 cm · juunist augustini · kasvukohad: mudas kui ka vee ääres kaldal · sisaldab primmahla (ärritav) · neerukivide, põiepõletiku, düsenteeria, epilepsia(langetõbi) raviks Jõgi-kõõlusleht · veepealsed, veesisesed lehed!!
KOOLI NIMI KLASS Eesnimi Perekonnanimi VINCENT VAN GOGH Referaat Juhendaja: Õpetaja Nimi Koht Aasta 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.SÜND ja perekond............................................................................................ 4 2.noorus ja enese avastamine............................................................................. 5 3.KUNSTIÕPINGUD............................................................................................... 6 4.allakäik............................................................................................................. 7 5.Kuulsus............................................................................................................. 8 KOKKUVÕTE...............
ja seedimist soodustavaid fermente. Kookoseõli tarvitamine toiduks parandab seedimist ja pärsib halbade bakterite paljunemist seedetraktis. Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Mandel Kõige olulisem mandleid tootev piirkond on Ameerika Ühendriikide California osariik. Mandlid võib jagada kahte erinevasse rühma: magusad ja mõrumandlid. Magusaid mandleid kasvatatakse just nende söödavate pähklite pärast. Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum. Mandleid süüakse peamiselt toorelt, eriti maades, kus mandlipuid kasvatatakse, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või suhkurdatult. Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfümeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks. Mandlid on silmapaistvad just suure kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi sisalduse poolest. Need ained mängivad suurt rolli luustiku ülesehituses. Vitamiinidest olulisim on E vitamiin
Mürgine või kasulik? Nii nagu puudub selge piir ravimi ja mürgi vahel, pole seda kerge tõmmata ka ravim- ja mürktaimede vahele. Küsimus on alati koguses ja selles, kuidas neid kasutada. Mitmed erinevad puit- ja ka rohttaimed sisaldavad ainet fütonsiid, mis on lenduv taimset päritolu fenoolne ühend, millel on mikroobe hävitav või nende elutegevust pärssiv toime. Selle definitsiooni järgi võib väita, et puittaimed, mis sisaldavad fütonsiide on osaliselt mürgised, kuid väikses koguses tarvitades meile kasulikud, olles looduslikuks antibiootikumiks. Ohtralt fütontsiide eritavad puittaimedest näiteks harilik kadakas, harilik toomingas, harilik mänd, arukask, sookask, harilik kuusk, harilik haab, sarapuu. Keskmiselt fütonsiide eritavad siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu. Okaspuud eritavad fütonsiide aasta läbi peaaegu muutumatul hulg...
Praeguseks on aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi. Suurimad maapähkli tootjad on Hiina ja India. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele 8 Mandel Hariliku mandlipuu seemne söödav tuum. Mandleid süüakse peamiselt toorelt, eriti maades, kus mandlipuid kasvatatakse, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või suhkurdatult. Kasutatakse ka kondiitritööstuses, samuti martsipani valmistamisel. Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfümeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks. Mandleid müüaks tevelt või mandlilaastudeks töödeldult
maharaiumine, et juurde saada uusi põllumaid. Ligi 15% Tansaania kogu pindalast on kaitse all. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Tansaanias kasvavad metsad umbes 35913306 hektaril. Metsasuse protsent on 38. Seda on võrreldes teiste riikide metsasuse protsendiga mõõdukalt, aga kuna tegemist on suhteliselt suure riigiga ja kliima, pinnamood pole just parim, on seda Tansaania jaoks vähe. Peamised puuliigid: kamper, aafrika mahagon, kadakas, bambus, mandlipuu, mänd, akaatsia, eukalüpt. Suuremad metsamassiivid asuvad riigi kagu- ja loodeosas . Edela- ja kirdeosas on vähem metsa, sest neis piirkondades on suured mäed. Kõige tähtsam metsa toodang on küttepuud ja sellele ennustatakse ka suur tõusu. Metsa sektorist on kõige tähtsam siiski ehituspuit, mis läheb peamiselt ekspordiks. Tarbepuidu toodang oli Tansaanias 1999.a 39mln rm, mis kõik oli kasutatud küttena.
· Kuna Türgis sajab vähe on üheks keskkonnaprobleemiks liigne kuivus ja hädavajalik on niisutus. Riik on selleks ehitanud kanaleid, tamme ja veehoidlaid. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS · 26% riigi pindalast on metsade all. Seda on suhteliselt palju. · Musta mere rannikul kasvab lähistroopiline taimestik. Peamisteks puuliikideks on tammed, idapöök, plaatan, valgepöök, loorberipuu, pukspuu. Kõrgemal on okasmets ja vahemere rannikul kasvavad tamm, seeder, õlipuu, mandlipuu ja kreeka pähklipuu. · Parimad raiepuidu alad asuvad Musta mere regioonis. Riigi idaosas asuvad puud on halvas olukorras ning ebakvaliteetsed- neid kasutatakse vaid küttepuuks. · 20 % metsades asuvatest puudest on kaubanduslikult kasutatavad, kuid enamus läheb kütteks. · Metsandus ei ole eriti tähtis haru Türgi majanduses, kuid selle areng on kasvutempos. Spetsialistide väitel on metsade all olev maa alates 1950. aastatest kahekordistunud.
kala o Toiduaineid, sõidukeid (montaaz), tsementi, teemante, soola 8. Metsamajandus ja metsatööstus Tansaanias kasvavad metsad umbes 35913306 hektaril. Metsasuse protsent on 38. Seda on võrreldes teiste riikide metsasuse protsendiga mõõdukalt, aga kuna tegemist on suhteliselt suure riigiga ja kliima, pinnamood pole just parim, on seda Tansaania jaoks vähe. Peamised puuliigid: kamper, aafrika mahagon, kadakas, bambus, mandlipuu, mänd, akaatsia, eukalüpt. Suuremad metsamassiivid asuvad riigi kagu- ja loodeosas . Edela- ja kirdeosas on vähem metsa, sest neis piirkondades on suured mäed. Kõige tähtsam metsa toodang on küttepuud ja sellele ennustatakse ka suur tõusu. Metsa sektorist on kõige tähtsam siiski ehituspuit, mis läheb peamiselt ekspordiks. Tarbepuidu toodang oli Tansaanias 1999.a 39mln rm, mis kõik oli kasutatud küttena.
Kordamisküsimused II 1. Porgandi toiteväärtus. Sisaldab 7 8% süsivesikuid (valdavalt suhkrud). Kõrge karotiinisisaldus (4 3 mg; muutub organismis A-vitamiiniks). Märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini. C-vitamiini sisaldab teistest köögiviljadest vähem (4 6 mg). 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. Kuivamise vältimiseks vajalik õhuniiskus 98 100%. Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides. Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse: - toorelt, - keedetult, - hautatult. Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises, - suppide, - ühepajatoitude valmistamisel. Palju kasutamisvõimalus...
riigi kõige vaesemad. Suurem osa nende sissetulekust moodustab põllundus, metsandus aga varustab neid täiendsissetuleku ning küttega. Alternatiivkütuse puudumine raskendab illegaalse metsaraie peatamise riigi metsades. Metsanduse aren Musta mere rannikul kasvab lähistroopiline taimestik. Peamisteks puuliikideks on tammed,idapöök, plaatan, valgepöök, loorberipuu, pukspuu. Kõrgemal on okasmets ja vahemere rannikulkasvavad tamm, seeder, õlipuu, mandlipuu ja kreeka pähklipuu. Parimad raiepuidu alad asuvad Musta mere regioonis. Riigi idaosas asuvad puud on halvas 12 olukorras ning ebakvaliteetsed- neid kasutatakse vaid küttepuuks. 20 % metsades asuvatest puudest on kaubanduslikult kasutatavad, kuid enamus läheb kütteks.g on olnud aeglane tarvilike masinate ja tehnika puudumise ning halbade teeolude tõttu
Lasime sellel mõjuda 15 minutit. Siis panime jälle umbes 500 ml akvaariumi vett juurde. Seda korrati 3-4 korda. Järgmisena võeti kalad kahvaga anumatest välja ja asetati vastavatesse akvaariumitesse. Vajadusel loendati. Tuled jäetakse vähemalt järgmiseks päevaks kustu. Ja kui kalad on akvaariumites pannakse neile peale ravi ning kalad jäävad nädalaks karantiini (pood ei soovi avaldada ravimite nime). Uutel kaladel oli transportkotis ka kaasas India mandlipuu leht (Terminalia catappa). See omab antibakteriaalset ja seenevastast toimet. Toimeaeg 2-3 nädalat. Kasutatakse 1-2 lehte 100 l vee kohta. Peale toimeainet võib lehti kasutada lihtsalt dekoratiivelemendina. Pilt 10. Surund kalad aklimatiseerimisel. (Foto: T. Engmann) 18 Pilt 11. Termokastid koos kaladega. ( Foto: T.Engmann) Pilt 12. Temperatuuride ühtlustamine( Foto : T.Engmann) Pilt 13
0 rodotendron, kanarbik, paju, pappel 0,1-0,3 kask, lepp 0,5-1,5 kuusk, mänd, lehis, elupuu, leeder, põisenelas, jalakas, sõstar, toompihlakas, kuslapuu 1-2 kibuvits, liguster, mariõunapuu, astelpaju 2-3 läätspuu, robiinia, tuhkpuu, õunapuu, lodjapuu, kontpuu, pirnipuu 3-4 kirsipuu, pärn, saar, vaher, seedermänd 4-5 mandlipuu, sarapuu 5-7 tamm 6-8 hobukastan, pähklipuu 27.04.2016 Marje Kask 34 Külvide hooldamine 1 · Külvide katmine ehk multsimine - hoiab mullapinda kobeda ja säilitab mullaniiskust, ühtlustab ööpäevast temperatuurireziimi ei teki külmakergitusi. Katteks võib kasutada põhku, freesturvast, saepuru 2 3 cm kihina. Tõusmete ilmumisel riisuda külviridadelt mults ära reavahedesse
Õlipressimise jäätmed on tuntud väärtusliku jõusöödana. Taimeõlide tootmisel on maapähkel sojaoa järel teisel kohal maailmas. Maapähkliõli kasutatakse rohkesti margariini, samuti maapähklivõi tootmisel. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:84- 85) Mandel Pärineb Ees- ja Kesk-Aasiast. Tänapäeval levinud peamiselt Vahemeremaades, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Küprosel, Iisraelis, Marokos, samuti USA-s. Mandlid kasvavad õunapuu suurustel ja kujuga puudel. Mandlipuu on luuviljalistest bioloogiliselt kõige lähedasem virsikupuule. Kui enamasti kõikidel luuviljalistel on söödav osa luuümbris ehk viljaliha, siis mandlil on söödavaks osaks seemnetuum. Tuntakse magusaid mandleid ja mõrumandleid. Magusate mandlite alaliigiks on nn praksuvad mandlid, millel on eriti poorne ja kerge praksuga purunev koor. Et need mandlid oleksid võimalikult heleda ja pehme kestaga, töödeldakse neid väävelhappega.
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused III 1. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapu...
roosõieliste sugukonnast. Viljapuuna kasvatatakse hariliku ploomipuu (ladina k. Prunus domestica) sorte, neist paljud on Eestis külmaõrnad. Haralist ploomipuud ehk alõtšat (ladina k. Prunus cerasifera) kasvatatakse hekina ja kasutatakse ploomipuu pookealusena. Ameerika ploomipuud (ladina k. Prunus americana) kasutatakse ploomisortide aretamisel. Ploomipuu perekonda kuuluvad ka aprikoosipuu, laukapuu (looduskaitse II kategooria), loorberkirsipuu, mandlipuu, toomingas ja virsikupuu (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu). Teise käsitluse järgi on ploomipuu heitlehiste puude ja põõsaste alamperekond ploomipuu perekonnast. Euraasias ja Põhja-Ameerikas umbes 35 liiki. Alamperekonnas on kolm sektsiooni: pärisploomipuu, kirsiploomipuu ja aprikoosipuu. Võrsed asteldega või ilma, lehed jagunematud. Valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
