Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kristin Kaur ja Mari- Liis Sarv KAUBANDUSALASED ÕIGUSAKTID Raport Juhendaja Edda Sõõru Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1TOIDUKAUPLUS MAXIMA XX..........................................................................4 2.EHITUSKAUPLUS K-RAUTA............................................................................6
TEERITUS NORMATIIVAKTIDEGA ORGANISATSIOONI SISE- (RPS) EESKIRJAGA KOHUS- KOHUSTUSLIK EI OLE KOHUSTUSLIK, TUSLIKKUS SEADUSANDLUSEGA ETTE JUHTKONNA OTSUS NÄHTUD 2. PEAMISED FINANTSARVESTUSE KORRALDAMIST JA FINANTSARUANDLUSE KOOSTAMIST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID EÜ IAS RAAMATUPIDAMISE SEADUS DIREK- TIIVID RAAMATU- PIDAMISE TOIMKONNA JUHENDID
9. Kuidas toimub lepingu suhtes kohaldatava õiguse kindlaks määramine, kui lepingus puudub kohaldatava õiguse kokkulepe? Millistele piirangutel tuleb tähelepanu pöörata? 1. REÕ mõiste - reguleerib õigussuhteid, mis on seotud mitme õigussüsteemiga, sh välismaise elemendiga. Nimetatakse ka konfliktiõiguseks. Ese REÕ esemeks on isikute vahelised eraõiguslikud suhted,mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Allikad jagunevad kaheks: siseriiklikud ja rahvusv. 1) Õigusaktid; 2) RV lepingud; 3) Kohtupraktika; 4)Tava ja praktika; 5) Õigusteadlaste arvamused; 6) Arbitraazi praktika 2. Kollisiooninorm nt REÕS §10 on viiteline norm. Kollisioon on olukord, kus teatud õigusnormid on omavahel vastuolus. Kollisiooninorme kohaldatakse õigussuhetele, kus õigussuhte objekt, subjekt või õigusakt omab puutumust välisriigi õigusega. Iga kollisiooninorm on vastuseks küsimusele, millist normi tuleb rakendada, kui õigussuhe omab välismaist elementi.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond AÜEP3 VÄIKEETTEVÕTLUST MÕJUTAVAD ÕIGUSAKTID JA NENDE TOIME EESTI VABARIIGIS Referaat Juhendaja: dotsent Matti Raudjärv Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks sai valitud ,,Väikeettevõtlust mõjutavad õigusaktid ja nende toime Eesti Vabariigis". Kuna valdav osa Eesti ettevõtetest on väike- ja mikroettevõtted siis on käsitletav teema suhteliselt oluline. Riik osaleb ettevõtlust toetaval ja soodustaval tasandil võrmerollis. Uurimisülesanded millele vastust otsitakse on järgmised: · Väikeettevõtluse osakaal ja selle roll Eesti majanduses · Ettevõtlust takistavad õiguslikud tegurid · Riigi poolt rakendatavad meetmed ettevõtluskeskkonna soodustamiseks
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse ...
Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. 3. Kes võivad kuuluda eesti erakondadesse? Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. 4. Kes on eestis viibides kohustatud hoidma elu ja keskkonda? Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. PÕHISEADUS JA TEISED ÕIGUSAKTID Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. Eesti vabariigi põhiseadus võeti vastu 1992.aastal pärast taasiseseisvumist. Igas riigis ei ole konstitutsioon ühe ja sama kindla tähendusega. Mõnes riigis tähendab see ka korraldust. Valitsemiskorralduse põhimõtted on sõnastatud mitmes seaduses. Niisuguseid demokraatlike riike on vähe, nt suurbritannia. Konstitutsioonid erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse, tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ja konkreetse sisu poolest
Põhiseaduslikkuse eksamiks 1. ÕIGUSAKTID - Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. 1) Õigustloovad aktid- õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).Õigustloovad aktid on üldaktid, millega kehtestatakse abstraktseid õigusnorme üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise
Tallinna Ülikool Kuidas sünnib seadus? Referaat 2015 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Õiguse allikad........................................................................................................4 Õigusaktid..............................................................................................................4 Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras.........................................................5 Seadus....................................................................................................................6 Seadused Eesti õigussüsteemis..............................................................................7 Õigusaktide hierarhia..........................
Selleks et olla täidetav, peab õigusnorm kui mõtteline käsk või keeld, olema väljendatud vormis, mis on mõistetav kõikidele adressaatidele ja sealjuures võimalikult üheselt. Õigusvorm (ehk õiguse allikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse allikad Õiguse allikad on: Õigusaktid (seadus); Tava ja praktika; Leping; Kohtulahendid; Üldpõhimõtted. Üldpõhimõtted Eraõiguses kehtivad põhimõtted: Lepinguvabaduse põhimõte - seisneb eelkõige vabaduses valida milline leping sõlmida, millise sisuga, kellega ja millises vormis. (ei ole absoluutne) Dispositiivsuse põhimõte - vastavalt VÕS §-le 5 võib seaduses sätestatust võlasuhte
vastu meetmed liikmesriikide poliitika toetamiseks või täiendamiseks, näiteks tervise kaitse, tööstus, kultuuri, turismi, hariduse, spordi,kodanikukaitse ning halduskoostöö e. Erandlikud valdkonnad- majandus- ja tööhõivepoliitika f. Subsidiaarsuse e. lähimuse põhimõte + liikmesriikide parlamentide järelevalve- otsused võetakse vastu seal kus mõistlik. EL ei aruta, kui puudub põhjus, miks liikmesriik ise ei aruta 4. Õigusaktid ja õigusnormide hierarhia a. Määrus- EL õigusakt, mida kohaldatakse üldiselt, tervikuna ja vahetult kõigis liikmesriikides, kehtides nii liikmesriikide, valitsusasutuste, ettevõtete kui ka eraisikute suhtes. Saavad automaatselt liikmesriigi seadusandluse osaks ning nende rakendamiseks ei võeta vastu eraldi seadusakte. Määrused ilmuvad EÜ Teatajas, jõustudes aktis määratud kuupäevast või selle puudumisel 20 päeva
annaabi.ee 
