ebaõnnestumisega (Nõukogude Liidus tajuti defitsiidi kollektiivse nähtusena). 57. tootmise ja tarbimise eraldumine kaasaegses ühiskonnas? Kui tootmisele on kehtestatud oma nõudmised, nt tööohutus, kasutatavad vahendid jms, siis on seda tehtud ka tarbimisega seonduvalt: Tarbijakaitseamet, tarbijakäitumise mõjutamisega seotud piirangud nt reklaami näitamise piirangud Mõlemad omaette üksused, mida reguleerida, mõjutada 58. Kapitalismi ja tarbimiskultuuri seosed? 59. tarbimisantropoloogia? Tarbimisantropoloogia ütleb, et inimelu on materiaalne ehk asjadel on hinged ja hingedel on asjad. Subjektist saab subjekt suhtes objektiga. Kui antropoloogia uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olevust, tema iseärasusi ja põlvnemist, aga ka kultuurilist käitumist, siis tarbimisantropoloogia keskendub inimese käitumisele seoses tarbimisega. Kas kõikides ühiskondades on inimestel mingeid ühiseid käitumisviise ning millised on erinevad käitumisviisid?
- Rahvuslik ärkamine rahvus saab iseendast teadlikuks Anderson rahvus on viis maailmas enda kohta määratleda, enne oli kokkukuuluvustunne läbi religiooni või valitseja Massikultuuri analüüs ja kriitika frankfurdi koolkond Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxist. Lääne massikultuuri kriitika, sest kommerts surub peale kapitalismi väärtusi ja muudab inimesed samasuguseks. Asjastumine tendents vaadata asju lähtuvalt turuväärtusest - Tarbimisantropoloogia kritiseerib frankfurdi koolkonda, uurib iniemse kultuuri tarbimist, inimene oskab massikultuuriga manipuleerida Bourdieu klass ja maitse. Klassipäritolu määrab milline on elustiil ja maitse asjade osas - Habitus elukogemuse käigus kujunev kalduvuste, oskuste ja harjumuste süsteem. Samas klassis sarnane häbitus Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted - akulturatsioon protsess kus subkultuur kohaneb domineeriva kultuuriga
Nt rahvussuhete diskursus, 15 oleksid kuulekad kapitalistlikus masinavärgis. Sinna alla Keskklass on omandanud kõrghariduse, elab laenuga käib ka tarbimismentaliteet. ostetud majas äärelinnas, saab stabiilselt kõrget Massikultuur vs. kontrakultuur k.kultuurist tehakse sissetulekut ning on huvitatud ühiskondliku kaup, inimene arvab, et on mässaja, aga tegelt on tarbija. stabiilsuse säilimisest. Peamine maksumaksja Tarbimisantropoloogia kritiseerib Frankfurdi koolkonda lääneriikides. liiga elitaarse lähenemise eest. Kultuuri tuleb uurida Töölisklass on omandanud kesk- ja rohujuure tasandi. kutsehariduse ning töötab haridusele vastaval töökohal. Sotsiaalne klass ja tarbimine Elab kortermajas. Palk on madalam keskklassi omast, aga
· Kontrakultuurist tehakse kaup · Tarbiv mässamine inimene ostab mässaja identiteeti; arvab, et on mässaja, aga tegelikult on tarbija · Nt inimene teeb ise lõhkised teksad, mässab massikultuuri vastu, kuid nüüd tekivad poodidesse juba lõhki rebitud püksid · Punk oli väga efektiivne kontrakultuur, kuid nüüdseks on see massikultuuri poolt üle võetud (Keskerakond on punk!) Tarbimisantropoloogia · Kritiseerib Frankfurdi koolkonda liiga elitaarse lähenemise eest · Kultuuri tuleb uurida rohujuure tasandil · Inimesed ei ole passiivsed masikultuuri orjad · Turult väljunud (decommodified) kaubad tarbekaubad, mis on inimesele lähedaseks saanud Mõned uurimisteemad · Kodukujundus, mida peetakse koduks, perekondlikud rituaalid igapäevane elu · Seebiooperite vaatamine, nende mõistmine, nende üle diskuteerimine
Kuidas tuleb massikultuur toime kontrakultuuriga? Kontrakultuurist tehakse massikultuuri osa. Kontrakultuurist tehakse kaup. Tänapäevane massikultuur määrib tarbile pähe: tarbiv mässaja inimene ostab mässaja identiteeti; arvab, et on mässaja, aga tegelikult on tarbija. Lõpuks kõik kontrakultuurid neutraliseeritakse ja määratakse massikultuuri alla. Uut asja/nähtust on raske hoida kaua värskena. Ainus võimalus on pidevalt mässata valitseva kultuuri vastu. Tarbimisantropoloogia. Kritiseerib Frankfunrdi koolkonda liiga elitaarse lähenemise eest. Kultuuri tuleb uurida rohujuure tasandil. Inimesed ei ole passiivsed massikultuuri orjad. Turult väljunud (decommodified) kaubad tarbekaubad, mis on inimesele lähedaseks saanud. 24 Mõned uurimisteemad (tavapäraste inimeste igapäevaelu): Kodukujundus, mida peetakse kodus, perekondlikud rituaalid;