Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sotsioloogia II kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on sotsiaalsed muutused ?
  • Milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad ?
  • Millest sõltub sotsiaalsete muutuste kiirus ?
  • Mida tähendab kultuuriline lõtk ?
  • Millistest aspektidest sõltub sotsiaalsete muutuste omaksvõtt grupis ?
  • Mis on sugu? Sugu sotsiaalses tähenduses ?
  • Mis on seksuaalne identiteet ?
  • Kuidas seotud ühiskonna ja kultuuriga ?
  • Mis on naine ja mis on mees ?
  • Milline peaks olema just vastava soo keha ?
  • Mida tähendab seksuaalne käsikiri ?
  • Kuidas jaotatakse tema järgi naiselikkust ja mehelikkust ?
  • Kuidas meeste poolt kontrollitud sotsiaalne võim toodab ja säilitab sugudevahelist ebavõrdsust ?
  • Millised 3 aspekti kujundavad Connelli järgi sugupooltevahelisi suhteid ?
  • Mis põhjustab homoseksuaalsust ?
  • Millega tegelevad kehasotsioloogid ?
  • Kuidas mõjutavad erinevad kultuurid ja ühiskonnad oma liikmete keha ?
  • Mis vabatahtlikud ?
  • Kuidas olete oma keha muutnud ?
  • Kuidas erinevad sotsiaalsed faktid on seotud kehaga ?
  • Milles seisneb sotsioloogide huvi haigustesse ja nende levikusse ?
  • Mis on linn? Linlikkus ?
  • Millega tegeleb linnasotsioloogia ?
  • Milline on linnakultuur ?
  • Kui palju ja mille poolest erineb linnakultuur maakultuurist ?
  • Mida tähendab linnastumine ?
  • Mis põhjustab linnastumist ?
  • Millised on peamised erinevused ja millest need tulenevad ?
  • Mis on megapolis ?
  • Milliste tunnuste järgi on võimalik mõista millise asulaga on tegu ?
  • Millised on linnastumise protsessid ?
  • Kuidas on linn seotud tarbimishoiakutega ?
  • Mis on popkultuur ?
  • Kes loovad kultuuri ?
  • Kes neile maksab ?
  • Kes tarbib? Kes määratleb nende edu, mille alusel ?
  • Kes otsustab, mis on tõeline või hea ?
  • Mis on massimeedia ?
  • Millised muutused on erinevates massimeediumites aset leidnud ?
  • Kuidas on omavahel seotud ?
  • Kuidas kaasaegset elu mõjutavad ?
  • Kuidas massimeedia ja sellega kaasnev kommunikatsioon mõjutab majandust ?
  • Kuidas mõjutab sõnumi sisu ja ülesehitust seda vahendav meedium ?
  • Mis on tarbimiskultuur ?
  • Mis on tarbijakäitumine ?
  • Mis seda mõjutab ?
  • Milliseid turge kujundada annab ?
  • Kuidas toimub subjekti käitumine turul tordi tarbijana ?
  • Kuidas neid on võimalik sotsiaalselt kujundada ?
 
Säutsu twitteris

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS


  • mis on sotsiaalsed muutused?
    Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid , sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid.
  • milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad? Tooge näiteid.
    Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad:
    • Keskkonnasündmusi
    • Sissetunge ja sõdu
    • Kultuurilisi kontakte
    • Innovatsiooni
    • Populatsiooninihkeid
    • Difusiooni

    Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus , loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Nt: Jaapan Fukusima, tsunami 2001,
    Sissetung : Ühe riigi sissetung või sõda, muudavad paratamatult inimeste elu. Tuleb kohaneda uute kommete ja arusaamadega või kolida mujale, muuta eluviise vms. Koloniseerimine .
    Kultuurilised kontaktid. Kontakti tulemusena saab üks grupp teada, kuidas teine grupp oma säilimisülesannetega toime tuleb. Kontakt võib olla juhuslik, etteplaneeritud või pealesunnitud. Nt: tule, raua kasutam,
    Innovatsioon . Uued avastused ja leiutised on sotsiaalsete muutustega tihedalt seotud. Avastus tähendab teadlikuks saamist mõnest sellisest looduse aspektist , mida senini ei teatud või need teadmised olid äärmiselt piiratud. Leiutised tähendavad kultuuri eksisteerivate osade ühendamist uuel viisil, nt arvuti loomine jne.
    Populatsiooninihked ehk muutused rahvastiku suuruses ja struktuuris – vanuses, soolise lõikes vm. Nt Euroopa ühiskonna vananemine.
    Difusioon ehk kultuurielementide levik on üks tähtsamaid muutuste tekitajaid. Difusioon tähendab protsessi, millega uued ideed, teod, tehnoloogia , arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, ühiskonnale. Nt tule kasutuselevõtmine, rauast tööriistad, põlluharimismeetodid. Kaasaegse difusiooni tavalisimaks näiteks on tarbekaubad, tehnoloogia uusimad saavutused, interneti uued võimalused. Siiski on kasulik tähele panna, millised kultuuriartiklid on kergemini omaksvõetavad ja millised mitte. Kergem on hinnata tehnika kasulikkust ja efektiivsust kui nt uusi väärtuseid ja uskumusi. Palju aeglasemalt võetaks omaks uusi uskumusi ja väärtushinnaguid.
  • millest sõltub sotsiaalsete muutuste kiirus?
    Sageli inimesed kardavad sotsiaalseid muutusi ja võivad teha kõik endast oleneva, et vastu seista uutel muutustele.
    Muutuste kiirendamine: mida suurem on grupi eelnev kultuuriline baas, seda enam on nad uuele avatud ning valmis looma olemasolevast uusi kooslusi jms. Seepärast toimuvadki keerulistes ühiskondades muutused tunduvalt kiiremini. Leidlikkus ei ole seotud intelligentsuse erinevustega maailma eri paigus , vaid hoopis teadmiste akumuleerimisega.
  • mida tähendab kultuuriline lõtk?
    Kultuuriline lõtk – kirjeldab tendentsi , kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega.
  • mina-pilt ja sotsiaalsed muutused: Riesmanni inimtüübid ja nende seos ühiskonnaga
    Ümbritsev ühiskond kujundab iga inimese olemust ja käitumismustreid. Mida rohkem on valikuid , seda vähem me suudame ette ennustada inimeste käitumist.
    Nt kaasaegsed linnaühiskonnad, kus inimene on pidevas kontaktis teistega , kogu aeg toimuvad muutused ja meeled tajuvad uusi asju, muutuvad inimesed ükskõiksemaks, et kaitsta oma mina ja säilitada mingisugune tasakaal.
    David Riesmani uurimus inimtüübist ja ühiskonnast:
    • traditsioonide poolt juhitud isik – traditsiooniline ühiskond
    • seesmiselt juhitud isik – industriaalühiskond
    • teiste poolt juhitav isik – postindustriaalne

    Kaasaegse ühiskonna inimese prototüüp on teiste poolt juhitav isik, kes juhised käitumiseks saab ümbritsevast keskkonnast, kus on vaja kiirelt kohaneda, pidevalt reageerida ning ta pole alati kindel kuidas käituda. Positiivne, et pidevas kohanemises saab end ettevalmistada uuteks rollideks, negatiivne, sest pidevas kohanemises võib tekkida mina-kriis. Miks käivad paljud nn „lääne inimesed“ end arengumaades otsimas?
  • millistest aspektidest sõltub sotsiaalsete muutuste omaksvõtt grupis ?
    Spetsiifiliste muutuste omaksvõtt sõltub:
  • määrast, kui palju on uus kooskõlas sellega, mis on kultuuris juba olemas
  • hinnast, palju läheb uue vastuvõtmine või vanast loobumine maksma
  • vastupanust, mida osutavad status quo säilitamise pooldajad
  • üldisest hirmust muutuste pikaajalise mõju ees
  • muutusi tekitavate sündmuste toimest.
  • nimetage muutuste tüüpe? – järk-järgulised, ....
    • järk-järgulised ehk kasvavad muutused – võib jääda kauaks märkamatuks, kuni toimub mõni suurem ümberkorraldus. Mõjutab sotsiaalset elu, sotsiaalseid institutsioone. See on pidev protsess, mille mõjud ilmnevad alles pikema aja jooksul;
    • revolutsioonilised muutused – ühiskonnas toimuvad suured poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed muutused. Kasvavad välja revolutsioonilisest olukorrast. Milline see olukord on, sõltub just iga revolutsiooni ajaloolisest ja ühiskondlikust hetkeolukorrast. Marxi teooria järgi on tegu klassikonfliktiga, mis põhjustavad revolutsioone ja suuri sotsiaalseid muudatusi. Peamiseks põhjuseks majanduslikest tingimustest tulenev ebavõrdsus. Siiski on ajaloos enamuses juhud, kus revolutsiooni põhjustab poliitiline olukord ja mässajateks ning ühiskonna ümberkorraldajateks on haritud eliit . Revolutsiooni tulemusena ei muutu mitte klassi-, vaid poliitiline struktuur.

  • sotsiaalsete muutuste erinevad teooriad: evolutsioonilised, tsüklilised, konfliktiteoreetiline, klassikaline, neoevolutsiooniline
    Evolutsioonilised teooriad: populaarsed 19.sajandi Inglismaal, mille kohaselt toimus areng alt ülesse ehk metslusest (Briti kolooniad ) kuni kõrgtsivilisatsioonini (Inglismaa). Usk ühtede sotsiaalsete süsteemide ülimuslikkusesse tugevdab sotsiaalset solidaarsustunnet ja loob aluse invasiooniks vähem arenenud ühiskondadesse ja nende majanduslikuks ekspluateerimiseks.
    Tsüklilised teooriad: 20.sajandi lääne kultuuris, mille järgi siis ühiskond muutub nagu elus organism sünnist surmani. Valitses arusaam, et Lääne ühiskond on niivõrd korrumpeerunud, et tegemist on allakäiguga. Seda vaadet õigustasid maailmasõjad, millest hoolimata aga Euroopa kultuur on siiani püsinud. Kultuurid on läbi ajaloo küll kerkinud ja siis hääbunud, kuid tsükliliste teooriate abil on seda siiski mõneti ennatlik ennustada. ( Spengler )
    Pitirim Sorokini teooria kohaselt sotsio-kultuurilised süsteemid pendeldavad ratsionaalsuse ja korra perioodide ning teisalt minnalaskmiseperioodide vahel.
    Klassikalised mudelid: Durkheim vastandas mehaanilise ja orgaanilise solidaarsuse ning seda on teoreetikud indiviididelt üle kandnud ühiskondadele, mis on arenenud lihtsalt keerulisele ning kus tööjaotus on läinud keerukamaks ja rohkem üksteisest sõltuvaks.
    Tönnies – kogukond vs ühiskond. Kui algselt olid inimesed rohkem üksteisega seotud, siis nüüd on ühiskond killustatum, rollikesksem, ajutisem, mitmekesisem.
    Neoevolutsiooniline teooria: kumulatiivne muutus rajaneb neljal eeldusel :
  • elanikkonna kasv sõltub elatusviisist
  • muutused tehnoloogias viivad uutele kohanemistele, mis üldiselt toetavad suuremaid populatsioone
  • suurem tihedus viib ülesannete spetsialiseerumiseni ja koordineerimiseni
  • vajadus luua korda erinevate tööliste hulgas viib keerulisemate organisatsioonide ja spetsiifiliste institutsionaalsete sfääride tekkele
    Konfliktiteoreetiline mudel: koondab tähelepanu ühiskonnas taastekkivatele ja kestvatele indiviidide ja gruppide vaheliste pingete ja võitluse allikatele. Ebavõrdsus, ressursside ebavõrdne jaotumine viib gruppide koondumiseni ja aktiviseerumiseni.
  • mis on sugu? Sugu sotsiaalses tähenduses?
    Anatoomilised ja psühholoogilised erinevused = sex (ingl.k) ehk sugu
    Sotsiaalne sugu on seotud ühiskonna poolsete määratlustega mehelikest ja naiselikest tunnusteks ning need ei pruugi kattuda inimese bioloogiliste tunnustega
  • mis on seksuaalne identiteet ? Kuidas seotud ühiskonna ja kultuuriga ?
    Seksuaalne identiteet – inimese enesmääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine .
    • Seksuaalne identiteet ei pruugi hormoonide ja lapsepõlvekogemustega lõpuni määratud olla
    • Seksuaalsus on paindlik ja muutub sõltuvalt olukorrast ja inimese eluea jooksul
    • Laste ülesanne on välja arendada oma seksuaalne identiteet, ilma et seoksid seda tähenduste ja motiividega
    • Identiteet, motiivid, tähendused ja käitumine sulavad kokku noorukieas – nende kogemustega sisenetakse täiskasvanuikka
    • Seksuaalne kõrgiga 18-29. eluaastal , hiljem langeb vanemlikkuse, perekonna, töö- ja kogukonnaülesannete kasvamise tulemusena
    • Pikaajalised intiimsuhted põhinevad pigem sellistel mitteseksuaalsetel faktoritel nagu tuttavlikkus , kaaslus , toetamine, harjumus vms
    • Seksuaalne käiskiri muutub nii ajas kui ruumis, ka subkultuuriti – see mida peetakse seksuaalselt erutavaks ja kuidas sellele reageerida sõltub rassist , rahvusest, religioonist jm teguritest

  • bioloogilised teooriad erinevate sugupoolte erineva käitumise kohta
    Kui suured on erinevused meeste ja naiste käitumises ning kas need tulenevad just bioloogilistest teguritest?
    Ühed teadlased näevad erisuste põhjuseid kromosoomides, hormoonides, aju suuruses ja geenides. Need on inimeses juba sündides ja ilmnevad kõikides kultuurides. Nt kõikjal on mehed jahipidajad, võitlejad ehk kõikides meestes on olemas teatud agressiivsus , mis naistel puudub
    Samas selline agressiivsus on kultuuriti väga erinev ning mõnes ühiskonnas kasvatataksegi naisi väga õrnadeks ja leebeteks
    Bioloogilise mudeli pooldajad on sageli uurinud vaid loomade käitumist ning pole uurinud inimkäitumise antropoloogilisi ja ajaloolisi tagamaid. Kuigi naiste käitumine võib olla suhteliselt universaalne erinevates ühiskondades, on see tingitud sellest, et enamikes kultuurides kannavad naised suure osa oma täiskasvanueast lapsi või hooldavad neid ning ei saa seetõttu käia jahil ega osaleda sõdades
  • sooline sotsialiseerumine, too näiteid ja võrdlusi erinevatest kultuuridest – kuidas on seotud veel religiooniga, arusaamaga hälbelisusest, majanduse ja perekonnaga?
    Sugude vahelised erinevused põhinevad meeste ja naiste erineval kasvatusel ja õpetamisel
    Lapsed õppivad vastavalt esmaste ja teiseste gruppide liikmetele käituma vastavalt kas meeste või naistena
    Sugudevahelised erinevused on kultuuri produkt, mitte bioloogiast tingitud. Ebavõrdsus sugude vahel eksisteerib seepärast, et meestele ja naistele õpetatakse erinevaid rolle
    Funktsionalistlikud lähenemised: poisid ja tüdrukud õpivad “seksuaalseid rolle” ehk seda kuidas olla mees ja naine. Positiivsed ja negatiivsed sanktsioonid – suunavad õigesti käituma, vastavalt soole. Kui lapsed ei õpi käituma vastavalt soole, siis on tegu deviantsusega, hälbega või ka ebaregulaarse või ebapiisava sotsialiseerimisega.
    Kriitika: inimeste seksuaalsus ei kujune ainult sotsialiseerumise käigus, seda mõjutavad ka sotsiaalne ümbrus (vanemad, sugulased, õpikud, massimeedia ), bioloogia ja inimese enda valikud ning arusaamad soost.
    Massimeedia mõju soo sotsialiseerumisel – mis on naine ja mis on mees?
    Kui poiss jookseb ja on enda eest väljas, siis saab positiivse tagasiside, kui on leebe ja mängib nt nukkudega, peetakse teda memmekaks.
    Soorolli kujundamisel mängivad olulist rolli inimese enda arusaamad heast ja halvast käitumisest ning kuidas need võiksid olla seotud naise või mehega. Alati ei pruugi sugugi tegu olla soole sobivate rollide õpetamisega, vaid bioloogia, isiksuse ja kultuuriga või ka teiste kultuuridega seonduvalt. Tänapäeva ühiskonnas püüavad vanemad kasvata võimalikult nn “soo” vabalt, kuid sellest hoolimata on see poiste ja tüdrukute puhul erinev – kasvõi riiete värvivalikul eelistatakse poiste puhul sinist vms ja tüdrukute puhul roosat, kollast jne värve.
    See, mida ühiskond peab normaalseks soole ehk kehale ja sugupoolele ehk muudele omadustele, on sotsiaalselt konstrueeritud, ühiskonna poolt kujundatud. Levinud tõekspidamisi mehe kehast ja mehelikest omadustest, samuti naiste puhul, nimetatakse loomulikuks.
  • sugu ja sotsiaalne stratifikatsioon – kuidas mõjutab kaasasündinud sugu sotsiaalset staatust ühiskonnas?
    Mitte ainult sugupool pole sotsiaalselt kujundatud, ka sugu on seda: dieedid, iluoperatsioonid, soovahetusoperatsioonid ja hormoonravi jne.
    Sugude vahelised erinevused taanduvad kõik inimkehale – milline peaks olema just vastava soo keha? Kui ühiskonnas on levinud väärtused maskuliinsusest ja füüsilisest jõust, siis on ideaalne keha samuti musklis , treenitud jms.
    St et sooline identideet ei tulene ainult bioloogiast, vaid võib olla ka vastupidi – levinud ideaalid ja väärtused, sotsiaalsed ootused mõjutavad bioloogilist keha
    • Paljudes ühiskondades määrab sugu, millise staatuse inimene saab ja millised võimalused tal oma elus on – nt paljudes aasia
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sotsioloogia II kordamisküsimused #1 Sotsioloogia II kordamisküsimused #2 Sotsioloogia II kordamisküsimused #3 Sotsioloogia II kordamisküsimused #4 Sotsioloogia II kordamisküsimused #5 Sotsioloogia II kordamisküsimused #6 Sotsioloogia II kordamisküsimused #7 Sotsioloogia II kordamisküsimused #8 Sotsioloogia II kordamisküsimused #9 Sotsioloogia II kordamisküsimused #10 Sotsioloogia II kordamisküsimused #11 Sotsioloogia II kordamisküsimused #12 Sotsioloogia II kordamisküsimused #13 Sotsioloogia II kordamisküsimused #14 Sotsioloogia II kordamisküsimused #15 Sotsioloogia II kordamisküsimused #16 Sotsioloogia II kordamisküsimused #17 Sotsioloogia II kordamisküsimused #18 Sotsioloogia II kordamisküsimused #19 Sotsioloogia II kordamisküsimused #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 124 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Greks Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    24
    doc
    Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks
    198
    doc
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    12
    doc
    Sotsioloogia eksami kordamisküsimused vastused
    29
    docx
    Sotsioloogia eksamiküsimused
    18
    docx
    Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused
    22
    docx
    Sotsiloogia kordamisküsimused
    13
    doc
    Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013
    16
    doc
    Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun