................................................................................................46 6.2.2. Sotsialiseerumise protsess............................................................................. 46 6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks..........................................................................47 6.2.4. Mina-pildi kujunemine.................................................................................. 47 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet.......................................................................48 6.2.6. Erikson ja ego arenemine.............................................................................. 48 6.2.7. Kokkuvõtteks:................................................................................................50 7. Grupid ja interaktsioon................................................................................................ 50 7.1. Sotsiaalne struktuur.......................
hoolitsevad, tavaliselt bioloogilised vanemad), sõbrad (Teine tähtis sotsialiseerimise ja informatsiooni allikas on omataoliste grupp, kellega saab laps suhelda võrdsel tasemel), õpetajad (Suur osa sotsialiseerumisest on professionaalide ülesanne, kes selle eest palka saavad ning võivad muutuda nii tähtsateks mõjutajateks ehk mentoriteks, kes aitavad õpilastel jõuda oma vaimsete võimete tippu) ja massimeedia (Trükitud ja elektrooniline massimeedia pakub nii meelelahutust kui ka haridust ning mõjutab inimeste tulevikunägemusi ja seisukohti). 5.5. Mille poolest erineb sotsiaalne mina peegelpildi minast? Sotsiaalne mina - igal inimesel on sama palju sotsiaalseid inimesi, kui on teisi inimesi, kes temaga suhtlevad või kujutlust temast endaga kaasas kannavad. (James) Peegelpildi-mina - septsiifiline mina-tunne, mida siis kujundatakse ja millele antakse lõplik sisu suhtluses tähtsate teistega
16. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 17. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) Keskenduda tuleb tegevusele, mitte sotsiaalsetele struktuuridele Olulised on inimeste väärtused ja ideed Ühiskonna struktuurid on formeerunud vastastikku mõjutavate käitumisaktide tulemusena
3. perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi perekond on määratletud oma sotsiaalse kuuluvuse, staatusega ühiskonnas, sellest tulenevad selle liikmete haridus jm seotus teiste sotsiaalsete institutsioonidega; sotsiaalse päritolu kaudu määratleb inimene end terve elu ja ka teised märgistavad teda vastavalt; 4. perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise; 5. perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem normidest kinnipidamine, seksuaalsus jm. 59. Nimeta erinevaid perekonnatüüpe mille alusel jaotus toimub? (tuumik-, laiendatud jm perekonnatüübid) Nukleaarperekond ehk tuumikperekond koosneb abielupaarist ja nende alaealised lapsed, omane pigem kaasaegsele ühiskonnale kui traditsioonilisele ja pigem linna kui maapiirkonnale. Laiendatud perekond koosneb abielupaarist, nende lastest, abielupaari vanematest, lastelastest jm. Sugulus- või põlvnemissüsteem,
mida ise teistelt oodata, teda on tabanud kultuurisokk. Võõras kultuuris ei suju suhtlus tavaliselt tõrgeteta. Kõik on erinev, näiteks räägitav keel on võõras, raskusi tekitavad lihtsad igapäevased asjad nagu see, kuidas tervitada, kasutada ühistransporti ja pangaautomaati, kuidas helistada jms. 43. Mis vahe on eliit- ja massikultuuril? Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu. Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele. 44. Mis on sümbol? Kultuuri üks komponent (kuidas me mõtleme)
14. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 15. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) · Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri
Sellist gruppi, kus grupile omane maailmavaade toetab ja säilitab stigmatiseeritud käitumist ning aitab seda säilitada nimetatakse hälbeliseks SUBKULTUURIKS. Hälbelises subkultuuris elavad inimesed võivad pühenduda mitte enda muutmisele vaid hoopis ühiskonna väärtuste ümberkujundamisele. Seksuaalsused Võrdle strukturaal- funktsionalistlikku, konfliktiteoreetilist ja sümboolse interaktsionalismi perspektiivi. Seksuaalne identiteet tähendab inimese enesemääratlust mehe või naisena, sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamist Strukturaal- funktsinalistlik perspektiiv- on seksuaalsus võimas kirg, mille juured on bioloogilised Legitiimse seksuaalse vahekora lubamine ainult abielus olevate inimeste vahel perekondade moodustamisekslaste arvu kasvatavana.Selliseid norme võimendatakse sellega,et abielulisest
kontekstis. - Olulised teised esmatähtsad sotsiaalse maailma vahendajad ja kujundajad; indiviid on mõjutatud oma erinevate rollide, käitumise kujundamisel ja enesehinnangus ,,olulistest teistest". - Üldistatud teine (G.H. Mead) sotsialiseerumisprotsessi käigus võtab indiviid omaks ühiskonna või grupi kesksed normid ja väärtused. - 'Peegel-mina' (C. H. Cooley) enesemääratlus, mis põhineb hinnangul endast läbi teiste hinnangu mõistmise. · Identiteet tähendab indiviidi teadmist selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedid on kujundatud läbi pideva interaktsiooni meie igapäevases elus. Identiteedid on: individuaalsed ja personaalsed (eristumine teistest), kollektiivsed ja sotsiaalsed (jagatakse teistega/rühmaga), ,,kehastunud" (ingl. k. embodied). - Primaarsed identiteedid kujundatakse varajases elustaadiumis.
külastajate ja investorite ootustele) Sihtkoha brändimine - brändimise strateegia ja teiste turundustehnikate ja -distsipliinide rakendamine linnade, regioonide ja riikide majandusliku, poliitilise ja kultuurilise arengu jaoks, põhirõhk on turismil. Koha brändimine tähendab olemasoleva ja lisaatraktiivsuse juurdetoomist kohale ning protsessi keskseks küsimuseks on brändi identiteedi loomine ning imago kujundamine. Identiteet on brändi looja üldine arusaam ja käsitlus brändist. Identiteedis sisalduvad kõik elemendid, mille kaudu brändi tarbijatele edastatakse. Brändi imago on sihtrühma tõlgendus brändist ehk kuvand inimese peas. Linna brändimine kohabrändimise tüüp; laiem kontseptsioon, suunatud investoritele, elanikele, turistidele, talentidele, eesmärgiks on tuua välja linna unikaalsus (eristumine) Loovlinn - loovusel on tähtis roll linna sotsiaalses ja majanduslikus arengus, linn soodustab
individuaalsus, unikaalsus vs kuuluvus IDENTITEETIDE konstrueerimine: Me identifitseerime iseennast → me identifitseerime teisi indiviide → teised indiviidid identifitseerivad meid → me identifitseerime iseennast → ... R. Jenkins (2010) „ ... mida teised inimesed arvavad meist on sama oluline kui see, mida arvame iseendast“ IDENTITEEDI ERI VORMID: primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid - sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Kapitalide käsitlus KAPITAL – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks (Jenkins 2009)
29. Mis on ühiskond? Ühiskonna tunnused. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 30. Nimeta ühiskonna kolm peamist looduslikku raamistikku ning too näiteid kuidas iga osa mõjutab ühiskonnatüüpi ja olemust. Ühiskondliku elu looduslik raamistik koosneb kolmest osast: Ökoloogilised tingimused-geograafiline asukoht, kliima, loodusvarad
52. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? nt perekond, vanemad, kool, meedia, reklaam jne 53. Vaadake sotsialiseerimise-materjalides olevat tabelit ning leidke vastused sellele, kuidas erinevad aspektid meie ümber mõjutavad sotsialiseerumist: tervis, rass, rahvus, elukoht jne jne. Rahvus- nt keel Etniline taust- nt kultuur Sotsialiseerumine ja identiteet: Millised faktorid mõjutavad seda, kuidas ma iseennast näen ja määratlen? Kuidas teised mõjutavad minu
staatusega ühiskonnas, sellest tulenevad selle liikmete haridus jm seotus teiste sotsiaalsete institutsioonidega; sotsiaalse päritolu kaudu määratleb inimene end terve elu ja ka teised märgistavad teda vastavalt; 4. perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise; 5. perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem normidest kinnipidamine, seksuaalsus jm. 59. Nimeta erinevaid perekonnatüüpe mille alusel jaotus toimub? (tuumik-, laiendatud jm perekonnatüübid) samuti peab teadma perekonna arenguetappe!!!! 11 Sotsioloogia alused Liina Käär Laiendatud perekonnasüsteem sugulus või põlvnemissüsteem, suhteliselt suur üksus, mis koosneb mitmest
ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub rutiinsemaks Töömaht kasvab, seega toodangu maht kasvab ja hinnad langevad, uutele turgudele laienemine II arengu eeldus vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor Vabanemine riigi poolt seatud piirangutest majandusele Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon ehk nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Nähtamatu käe kontseptsioon: iga inimene üritab panustada nii palju, et toodang oleks maksimaalne (eesmärk ei ole ühiskonna arengut edendada), üritab ennast arendada ja edendada, ühiskonna areng on teisejärguline, see tuleb sellega kaasa. III arengu eeldus riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi ehk
o Teadlik loomine (nt seadusandlus, firma) o Teadlik loomine (nt seadusandlus, firma) o Korduvate tegevuste „kaastulemusena“, normide stabiliseerumine ja o Korduvate tegevuste „kaastulemusena“, normide stabiliseerumine ja tunnustatus: (nt turg, kus on 2 tüüpi interaktsioonid: vahetus, konkurents) tunnustatus: (nt turg, kus on 2 tüüpi interaktsioonid: vahetus, konkurents) kapitalismi põhitüübid? kapitalismi põhitüübid? domineerimistüübid
teenuste tootmist, nende jaotamist ja tarbimist ühiskonnas. Makrosotsioloogia vaatab ühiskonna sotsiaalset struktuuri väga abstraktsel tasandil Massauditoorium koosneb inimestest, kes ei ole samal ajal samas kohas, aga kellel on sarnane side kindla teemaga. Mass tihe emotsionaalselt ärritatud rahvahulk, mis on võimeline vägivaldseks või mõtlematuks käitumiseks. Massikultuur popkultuuri elemendid, mida toodetakse ja levitatakse massimeedia vahendusel. Massimeedia massiühiskonna erinevad, peamiselt trükitud ja elektroonilised kommunikatsioonikanalid. Massimigratsioon paljude ühiste tunnustega inimeste samaaegne ümberasumine. Materiaalne kultuur tööriistad ja teised inimeste poolt valmistatud asjad. Matkimine - austatud inimeste käitumisharjumuste kopeerimine Matrilokaalne perekond keskendub naise ümber Mediaan üksikute juhtumite kogumi keskkoht
sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi; individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; seotud samastumise ja eristumisega sotsiaalses interaktsioonis: individuaalsus, unikaalsus vs kuuluvus Vormid: primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid- sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Sotsiaalsed interaktsioonid: fokusseeritud ja mittefokusseeritud, esi-ja tagalava (Goffmann)- .... rutiniseeritud interaktsioonireeglid (Garfinkel)-
Ühiskonnakriitika ii. Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniliseerimist. iii. Masskultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. iv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus – töötada mitteellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. d. Featherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: i. Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus ii. Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus iii. Tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine a
enamus maailma edasiviivast majandusideoloogiast. Rahvusvaheline kaubandus ja globaliseerumine on head just sellepärast. Tarbijaid aidatakse elule igal pool maailmas. Tarbimine kui poliitiline ideoloogia. Kunagi pigem parempoolsete oma on nüüd iga poliitilise partei nimekirjas. Moodne riik on isiklike tarbimisõiguste garant ja peamine teenusepakkuja. Vabadus ja tarbimine on omavahel seotud. Sotsialistlikud parteid, kes kuulutavad hoolitsevat riiki ei ole populaarsed. Turg on parim, mis saab inimese elu juhtida - glamuur, uudsus jne - ja riik on vana, kulunud ja ebaparktline. Riigi eesmärgiks on luua turge ja neid käigus hoida. Alternatiivne tarbimine on samuti väga tugevalt pead tõstev nähtus erinevates kultuurides. Jaapan tarbijate kooperatiivid, USAs Ralph Naderi kandidatuur seisis rohelise ja rohujuuretasandi ning antikorporatsionistliku tarbimise peal, Lääne Euroopas roheline liikumine.
asjaajamises ning taretud eeskirjad. 5. Sotsiaalne mina Sotsialiseerumise protsess eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri. Selle protsessi läbi õpib inimene tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb arusaam kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumise agendid- nim inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike rollide õpetamine. Tähtsamateks vanemad, sõbrad, õpetajad, massimeedia. 6. Konformsus ja hälbimine Kuidas tekivad normid ? kkujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kijutavad endast läbirääkimiste tulemusel kujunenud tegelikkust, mis vormib inimeste käitumist ja taju. Normid võivad olla nii keelavad kui sundivad. Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid Durkheim : on duaalne funktsioon: grupi liitmine ja piiride märkimine. Häbivate inimeste (kurjategijad näiteks ) karistamise läbi liituvad ühiskonna ülejäänud liikmed ühise moraalisüsteemiga
soul, reagge, blues jne sageli töölisklassi elusid.). Eliit- ja massikultuur.Popkultuuri analüütikud eelistavad sageli rikaste tarbitavate toetatavat kultuuri,eliitkultuuri ja seda,mida naudib enamus- massikultuuri. Eliitkultuuri nähakse puhtama ja väärtuslikumana ning massikultuuri lahjema ja vulgaarsemana. Eliit-ja massikultuuri tarbijad ei ole eriti erinevad- inimestel esineb nii ,,kõrget" kui ka ,,madalat" maistet. Kultuuri tootmine: popkultuur on kolmekordse vastastikuse mõju tulemus,need mõjutajad on 1) toodetud asjad 2) kasumit saavad tootjad turustajad 3) sotsiaalsed grupid, kes neid tarbivad. Kõige tähtsam element popkultuuri levitamisel tingimus mis teeb massikultuuri võimalikuks on massiteabevahendite olemasolu ühiskonnas. 10. Isikutüübid Riesmani järgi (227). Vastandades kolme erineva tööstusliku arengu tasemega ühiskonna ideaaltüüpi, identifitseeris
· Riskiühiskond (,,teine", refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele" 3. loeng Majandus ühiskonnas 1) Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur. kultuur - ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele) - on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis majanduskultuur veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Majanduskultuuri erinevad tasandid:
on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonna kohta kirjutatud käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale
Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvulik identiteet. Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda. Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale
tänu internaliseerumisele Erik H Erikson inimene areneb läbi elu mitte ainult lapsepõlves (Freud) ja elukäik Elukäik seisneb üldinimlike (8) probleemide lahendamises, kui eelmine on lahendatud positiivselt, on suurem tõenäosus et ka järgmine lahendatakse positiivselt: 1) Usaldus usaldamatus 0-1,5a 2) Iseseisvus-häbi 1,5-3 3) Initsiatiiv süü 3-6 4) Töökus alaväärsus 6-12 5) Identiteet identiteedi segadus 12-18 6) Intiimsus isolatsioon 18-24 7) Loovus stagnatsioon 25-50 8) Integratsioon meeleheide 50- Elukäigutee uuringud olulisemate elusündmuste (koolitee, töö, abiellumine) ajastamine, nende järjekord, muutujate (isikuomadused, ajalooline periood) mõju elusündmuste ajastamisele ja järjekorrale Kultuur ja isiksus Margaret Mead - murdeea probleemid ja mässumeelsus on omased ainult lääne
paigutub laps võrreldes vanematega. (eelkõige ametite võrdlus). 2. Põlvkonnasisene mobiilsus - võrreldakse seda, kust inimene alustab ning kus lõpetab. 26.Sooline kihistumine, soolised stereotüübid Vastus: Sooline kihistumine - inimeste sotsiaalse staatuse kujunemist tema bioloogilise soo alusel. Stereotüübid-naised/mehed. 27.Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Vastus: Bioloogiline sugu ,,mees" ja ,,naine". Kaasasündinud,bioloogiliselt determineeriud. Sotsiaalne sugu - feminiinsus ja maskuliinsus on sotsiaalselt konstrueeritud. Ei ole kaasa sündinud. Omistatakse väärtus, tähendus kultuuriliselt, sotsiaalselt. 28. Soolise ebavõrduse põhjused ja tagajärjed Vastus: 29. Sooline sotsialiseerimine Vastus: 30.Kultuuriuniversaalid ja institutsioonide teke Vastus: Iga grupp peab lahendama teatud säilimisprobleeme, mis esinevad igas kultuuris. Neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Ühiskonna liikmete põhivajaduste struktuure nimetatakse sotsiaalseteks
mida nad moodustavad; "habituaalsele lootusele ja meelelaadile", mis määratlevad igapäevast elu. kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate Kommertsialiseerumise tunnused: ühiskondade; määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - Suure valikuvõimalusega turg - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; Tippspordi eraldumine võistlus- ja harrastusspordist selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised)
Maailma konstrueerimine on sotsiaalne protsess. Reaalsuse konstrueerimist väljendab täpsemalt sotsiaalkonstruktsionism. See lähenemine uurib erinevate nähtuste konstrueerimist inimese poolt. Näiliselt ,,objektiivsed" asjad on tegelikult loodud ühiskonna, kultuuri poolt. Looduslikud nähtused on tegelikult loodud ühiskonnas ja võivad erinevates ühiskondades olla erinevad. Näiteks sugu, rass (mustaks ja valgeks saadakse alles ühiskonnas), lapsepõlv, seksuaalsus. Leiab, nt et ühiskond kasvatab mehed ja naised. Sotsiaalse vahetuse teooria. Esindaja George Homans (1910-1989). Inimeste lähisuhted sarnanevad majandusliku kauplemisega. Inimesed vahetavad suhetes psühholoogilisi hüvesid (heakskiit, tunnustus). Eelnevat teooriat arendab edasi ratsionaalse valiku teooria. Esindaja Gary S. Becker (majandusteadlane) (1930-). Rakendatakse majandusteaduslikku lähenemist. See on
- Ideoloogiline konflikt radikaalsem kui majanduslik/poliitiline. - Sotsiaalsete struktuuride sallivus konflikti suhtes on erinev. Konflikti lahendamine Ritualiseeritud viha ja stressi maandamine. Eriliste suhete (vältimissuhete, naljatlevate suhete) kujunemine. Lauluduellid (eskimod). Süüdistuste andmine kohtule. Süütuse vandumine. Rahvuslus ja selle uurimine Rahvustunnete ja nende väljenduste uurimine ajas ja ruumis. Rahvuslik identiteet on konstrueeritud läbi ajaloo tõlgenduste, rituaalide ja traditsioonide loomise, tahtliku ja organiseeritud unustamise jms. Benedict Anderson. Imagined Communities. (1983) Rahvuslus on ideoloogiline konstruktsioon, nö ettekujutatud kogukond, kus tuntakse ühtsustunnet mingi joone (rahvuse) jagamise ja inimestega, keda pole kunagi kohatud. Trükipressi ja ajakirjanduse roll selles - rahvus tekkis auditooriumi piires, kelleni Ernest Gellner
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek
Sotsioloogia II pool raamat 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhutavad pluralistid võimu
TSS0004 Majandus.Linn.Ühiskond. TTÜ, kevad 2019 Olulisemad mõisted/teemad kirjalikuks arvestustööks valmistumisel (põhimõistete test, 25 p). Testi kestus: 45 min. Toimumisajad ja registreerumine on avalikustatud ÕISis Õppematerjalid: loengumärkmed, õpik A.Giddens, P.Sutton ”Sociology”, vt ka soovitusi loengumärkmete lõpus. Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides! 1. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt l
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
