Sotsioloogia II kordamisküsimused (0)

Q: Mis on sotsiaalsed muutused?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia II kordamisküsimused

Q: Milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia II kordamisküsimused

Q: Millest sõltub sotsiaalsete muutuste kiirus?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia II kordamisküsimused

Q: Mida tähendab kultuuriline lõtk?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia II kordamisküsimused

Q: Millistest aspektidest sõltub sotsiaalsete muutuste omaksvõtt grupis?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia II kordamisküsimused

Q: Mis on sugu Sugu sotsiaalses tähenduses?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia II kordamisküsimused

Q: Mis on seksuaalne identiteet?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia II kordamisküsimused

Q: Kuidas seotud ühiskonna ja kultuuriga?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia II kordamisküsimused

Q: Mis on naine ja mis on mees?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia II kordamisküsimused

Q: Milline peaks olema just vastava soo keha?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia II kordamisküsimused

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Sotsioloogia - Sotsioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on sotsiaalsed muutused?
Milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad?
Millest sõltub sotsiaalsete muutuste kiirus?
Mida tähendab kultuuriline lõtk?
Millistest aspektidest sõltub sotsiaalsete muutuste omaksvõtt grupis?
Mis on sugu Sugu sotsiaalses tähenduses?
Mis on seksuaalne identiteet?
Kuidas seotud ühiskonna ja kultuuriga?
Mis on naine ja mis on mees?
Milline peaks olema just vastava soo keha?
Mida tähendab seksuaalne käsikiri?
Kuidas jaotatakse tema järgi naiselikkust ja mehelikkust?
Kuidas meeste poolt kontrollitud sotsiaalne võim toodab ja säilitab sugudevahelist ebavõrdsust?
Millised 3 aspekti kujundavad Connelli järgi sugupooltevahelisi suhteid?
Mis põhjustab homoseksuaalsust?
Millega tegelevad kehasotsioloogid?
Kuidas mõjutavad erinevad kultuurid ja ühiskonnad oma liikmete keha?
Mis vabatahtlikud?
Kuidas olete oma keha muutnud?
Kuidas erinevad sotsiaalsed faktid on seotud kehaga?
Milles seisneb sotsioloogide huvi haigustesse ja nende levikusse?
Mis on linn Linlikkus?
Millega tegeleb linnasotsioloogia?
Milline on linnakultuur?
Kui palju ja mille poolest erineb linnakultuur maakultuurist?
Mida tähendab linnastumine?
Mis põhjustab linnastumist?
Millised on peamised erinevused ja millest need tulenevad?
Mis on megapolis?
Milliste tunnuste järgi on võimalik mõista millise asulaga on tegu?
Millised on linnastumise protsessid?
Kuidas on linn seotud tarbimishoiakutega?
Mis on popkultuur?
Kes loovad kultuuri?
Kes neile maksab?
Kes tarbib Kes määratleb nende edu mille alusel?
Kes otsustab mis on tõeline või hea?
Mis on massimeedia?
Millised muutused on erinevates massimeediumites aset leidnud?
Kuidas on omavahel seotud?
Kuidas kaasaegset elu mõjutavad?
Kuidas massimeedia ja sellega kaasnev kommunikatsioon mõjutab majandust?
Kuidas mõjutab sõnumi sisu ja ülesehitust seda vahendav meedium?
Mis on tarbimiskultuur?
Mis on tarbijakäitumine?
Mis seda mõjutab?
Milliseid turge kujundada annab?
Kuidas toimub subjekti käitumine turul tordi tarbijana?
Kuidas neid on võimalik sotsiaalselt kujundada?

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS

mis on sotsiaalsed muutused?
Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid , sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid.

milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad? Tooge näiteid.
Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad:

Keskkonnasündmusi
Sissetunge ja sõdu
Kultuurilisi kontakte
Innovatsiooni
Populatsiooninihkeid
Difusiooni

Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus , loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Nt: Jaapan Fukusima, tsunami 2001,
Sissetung : Ühe riigi sissetung või sõda, muudavad paratamatult inimeste elu. Tuleb kohaneda uute kommete ja arusaamadega või kolida mujale, muuta eluviise vms. Koloniseerimine .
Kultuurilised kontaktid. Kontakti tulemusena saab üks grupp teada, kuidas teine grupp oma säilimisülesannetega toime tuleb. Kontakt võib olla juhuslik, etteplaneeritud või pealesunnitud. Nt: tule, raua kasutam,
Innovatsioon . Uued avastused ja leiutised on sotsiaalsete muutustega tihedalt seotud. Avastus tähendab teadlikuks saamist mõnest sellisest looduse aspektist , mida senini ei teatud või need teadmised olid äärmiselt piiratud. Leiutised tähendavad kultuuri eksisteerivate osade ühendamist uuel viisil, nt arvuti loomine jne.
Populatsiooninihked ehk muutused rahvastiku suuruses ja struktuuris – vanuses, soolise lõikes vm. Nt Euroopa ühiskonna vananemine.
Difusioon ehk kultuurielementide levik on üks tähtsamaid muutuste tekitajaid. Difusioon tähendab protsessi, millega uued ideed, teod, tehnoloogia , arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, ühiskonnale. Nt tule kasutuselevõtmine, rauast tööriistad, põlluharimismeetodid. Kaasaegse difusiooni tavalisimaks näiteks on tarbekaubad, tehnoloogia uusimad saavutused, interneti uued võimalused. Siiski on kasulik tähele panna, millised kultuuriartiklid on kergemini omaksvõetavad ja millised mitte. Kergem on hinnata tehnika kasulikkust ja efektiivsust kui nt uusi väärtuseid ja uskumusi. Palju aeglasemalt võetaks omaks uusi uskumusi ja väärtushinnaguid.

millest sõltub sotsiaalsete muutuste kiirus?
Sageli inimesed kardavad sotsiaalseid muutusi ja võivad teha kõik endast oleneva, et vastu seista uutel muutustele.
Muutuste kiirendamine: mida suurem on grupi eelnev kultuuriline baas, seda enam on nad uuele avatud ning valmis looma olemasolevast uusi kooslusi jms. Seepärast toimuvadki keerulistes ühiskondades muutused tunduvalt kiiremini. Leidlikkus ei ole seotud intelligentsuse erinevustega maailma eri paigus , vaid hoopis teadmiste akumuleerimisega.

mida tähendab kultuuriline lõtk?
Kultuuriline lõtk – kirjeldab tendentsi , kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega.

mina-pilt ja sotsiaalsed muutused: Riesmanni inimtüübid ja nende seos ühiskonnaga
Ümbritsev ühiskond kujundab iga inimese olemust ja käitumismustreid. Mida rohkem on valikuid , seda vähem me suudame ette ennustada inimeste käitumist.
Nt kaasaegsed linnaühiskonnad, kus inimene on pidevas kontaktis teistega , kogu aeg toimuvad muutused ja meeled tajuvad uusi asju, muutuvad inimesed ükskõiksemaks, et kaitsta oma mina ja säilitada mingisugune tasakaal.
David Riesmani uurimus inimtüübist ja ühiskonnast:

traditsioonide poolt juhitud isik – traditsiooniline ühiskond
seesmiselt juhitud isik – industriaalühiskond
teiste poolt juhitav isik – postindustriaalne

Kaasaegse ühiskonna inimese prototüüp on teiste poolt juhitav isik, kes juhised käitumiseks saab ümbritsevast keskkonnast, kus on vaja kiirelt kohaneda, pidevalt reageerida ning ta pole alati kindel kuidas käituda. Positiivne, et pidevas kohanemises saab end ettevalmistada uuteks rollideks, negatiivne, sest pidevas kohanemises võib tekkida mina-kriis. Miks käivad paljud nn „lääne inimesed“ end arengumaades otsimas?

millistest aspektidest sõltub sotsiaalsete muutuste omaksvõtt grupis ?
Spetsiifiliste muutuste omaksvõtt sõltub:

määrast, kui palju on uus kooskõlas sellega, mis on kultuuris juba olemas

hinnast, palju läheb uue vastuvõtmine või vanast loobumine maksma

vastupanust, mida osutavad status quo säilitamise pooldajad

üldisest hirmust muutuste pikaajalise mõju ees

muutusi tekitavate sündmuste toimest.

nimetage muutuste tüüpe? – järk-järgulised, ....

järk-järgulised ehk kasvavad muutused – võib jääda kauaks märkamatuks, kuni toimub mõni suurem ümberkorraldus. Mõjutab sotsiaalset elu, sotsiaalseid institutsioone. See on pidev protsess, mille mõjud ilmnevad alles pikema aja jooksul;
revolutsioonilised muutused – ühiskonnas toimuvad suured poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed muutused. Kasvavad välja revolutsioonilisest olukorrast. Milline see olukord on, sõltub just iga revolutsiooni ajaloolisest ja ühiskondlikust hetkeolukorrast. Marxi teooria järgi on tegu klassikonfliktiga, mis põhjustavad revolutsioone ja suuri sotsiaalseid muudatusi. Peamiseks põhjuseks majanduslikest tingimustest tulenev ebavõrdsus. Siiski on ajaloos enamuses juhud, kus revolutsiooni põhjustab poliitiline olukord ja mässajateks ning ühiskonna ümberkorraldajateks on haritud eliit . Revolutsiooni tulemusena ei muutu mitte klassi-, vaid poliitiline struktuur.

sotsiaalsete muutuste erinevad teooriad: evolutsioonilised, tsüklilised, konfliktiteoreetiline, klassikaline, neoevolutsiooniline
Evolutsioonilised teooriad: populaarsed 19.sajandi Inglismaal, mille kohaselt toimus areng alt ülesse ehk metslusest (Briti kolooniad ) kuni kõrgtsivilisatsioonini (Inglismaa). Usk ühtede sotsiaalsete süsteemide ülimuslikkusesse tugevdab sotsiaalset solidaarsustunnet ja loob aluse invasiooniks vähem arenenud ühiskondadesse ja nende majanduslikuks ekspluateerimiseks.
Tsüklilised teooriad: 20.sajandi lääne kultuuris, mille järgi siis ühiskond muutub nagu elus organism sünnist surmani. Valitses arusaam, et Lääne ühiskond on niivõrd korrumpeerunud, et tegemist on allakäiguga. Seda vaadet õigustasid maailmasõjad, millest hoolimata aga Euroopa kultuur on siiani püsinud. Kultuurid on läbi ajaloo küll kerkinud ja siis hääbunud, kuid tsükliliste teooriate abil on seda siiski mõneti ennatlik ennustada. ( Spengler )
Pitirim Sorokini teooria kohaselt sotsio-kultuurilised süsteemid pendeldavad ratsionaalsuse ja korra perioodide ning teisalt minnalaskmiseperioodide vahel.
Klassikalised mudelid: Durkheim vastandas mehaanilise ja orgaanilise solidaarsuse ning seda on teoreetikud indiviididelt üle kandnud ühiskondadele, mis on arenenud lihtsalt keerulisele ning kus tööjaotus on läinud keerukamaks ja rohkem üksteisest sõltuvaks.
Tönnies – kogukond vs ühiskond. Kui algselt olid inimesed rohkem üksteisega seotud, siis nüüd on ühiskond killustatum, rollikesksem, ajutisem, mitmekesisem.
Neoevolutsiooniline teooria: kumulatiivne muutus rajaneb neljal eeldusel :

elanikkonna kasv sõltub elatusviisist

muutused tehnoloogias viivad uutele kohanemistele, mis üldiselt toetavad suuremaid populatsioone

suurem tihedus viib ülesannete spetsialiseerumiseni ja koordineerimiseni

vajadus luua korda erinevate tööliste hulgas viib keerulisemate organisatsioonide ja spetsiifiliste institutsionaalsete sfääride tekkele
Konfliktiteoreetiline mudel: koondab tähelepanu ühiskonnas taastekkivatele ja kestvatele indiviidide ja gruppide vaheliste pingete ja võitluse allikatele. Ebavõrdsus, ressursside ebavõrdne jaotumine viib gruppide koondumiseni ja aktiviseerumiseni.

mis on sugu? Sugu sotsiaalses tähenduses?
Anatoomilised ja psühholoogilised erinevused = sex (ingl.k) ehk sugu
Sotsiaalne sugu on seotud ühiskonna poolsete määratlustega mehelikest ja naiselikest tunnusteks ning need ei pruugi kattuda inimese bioloogiliste tunnustega

mis on seksuaalne identiteet ? Kuidas seotud ühiskonna ja kultuuriga ?
Seksuaalne identiteet – inimese enesmääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine .

Seksuaalne identiteet ei pruugi hormoonide ja lapsepõlvekogemustega lõpuni määratud olla
Seksuaalsus on paindlik ja muutub sõltuvalt olukorrast ja inimese eluea jooksul
Laste ülesanne on välja arendada oma seksuaalne identiteet, ilma et seoksid seda tähenduste ja motiividega
Identiteet, motiivid, tähendused ja käitumine sulavad kokku noorukieas – nende kogemustega sisenetakse täiskasvanuikka
Seksuaalne kõrgiga 18-29. eluaastal , hiljem langeb vanemlikkuse, perekonna, töö- ja kogukonnaülesannete kasvamise tulemusena
Pikaajalised intiimsuhted põhinevad pigem sellistel mitteseksuaalsetel faktoritel nagu tuttavlikkus , kaaslus , toetamine, harjumus vms
Seksuaalne käiskiri muutub nii ajas kui ruumis, ka subkultuuriti – see mida peetakse seksuaalselt erutavaks ja kuidas sellele reageerida sõltub rassist , rahvusest, religioonist jm teguritest

bioloogilised teooriad erinevate sugupoolte erineva käitumise kohta
Kui suured on erinevused meeste ja naiste käitumises ning kas need tulenevad just bioloogilistest teguritest?
Ühed teadlased näevad erisuste põhjuseid kromosoomides, hormoonides, aju suuruses ja geenides. Need on inimeses juba sündides ja ilmnevad kõikides kultuurides. Nt kõikjal on mehed jahipidajad, võitlejad ehk kõikides meestes on olemas teatud agressiivsus , mis naistel puudub
Samas selline agressiivsus on kultuuriti väga erinev ning mõnes ühiskonnas kasvatataksegi naisi väga õrnadeks ja leebeteks
Bioloogilise mudeli pooldajad on sageli uurinud vaid loomade käitumist ning pole uurinud inimkäitumise antropoloogilisi ja ajaloolisi tagamaid. Kuigi naiste käitumine võib olla suhteliselt universaalne erinevates ühiskondades, on see tingitud sellest, et enamikes kultuurides kannavad naised suure osa oma täiskasvanueast lapsi või hooldavad neid ning ei saa seetõttu käia jahil ega osaleda sõdades

sooline sotsialiseerumine, too näiteid ja võrdlusi erinevatest kultuuridest – kuidas on seotud veel religiooniga, arusaamaga hälbelisusest, majanduse ja perekonnaga?
Sugude vahelised erinevused põhinevad meeste ja naiste erineval kasvatusel ja õpetamisel
Lapsed õppivad vastavalt esmaste ja teiseste gruppide liikmetele käituma vastavalt kas meeste või naistena
Sugudevahelised erinevused on kultuuri produkt, mitte bioloogiast tingitud. Ebavõrdsus sugude vahel eksisteerib seepärast, et meestele ja naistele õpetatakse erinevaid rolle
Funktsionalistlikud lähenemised: poisid ja tüdrukud õpivad “seksuaalseid rolle” ehk seda kuidas olla mees ja naine. Positiivsed ja negatiivsed sanktsioonid – suunavad õigesti käituma, vastavalt soole. Kui lapsed ei õpi käituma vastavalt soole, siis on tegu deviantsusega, hälbega või ka ebaregulaarse või ebapiisava sotsialiseerimisega.
Kriitika: inimeste seksuaalsus ei kujune ainult sotsialiseerumise käigus, seda mõjutavad ka sotsiaalne ümbrus (vanemad, sugulased, õpikud, massimeedia ), bioloogia ja inimese enda valikud ning arusaamad soost.
Massimeedia mõju soo sotsialiseerumisel – mis on naine ja mis on mees?
Kui poiss jookseb ja on enda eest väljas, siis saab positiivse tagasiside, kui on leebe ja mängib nt nukkudega, peetakse teda memmekaks.
Soorolli kujundamisel mängivad olulist rolli inimese enda arusaamad heast ja halvast käitumisest ning kuidas need võiksid olla seotud naise või mehega. Alati ei pruugi sugugi tegu olla soole sobivate rollide õpetamisega, vaid bioloogia, isiksuse ja kultuuriga või ka teiste kultuuridega seonduvalt. Tänapäeva ühiskonnas püüavad vanemad kasvata võimalikult nn “soo” vabalt, kuid sellest hoolimata on see poiste ja tüdrukute puhul erinev – kasvõi riiete värvivalikul eelistatakse poiste puhul sinist vms ja tüdrukute puhul roosat, kollast jne värve.
See, mida ühiskond peab normaalseks soole ehk kehale ja sugupoolele ehk muudele omadustele, on sotsiaalselt konstrueeritud, ühiskonna poolt kujundatud. Levinud tõekspidamisi mehe kehast ja mehelikest omadustest, samuti naiste puhul, nimetatakse loomulikuks.

sugu ja sotsiaalne stratifikatsioon – kuidas mõjutab kaasasündinud sugu sotsiaalset staatust ühiskonnas?
Mitte ainult sugupool pole sotsiaalselt kujundatud, ka sugu on seda: dieedid, iluoperatsioonid, soovahetusoperatsioonid ja hormoonravi jne.
Sugude vahelised erinevused taanduvad kõik inimkehale – milline peaks olema just vastava soo keha? Kui ühiskonnas on levinud väärtused maskuliinsusest ja füüsilisest jõust, siis on ideaalne keha samuti musklis , treenitud jms.
St et sooline identideet ei tulene ainult bioloogiast, vaid võib olla ka vastupidi – levinud ideaalid ja väärtused, sotsiaalsed ootused mõjutavad bioloogilist keha

Paljudes ühiskondades määrab sugu, millise staatuse inimene saab ja millised võimalused tal oma elus on – nt paljudes aasia riikides tähendab naiseks sündimine automaatselt võimust ilmajäämist, ohtu olla näljas või saada varakult tapetud kui ebasoovitav pereliige
Hiina ja ühe-lapse-poliitika

seksuaalsuse funktsionalistlik , konfliktiteoreetiline ja sümbolistlik perspektiiv ?
Funktsionalistlik lähenemine: seksuaalsus on võimas kirg , mida tuleb teadlikult kanaliseerida sotsiaalselt produktiivses suunas. Lastele õpetatakse juba varakult sobivaid soorolle ja seda, milline on aktsepteeritav seksuaalkäitumine
Konfliktiteoreetiline perspektiiv: lähtub samuti sotsialiseerimise mudelist, kuid keskendub sellele, kes määrab normid. Sotsiaalse kontrolli agentideks võivad olla riik, kohalikud omavalitsused , religioossed juhid jne, kes rõhutavad arusaamu õigest ja kohasest käitumisest ning mõjutavad seadusandlust.
Need, kes on võimul, omavad kontrolli ka seaduste ja tavade üle ning läbi selle omavad kontrolli ka ühiskonna vähemuses olevate kihtide üle, sh ka naiste üle.
Nt alles 1965.aastast said vallalised naised õiguse osta ilma arsti loa ja retseptita rasestumisvastaseid vahendeid ning alles 1974.aastal tunnistas Ameerika Ühendriikide Psühhiaatrite Assotsiatsioon , et homoseksualismi näol pole tegemist vaimuhaigusega.
Seos konfliktiperspektiiviga: võitlus ühiskonnas võimu pärast, kel on õigus otsustada selle üle, mida peetakse pornograafiaks ja mida mitte, kas koolides peaks olema seksuaalõpetus ja milliseid rasestumismeetodeid naistele ühiskonnas võimaldatakse.
Sümboolne-interaktsionistlik perspektiiv: eelnevad mudelid olid makrosotsioloogilised ning keskendusid sugutungile üldiselt, selle lähenemise puhul keskendutakse seksuaalsele identiteedile.
Seksuaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud kui tähenduste ja käitumiste kogum, mis on kokku pandud väärtustest, ootustest ja kultuuripiltidest.

mida tähendab seksuaalne käsikiri? Milliseid aspekte – käitumisviise, sümboleid jms enda all hõlmab? Too näiteid.
Seksuaalne käsikiri tähendab inimese enesemääratlust seksuaalse olendina; aga tähendab ka seksuaalselt laetud olukorda – tavaliselt klassiruum on mitteseksuaalne, kus inimesed ei käitu oma seksuaalsest identiteedist lähtuvalt.
Seksuaalsed käsikirjad tekivad inimeste omavahelise suhtlemise käigus, millel on omad kultuurilised piirid ning vastavalt millele saame organiseerida oma seksuaalsuse taju ja kogemusi
Erinevates olukordades on erinevad käsikirjad, mida inimesed kas tajuvad seksuaalsena või mitte.

Seksuaalne identiteet ei pruugi hormoonide ja lapsepõlvekogemustega lõpuni määratud olla
Seksuaalsus on paindlik ja muutub sõltuvalt olukorrast ja inimese eluea jooksul
Laste ülesanne on välja arendada oma seksuaalne identiteet, ilma et seoksid seda tähenduste ja motiividega
Identiteet, motiivid, tähendused ja käitumine sulavad kokku noorukieas – nende kogemustega sisenetakse täiskasvanuikka
Seksuaalne kõrgiga 18-29.eluaastal, hiljem langeb vanemlikkuse, perekonna, töö- ja kogukonnaülesannete kasvamise tulemusena
Pikaajalised intiimsuhted põhinevad pigem sellistel mitteseksuaalsetel faktoritel nagu tuttavlikkus, kaaslus, toetamine, harjumus vms
Seksuaalne käiskiri muutub nii ajas kui ruumis, ka subkultuuriti – see mida peetakse seksuaalselt erutavaks ja kuidas sellele reageerida sõltub rassist, rahvusest, religioonist jm teguritest
Viimase 50 aasta seksuaalse käsikirja muutumise põhjusteks on mitmed ühiskondlikud suundumused :
- Rasestumisvastased vahendid – seksuaalelu saab eraldada ainult reproduktiivsest funktsioonist
- Naisõiguslaste liikumine – naistel on tekkinud võimalus ise seksuaalsuhete tingimustes kokku leppida
- Tolerantsuse kasv seksi ja seksuaalsuse kohta käivate materjalide avaldamises ja levitamises ühiskonnas

Connelli sugupoolte korralds: kuidas jaotatakse tema järgi naiselikkust ja mehelikkust?
Gender and Power (1987) ja Masculinities (1995)
Patriarhaalsuse ja maskuliinsuse kontseptsioonide sidumine sugupoolte vaheliste suhetega
Mehelikkus on sugupoolte vahelises suhtekorralduse oluline ja lahutamatu osa naiselikkusest
Kuidas meeste poolt kontrollitud sotsiaalne võim toodab ja säilitab sugudevahelist ebavõrdsust?
Sugupoolte vaheline ebavõrdsus ilmneb organiseeritult inimeste kogemustes ja omavahelises suhtlemises
Lääne ühiskonnas domineerib endiselt patriarhaatli

Sugupoolte vahelised suhted on igapäevase interaktsiooni ja praktika tulemus. Inimeste käitumine ja tegevused nende isiklikus elus on otseselt seotud sotsiaalsete korraldustega ühiskonnas, mis omakorda võivad püsida põlvkondade vältel või muutuda
Connell eristas 3 aspekti, mis kujundab sugupoolte vaheliste suhete korraldust:
- Töö – tööjaotus kodus, töökohtade jaotus tööjõuturul
- Võim – toimib läbi sotsiaalsete suhete: võimuorganid, vägivald, sotsiaalsete institutsioonide ideoloogia, riik, sõjavägi ja kodune elu
- Isiklikud/intiimsuhted – sh abielu, seksuaalsus ja laste kandmine
Vastavalt nendele kolmele aspektile ühiskonnas, on reguleeritud ka soolise suhtlemise tasandid – sugupoole režiim, mis peegeldab sugupoolte vahelisi suhteid kindlas sotsiaalses institutsioonis. Nt perekonnas, kogukonnas jm on igaühel oma kindel sugupoolte režiim
Sugupoole hierarhia – eksisteerib väga erinevaid femiinsuse ja maskuliinsuse väljendusvorme
Ühiskonna tasandil väljendub see üldiselt meeste domineerimises
Connell kasutab mehelikkuse ja naiselikkuse hierarhia koostamisel nende erinevate vormide ideaaltüüpe:

Hegemooniline maskuliinsus – domineerib üle kõigi mehelikkuse ja naiselikkuse vormide ühiskonnas
- Hegemoonia – teatud grupi domineerimine ühiskonnas ilma brutaalse jõuta, vaid läbi kultuurilise dünaamika ja sotsiaalse elu, nt läbi hariduse, meedia, ideoloogia

Connelli sõnastuses tähendab hegemooniline maskuliinsus heteroseksuaalsust ning abielu, kuid ka võimu, palgatööd, tugevust ja füüsilist jõudu. Sellise tüübi parimaks näiteks on Sylvester Stallone, Jean- Claude van Damme, Bruce Willis. Sellist tüüpi maskuliinsust peetakse ühiskondades enamasti ideaaliks ja vaid üksikud saavutavad selle.

Komplitseeritud maskuliinsus – mehed, kes saavad kasu patriarhaadi domineerimisest ühiskonnas.
Homoseksuaalne maskuliinsus – üks allasurutud maskuliinsuse vormidest , peetakse vastandiks “tõelisele mehele”, hierarhia kõige alumisem vorm

(Enamik naiselikkuse ning ka mõned mehelikkuse vormid on allasurutud hegemoonse maskuliinsus poolt. )

millised 3 aspekti kujundavad Connelli järgi sugupooltevahelisi suhteid? Vt. Eelmist vastust!

homoseksuaalsus , seksuaalne vägivald – millega on tegu ja kuidas erinevates ühiskondades tõlgendatakse, hälbelisena määratletakse?
Homoseksuaalsus:

Kas endaga samast soost partneri valikut peetakse soovitavaks või mitte, on ühiskonna sotsiokultuuriline muutuja , samuti sõltuvad sellisele käitumisele antud hinnangud sõltuda ühiskonnas levinud käitumisharjumustest
Homoseksuaalsusel on tähendus vaid ühiskonnas, kus mees ja naine on ainsad sood, mida tunnistatakse ja omavahel vastandatakse
Homoseksuaalsuse kujunemine: suurlinnade kasv, seksuaalsuse privatiseerimine, seksitööstuse kommertsialiseerumine, noorte suurem iseseisvus
Homofoobia – homoseksuaalsete inimeste jälestamine
Mis põhjustab homoseksuaalsust?

Seksuaalne vägivald:

Suhteliselt uus uurimisteema sotsioloogias
Puuduvad andmed varasemate seksuaalkuritegude kohta
Millised on seksuaalse vägivalla vormide ühised muutujad ja ühised omadused ning millist infot saame selle kaudu ühiskonna ja kultuuri kohta?
Naistevastane seksuaalvägivald: oma võimu peale surumine teisele inimesele. Vägistamine on õpitud käitumine, peamiseks põhjuseks vihkamine naiste vastu ja vajadus enda üleolekut demonstreerida
Seksuaalne ahistamine – pealtnäha süütud seksuaalse alatooniga aktid aga ka iga kaalutletud ja korduvat mitteoodatud sõnalist kommentaari, žesti või füüsilist kontakti, millel on seksuaalne iseloom.

kuidas ja mil määral mõjutab sugu, seksuaalne identiteet, seksuaalne käsikiri tarbimiskäitumist kaasaegses ühiskonnas? Kuidas on antud tegurid seotud majanduse erinevate osade: tootmise, jaotuse ja tarbimisega?

Mis on haigus?
Haigus – viitab üldiselt bioloogilistele ja vaimsetele tingimustele, millele on antud meditsiiniline diagnoos
Haigus on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.

Haiguse biomeditsiiniline mudeli kohaselt on haiguse põhjuseks kas välised etioloogilised tegurid (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed) või sisemised etioloogilised tegurid ( vaskulaarsed , immunoloogilised, metaboolsed). Selles mudelis ei ole kohta ei inimese eluviisil ega psühhosotsiaalsel stressil kui haigust/tervist määraval põhjuslikul faktoril.
Haiguse biopsühhosotsiaalne mudelis on bioloogiliste faktorite kõrval kindel koht ka psühholoogilistel ja sotsiaalsetel faktoritel ja haigus kujuneb välja sotsiaalsete, psühholoogiliste ja bioloogiliste tegurite vastastikuse toime tulemusena. Lähtudes sellest mudelist peaks meditsiiniline diagnoos sisaldama alati bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite vastastikuse mõju hinnangut , et objektiivselt määrata tervislikku seisundit ja anda vajalikke ravisoovitusi.

Juriidilises mõttes tähendab haigus sama, mis tervisekahjustus — see on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist.

Millega tegelevad kehasotsioloogid?
Kehasotsiloogia uurib kuidas sotsiaalsed muutused ja tegurid mõjutavad keha.
Iga inimese keha mõjutavad selles ühiskonnas kehtivad väärtused, normid ja sotsiaalsed tegurid
Keha, tervis ja sotsiaalne elu on omavahel tihedalt seotud
Kehasotsioloogia on väga uus valdkond sotsioloogias

Kuidas mõjutavad erinevad kultuurid ja ühiskonnad oma liikmete keha? Millised kehaga seotud tegevused on nn kohustuslikud eri ühiskonnas ja mis vabatahtlikud?
Iga kultuur kirjutab ette reeglid, milline on normaalne keha ning kuidas ja mil määral seda normaalsuse piires muuta võib? – vahel on muutmine kohustuslik.
Vaadake üksteist – kas ja kuidas olete oma keha muutnud? Kas see on normaalne ja miks?
Kehakujundamine:

Me kõik teeme seda, oluline on KUIDAS.
Kuidas ühiskonna dominantkultuur seda aktsepteerib.

Aktsepteeritud kehamuutmine:

Vabatahtlik, Eestis nt juuste värvimine, piercing
Indiviidi jaoks sunniviisiline, nt ümberlõikamine, mis on mõnes ühiskonnas kohustuslik

* Fotol : hammaste töötlemine peitliga, et teha poisist mees
Kehasotsiloogia seosed:

Indiviidile:
- Üldised kohustuslikud muudatused//kultuur, religioon , keskkond …
- Vanusega seotud muudatused
- Sooga seotud muudatused
- Tarbimisvalikud
Ühiskonnale:
- Teatud kehaga seotud muudatused kui „kohustus“ subkultuurides, religioonis, tööstusharudes (nt moetööstus) jne
- Mõju teistele sotsiaalsetele institutsioonidele: perekonnale – kõik ei pruugi uute kehanormide tõttu kaaslast leida; kui keha ei muuda, siis tööd ei saa – ilusad inimesed leiavad kergemini tööd; jne

Lisaks eelnevale on keha muutmine seotud ka staatusega:

Mis klassi me kuulume
Mida me endale lubada saame

Samas võib see olla seotud ka protesti ja võitlusega:

Seotud indiviidi toimetulekuga// eneselõikumine, augustamine jne
Protest ühiskonna vastu // punkarid

Keha on midagi, mis on iga indiviidi ainuomandus – vähemalt peaks seda olema – keha kujundatakase vastavalt sellele kui palju soovitakse tähelepanu, kuidas end mugavamalt tunda jpm.
Eelkõige on keha sõnumikandja ja identiteedi osa.

Tooge näiteid kuidas erinevad sotsiaalsed faktid on seotud kehaga? Nt kas religioon mõjutab keha kujundamist? Kas keha kujundamine ja majandus on seotud – nt spordiklubid , iluoperatsioonid jms kui tootmine; kosmeetikumid kui tarbimisharjumustega seotu jne. – mõelge läbi erinevate sotsiaalsete faktide (eelmise aasta sotsioloogia) mõju kehale.

Milles seisneb sotsioloogide huvi haigustesse ja nende levikusse? Seosed sotsiaalse klassi, religionni, kultuuriga jne.

Mõju perekonnale – hoolitsus, perekonna funktsioonidele
Mõju majandusele – kuidas tagada osalemine tootmises, jaotuses ja tarbimises; töötamine; milliseid tooteid üldse toota ja tarbida
Mõju religioonile – kas haigus suurendab religiooni rolli indiviidi peres?
Mõju võimu ja poliitikaga seoses – tervise ja haigusega seotud regulatsioonid, võimu jaotus jm

Terminid: esmahaigestumine, levimus .
Esmahaigestumine – uute haigusjuhtude teke teatud populatsioonis teatud ajavahemikul aitab selgitada haiguse olemust ja tekkepõhjuseid;
Levimus – kirjeldab kõiki teadaolevaid haigusjuhte ühes populatsioonis kindlal ajavahemikul, olenemata algusajast. Aitab määrata haigusprobleeme ning seeläbi planeerida tervishoiukorraldust

Tervis ja haiguse mõju inimeste sotsiaalsele identiteedile
Tervis ja haigus on sotsiaalse tähendusega ehk olenevalt sellest, millise hinnangu anname tervisele, tervislikule välimusele, ilule ja haigustele, vastavalt sellele inimesed käituvad ja peavad loomulikuks või ebaloomulikuks indiviidi tervist ja tema haigust. Nt paksust peetakse kaasaegses ühiskonnas häbiväärseks ja ebatervislikuks, mille vastu tuleb võidelda, samas kui teistes traditsioonilistes ühiskondades peetakse paksust ilu ja hea tervise sümboliks

Haiguse mudeleid : patoloogiline ja statistiline
Patoloogiline mudel kirjeldab haigust temaga kaasnevate bioloogiliste sümptomite kaudu, keskendub organismi ebanormaalsele funktsioneerimisele. Omane meditsiinile.

Otsib inimeses leiduvaid bioloogilisi seletusi
Eeldab sageli, et haigusel on konkreetne põhjustaja
Keskendub sellele, mis on valesti

Keskendub liialt bioloogilistele teguritele, jättes kõrvale psühholoogilised ja sotsiaalsed aspektid, mis võivad olla pikaajaliste krooniliste haiguste oluliseks põhjustajateks, süvendajateks.
Statistiline mudel keskendub haiguse ja tervise defineerimisele populatsiooni keskmise kaudu. Inimesed, kelle näitajad on liiga kaugel keskmisest on ebanormaalsed, hälbivad. Haigus seisneb selles, mis on erinev ühiskonna keskmisest. Kui uuritakse vähemust või teist kultuuri, tuleb haigus alati uuesti defineerida.
Mõlema mudeli abil saab mõjutada ühiskonda, mida nad kirjeldavad . Mida laiem on haiguse määratlus ja mida enam sümptomeid hõlmab, seda mõjuvõimsamad on raviinstitutsioonid. Arstid jt on sotsiaalse kontrolli agentideks.

Haigusega seotud käitumisviisid: haigete ja tervete õigused ja kohustused.
Haiguste kontrolliagentideks on arstid, kellele on antud õigus määrata, kes on haige ning kes mitte
Nendest sõltub ka haigeks või terveks tunnistatud inimeste õigused ja kohustused
Haige inimese kohustused ja õigused:

Soov saada uuesti terveks ja sellele vastav käitumine – arsti soovituste järgimine

Õiguseks mitte täita kohustusi, mida temalt muidu oodatakse – nt kooli või tööle minna

Tervishoiu kolm erinevat mudelit – nende üldine kirjeldus
Iga ühiskonna väärtused ja normid määravad selle riigi tervishoiu finantseerimise, teenuste osutamise institutsioonid ja viisid, kuidas ressursse jaotada ühiskonnas.

Professionaalne mudel – põhineb arstide võimul ja mõjul meditsiinipraktikale. Arstid tegutsevad üksi või partnerluses, teistega nõrgalt seotud, teenustasud, mis on seotud arstide enda otsusega. Kvaliteeti kontrollitakse väljaõppe ja litsentsidega. Arstide paiknemise geograafiliselt määravad õppimis- ja praktiseerimisvõimalused, isiklikud eelistused, mitte elanikkonna vajadused.

Keskse planeerimise mudel – põhineb meditsiinipersonali ja ressursside planeerimise ja jaotamise riiklikul kontrollil. Keskne planeerija vastutab kõikide ressursside eest. Arstiabi tagatakse geograafiliselt igal pool, med.asutused ei konkureeri omavahel. Arstid on süsteemi lülitatud palkade või ametlike lepingute alusel. Teenustasu ei maksa klient , raha tuleb mujalt.

Riiklik tervisekindlustuse mudel – tervishoiu finantseerimine on riigi kontrolli all, tulud tulevad tulumaksudest või teistest riigituludest. Tervishoid peab olema võrdselt kättesaadav kõigile, riiklik tervisekindlustus katab enamuse kodanikele vajaminevast tervisekuludest.

Tervisekindlustuse ühendatud mudel – valitsuse roll kolmesugune: kehtestada tervishoiupraktika reeglid, kehtestada ja kontrollida terviskindlustuspoliitika täitmist ning olla kohtunikuks vaidlustes. Valitsuse roll on tasakaalustada meditsiinitöötajate ja patsientide huve ja kõrvaldada tervisekindlustusest kasumotiiv.

mis on linn? Linlikkus?
Linn - mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat , kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Sageli määratletakse linna vastavalt tema elanike arvu järgi.
Mõistega “linlikkus” märgitakse eluviisi, mille puhul traditsioonilised külaeluga seotud elustiilid asendatakse individualistlike normide ja käitumisstiilidega

millega tegeleb linnasotsioloogia ?
Linnasotsioloogia tegeleb sotsiaalse elu ja inimestevaheliste suhete uurimisega linnapiirkondades. Püütakse uurida linnapiirkondade struktuure, sealtoimuvaid protsesse ja muutuseid, aga ka linnastumisega seotud probleeme.

milline on linnakultuur ? Kui palju ja mille poolest erineb linnakultuur maakultuurist?
Linnakultuur on linnade ja metropolide kultuur. Üle terve maailma, nii minevikus kui tänapäeval, võib märgata erinevusi käitumises, elustiilides kui kultuurielementides, mis eristavad linnalisi piirkonda maapiirkondadest.
Suurbritannia , Ameerika, Kanada linnad ja sealt kasvanud stiilid on muutunud kaasaegse linnakultuuri iseloomulikeimateks näideteks. Tüüpiliselt kajastavad nad selliseid linnakultuurielemente nagu tänavatants, hiphop , craffiti, räpp, house jms, mis on muutunud olulisekd linnaosaks ja eristab seda just maapiirkondadest. Ühtlasi on see muutunud oluliseks majanduse osaks. Teiselt võib linnakultuur viidata ka suurematele võimalustele kultuuri tarbimisele .

mida tähendab linnastumine ?
Linnastumine tähendab suure osa elanikkonna koondumist linnadesse või eeslinnadesse.

mis põhjustab linnastumist? Vt tõuke ja tõmbefaktoreid ning teooriaid .
Enamasti on linnastumine seotud tööstuse arenguga ja tehnoloogia arenguga

Tööstus nõuab rohkem tööjõudu

Tehnoloogia kasutuselevõtt põllumajanduses jättis paljud põllumehed tööta

Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades töökäte ülejäägi ja väljarännu (tõukefaktor)
Linnas loodi tööstuses, teenindavas ettevõtluses hulgaliselt uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni lahkumiseks (tõmbefaktor)

Teooriad:

Auguste Comte : linnad on nn „tõelised organid “, mis panevad ühiskonna tööle
Emile Durkheim: mehaaniline solidaarsus – omane maakogukondadele, orgaaniline solidaarsus – omane linnadele

Nende esmased analüüsid linna kohta on pannud aluse tänapäevasele ühiskondade analüüsile

Chicago Ülikooli teadlased olid esimesed, kes tõsisemalt linnastumisega tegelesid
- Kaks peamist kontseptsiooni :
  - Ökoloogiline lähenemine
  - Elustiil
Ökoloogiline lähenemine (Park) - funktsionalistlik:
- Linnad arenevad seal, kus on kõige soodsamad tingimused selleks – nt jõgede kallastel, teede ristumiskohad, parim kliima vms
- Teiseks toimub linnades pidev areng lähtudes parima koha pärast võitlemises
- Ökoloogiline lähenemine:
  - Hiljem hakati pigem rõhutama vastastikust sõltuvust linna erinevate osade vahel nii ruumis kui ajas
LINN – elustiili valik (Wirth) – interaktsiooni teooria
- Anonüümsus
- Avatus , mida maapiirkonnas nt võib olla raske leida
- Võimaluste mitmekülgsus
George Simmel – linnaelu mõjutab oluliselt inimeste mõtlemist ja käitumist: impersonaalsus , kiirus, ratsionaalsus (sõbralikkus ja soojus – isiksuse nõrkus); positiivne on aga vabadus
Linnastumine kui elustiil - Wirth
- Linnastumise on üks sotsiaalse eksisteerimise vorme
- Elamine tihedalt koos teistega ilma neid teisi siiski tundmata
- Kiire elutempo
- Pidev kontakt inimestega, samas sügavuti minemata

Kriitika – ei pea paika igas linnas ja linnaosas, põhineb ainult Ameerika linnade uurimisel

linnade ja linnastumise ajalugu? Kas kaasaegne linn on sarnane linnadega varasematel sajanditel? Millised on peamised erinevused ja millest need tulenevad?
Esimesed linnad on teada juba enam kui 5500 aastat tagasi
Siiski kuni kaasajani elasid paljud inimesed külades ega näinud kogu elu jooksul linna
Linnastumise tõukejõuks moderniseerumine ja industrialiseerumine – muutus see, kuidas ja kus elati
Tänapäeva linnaelanikkond vähemalt 70% kogu elanikkonnast
Peamine põhjus linnade kasvamiseks oli linnaelanike varustamine eluks vajalikuga + transport: kui enne industrialiseerimist jõudis 5 linnaelanikku ülal pidada 95 talupoega, siis tänapäeval jõuab 1 ameerika farmer toita enam 100 mittepõllumeest
Milline oli eelindustriaalne linn: väike, räpane, haiguseid täis, ülerahvastatud segadik, kus puudus turvalisus
Keskmiselt elas linnades umbes 5000-10 000 elanikku, mis vahetus äärmiselt kiiresti
Vaid mõnes pealinnas oli 40 000 ja enam elanikku ning vaid antiik-Roomas oli 500 000 elanikku, kuid seda vaid erilistes tingimustes – kontrollides Vahemere äärseid regioone oli mööda merd kergem toitu ja muud eluks vajalikku tuua
Linnade elanike arvu kontrollisid järgmised tegurid:

Transport – linnas sees ja linna
Haigused – kokkupuude haigetega, mustus , tarbitav toit ja vesi ebahügieeniline, kanalisatsiooni puudumine jm
Linna turvalisus – elanikud soovisid mahtuda linnamüüride vahele, sellest tulenevalt oli vähe neid tänavaid, mis olid enam kui 10-12 jalga laiad
Nt kui praegu räägime autode heitgaasidest, siis 1900. aastal tekitasid New Yorgi hobused igal nädalal 26 miljonit naela sõnnikut ja 10 miljonit gallonit uriini linnatänavatele
Linna seakarjad kui tänavapuhastajad
Linnad ei kasvanud kõrgusesse – inimesed ja nende elupaigad pidid mahtuma üksteise kõrvale

Linnad olid pimedad ja äärmiselt ohtlikud paigad – öösiti liiguti vaid hädavajadusel, suurtes gruppides ja ihukaitsjate saatel
Alles 1820ndatel hakati tänavaid valgustama gaasilampidega – uus elukutse laternavahid

Miks sellistes linnades elati:

Majandus – sissetulek
Huvitav ja mitmekülgne elu
Anonüümsus

mis on megapolis ?
megapolis ehk suured linnaalad enam kui 10 miljoni elanikuga/ linn linnas

too välja linna- ja maaelu erinevused?
Linnaelu omadusteks peetakse:

Agressiivsus

Maskuliinsus

Intelligents

Võim
Maaelu omadusteks peetakse:

Perekond

Puhkus

Rahu ja vaikus

Turvatunne
Linna- ja maaelu vooruste üle vaieldes domineerivad 4 teemat:

Loomulikkus – kunstlikkus ehk kas linn on tsiviliseeritum või hoopis patusem kui maa;
Tuttavlikkus – võõrapärasus ehk linna seostatakse uue, eripärase ja ootamatuga, maaelu aga kõige tuttavlikuga;
Kogukondlikkus maal vs umbisikulisus linnas;
Traditsioon – muutus ehk maa on seotud traditsiooniliste väärtustega, linna nende purustamisega

milliste tunnuste järgi on võimalik mõista millise asulaga on tegu? (vt tabelit)

linnade ökoloogia: kolm peamist mudelit.
Kirjeldab inimese ja maakasutuse vahelisi füüsilisi suhteid. Lääne industrialiseerunud ühiskondades on linnad arenenud 3 põhimudeli kohaselt:

Kontsentrilise tsooni mudel ( arendas Burgess) - kirjeldab linna kui ringide seeriat, mis on ehitatud keskse südamiku ümber (tsoon 1), kus asuvad kultuurikeskused ja ärirajoon. Järgneb üleminekutsoon (tsoon 2), kus on odavam kinnisvara ja ümbritseb äritegevuse, tööstus- ja elamispiirkondi, on nn “kulunud”. Tsoonis 3 on suhteliselt odavad elamud sinikraelistele töölistele. Tsoonis 4 kaubanduskeskused ja kallimad ühepereelamud valgekraelistele. Tsoonis 5 asub eliit, tehased ja kohalike tööliste elamud. Areng südamikust väljaspoole.

Sektormudel - kus linnade kujundamise ja kasvumustrite aluseks on linna mingi füüsiline aspekt, nt liiklusteed, ebatavaline looduslik ilu vm. Linn jaotub sektoriteks, mis ulatuvad kiirtena välja tsentraalsest ärirajoonist.

Mitmetuumaline mudel - eeldab, et linnal on mitu tuuma ehk keskust, millest igaüks on mõeldud erinevaks tegevuseks. Sarnane maakasutus satub ühte kobarasse. Nt ühe tuuma ümber on koondunud pangandus , teisele tootmine, kolmandale kultuur jne.

millised on linnastumise protsessid?
On olemas kindlad linnastumisprotsessid, mis on ühised paljudes ühiskondades. Nendeks on:

Konsentreerumine – linnastumise 1.faas ning sellisel juhul asub korraga palju inimesi elama suhteliselt väikesele alale . Ülerahvastatus, mis omakorda viib tegevuse detsentraliseerumiseni – tegevus suundub linnast väljaspoole. See viib:
Ökoloogilise diferentseerumiseni, mille käigus teatud tegevus identifitseerub linna kindla geograafilise piirkonnaga ja nõnda eraldub teistest füüsiliselt.
Ökoloogiline invasioon ehk iga linn on avatud uutele tegevustele ja inimestele. Nt kasvab tööstus kokku elamurajooniga. Kui see protsess on enamvähem lõppenud, on toimunud:
Järgnevus ehk üks tegevus või inimgrupp on asendanud teise.
Tsentraliseerumine – taaskolimine keskustesse, mis on vahepeal muutunud vaesema klassi elukohtadesk

deurbaniseerumine ja selle põhjused?
Deurbaniseerumine ehk inimeste lahkumine linnadest maapiirkondadesse.
Põhjused:

Tööstus kolib linnadest välja – kõrged rendihinnad, keskkonnakaitse
Paranenud infrastruktuur , paranenud liikumis - ja kommunikatsioonivõimalused
Inimesed eelistavad elada odavamates ja keskkonnasõbralikemates paikades
Külakogukondade areng, elustiilivalikud jms

kuidas on linn seotud tarbimishoiakutega?
Linn on koht kollektiivseks tarbimiseks ning jõupositsioonide väljendamiseks: kes kuhu ja mida ehitab, kes kus ja mida tarbida saab.

mis on popkultuur ?
Popkultuur on kõik, mida inimesed teevad oma vabal ajal, kui nad ei ole tööl ega maga.
Koosneb massitarbimiseks mõeldud toodetest.

popkultuuri funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline perspektiiv?
Funktsionalistlik:
Vaba aja kasutamine:

Tegevus vabal ajal vähendab muresid ja vabastab pingest
Paljud mängimise ja mängude vormid esindavad inimgruppide solidaarsust, nt olümpiamängud
Popkultuur toetab sotsiaalset korda, pakkudes meelelahutust indiviididele ja tugevdades sotsiaalseid süsteeme.
Tööl instrumentaalne, popkultuuril ekspressiivne väljund

Popkultuur on eriti funktsionaalne ühiskonnakihtides, kus on väga tugev orienteeritus instrumentaalsetele rollidele:

“Mida kõvemini me töötame, seda kõvemini me mängime”.

See kuidas vaba aega veeta, sõltub poliitilistest ja majanduslikest protsessidest: millal, kus, kuidas?
Mänguga manipuleerides püütakse masse hoida eliidi kontrolli all – pingeid ja viha maandada.
Mäng kui töö. Popkultuur toetab endiselt valitsevaid väärtussüsteeme. Puhas lõbutsemine tekitab endiselt paljudes süütunnet, aga kui mäng teha töö sarnaseks, väheneb ebamugavus.
Massikultuur kui ühendav element. Massikultuuri moodustavad popkultuuri elemendid, mida levitatakse massitebavahendite (raadio, tv jm) kaudu.

Konfliktiteoreetiline:

Kultuuritootmine on nagu iga teinegi tootmine sotsiaalselt struktureeritud.
Kes loovad kultuuri? Kes neile maksab? Kes tarbib? Kes määratleb nende edu, mille alusel? Kes saab kasu?
Tähtsaimaks probleemiks: kes kontrollib kultuurihegemoonia tekkimise ja popkultuuri tootmise üle?
Kes otsustab, mis on tõeline või hea? Millal muutub see, mis on hea, selleks, mis on minu arvates hea teiste jaoks?
Väravavahid ja maitsekujundajad on inimesed, kelle sotsiaalne positsioon lubab avada või sulgeda uksi edu juurde ja peale sundida oma arusaamu headusest. Moodustavad kultuurieliidi ja pärinevad peamiselt kõrgklassist.
Popkultuur kui võimalus vastu astuda valitsevale korrale.
Autente popkultuur peaks lähtuma inimeste argikogemustest, mitte olema peale surutud.
Nt muusikas olevad erinevad stiilid peegeldavad peavoolust kõrvalseisvate gruppide protest või trööst: soul , reggae, blues jne.

mis on massimeedia? Millised muutused on erinevates massimeediumites aset leidnud? Kuidas on omavahel seotud? Kuidas kaasaegset elu mõjutavad?
Massimeedia tähendab sidevahendeid massiühiskonnas:

Trükitud vahendid: raamatud, ajakirjad , ajalehed
Elektroonilised vahendid: tv, raadio, internet , lindistused

Kui varem oli ajaleht, raadio, televiisor ja telefon üksteisest rangelt eraldi ja omaette meediumid , siis tänapäeval on piir tunduvalt hägusem

Telefonist on võimalik lugeda ajalehte, vaadata tv-d
Televiisor ja raadio on digiajastul nn ühe digiboksi alusel levivad + internet jne.

Kõik toetub suuresti INTERNETILE.

Tänu massimeediavahenditele on ülemaailma võimalik tarbida samu filme, muusikat, uudiseid jms
Üle maailma teatakse kes on Brad Pitt, Oprah või J.K.Rowling
Muutunud on info jagamine ja selle kättesaadavaks tegemine – oluline roll tehnikal

tooge välja massimeedia roll ja mõju seoses erinevate sotsiaalsete faktidega? Näited juurde.
Tähtsus ja mõju:

Vaba aja veetmine – enamus inimesi vaatab vabal ajal televiisorit, surfab netis , kuulab raadiot , loeb ajakirju, ajalehti
Oluliseks lüliks majanduses: kujundab reklaami abil turul nõudmist.
Kuidas mõjutab televisoonis näidatav seks, vägivald jm inimeste igapäevast suhtlemist, hoiakuid ja väärtussüsteeme? Uurimustulemused tegelikkuses ebaselged.

Massimeedia mõju pikaajaliselt on raske mõõta, siiski saavad lapsed meedia kaudu esimese pildi soorollidest ja ümbritsevast keskkonnast. Iseasi on see kui õige see pilt on.
Teemavalik – massimeedia kaudu edastatakse ainult teatud informatsiooni, millega loovad ise uue reaalsuse.
Mis on uudis? Otsustavad need, kes teabevahendeid kontrollivad. Uudiste valik ja samas ka vastuvõtmine sõltub sotsiaalsest kontekstist. Raamidesse paigutamine – rahvale arusaadavaks tegemine.

massimeedia mõju indiviidi identiteetidele: nt kas me oleme olemas kui meid pole Orkutis või Facebookis?
TV mõju:
Ma olen see, mida vaatan: milline kanal , millised saated otsene mõju tv poolt toodetavale, sest nähes, mida vaadatakse, vastavalt sellele rõhutakse enam sihtrühma huvidele, ootustele ja valitakse ka sobiv eetriaeg jms juurdekuuluv , nt võrdle lastesaateid vs spordisaadetega
- Võimulolijad reguleerivad meediat ja sealnäidatavat

Kanalid esitavad nõudmisi oma töötajatele ja nende haridustasemele
Samastumine tv kangelastega
Kas kõik oleksidki kangelased kui poleks tv-s olnud

kuidas massimeedia mõju sotsiaalsetele faktidele mõjutab iga inimest individuaalsel tasandil? Raadio, tv, arvuti ja neti omamine – staatus, vajadus, normaalsus?
TV:

Kultuur: mood väärtused, keel
Kuritegevus : vägivald, deviantsus , tolerantsus
Haridus – harivad saates – keeleõpe, kokasaated

Haridus kui süsteem – koolivägivald, suhted

Perekond: Kuidas kaaslast leida; lastekasvatamine ; kodune elu
Majandus: tarbimise mõjutamine; uued tooted ja teenused, nt TV Shop
Religioon: tõekspidamiste levitamine
Võim ja poliitika: avalikud debatid, imago kujundus, sobivad programmid , sotsiaalne lojaalsus

meediateooriad: Innis, McLuhan , Habermas , Baudrillard , Thompson ja tema erinevat tüüpi suhtlemistüübid?
Kommunikatsioon ehk info edastamine ühel indiviidilt teisele või ühelt grupilt teisele
Info edastamine on oluline olnud igal ajalooperioodil ning vastavalt sellele saab ennustada ühiskonna olemust ja kultuuri ( Harold Innis, 1950, 1951)
Nt kui info edastamine toimub ainult kivisse lõigatud sümbolite abil, siis see küll püsib kaua ent pole kergelt teisaldatav ning seab seega piirangud ühiskonna suurusele – eriti kui antud sõnum on vajalik kogu ühiskonnale
McLuhan, 1964, leidis, et kaasaegses ühiskonnas “ meedium ongi sõnum” ehk ühiskonna struktuuri ei mõjuta mitte nii palju sõnumi sisu kui just selle edastamisvahend.
On oluline vahe, kas me saame toimunud sündmusest teada mõne minuti/tunni jooksul või alles nädalaid hiljem ning kas me uudist loeme ainult või näeme lisaks ka pilti...
Habermas: Kritiseerisid Marxi, et ta ei arvestanud kapitalismi uurimisel kultuuri mõju.
Kultuuritööstuse uuring – tv, filmid, popmuusika, raadio, ajalehed, ajakirjad – standardid ja tarbijalt vähenõudev kultuur vähendab inimeste võimet iseseisvalt ja kriitiliselt mõelda.
Habermas uuris meediat mitmest aspektist lähtudes alates 18. sajandist kuni tänapäevani.
“Avalik sfäär” tähendab avaliku arutluse kohta, kus üldiseid asju arutatakse ja kujuneb ühine hoiak.
18. – 19. sajanadi euroopas olid sellisteks kohtadeks salongid, kohvimajad, aga ka muud avalikud kohtumispaigad. See oli küll suhteliselt piiratud koht, ent siiski koht, kus kõik said võrdselt end väljendada.
Kaasajal on avalik sfäär tunduvalt laiem: raadio, televisioon , internet, mis Habermasi kohaselt on sageli võlts. Seda seepärast, et avalik arvamus ei kujune mitte alati avaliku debati tulemusel, vaid sellega manipuleeritakse võimulolijate poolt.
Rahvas on pigem sõnumite passiivne vastuvõtja. (Thmpsoni kriitika)
Baudrillard: Töid mõjutasid nii Innis kui McLuhan. B. Rõhutab, et massimeedia on kaasaja inimese mõjutanud kaugelt enam kui ükspuha milline muu tehnoloogiline saavutus.
Televisioon mitte ainult ei kajasta ümbritsevat ühiskonda, vaid tegelikult defineerib , mis see on.
HÜPERREAALSUS ehk asi/sündmus/inimene on olemas siis, kui temast ilmuvad elektroonilised pildid. Sageli me elame mitte selles reaalsuses , mis füüsiliselt eksisteerib, vaid selles, mida meile edastatakse.
Nt kui varem levis mingi info suust suhu , siis toetuti enam nn “päris reaalsusele2, mida nähti ja kogeti, ent tänapäeval elavad inimesed sageli selles reaalsuses, mis neile ette söödetakse ning vastavalt sellele nad sageli ka käituvad.
Thompson uuris seoseid meedia ja tööstusühiskondade arengu vahel. Tema arvates mängis meedia olulist rolli kaasaegsete sotsiaalsete institutsioonide arengus.
Thompson pooldas Habermasi ideid, ent on samas ka kriitiline, sest massimeedia ei ole nii halb kui frankfurdi koolkond seda väitis. Massimeedia ei tapa kriitilist mõtlemist ning kaasaegsed meediumid annavad hoopis mitmekülgsemat ja enam infot kui varem.
Th. Massimeedia teooria toetub kolme tüüpi interaktsioonile:

näost-näkku suhtlemine , on piiritletud nii ajas kui ruumis
Vahendatud suhtlus ehk tehnoloogia kasutamist suhtluseks – paber, elektri ja elektroonika põhiselt töötavad vahendid (nt telefonitsi suhtlemine), ületab aja ja ruumi piire
Vahendatud poolsuhtlemine – teatud tüüpi sotsiaalne suhtlus meedia vahendusel, ületab aja ja ruumi piirid. Kui eelmised eelkõige dialoogid , siis antud suhtlus pigem monoloog.

Eelnevast loetelust lähtudes hakkab üha enam domineerima kolmas suhtlustüüp ning muudab tasakaalu avaliku ja eraelu vahel.

kuidas massimeedia ja sellega kaasnev kommunikatsioon mõjutab majandust? Tarbimist?

Kuidas mõjutab sõnumi sisu ja ülesehitust seda vahendav meedium? Nt kas sõnumi sisu ja ülesehitus (nt sõnastus) võib muutuda sellest, kas anname oma teate edasi näost-näkku, e- maili või muul teel?

kultuuri materiaalne komponent ? Tarbimine?
Materiaalne kultuur on kõik füüsiliselt katsutavad asjad, mis on inimeste poolt loodud ja neile omane:

Toit
Riided
Majad, kodu, linn, küla
Transport

Tarbimine – see kuidas ühiskonna liikmed kasutavad saadaolevaid kaupu ja teenuseid näitab kultuuri olemust. Tarbimine on ‘vajaduste’ rahuldamine.

konsumerism?
...on isikliku õnne sidumine või võrdsustamine tarbimise ja materiaalse omandiga.
Majanduses viitab konsumerism eelkõige tarbimist ja sellega seonduvaid tegutsemisviise.
Abstraktses mõttes tähendab konsumerism uskumust, et tarbijate vaba valik peaks kujundama ühiskonna majandust.

Mis on tarbimiskultuur ?
Tarbimiskultuur on alati ja kõikjal kultuuriga seotud protsess. Samas on tarbimiskultuur omaette nähtus ning seotud uue ühiskonna mudeliga. Eelkõige on tarbimiskultuur seotud Lääne maailma elustiiliga, mida iseloomustab: valik, individualism ning turul valitsevad suhted. Kuigi tarbimiskultuuri võiks tõlgendada kui sotsiaalsete suhete süsteemi kindlas kultuuriruumis, kus inimesed teatud ressursside tingimustes tarbivad oma vajaduste rahuldamiseks erinevaid kaupu ja teenuseid, mis muutuvad kättesaadavaks turul, siis ei ole tarbimine kui selline ainus viis enda vajadusi rahuldada. Näiteks võib vajalikku ise teha, vahetada nö kaup-kauba vastu. On olemas teatud kultuurilised varad , mida ei ole võimalik osta ehk ainult nö tarbimiseks endale soetada, nt sõprus, armastus vms.
Tarbijakultuur on sotsiaalne süsteem, mida iseloomustab kaupade tarbimine ning kus kultuuriline reproduktsioon on teostatud läbi vaba isikliku valiku tegemise igapäevaelu erasfääris

Tarbimiskultuuri ajalooline taust?
Kuigi tarbimiskultuur on hakanud arenema juba varasematel sajanditel, on see tõelise hoo sisse saanud alates 18. sajandist kuni tänaseni ning seostub eelkõige lääneliku ühiskonnamudeliga – ratsionaalsus, vabadus valida, indviiduaalsus, heaolu. Tarbimiskultuur on eeskätt seostatud postmodernse perioodiga, kuigi oluline on meeles pidada, et see ei tekkinud ainult industrialiseerimise ja moderniseerimise tõttu. Pigem kujunes tarbimine KOOS moderniseerumisega. Teiseks on tarbimiskultuur seotud tugevalt ideega uudsusest. Uued institutsioonid, sotsiaalsed isikud ja suhted – kõik on seotud teatavate tarbimiskäitumistega, mis on omased lääne ühiskonnale.

Tarbimiskultuurist Eestis?
Rääkides tarbijakultuurist Eestis tuleb meeles pidada, et tänane tarbijakultuur on ainult viimase paari aastakümne nähtus. Nõukogudeaegne tarbijakultuur, mis valitses enne Nõukogude Liidu lagunemist, erineb sügavalt läänemaailmale omasest tarbijakultuurist.
Nõukogude tarbijakultuuri iseloomustasid defitsiit ning elustiilide homogeensus . Poodides valitses tühjus ning olemasolev valik oli väga piiratud. Selleks, et midagi ihaldusväärset osta tuli pingutada – kas tundide kaupa järjekordades seistes hetkeil, kui poodide lettidele “visati välja («выбрасывать»)” midagi defitsiitset või siis tutvuste kaudu hankides. Lääne kaubad olid eriti ihaldusväärsed. Nõukogude Liidu lagunemisele järgnev vabadus tähendas “võimaluste vabadust”, mis tähendab ka valiku olemasolu ja vabadust tarbimises (Kennedy 2002 Rahu kaudu). Püüdlus kodanikuvabaduse poole oli tugevasti seotud just tarbijavabadusega ( Keller & Kalmus 2009).
Läänelik tarbijakultuur hakkas Eestis arenema 1980-ndate lõpus (Keller & Kalmus 2009). Peale Nõukogude Liidu lagunemist täitis turumajandus kiiresti poeletid kõikvõimalike kaupadega ning andis võimaluse Nõukogude ajal kroonilise defitsiidi all kannatanud inimestele võimaluse tarbida kõike soovitud asju ühel tingimusel – selleks, et tarbida, peab olema raha. 1990-ndad tõid kaasa uusi kultuurivorme nagu reklaam , bränding ja “šoppamine” ning alates 1995-1997 võib rääkida nihkest tarbimise esteriseerumise, postmaterialiseerumise ning tarbijakultuuri rafineerituse poole (Keller 2004). Tänaseks võib öelda, et Eesti tarbijakultuur on jõudnud teatud küpsuseni (Keller & Kalmus 2009).
Eesti inimestel on võimalik osaleda tarbijakultuuris samadel tingimustel nagu kõigil teistel Euroopa Liidu elanikel. Raudse eesriie kadumine annab võimaluse olla globaalne tarbija, nii mujal maailmas toodetud kaupu tarbides, kuid ka neid ostes. Post-sotsialistlikus Eestis on tarbijakultuur muutunud üheks kesksemaks areeniks, kus toimuvad võitlused staatuse ja hierarhiliste positsioonide pärast (Keller 2004). Eesti inimeste subjektiivne enesepositsioneerimine sotsiaalsel redelil on otseselt seotud nende konsumerismi tasemega (Lauristin 2004 Kalmus et al. 2009 kaudu). Keller (2004) on leidnud, et Eesti tarbijad tajuvad konsumerismi (ehk seda, kuidas tarbitakse esmavajadustest eristuvaid, suurema sümbolilise väärtusega kaupu ja teenuseid) suure sotsiaalse eristajana. Keller toob Eesti tarbijakultuuri kriitikana välja, et kuigi sümboliline tarbimine ühelt poolt pakub eneteostuse võimalusi, teiselt poolt aga muutub ta ka võõrandumise allikaks – seda võib seletada muuhulgas ka sellega, et tänast puudust tajutakse privaatse ja individuaalse nähtusena, seostades seda isikliku ebaõnnestumisega (Nõukogude Liidus tajuti defitsiidi kollektiivse nähtusena).

tootmise ja tarbimise eraldumine kaasaegses ühiskonnas?
Kui tootmisele on kehtestatud oma nõudmised, nt tööohutus, kasutatavad vahendid jms, siis on seda tehtud ka tarbimisega seonduvalt: Tarbijakaitseamet , tarbijakäitumise mõjutamisega seotud piirangud nt reklaami näitamise piirangud
Mõlemad omaette üksused, mida reguleerida, mõjutada

Kapitalismi ja tarbimiskultuuri seosed?

tarbimisantropoloogia?
Tarbimisantropoloogia ütleb, et inimelu on materiaalne ehk asjadel on hinged ja hingedel on asjad. Subjektist saab subjekt suhtes objektiga.
Kui antropoloogia uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olevust, tema iseärasusi ja põlvnemist, aga ka kultuurilist käitumist, siis tarbimisantropoloogia keskendub inimese käitumisele seoses tarbimisega. Kas kõikides ühiskondades on inimestel mingeid ühiseid käitumisviise ning millised on erinevad käitumisviisid?
Sotsiolooge huvitab miks inimesed tarbivad, mis mõjutab tarbimisvalikuid ja kuidas on see seotud ülejäänud ühiskonnastruktuuridega.

mis on tarbijakäitumine? Mis seda mõjutab?
Poes võib tegu olla sümboolse ohverdamisrituaaliga, kus asju ei osteta ainuklt tarbimise pärast, vaid selle tähenduse pärast. Tegu on sümboolselt laetud tegevusega . Nt ostetakse lapsele kommi, sest see näitab armastust. Toimub nö suhete materialiseerimine. Inimesed kasutavad tooteid selleks, et märkida sotsiaalset kuuluvust. Asjade ümber hakkavad tekkima traditsioonid, käitumisnormid, uskumustesüsteemid ning need mõjutavad tarbija käitumist.?????
Üha uued tooted loovad uusi turge ja vajadusi, manipuleerides tarbijatega läbi meedia ja reklaami.

tarbimine ja selle seoses maslow püramiidiga? Too näiteid.

tarbimine ja suhete materialiseerumine
Miller (1998) tarbimisel toimub subjektiivne interpretatsioon, kus toote tähendus kujuneb isiklikul tasandil ja sellest kujuneb välja tarbimisväärtus inimese jaoks. Poes võib tegu olla sümboolse ohverdamisrituaaliga, kus asju ei osteta ainuklt tarbimise pärast, vaid selle tähenduse pärast. Tegu on sümboolselt laetud tegevusega. Nt ostetakse lapsele kommi, sest see näitab armastust.
Toimub nö suhete materialiseerimine.

tarbimine kui ohverdamine vt. eelmine

tarbimine kui meelelahutus
shoppingutel käimine, rahulduse ,õnnetunde saamine raha kulutamisest asjadele. Kohvikutes käimine, kino, lõbustuspargid, ööklubid..

Featherstone lähenemine tarbimiskultuurile
Featherstone (1991) toob välja kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile:

kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus, mis näeb tarbijakultuuri tõukejõuna kapitalistlikku tootmise kasvu. Üha uued tooted loovad uusi turge ja vajadusi, manipuleerides tarbijatega läbi meedia ja reklaami.

tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus, mille järgi inimesed kasutavad tooteid selleks, et märkida sotsiaalset kuuluvust. Selle funktsiooni täitmisel on olulised kaupadega seonduvad sümbolilised assotsiatsioonid .
Oluline teistest eristuda. Brändide kasutamine ja mõju identiteedile.

tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine, mis rõhutab individualistlike, enesele suunatud tegevuste osa.

tarbijate – turu kujundamine? Milliseid turge kujundada annab? – põhiturg, mõjutatav turg , tulevikuturg.
Põhiturg – sihtrühm kontrollib ja kulutab
Mõjutatav turg – kellegi teise kulutused, mida uuritav sihtrühm mõjutab
Tulevikuturg – mida sihtrühm tulevikus kulutama hakkab. Tugev seos lapsepõlve sotsialiseerumisega.
Tarbimisharjumuste kujundamine ehk kuidas turul käituvaid subjekte mõjutatakse ja milline suhe tal peab objektiga kujunema.
NT:

Subjekt – tütarlaps
Objekt – tort

Tort teeb paksuks
Tort on sünnipäeva söök

Kuidas toimub subjekti käitumine turul tordi tarbijana ? Millised muutused subjektikäitumises ilmnevad ja miks?

massiturg ja massitarbimine – kuidas neid on võimalik sotsiaalselt kujundada? Miks seda vaja on teha?
Ühiskondlik liikumine, mis tegeleb tarbija õiguste kaitsmise ja laiendamisega;
pärast II maailmasõda elanikkonna rikkuse kasvu ja reklaamitööstuse ning uue kommunikatsioonitehnoloogia arengu tagajärjel tekkinud vajaduste loomisele (ergutamisele) ja rahuldamisele rajatud subkultuur (tarbimine tarbimise pärast, mitte vajadusest), kus ei tarbita vajaduse tõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast.
Põhjustab loodusvarade ületarbimist ning elukvaliteedi halvenemist. (EU suhkru piirangud)

potentsiaali tarbimise kultus
Me soovime järjest võimsamaid asju tarbida hoolimata sellest, et me kunagi nende täit võimsust ei kasuta.
Nt iPod , mis mahutab 10 000 laulu, kuid kuhu panema maximaalselt 100 ja millest kuulame vaid 30-40 laulu.

tarbimiskultuuri mõju indentiteedile?
Identiteediloome mõttes on oluliseks eelduseks see, et tarbimine ja tarbimise objektid oleksid tähendusrikkad. Paradoks seisneb selles, et tihti konstrueerivad inimesed oma identiteedi masstoodetud kaupade läbi. Indiviide ei hinnata mitte selle järgi, kuidas nad teostavad oma kohustusi seoses kollektiivse moraaliga (perekond, kogukond, headus , Jumala tahe ), vaid selle järgi, kuidas nad kasutavad oma võimet teha (tarbija)valikut.

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 134 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

134 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Greks Õppematerjali autor

sotsiaalsed muutused linnastumine popkultuur sugu haigus massimeedia tarbimiskultuur tarbimisantropoloogia

Sarnased õppematerjalid

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs

1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst.

Ühiskonna uurimine ja analüüs

docx

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias

1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia eksami kordamisküsimused+vastuse d

Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused

Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta.

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles

Sotsioloogia

odt

Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1. Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas 2. Kus asub see ühiskond inimajaloos 3. Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab Oska nimetada sotsioloogia olulisi koolkondi, tea nende koolkondade keskseid autoreid, oska sõnastada neile iseloomulikke tunnuseid, kirjeldada nende koolkondade olulisi erinevusi Keskendu järgnevatele autoritele, koolkondadele ja kontseptsioonidele: Sotsiaalsed faktid( E.Durkheim) Durkheim viitab sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule Durkheim arvas, et seletavaks faktoriks inimeste erinevas käitumises on sotsiaalse integratsioon ühiskonnas( uuris enesetappude arvu euroopas)

Etenduskunst

docx

Sotsioloogia eksam

1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid