Kokkuvõte Michel Foucault teosest ,,Seksuaalsuse ajalugu I" Scientia sexualis Loetud teksti ülevaateks võib öelda, et Foucaulti eesmärgiks oli antud raamatu kirjutamisel näidata, et viimast kolm sajandit Lääne tsivilisatsioonis ei saa kuidagi võtta kui seksuaalsuse repressioonina, pigem aga vastupidi- valitsev võim kasutab seksuaalsust oma eesmärkides ning oma mahhinatsioonides kavalalt ära. Ta on ära toonud kaht põhilist seksitõe produtseerimise moodust- lääne maailmale/ kultuurile oli seks kui teadus seksuaalsusest (scienta sexualis), ning muu maailm (Hiina, Jaapan, India, Rooma, araabia-moslemi ühiskond) vaatlesid seksi kui kunsti (ars erootika). Samas minu loetud materjali lõpupool tuleb Faucalt välja väitega, et scienta sexualis polegi muud kui lihtsalt ars erotika eriti subtiilne (habras) vorm. Foucaulti väitel elame me ühiskonnas, kus seksuaalsus ei vastandu võimule (tahtes teda ohjata), vaid seks ja ka keha on muutunud võimu...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles
vastavalt sellele kui palju soovitakse tähelepanu, kuidas end mugavamalt tunda jpm. Eelkõige on keha sõnumikandja ja identiteedi osa. 23. Tooge näiteid kuidas erinevad sotsiaalsed faktid on seotud kehaga? Nt kas religioon mõjutab keha kujundamist? Kas keha kujundamine ja majandus on seotud nt spordiklubid, iluoperatsioonid jms kui tootmine; kosmeetikumid kui tarbimisharjumustega seotu jne. mõelge läbi erinevate sotsiaalsete faktide (eelmise aasta sotsioloogia) mõju kehale. 24. Milles seisneb sotsioloogide huvi haigustesse ja nende levikusse? Seosed sotsiaalse klassi, religionni, kultuuriga jne. Mõju perekonnale hoolitsus, perekonna funktsioonidele Mõju majandusele kuidas tagada osalemine tootmises, jaotuses ja tarbimises; töötamine; milliseid tooteid üldse toota ja tarbida Mõju religioonile kas haigus suurendab religiooni rolli indiviidi peres?
abielusuhetes vastava isikuomadusega seostatud käitumist. Edaspidistes uuringutes peaks isiksuse hindamisel kasutama teisi andmeallikaid nagu näiteks käitumuslikud mõõdikud või sõltumatute intervjueerijate aruanded. MILLISTE LOENGUS KÄSITLETUD TEEMADEGA ANTUD ARTIKKEL SEOSTUB? Kõige rohkem seostub antud artikkel selliste teemadega nagu sotsioloogiliste uuringute läbiviimine ehk sotsioloogia kui teadus ja sotsioloogia meetodid, kuna need teemad võtsime ka loengutes läbi. Muidugi puudutab sisuliselt see artikkel kõige rohkem teemat perekond ja abielu, kuid sellist teemat väga loengutes ei puudutatud. Õrnemalt puudutab artiklis uuritud teema loengut ,,Inimese areng ja sotsiaalne keskkond", mis puudutab inimese sotsialiseerumist ja seal juures ka abiellumist.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kollez Ettevõtlus osakond Aivar Silm (EP1) ISLAM: LEVIK JA MÕJU INIMESTELE Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu2009 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Islami ajalooline ülevaade ja tekkelugu.............................................................................. 4 2. Koraan ja usuelu..................................................................................................................8 3. Islami mõju inimeste käitumisele ja elule.........................................................................13 4. Islam ja terrorism.............................................................................................................. 16 Kokkuvõte..................................
Karl Marx ,,Kapital" Kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus (ptk. 4, 5a ja 5b) Kokkuvõte Üldiselt võib öelda, et antud tekstis on väga hästi kirjeldatud ülerahvastuse eksisteerimisvorme. Välja on toodud, et ülerahvastus võib olla nii akuutne (terav, äge, teravalt päevakorral olev), mis on loomulik pigem kriiside ajal, kui ka krooniline (pikaldane), mis üldiselt lööb välja loiu äritegevuse ajal. Kuid kui need aspektid kõrvale jätta, siis omab relatiivne ülerahvastus pidevalt kolme vormi: voolava, varjatud ja püsiva. Räägitakse palju sellest, kuidas rahvahulki koheldakse ebavõrdselt, kuidas rikkamad isikud nende arvelt veelgi rohkem rikastuvad. Millistes tingimustes peab töölisklass elama, koos oma perega. 19. sajandil oli olukord lausa nii halb, et sellist viletsat seisu ei oldud Inglismaal enne nähtud. Seda olukorda nimetati isegi põrgulikuks. Näiteks Newcastle'is oli olukord selline, kus üksikuis toakest...
Filmivalik tulenes suuresti autoripoolsest filmizanri eelistusest. Filmi liigitatakse Eestlaste seisukohast draama ja ulme valdkonda. Ameerikalik tituleering filmizanrile on Sci-Fy/Thriller. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 7,7. Film on toodetud USA's , valminud 2004 aastal ning kestab 1 tund ja 53 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. 1. FILMIANALÜÜS. 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Evan Treborn on väikelinnas kasvanud poiss, kes lapsepõlves koges pidevalt lühiajalisi mälukaotusi. Tema sõbrad ning ema neid uskuda ei tahtnud, sest alati, kui ta mälu kadus, juhtus midagi halba. Arsti soovitusel hakkas ta sellest vabanemiseks päevikut pidama ning ajapikku mäluaugud kadusid. Lugedes nüüd tudengina üht lapsepõlves peetud päevikutest, leiab Evan end korraga minevikust
kasutajad on sellele andnud seitse punkti kümnest. Romantiline draama keskendub kahele noorele inimesele: Tylerile, kes elab oma elu pidevas masenduses peale venna enesetappu ning Allyle, kes võtab alates oma ema mõrvast igat päeva kui oma viimast. Põhiosatäitjateks on Robert Pattinson, Emilie de Ravin ja Pierce Brosnan. Töö eesmärk on anda lühiülevaade filmi sisust ning analüüsida filmis nähtut lähtudes aine "Sotsioloogia alused" materjalidest. Eesmärgi täitmiseks keskendutakse järgnevatele teemadele: · Filmis esinevad sotsiaalsed faktid ja sotsialiseerumine; · filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid; · hälbekäitumine; · sotsiaalne sartifikatsioon ja sotsiaalne mobiilsus; · perekond; · haridus ja religioon; · majandus; · poliitika ja võim. Töö on jagatud kaheks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena
Karl Marx ,,Kapital" lk 203 231 1. Ülevaade loetud tekstist Karl Marxi teose ,,Kapital" kaheksas peatükk pealkirjaga ,,Tööpäev" rääkis probleemidest seoses pikkade tööpäevadega. Selles peatükis selgus, et kohutavalt palju lapsi kasutati kapitalistide poolt ära, et saada suuremat kasumit. Nad pidid tegema väga palju ületunnitööd ja tihtipeale pidid nad töötama ka oma lõunapauside ajalgi. Mõningastel juhtudel ööbisid mõned lapsed, kes elasid töökohast kaugemal, vabrikus, et veidikenegi puhata saada, sest tööpäeva pikkuse tõttu jäi uneaega niigi napiks. Ei olnud ka erandiks, et lapsevanem viis peale lapse tööpäeva lõppu oma lapse süles koju, sest viimase jalad lihtsalt ei kandnud teda enam ning tal ei olnud selleks enam rammu. Selle kõige juures maksti lastele häbiväärselt madalat tasu. Ületunnitööst ei pääsenud ka täiskasvanud inimesed. Nii nagu lapsed, pidid ka nemad töötama rohkem, kui normaalne tööaeg ette nägi. Ainuke vahe las...
annaabi.ee 
