Eetika, moraal ning kuidas peaks elama? (0)

Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama?
Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest.

• Tagajärje- eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline ) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu.
  

• Eetiline egoism ehk egoismieetika
  Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis .
  Thomas Hobbes (1588- 1679 ) Inimene on loomult egoist , käitumist juhib enesearmastus . Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: “See võib juhtuda ka minuga.”
  Psühholoogiline egoism – inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) (teeb) Personaalegoism – inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus . (valib ise)
  Individuaalne eetiline egoism – seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks.
  Universaalne eetiline egoism – seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima egoistlikult – igaüks enda heaks.
  

Friedrich Nietzsche ( 1844 -1900) õpetas:
Me peaksime püüdma rahuldada omaenda võimuiha, vajaduse korral isegi ekspluateerides ja valitsedes teisi, enne kui nemad hakkavad valitsema meie üle. ( Hitler )

• Utilitarism
  “Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!”
  3 põhijoont (tagajärgede alus, kasu hulk, kõigi kasu)
  Jeremy Bentham (maksimeeri naudingut, min. valu, õige tegu on see, millel on soodsam hüvebilanss)
  John Stuart Mill (erinevat järku naudingud )
  

Hedonistlik utilitarism ( nauding ainult hea) – õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham)
Eudaimonistlik utilitarism – õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill)
Eelistus -utilitarism – õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove.
Teoutilitarism ütleb: Tegu on moraalselt õige siis, kui ta toob kaasa suurema kasu igaühele, keda tegu puudutab.
Reegliutilitarism ütleb: tegu on moraalselt õige siis, kui ta lähtub reeglist (reeglite kogumist), mille järgimine toob ühiskonnale suuremat kasu.

• Kohuse -eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks).
  

Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab.
Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale.
Teo deontoloogia ehk partikularism :
Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või siis ütleb meie südametunnistus/ intuitsioon meile ette, milline tegu on õige ( intuitsionism ).
Reeglideontoloogia ehk generalism:
Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile.
Immanuel Kant (1724-1804) (põhimõtete järgi elamine, sisemine headus )

• hüpoteetiline imperatiiv (“Kui tahad saada A, tee B!”, Nt: Et saada terveks, võta rohtu !)
  
• kategooriline imperatiiv (katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid ( maksiimid ) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).)
  

Kanti moraalne „peab“ (Moraalinõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised: sa pead tegema seda ja punkt. ) Kant eitab, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks.
Inimene peaks järgima reegleid, mida ta oleks valmis universaliseerima.
“Tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama”

• Vooruseetika . Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Milline peaks inimene olema?
  

Moraalsed voorused : ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne.
Mittemoraalsed voorused: julgus , optimism, ratsionaalsus , tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne.
Aristotelese jaoks oli voorus iseloomuomadus, mis avaldus kalduvuslikus (harjumuspärases) toimimises.
Kui inimene on aus, siis on tal kalduvus kõigis olukordades ausalt käituda. Vooruslik inimene ei ole aus mitte puhuti ja ainult siis, kui see on talle kasulik, vaid sellepärast, et tal on selline iseloom.
Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi.
Eetika:

• Teoreetiline eetika
  

• Metaeetika (uurib tooriate mõisteid ja struktuuri, mis on „hea“ ja mis „halb)
  
• Normatiivne eetika (üldiselt, kuidas tuleb elada)
  

• Praktiline eetika
  

• e. rakenduseetika
  
• Kutse-eetika (erialade eetika)
  

Etnotsentrism – oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt.
Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust.

• Subjektivism – kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust. (suht väär)
  
• Konventsionalism – kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist.
  

Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades.

• Eetiline absolutist usub, et on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, mida mitte kunagi ei tohi eirata. (ainult üks õige lahendus)
  
• Moraaliobjektivist usub samuti, et moraalinormidel on universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid näevad ka erandite võimalust.
  

Topelttagajärje doktriin (TTD)
On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi.
Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini kui teised.
näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks.
Kuidas teha kindlaks? Ideaalne Vaatleja on see vaatekoht, mis aitab meil selgusele jõuda universaalsetes printsiipides. (Jumal, sõltumatu isik)
Väärtused: seesmised (õnn jne), instrumentaalsed (vahend, nt raha), segaväärtused (hea vahend, nt teadmised).
Hedonistid – peavad naudingut seesmiseks väärtuseks.

• Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus)
  
• Satisfikatsionistid
  

Religiooni komponendid:
Rituaal (sümboliline käitumine)
Doktriin (õpetus inimese seotusest Jumalaga )
Emotsioon (tunded, kogemus)
Põhimõtted (pühakiri, tõekspidamised)
Eetika (väärtused, kõlblusnormid)
Osadus ( kuulumine teiste sekka)
Loomuliku seaduse teooria
Aquino Thomas (1225-1274) Inimloomuse seadus – Jumala poolt meile antud südametunnistus võimaldab meil teha vahet hea ja kurja, õige ja vale vahel.
Kontraktualism ehk kokkuleppelisus eetikas , miks peab täitma moraalinorme?
Poliitiline kontraktualism 17.-18. Sajand, Hobbes, Locke , Rousseau , Kant.

• Eesmärgiks oli legitimeerida riigivõimu ja positiivset õigust läbi lepingu idee. Senine õigustamisviis, kus riikliku autoriteedi (monarhi) võimu õigustati Jumala tahtega, ei olnud enam veenev. (ühiskondlik leping, hüpoteetiline)
  

Eetikakoodeks – kirja pandud eetikanorm.
George Edward Moore (1873 –1958) Inglise filosoof , mittenaturalismi rajaja
Teoses Principia Ethica (1903) väidab ta, et segadused filosoofias saavad alguse sellest, kui ei küsita täpseid küsimusi, millele tahetakse vastuseid saada. See raamat pani aluse eetikaterminite tähenduse ja faktide-väärtuste suhte uurimisele (tänapäevasele metaeetikale).
Mittenaturalism (nonnaturalism) teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil.
Emotivism - nonkognitivismi versioon , mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt.
Alasdair MacIntyre “After Virtue ” (1981) Väitis, et entusiastlikult alustatud “valgustusprojekt” on 20. sajandi teiseks pooleks mitte “säravalt lõpule viidud ”, vaid “läbipõlenult läbikkunud”, sest “teaduslikud” teooriad eetikast kummutasid ühise tõetunnetuse võimalikkuse. Nii on mõisted hea, õiglane, kohus lahti kistud oma traditsioonilisest kontekstist ega sobi enam õigupoolest kellelegi ega millelegi.
Millel eetiline mõttekäik põhineb?
Inimese telos Kui öeldakse, et tegu on õige või hea, siis öeldakse sellega, et nii teeb inimene, kes edendab oma loomust selliseks , milliseks ta püüdleb. Moraaliteooria aluseks mõte, et inimesel on telos – funktsioon, ülesanne, kohustus.
MacIntyre telos’est “Inimene olla tähendab täita erinevaid rolle – pereliikmena, rahvusena, filosoofina, sõdurina, Jumala teenijana. Siis, kui inimesest mõeldakse indiviidist, enne rolle ja neist lahus, lakkab inimene olemast funktsionaalne mõiste.”

• põhivalik Aristotelese(vooruseetika) ja Nietzsche (egoismieetika) vahel.
  

Meil on kohustus areneda moraalsete isikutena, et oleksime võimelised võtma endale suuremat moraalset vastutust.
Vastutuse kasvuga suureneb meie pädevus moraalivalikute tegemisel ja suurem rõõm moraali mäetippude vallutamisest .