Probleem Probleemiks on tasuta ühistransport, mis käivitub aasta 2013. Selle üle on nii palju kisa ja kära ning enamus inimesed ei tea mis sellega kaasneb, selle tagajärjed ja kuidas see tegelikult mõjutab inimesi, kes on üldjuhul harjunud praeguse ühistranspordiga ja selle eest maksavad ka. Sellel teemal olen arutanud enamasti vanemate inimestega, aga ka sõpradega. Võib öelda nii, et kes on maksnud selle eest siiamaani, maksavad ka edasi, sest hinnad
''Väga hea süsteem on, säästan igapäevaselt mõne euro ja see teeb lõpuks kokku päris suure summa,'' lausus naine rõõmsal häälel. ''Ainult trammid on nüüd rahvarohkemad, kohe palju kitsam on,'' tõdes ta. Keskkooliõpilane Naima oli selle suhtes palju skeptilisem. ''No muidugi on tore, et paljud tallinlased tasuta sõita saavad, aga keegi maksab busside, trammide ja trollide eest ikka. Ausalt öeldes pole ma aru saanud, kust see raha tuleb. Ma arvan, et tasuta ühistransport ei peaks kehtima kõigile Tallinna elanikele, vaid ainult õpilasetele ja pensionäridele,'' avaldas nooruk arvamust. ''Samas, mind isiklikult see muutus ei mõjutanud, ma olen alati tasuta sõita saanud, sest olen pärit paljulapselisest perest,'' täiendas ta. Lisaks kurtis ta ühiskaartide vähesuse üle, ta olevat enda oma ära kaotanud ja pole veel uut osta saanud kõikides kohtades, kust ta seda otsimas on käinud, on see otsas olnud.
inimestele 3. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla 4. Meie ei poolda mitte ,, lihtsat riiki" 5. Rõhutame koostöö tähtsust vaesuse vähendamiseks ja demokraatia tugevdamiseks. 6. Tervis 7. Sõnavabadus 8. Hoolivus, sallivus, pluralism, võrdsus ja vabadus on meile ühiskonna põhiväärtused. KESKERAKONNA SAAVUTUSED JA PARIMAD TEOD 1. Tasuta ühistransport 2. Renoveerimised 3. Lasteajad 4. Teede korrashoid 5. Sotsiaaltoetused 6. Uued töökohad Mida saadame korda järgmise nelja aasta jooksul Õpetajatele keskmisest kõrgemad palgad! Tasuta ühistransport ka rongiliiklusele! Mustamäele luteri kirik! Viru kaasaegseks jalakäijate tänavaks! Linna panus koolitoidule kahekordseks! Rekonstrueerime Haabersti ristmiku! Panustame teedesse igal aastal 25 miljonit eurot!
Transpordisektor Transpordisektorit võib pidada teenindussektor alamsektorik, aga hoolimata sellest, on selle osatähtsus märgatav. 2013. aastal kasvatas sõitjateveo mahtu linnatransport. Sõitjate arv linnaliinidel kasvas 2012. aastaga võrreldes kümnendiku võrra. Selle põhjustas esimeses kvartalis jõustunud Tallinna sõitjateveo arvestuse muudatus. Erinevalt linnatranspordist oli riigisisestel bussivedudel oli 7%, raudteevedudel 6% ja õhuvedudel 20% vähem sõitjaid kui 2012. aastal. See eest, aga riigisisestel merevedudel kasvas sõitjate arv 5% võrra (võrreldes aastaga 2012). Sõitjate arv rahvusvahelistel raudteevedudel kasvas aastaga 26%, bussivedudel 13% ja merevedudel 1%. Rahvusvahelistel õhuvedudel sõitjate arv aga vähenes, üle neljandiku võrra. Kaubaveoteenuste maht varasema aastaga (2012) võrreldes vähenes. Kaubaveo maht tonnides kasvas 1%, kuid tonnkilomeetrites vähenes 10%. Enamik ka...
Keskmine palk avaliku sektori töötajatel 25 000.- krooni (1597 eur) kuus. Arstidele kahekordne eesti keskmine palk. täidetud Keskmin vanaduspension üle 8000.- krooni (511 eur) kuus. Lapse sünnitoetus 10000.- krooni (639 eur) kuus. Noortele peredele 10000 munitsipaalkorterit. Ühistranspordi piletitele 5% käibemaks. Tasuta koolilõunad alates lasteaiast. Igale lapsele lasteaja koht. Õpetajatele keskmisest kõrgemad palgad. Tasuta ühistransport ka rongiliiklusele Tallinnas. Ehitame Mustamäele uue luteri kiriku. Panustada igal aastal 25 miljonit eurot teede ehitusele. 1000 eurone alampalk 2015 aastal. Kehtestame astmelise tulumaksu süsteemi. VALIMISREKLAAMID https://www.youtube.com/watch?v= V3SR7AzDAdM VALIMISREKLAAMID VALIMISREKLAAMID MEEDIA SKANDAALID JA MEEDIA Toobali suur kirjaskandaal. K kohuke Valimiste jaoks raha Pildiskandaal Lindiskandaal Sai rabatud küll,
kaasliiklejate elu. Teine väga tähtis punkt on ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine. Väga positiivne on see, et üha enam tekib igale poole kergliiklusteid, kus saab nii jalgrattaga ja rulluiskudega sõita kui ka lihtsalt jalutada. Nii on jalakäiad, ratturid, rulluisutajad jne rohkem kaitstud suuremate sõidukite eest, mis omakorda vähendab õnnetuste riski. Ka ühistranspordiliiklus on suureks probleemiks linnades. Tipptunnil on ühistransport inimestest nii pungil ning võimatu on bussi ära mahtuda. Paljud jäävad ka seetõttu tööle või kooli hiljaks. Kõige lihtsam lahendus oleks panna liinidele, kus sõidab kogu aeg palju inimesi, rohkem liiklusvahendeid sõitma. See aga nõuab ressurssi. Liiklusohutus on siiski teema, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, kuna Eestis on liiklusõnnetustes vigastada või surma saanud inimeste arv väga kõrge. Oluline on teha
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas. Ühiskond on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele - ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimisühiskond on ühiskond, kus inimeste vajaduste rahuldamise peamiseks võtmeks on kaupade ja teenuste ostmine ning kus tarbimise suurendamist peetakse õigeks. Kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes ollakse pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida neile pakutakse ja mida muudkui tarbida saab. Samamoodi võib praeguse tarbimisühiskonna mõjude arvele panna ka inimeste väärtushinnangute muutumise ja mitmesuguse halva käitumise. Analüüsides enda tarbimisharjumusi, pean tõdema, et ma ei ole veel jõudnud kindlate muutusteni antud küsimuses. Kuid tundub, et roheline mõtlemine kasvab vanusega. Veel mõni aasta tagasi ei olnud mul sellelaadseid mõtteid. Nii ei olegi ma veel loobunud näiteks kilekottide kasutamisest ...
o Riik o Põ hiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. ON iguskantsler 8. Eesti Pank Seos ä risektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õ iguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid III. Kontroll – tarbijakaitse ntks IV. Infrastruktuur Seos kodanikuü hiskonnaga: I. Tö ö kohad II. Avalikud hü ved – tarbitav kõ igile (haridus), teenused – tarbitav maksjatele (ü histransport) III. Kontroll – politsei ntks IV. Keskkond (poliitiline, õ iguslik, majanduslik) 2.) Ac risektor Peamine eesmä rk: teenida tulu Sinna kuuluvad: • EON JI – Eraõ iguslikud juriidilised isikud o OUc , AS, FIE, UUc , TUc o Riigi ettevõ tted – nt. Tallinn Sadam, Eesti Energia, Estonian Air, Eesti Loto Seos avaliku sektoriga: I. Maksutulu II. Innovatsioon III. Sisepoliitika – ä risektor sunnab keskkonna arengut IV. Teadmised Seos kodanikuü hiskonnaga: I
KORDAMISKÜSIMUSED TEENINDUSMAJANDUS 1.Milliseid teenuseid nim. avalikeks teenusteks, nimeta avalikke teenuseid mida kaetakse riigieelarvest, avalikke teenuseid mida katab kohalik omavalitsused? Avalikud teenused: neid korraldab riik või omavalitsus inimestelt ja ettevõtetelt kogutud maksuraha eest. riik: haridus, riigikaitse, arstiabi kohalik omavalitsus: ühistransport, teede korrashoid 2.Nimeta tegureid mis soodustavad teenuste üleilmastumist? üha suurem kauplemine teenustega edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees valitsuste suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi 3.Kuidas jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile tähtsamad sadamad, kanalid,lennuväljad? transpordi liigid (tabel)
annaabi.ee 
