DAVID HUME Kasvas üles Shotimaal Edinburghi lähistel.Tema filosoofiliseks lähenemiseks on emprirism. Perekond tahtis, et temast saaks jurist, kuid ta ise olevat öelnud, et tundis ületamatut vastikust kõige vastu, välja arvatud filosoofia ja teadmine. (NB! Filosoofiat defineeritakse ka kui teadust teadmistest.)26-aastaselt ilmus tema 600- leheküljeline peateos Traktaat inimloomusest, mille idee ta sai juba 15- aastaselt.Tema teened filsoofina said täie tunnustuse osaliseks tänu Kantile.Filosoofiliste tööde kõrval avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset esseistikat. Mõtlejana skpetiline ja karm kristluse kriitik.Tema stiil on järsk ja radikaalne, mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlema kas Hume ikka on kõike tõsiselt mõelnud?Ta ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda küll taotles professori kohta, kuid tema teoseid sellel ajal veel ei hinnatud ning koht jäi saamata
Ideede vahelisi suhteid uurib teadus. Kõnealune filosoof ei eita üldse teaduse saavutusi, sest teadus aitab kirjeldada ideede vahelisi suhteid. Selliselt tuleb Berkeley arvates ka teadust mõista (ideede vaheliste suhete kirjeldusena). David Hume Kasvas üles Sotimaal Edinburghi lähistel.Emprirism. Perekond tahtis temast juristi, ent tundis vastikust kõige vastu, välja arvatud filosoofia ja teadmine.26. ilmus 600- lk peateos Traktaat inimloomusest, idee 15.Teened filsoofina said täie tunnustuse osaliseks tänu Kantile.Filosoofiliste tööde kõrval avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset esseistikat.Mõtlejana skpetiline ja karm kristluse kriitik.Tema stiil järsk ja radikaalne, mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlemaEi töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Taotles kohta, aga ei. Sekretärina, raamatukoguhoidjaKõigi teadmiste allikaks on kogemus.Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on
eba sobi enam õigupoolest kellelelgi ega millelelgi. · Tema põhiküsimus: millel eetiline mõttekäik põhineb?; vastus: ajaloolisele traditsioonile. · Tema arvates 2 võimalust: o Valida Aristotelese voorusõpetus või o Friedrich Nietzche üliinimese õpetus (seda järgis Hitler) · Inimene olla tähendab täita eerinevaid rolle pereliikmena, rahvusena, filsoofina, sõdurina. Siis kui inimesest mõeldakse indiviidist, enne rolle ja neist lahus, lakkab inimene olemast funktsionaalne mõiste. · Inimese eesmärk on eudaimonia e täiuslik elu ja voorus on omadus, mis edendab selle eesmärgi saavutamist. Vooruseetika: · Aristotelese teooria keskne mõte on see, et inimesel on olemuslik loomus ja olemuslik eesmärk e mõte. · Meie ajal on järel vaid moraali keel ja näilisus, eetika terviklik sisu on suurelt
annaabi.ee 
