• Protestist kirjutatakse artikkel • nt. Egiptuses jõudsid protestid läbi sotsiaalmeedia rahvusvahelisele tasandile • Arvamuslood 7) Kujundada avaliku arvamust kellegi või millegi kohta, avalikustades ühiskonnas toimuvat • Ühtne arusaam mingistest tegudest • Negatiivne kajastus nt. poliitikute halbasid tegusid • Positiivne kajastus nt. heategevus • Avalikustab seda, mis ühiskonnas toimub 2. EESTI AJAKIRJANDUSEETIKA KOODEKS • Üldised põhimõtted • Miks on ajakirjandust vaja • Kuidas ajakirjandus toetab ühiskonda • Sõltumatus • Ajakirjanik on erapooletu • Ei pea kirjutama teemadest, mis lähevad tema elutõekspidamisega vastuollu • Ajakirjanik ja informatsiooniallikas • Eetilised reeglid • Kuidas peab ajakirjanik suhtlema allikatega • nt. Lapsed • Peab kinni pidama enda lubadustest, mis allikatele antaksa
Lõpuks võib kohus otsustada, et kodanik Y-i head nime on ajakirjanik X tõepoolest rikkunud ja ajakirjanik on sunnitud lahti ütlema oma väidetest. Seega kaasnes vabadusega veel suurem vastutus. Ajakirjanikul on oma loo kirjutamisel alati mitu valikut kas ta kirjutab loo, kus jutustab uudise sisu detailselt ja kontrollib oma esitatud faktide tõesust enne, kui loo väljastab, või loob ta skandaalimaigulise kõmuloo, kus esitatud faktid jäävad kontrollimata ja kus ajakirjanduseetika reegleid on samuti piiripeal täidetud, mis talle ja tema ajalehele hiljem ka suurt kuulsust toob. Esimesel juhul oleks artikkel, tõenäoliselt uudis, keskpärane, paljude inimeste meelest igav, ja kuulsuski ei tule ei temale ega tema ajalehele enne, kui väljaanne kvaliteetajakirjanduse mõõtu välja andma ei hakka. Teisel juhul aga piisavalt intrigeeriva pealkirja puhul koguks artikkel juba palju ,,pilkeid" või internetis ,,klikke". Kõmuajakirjandusel oleks seega palju lihtsam raha teenida
hakkab ise endale looma mingisuguseid eesmärke, puuslikke, hakkab kirjeldama reaalsust sellisena nagu see ei ole ning nii ta ajakirjandustarbijaleka kõige enam mõjub. Ajakirjanikul on oma loo kirjutamisel alati mitu valikut kas ta kirjutab loo,kus jutustab uudisest detailselt ja kontrollib oma esitatud faktide tõesust enne,kui loo väljastab, või loob ta skandaalimaigulise kõmuloo,kus esitatud faktid jäävad kontrollimata ja kus ajakirjanduseetika reegleid on piiri peal täidetud. Halb on see, et just kõmulood, mida toodab kollane ajakirjandus, lähevad inimestele kõige rohkem peale ning seetõttu saavutab kollane meedia ka suurt mõju. Sedasorti ajakirjandus on üle maailma väga levinud: kuulsuste või avaliku elu tegelastest saame lugeda kus ja millal tahame, kuid minu arvates ületab ajakirjandus siiski regulaarselt eetilisi norme, kui mõtleb välja fakte, teeb isiklikust arvamusest põhinevaid järeldusi ja loob
Eetikakoodeksite analüüs Eesti Ajakirjanduseetika koodeks 1. Ajakirjandus teenib avalikkuse igust saada test, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku vimu teostamist. Kohustuse-eetikateooriast lähtudes on see tegu hea tee seda teistele, mida teised teeksid sulle. Kes tahaks, et talle näkku valetataks? 2. Vaba ajakirjandust, kui ta täidab kehtivaid igusakte, ei tohi mingil moel piirata ega takistada info
Faktikontrolli saab teha, kasutades erinevaid meetodeid või materjale, või intervjueerides erinevaid inimesi ja saada selle kaudu teada, kas fakt on tõene ( fakt on arvatavasti tõene, kui mitu erinevat inimest kinnitab sama asja). Fakt võibki olla korrektne, kuid ei pruugi, kui leidub mitu allikat, mis viitab fakti tõesusele. Allikateks võivad olla erinevad raamatud, ajalehed, Internet, erinevad inimesed, videod jne.. 7. Kuidas eskis loo peategelane Glass ajakirjanduseetika vastu? Meedia-eetika tähendab kriitilist arutelu selle üle, mis on kellegi jaoks moraalne. Glass ei kontrollinud fakte, mida ta kirjutas. Ta mõtles lugusid välja ja arvas, et ta väljamõeldised ei tule kunagi välja. Ta otsis infot Internetist ja kirjutas oma lugudesse faktide nime alla visioone. Sellega tegi ta väga palju kahju lehele ja kogu ajakirjandusele. 8.Kuidas oli Glassil võimalik nii kaua toimetajaid, kaastöölisi ja avalikkust petta?
kommenteeriv ajakirjandusžanr Nt. OM kettaheite spordireportaaž • intervjuu – ajakirjandusžanr, kus saab intervjueerija andmeid inimes(t)e arvamuse, mõtlemise ja tunnete kohta kindlatele küsimustele vastates. Intervjuul on alati kindel eesmärk. • uudis – täpne, objektiivne, tasakaalustatud, neutraalne artikkel, mis annab edasi infot mingi kindla sündmuse või teema kohta. Sisaldab juhtlõiku. • Eesti ajakirjanduseetika koodeks – Eesti ajalehtede liidu poolt kokku pandud ja kinnitatud punktid, mida iga ajakirjanik peaks järgima. Nt. Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses.
Ajakirjanku kohustus ja vastutus Ühtedeks tähtsamateks info jagajateks on tänapäeval kujunenud ajakirjanikud, kelle eesmärk on koguda, vahendada, töödelda ja kommenteerida infot päevakajaliste ja aktuaalsete teemade kohta. Nagu Marju Kaljustin kord ütles: „Inimene elab sõnade ookeanis nagu kala vees.“ Ajakirjanikud peavad selles ookeanis ellu jääma. Neile on abiks sõnavabadus, mille abil võivad kõik sõnadesse panna, kuid peavad siiski eetiliseks jääma. Selleks on loodud ka eesti ajakirjanduseetika koodeks, kus on punktide haaval kirja pandud, mis on eetiline ja mis mitte. Kui paljud seda aga järgivad, on juba teine teema. Üks kaks kolm neli viis kuus kaks kolm. Seoses tehnoloogia arenemisega, on sellega koos arenenud ka meedia. Kui varem ilmusid ainult paberajalehed ainult hommikuti, ning seetõttu polnud osad uudised nii värsked, siis täna on võimalus uudiseid iga hetk ükstapuha kuhu kirjutada. Kaks kolm neli...
26.jaanuari ETV saate Vabariigi kodanikud külalisteks olid ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, BNS-i peatoimetaja Aimar Ruussaar, keele- ja kirjandusteadlane ning ajakirjandusõppejõud Tiit Hennasto ning Riigikogu liige Igor Gräzin. Sellekordses saates keskenduti ajakirjandusele ja meediale. Ainar Ruussaar leiab, et masu on teinud ajalehed ja ajakirjad füüsiliselt õhemaks. Ajalehed ei sisalda enam nii palju materjali, kui varem. Samas leiab ta, et kvaliteet ei ole masu ajal alla läinud vaid pigem on jäänud stabiilseks.
sisu oleks korrektne, vastutada ajalehe õigeaegse ilmumise eest. 6. Mida kujutab endast faktikontroll? Kuidas seda tehakse, too välja erinevaid viise, kuidas fakte kontrollida saab, mille abil? Faktikontroll on kontroll faktide õigsuse üle. Fakti õigsust saab kontrollida, näiteks intervjureerida inimesi ja küsida teatud asja kohta, kui nad seda kinnitavad, siis on faktil tõepõhi all. 7. Kuidas eksis loo peategelane Glass ajakirjanduseetika vastu? Ta mõtles lood ja artikklid välja, arvates, et need ei tule kunagi välja. Ta otsis lisa infot internetist. Meediaeetika ütleb, et artikklid peavad olema tõesed ja mitte väljamõeldised. 8. Kuidas oli Glassil võimalik nii kaua oma toimetajaid, kaastöölisi ja avalikkust petta? Ta oli väga osav ja ettevaatlik. Kui ta kedagi nn ,,intervjueeris", siis ta tegi märkmeid, mis andsid alust, et ta on tõesti intervjuu teinud. 9. Aga so what
seadnud. Nad valdavad olulist infot ning neil on rohkem võimalusi meediaga manipuleerida. Kes on avaliku elu tegelane piiratud ulatuses? Avaliku elu tegelaseks piiratud ulatuses võib inimene saada siis, kui ta sekkub avalikku vaidlusesse, lootes otsustusi mõjutada. Avalikkuse tähelepanu alla võib sattuda ka konkreetse sündmusega seoses. Meedia tähelepanu alla võib sattuda ka ootamatult, näit. looduskatastroofi, avarii jm. Kas ja millist infot avaldada on juba ajakirjanduseetika küsimus. Kes on ekspert? Ekspert on oma ala asjatundja, kelle poolt ajakirjanik pöördub vaieldavate või keeruliste juhtumite puhul. Eksperdilt oodatakse erialase arvamuse avaldamist e. eksperthinnangut. Asjatundja intervjueerimine võimaldab ajakirjanik probleemi selgemini näha ja analüüsida lugu, mis seejärel valmib, pakub auditooriumile hoopis suuremat huvi. Kes on tavalised inimesed meedias? Tavalised inimesed satuvad väga harva meedia huviorbiiti. Enamasti juhtub see neid
Väärtusõpetus ja eetika Aksioloogia ehk väärtusõpetus on filosoofia valdkond, mille raames uuritakse väärtusi. Enamasti peetakse aksioloogia alla kuuluvateks eetikat ja esteetikat. Laiemas mõttes mahub aksioloogia alla kõik, mis on seotud inimeste või inimgruppide ning nende poolt pooldatavate või taunitavate väärtustega, nt kultuuriväärtused, kunstiväärtused, ühiskondlikud väärtused, rahvuslikud väärtused, kristlikud väärtused, põhiseaduslikud väärtused jne. Aksioloogia on filosoofia valdkondadest kõige praktilisem ning vahetumalt inimese tegevusse puutuvam. Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofi...
inimesele või teole hinnang: seda kas kiidetakse või laidetakse. See tähendab, et eetilised või moraalialased väited on ettekirjutavad ehk normatiivsed. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, mis on õige või vale.
Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised Eetikat kui distsipliini võib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt võib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega. Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise käitumise kirjeldamisega empiirilises mõttes, näiteks
Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika (arstieetika), spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks aga ei saa olla ei sotsiaaltöötaja ega ka tavainimene olla ilma moraali ja eetikata.
valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised Eetikat kui distsipliini võib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt võib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega. Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise käitumise kirjeldamisega empiirilises mõttes,
· kolmas allikas teise allika info vahendaja Kirjalikud allikad: · mitteuudisena kirjutatud tekstid · teatmeteosed, arhiivid, andmebaasid · uudisena kirjutatud tekstid 9. Avalik ruum Avalikus ruumis (nt tänav, park, supelrand, kaubanduskeskus jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. 10. Ajakirjanik ja eetika (Eetikakoodeks, difamatsioon) Eesti ajakirjanduseetika koodeks: ,,Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada." Eetika normida kogum, mis määrab inimeste kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna ja üksteise suhtes. Difamatsioon (halba avalikuks tegema, laimama) mõne isiku, asutuse vm kohta häbistavate (ka tõele vastavate) asjaolude avaldamine. 11. MEEDIUMID kirjeldused ja näited
Mõisted eksamiks avalik arvamus – inimeste suhtumine ühiskondlikku tegevusse avalik elu – ühiskonnaelu valdkond, mille suhteid korraldavad õigusnormid ja õigusaktid eraelu – isiklik elu, mitteametialane elu ajakirjandusvabadus - õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta keegi: ei võimustruktuurid, reklaamiandjad, omanikud ja muud infoallikad; õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada vastavat informatsiooni. ajakirjanduseetika - ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja s...
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info
isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive, seisab riigikohtu lahendis. Seega kaotas EMT vaidluse kõigis kolmes kohtuastmes ning kohtuvaidluse menetluskulud jäävad riigikohtu otsusel poolte kanda. (Riigikohtu lahend 3-3-1-70-11) Kui varasemalt oli juttu n-ö tavainimestest, siis pisut teisiti tuleb eetikaregulatsioonide ja EIK praktika järgi käsitleda avaliku elu tegelasi. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi (1998) punkt 1.6 ütleb: “Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud.” EIK praktika järgi võib avaliku elu tegelasi, eriti poliitikuid ja suurärimehi kasvõi lollpeadeks nimetada, nende haigustest avalikult rääkida jne (Nõmper & Tikk 2007: 57-58).
· Millise riigi kohta see võib kehtida Eestis vastu võetud eetikakoodeksid Avaliku teenistuse eetikakoodeks AVALIK TEENISTUS ÄRI MITTETULNDUS A. le Coq Taru Õlletehas AS Arhivaari eetikakoodeks Avise eetikakoodeks Bioanalüütiku/laborand i eetikakoodeks Eesti ajakirjanduseetika Eesti Kinnisvarafirmade Duni eetikakoodeks koodeks Liidu heade tavade koodeks Eesti advokatuuri Eesti Kinnisvara Eesti Inseneride Liidu eetikakoodeks Haldajate ja Hooldajate eksperdi Liidu6 käitumiskoodeks heade tavade koodeks
see on kultuuris halvakspanu/heakskiit mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, määratletud A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com
seadust, ei ole korrektne. "Üldine põhimõte, mis ei ole muutunud 1996. aastast, kui esimest korda isikuandmetekaitse seadus vastu võeti, on see, et igasugune isikuandmete avalikustamine saab toimuda ainult andmesubjekti nõusolekul," ütles Kukk. Ta rõhutas, et seadusesse tuli täiendus, mille järgi võib ajakirjanduses isikuandmeid avalikustada ilma andmesubjekti nõusolekuta juhul, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika reeglitega. "Kui need punktid on täidetud, siis ei ole mingit probleemi isikuandmete avalikustamisega. Muidugi täpsustab veelkord, et isiku nimi ja sünnipäev ei ole delikaatsed isikuandmed." Kui keegi ütleb, et avalikku huvi ei ole, siis Kuke sõnul vaadatakse seda üksikkaasusena, mitte ei laiendata kõikidele teistele juhtumitele. "Me eeldame, et kõik isikuandmed on avaldatud seadust järgides /.../. Eraldi kontrolli me ei tee."
informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad kõnealuse teabe edasist levitamist (salvestamist, kopeerimist, järgmistel veebilehtedel avaldamist jne) võimaldavad. Eestis jõustus 01.01.2008 isikuandmete kaitse seaduse (IKS) uus redaktsioon, mille § 11 lg 2 sätestab nn ajakirjanduse klausli: "Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi." Kõrvutades IKS § 11 lõiget 2 Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga on ilmne, et seadusandja on nn ajakirjanduse klausli sõnastamisel lähtunud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Viimasest lähtudes tuleks IKS § 11 lõiget 2 ka tõlgendada, ehk teisisõnu ülakaaluka avaliku huvi all tuleks silmas pidada, kas vastavate andmete avalikustamine annab juurde debatile
kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb ? kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms. Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad- Tagajärje-eetika: tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. Teo moraalse õiguse määrab tagajärg. Kohuse-eetika: deo(,,peaks")ntoloogiline eetika. Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab Vooruseetika: keskmes on inimese iseloom. Vooruseeetika ei küsi, mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? 1
Elis Vink EETIKA Õpimapp Tartu 2009 Sisukord Elis Vink..................................................................................................................................... 1 EETIKA...................................................................................................................................... 1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Eetika ajalugu ja selle mõiste......................................................................................................3 Moraali teoriad............................................................................................................................6 Moraalifilosoofia.........................................................................................................................8 Väljavõte Toomas Pauli artiklist ''Kümnest käsust...
Kordamispunktid 2010 1. Intellektuaalse omandi (IO) mõiste ja liigid Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist...
paikkonna või grupi kihtidest. • Arhivaari eetikakoodeks: Arhivaarid edendavad arhivaalide võimalikult laia kasutamist ja tagavad kõikide kasutajate erapooletu teenindamise. Arhivaarid väldivad liigseid arhivaalidele juurdepääsu ja nende kasutamise piiranguid, kuid võivad üleandmistingimustest tulenevalt soovitada või rakendada selgelt sätestatud piiratud kestvusega piiranguid. • Eesti ajakirjanduseetika koodeks: Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. • EPRA eetikakoodeks: Teenides klientide ja tööandjate huve, pühendame me end parema kommunikatsiooni, arusaamise ja erinevate isikute, gruppide ja ühiskonna institutsioonide vahelise koostöö edendamisele
ärisaladused ja kohtupidamise erapooletus. Samuti ei ole lubatud vale ja laimu levitamine ning teiste isikute au ja väärikuse kallale kippumine, alandamine ja solvamine. Riigil on õigus kehtestada kord ringhäälingu ja meediaettevõtete litsentsimiseks. Kaebusi ajakirjanduses levitatud valeinformatsiooni või eraellu sekkumise kohta saab esitada Pressinõukogule. Pressinõukogu on ajakirjanike poolt loodud kohtuväline organ, mis lahendab kaebusi toetudes heale ajakirjandustavale ja ajakirjanduseetika koodeksile. Reklaami kohta saab kaebusi esitada Reklaami Nõukojale, mis tegutseb Tarbijakaitseameti juures. Sõnavabadus ja õigus teabele on Eestis kaitstud põhiseaduse paragrahvidega 44-46 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 10. 2.3 Au ja väärikuse kaitse Igal isikul on õigus au, väärikuse, hea nime ja eraelu kaitsele. Keelatud on vale levitamine ja laimamine. Au ja väärikuse kaitse on tihedalt seotud sõnavabaduse ning selle piirangutega.
järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea. See on nagu kontroll. See on teoreetiline eetika. Küsib ka abstraksteid küsimusi, nt mis on üleüldse hea. Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. Praktiline eetika on nt äri-eetika, spordieetika, ajakirjanduseetika jm, tegeleb võrdõiguslikkusega jne. Moraal peab hoidma ühiskonda koost lagunemast, leevendama inimkannatusi, soodustama inimõitsengut, lahendama konflite, jagama kiitust ja laitust. Põhilised eetika teooriad: 1) Tagajärje eetika parem tagajärg on eetilisem. 2) Kohuse-eetika vaadatakse tegu, mitte tagajärge 3) Vooruseetika tegija olemus Osa moraalireegleid seadustena, osa mitteformaalsed.
on üldjuhul lubatud vaid selle isiku endaga seotud päevakajalise sündmuse kajastamiseks eeldusel, et isiku kujutamine päevakajalise sündmuse kajastamiseks on vajalik ning avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi. Kuidas tagada, et ajakirjandusvabadust teostades oleks isikuandmete kaitse võimalikult hästi kaitstud? Näitliku proportsionaalsustesti läbiviimiseks kasutame IKS-i teksti analüüsi. Isikuandmete töötlemist ilma andmesubjekti nõusolekuta reguleerib IKS-i § 11 lg 2. Ajakirjanduseetika põhimõttes on sätestatud eetikakoodeksi alajaotuses 4. Sisustamist vajavad IKS-i § 11 lg 2 sisalduvad terminid: 40 41 - Ajakirjanduslik eesmärk - Ülekaalukas avalik huvi - Andmesubjekti huvide ülemäärane kahjustamine. Ajakirjanduslik eesmärk Saab sisustada ajakirjanduse rolli kaudu. Ajakirjanduse eesmärk on ajakirjanduse
moraali moraalivälisest? Eetika jaguneb: Metaeetika Teoreetiline Eetika Normatiivne teooria Normatiivne eetika Praktiline e Rakenduseetika Normatiivne teooria püüab leida käitumisnorme, mille järgi inimestele hinnanguid anda. Rakenduseetika valdkondi: · Bioeetika · Meditsiinieetika · Keskkonnaeetika · Ajakirjanduseetika · Meedia eetika · Ärieetika 2. loeng: EETILINE RELATIVISM Moraaliskeptitsismi vormid Moraaliskeptitsism objektiivseid moraalistandardeid ei ole olemas. Objektivism moraaliprintsiibid kehtivad universaalselt ega sõltu sellest, mida inimesed arvavad. Skeptitsism: 1. Nihilism 2. Relativism Nihilism ja relativism Nihilism moraalset tõde (tõdesid) ei ole olemas. Moraaliväited ei saa olla tõesed ega väärad. Relativism moraalistandardid on suhtelised e
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid k...
05.2016 Töötlemise lubatavus Haldusorgan võib ainult avaliku ülesande täitmise käigus ettenähtud kohustuse täitmiseks. Isikuandmete avalikustamine Kui isik on: - ise avalikustanud - andnud nõusoleku avalikustamiseks (§12) või avalikustamine on toimunud seaduse alusel, siis ei kohaldata IKS'i teisi paragrahve. Isikuandmete avalikustamine Ajakirjanduslikul eesmärgil võib: - kui on ülekaalukas avalik huvi - kui on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega Ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. 90 5.05.2016 Isikuandmete avalikustamine Krediidivõimelisuse hindamiseks kolmandale isikule edastamine on lubatud ainult siis: - kui kolmandal isikul on õigustatud huvi - kui õigustatud huvi on tuvastatud - kui on kontrollitud andmete õigsus - kui andmeedastus on registreeritud
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidad...
o kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms. · Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad 1. Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin
konsekventsialism) "Eesmärk pühitseb abinõu" e. summum bonum (jesuiidid) 2 Praktiline eetika "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi (nt. kutseeetika)või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt · meditsiinitöötaja ametieetika e artsieetika, · bioeetika, · spordieetika, · keskkonnaeetika, · ajakirjanduseetika, · internetieetika, · ärieetika, · röövlieetika, · külaeetika, · REKLAAMIEETIKA Kas eetika (ja moraal) sõltub kultuurist? · Eetiline subjektivism: Moraalihinnangvon igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). · Eetiline relativism: Teooria, mis ütleb, et see, kas mingit tegu pidada moraalselt õigeks või valeks, sõltub kultuurist. Pole mingeid absoluutseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
