Referaat - Kohv (1)

Põltsamaa Ametikool
Kohv
Referaat
Maiu Roio
Põltsamaa 2010
Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid . Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada . Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostris , kus otsustati asja uurida. Mõistatusliku taime lehtedest ja viljadest valmistati jooki , mille mõju osutus üllatavalt tugevaks .
Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees peatuma kitsekarjuste juurde. Lõkke ääres pakuti talle tumepruuni kuuma jooki, mis peletas ränduri väsimuse. Kaupmees muretses, et ta on eksinud Koraani seaduste vastu juues veini. Karjused rahustasid teda, rääkides, millest jook on valmistatud. Unes nägi kaupmees prohvetit, kes ütles, et kingib talle kaks kohvitaime ning õnnistab mulda, kuhu kaupmees need istutab. Veel lisas ta, et taime viljadest valmistatud jook asendagu õigeusklikele veini ning toogu neile rõõmu. Hommikul ärgates oli suur kaupmehe üllatus, kui ta leidis kaks väikest puukest. Jeemenis rajatigi esimesed kohviistandused.
Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C. Linné'le on jäädvustatud puu ladinakeelses nimetuses COFFEA ARABICA . Algul kasutati kohvi ravimina ja joogina palverännakutel. Esialgu valmistati jooki röstimata ubadest . 16. sajandiks olid araablased avastanud, kui aromaatne jook tuleb küpsetatud kohviubadest. Ergutava võlujoogi tarvitamine levis kiiresti - jooki pakuti kõikidel idamaa turgudel . Mekas avati esimesed kohvikute eelkäijad, kus teenindati vaimulikke ja õpetlasi. Kohvi joomine levis sedavõrd, et hakkas palvetamist segama. Mekas ja mitmes teises paigas keelati õigeusklikel uimastava joogi tarvitamine. Keelud ei suutnud kohvi levikut takistada. 16. sajandi keskel avasid Damaskuse kaupmehed Konstantinoopolis esimesed kohvikud . Euroopas tutvustati kohvi 17. sajandi algul. Kohv leidis tulise poolehoiu kõrval ka tugevat vastuseisu. Koos vaimulikega, kes nägid kohvis islami mõju, hakkasid kohvi vastu võitlema omamaiste jookide valmistajad, nii veinikaupmehed kui õllepruulid, kes kartsid konkurentsi. Kohvi vastu astusid ka arstid. Väideti, et kohv on arstirohi, mis teeb kahju südamele ja kurnab organismi. Moejoogiks muutus kohv 17. sajandi teisel poolel. Oma osa selles etendas Türgi sultani suursaadiku Soliman Aga külaskäik Pariisi 1669 . aastal. Moodi tuli kõik türgilik (nagu lahtised tuhvlid, pikk ja avar öökuub, suur valge müts), sealhulgas ka kohv, millest sai Louis XV ajal õukonna lemmikjook. Esialgu oli see vaid aadlike jook, mistõttu kohvikutegi rajamine ei edenenud, sest kõrgem seltskond ei käinud avalikes kohtades. Läks mõni aeg kuni kohv prantsustus. Kohvikutest kujunesid avalikud kooskäimise kohad, kus sai kombeks istuda kohvikus , juua kohvi, rääkida poliitikast või muidu vestelda .
Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Loomulikult kasvab kohvipuu 5-8 meetri kõrguseks, ent istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 2-4 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud. Algul rohelised viljad värvuvad järk-järgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet - kohviuba . Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube. Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki. Tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898 . aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta ) ning troopilisest Lääne-Aafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Erinevates klimaatilistes tingimustes ja pinnases annavad kohvipuud erisuguste maitseomaduste ja lõhnaga seemneid. Toorkohv, mis saadetakse istandustest kohvitööstusele saab nimetuse kasvukoha või eksportsadama järgi. Näiteks suur osa Brasiilia kohvist veetakse välja Santose sadama kaudu, sellest ka nimetus Santos.
Eestisse jõudis kohv 17. sajandi lõpul ja juba 18. sajandi lõpul veeti Tallinna sadama kaudu sisse juba 200 tuhat naela kohvi. Esialgu levis kohvijoomise komme kõrgemas seltskonnas ja linnarahva seas. Linlaste, mõisa- ja mõisateenijate ning ajakirjanduse kaudu jõudis teadmine neegrite joogist maarahvani. Varem hakkasid kohvi jooma antvärgid ja mõisaga tihedamalt kokkupuutuv kiht. Eestiski kaasnesid kohviga jutud selle kahjulikkusest. O.W. Masing laitis oma Vahelugemistes kohvi hoopis maha ning Fr.R. Kreutzwaldki araabia mustikut suurt ei soovitanud. Laideti eriti vaesema rahva kohvijoomist: see ei andvat tööks vajalikku energiat, ainult kurnavat organismi.
Eestlaste seas hakkas kohv laiemalt levima 19. sajandi lõpupoolel, ulatuslikumalt juurdus see 1930. aastail. Kui vaadata Taluperenaises soovitatud söögisedelit, siis 1920. aastate lõpul soovitati kohvi reeglina pühapäevaks hommikusöögi juurde, harvem ka nädala sees paaril hommikul; 1930. aastate lõpul oli kohv menüüs sagedamini. Kohvijoomine suurenes järkjärgult: algul joodi kohvi suuremate pühade ajal ja pidudel (n. pulmade ja varrude puhul, pühapäeviti enne kirikusse ninekut, talgutel). Aja jooksul muutus tavaliseks pühapäevane kohvijoomine, seejärel hakati kohvi jooma ka argipäeva hommikuti , kuni normaalseks sai vähemalt paar tassi päevas. Millal erinevat etapid aset leidsid , sõltus kohast ja sotsiaalsest keskkonnast.
Geograafilises mõttes juurdus kohvi joomine kõige varem põhjarannikul, kus see on otsene soome mõju. Sajandi algul võis Kuusalu peredes kohvipott terve päeva pliidiäärel olla, et igaüks, kel soovi oli, seda rüübata saaks. Paljudes Lõuna-Eesti maaperedes pole kohvi tänase päevani väga levinud. Kohvi joomise harjumuse, aga ka heade kohvikommete juurutamisel , on suur osa naisseltsidel, perenaistekursustel ja ajakirjadel. Ärksamad perenaised, kes olid käinud kodumajanduskoolides, kursustel ja seltside üritustel, püüdsid ajaga kaasas käia ja ka oma kodudes "peenemaid kombeid", mille hulka kuulus kohvijoomine, juurutada. Võib tuua palju erinevaid näiteid, miks ja kuidas konkreetsetes peredes kohvi jooma hakati: kes harjus kohvi jooma sõjaväes teenides, kus hommikuti alati viljakohvi keedeti (20. aastail); kes tutvus kohvi ja kohvitantedega sõjavangis (I maailmasõda); kellel töötasid sugulased linnas või mõisas.
Rääkides kohvijoomisest erinevatel ajastutel, ununeb sageli asjaolu, kui palju erinevaid asju võib peituda kohvijoomise taga, kui erinevad võivad olla argine kohvijook, pidupäevajook, lastekohv. Oli kombeks segada kohvi teiste ainetega või juua hoopis midagi muud selle nime all. Kohvist hoopis levinumad olid need kohvi asendusained: viljakohv, sigurikohv jne. Neid on propageeritud nii tervislikel kui (rahva)majanduslikel kaalutlustel . Surrogaatide tarvitamise oli veelgi ulatuslikum sõjaajal ja muidu keeruliste aegadel. Oakohv juurdus ulatuslikult alles 70. ja 80. aastatel. Koduse kohvijoomise kõrval on kindel koht olnud ka kohvikutel - kultuurilooliselt olulised, tõsieestlasele veidi põlastusväärsed ajaraiskamiskohad.
Esimese teadaoleva kohviku avas Tallinnas 1702. aastal hispaanlane Alphonso Carvallido. Selle kohviku kohta pole kuigivõrd andmeid. Tänapäeva arusaamadele vastavad kohvikud hakkasid tekkima 18. ja 19. sajandi vahetusel. 1894 avasid Wilhelm ja Hugo Werner Tartus, Jaani 7 "Viini kondiitriäri". Arvatavasti juba I maailmasõja eel kolis kohvik oma hilisemasse, hästituntud asukohta . Algul olid kohviku külastajateks eelkõige naised. Hiljem tõrjuti saksa kohvitantad aegamööda tagaplaanile ja Vernerist kujunes kirjanike, kunstnike ja teiste vaimuinimeste kooskäimise koht.
Praeguseks on kohvi levinud üle maailma.Kõige kuulsamad või peaks ma ütlema tuntumad regioonid on:
a)Aafrika ja Araabia poolsaar
b)Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond
c)India ookean
Järgnevalt tutvustan neid regioone lähemalt,et kuidas seal kandis see asi toimib.Alustaks siis Aafrika ja araabia poolsaarest.Sealsed tuntumad kohvi tootjad riigid on: Jeemen, Etioopia , Keenia , Tansaania , Uganda , Zimbabwe .Ma võiksin neist kõigist jutustada,aga kõige südamelähedasem tundub mulle endale Tansaania seega ma räägin lähemalt ainult selle riigi kohvi tootmisest .
Tansaania kohvitööstus oli tihedalt seotud Keenia omaga, sest varasemas ajaloos olid neil riikidel ühised ekspluateerijad – alguses sakslased , hiljem britid. Viimase 10 aasta jooksul on Tansaania kohvitööstus kiratsenud, samal ajal kui Keenia tööstus areneb ja õitseb.
Enamus Tansaania araabikatest kasvatatakse Kilimandžaro või Meru mägede nõlvadel Keenia piiri lähedal. Neid kohve kutsutakse Kilimandžaro või mõnikord Moshi või Arusha peamiste linnade või laadimispunktide järgi. Vähemal määral kasvatatakse araabikat kaugemal lõunas Taganjika ja Njassa järvede vahelisel alal ja selle nimi on Mbeya ühe tähtsama linna järgi või Pare, mis on kaubamärgi nimi. Kõikidel juhtudel on kõrgeim sort AA, järgnevad A ja B.
Tansaania kohvid jagavad iseloomulikku teravat veinilist happesust, mis on tüüpiline Aafrika ja Araabia kohvidele. Nad kalduvad olema keskmisest kuni täidlase bodyga ja üsna rikkaliku maitsega.
Ladina-Ameerika ja Kariibi merepiirkonnas on kohvi tootjaid rohkem kui kusagil mujal,aga tuntumad meile on: Costa Rica,Venetsueela ja Brasiilia.Ka sellest loetelust valin ma ühe riigi kelle kohvi tootmist natuke lähemalt tutvustan ja selleks riigiks on Venetsueela.
Kunagi kategoriseerus Venetsueela kohvitoodangult Kolumbia lähedale, kuid 60ndatel ja 70ndatel, kui nafta muutis Venetsueela Lõuna-Ameerika üheks rikkamaks riigiks, langes kohv majanduses tagaplaanile. Tänapäeval toodab Venetsueela vähem kui 1 protsendi maailma kohvist ja suurema osa sellest joovad ära venetsueellased ise. Nüüd kui nafta ei ole suutnud tuua kestvat õitsengut püüab Venetsueela valitsus julgustada kohvikasvatust ja eksporti kui majanduse mitmekesistamise ja stabiliseerimise vahendit.
Parim Venetsueela kohv tuleb maa kaugeimast lääneosast, Kolumbia piiri äärest. Selle regiooni kohvid on Maracaibosed, lastimissadama järgi ja see rühm sisaldab veel Cucuta kohvi, mida kasvatatakse Kolumbias, kuid lastitakse Maracaibos. Kaugemal idas rannikumägedel kasvavad sordid on pealinna Caracase nimelised ja La Guiaras, Caracase sadamas lastitud.
Tuntumad Maracaibo kohvid lisaks Cucutale on Merida, Trujillo ja Tachira. Merida on kõige iseloomulikumalt Venetsueela kohv, mida tõenäoliselt võib leida USA eripoodides. Trujillo on elutum, ainult sammukese võrra parem odavatest Brasiilia kohvidest. Tachira ja Cucuta moodustavad rühma, sest nende rikas happesus vastandub Kolumbia kohvidele. Hoolimata müüginimest on parim sort Lavado Fino .
Üllatava kontrastina võrreldes naabruse Kolumbia kohvidega on Venetsueela kohvid hämmastavalt madala happesusega. Halvimal juhul on nad hingetud, parimal juhul magusad ja hõrgud. Kõige parematel nagu Meridatel on hea tugev keha ja mitte rõhutatud, kuid meeldiv maitse, mis vihjab rikkusele. Venetsueela kohviga on hea tasakaalustada happelisust segudes ning see on hea kohv kohe joomiseks .
Kolmandaks ja viimaseks regiooniks on India ookean ja ka sealt ma võtan ühe riigi keda ma lähemalt tutvustan.Sealsed suuremad kohvi tootmis riigid on: India, Sumatra ,Uus Guinea ja Havai ning lähemalt jutustan ma Havaist,kuna see taas kõige südame lähedasem.
Kona saar, mis asub Havai saarest edelas ja on Havai saarteketi suurim saar, toodab kõige kuulsamaid ja traditsioonilisemaid Havai kohve. Väheses koguses on kohvi kasvatatud Havai saartel Euroopa kolonisatsioonist alates, kuid tõugatuna ähvardavast suhkruroo ja ananassi istanduste sulgemisest ja ajendatuna turismi tekitatud Havai kohvi populaarsusest, on ka suured tööstuslikud kompaniid rajanud istandusi Kaua ja Molokai saartele. Samasuguseid pingutusi hakatakse tegema ka teistel saartel.
Ehtsat Kona kohvi kasvatati varem ja ka nüüd väikestes farmides Vaikse Ookeani ääres Mauna Loa mäe kallakutel. Kohvipuid varjab pilvevaip, mis ilmub regulaarselt enamasti õhtuti („ automaatne varikate“), just õigel ajal, et varjata neid troopikapäikese täiejõulise rüüstamise eest.
Minevikus hakkas Kona kohv muutuma luksuslikuks mälestuseks. Turismist kosutatud majandus, kohvi madalad hinnad ja kasvatajate - maaomanike vananemine viis saladuslikult Kona kohvi tööstuse hääbumise poole. Lisaks ei ajastanud kohalikud koolid oma vaheaegu kohvikorjamise hooajaga kooskõlla. Kuid see oli enne kui kohvi hind 1977. aastal tõusis, enne kui turistide vood hakkasid kandma Kona kohviromantikat oma köökidesse ja enne kui uus kvaliteedile orienteeritud kohvitöösturite põlvkond hakkas tööstuse edendamist rahastama ja elustama. Elustamine on nüüd täies hoos . Kas toodetakse paremat Kona kohvi või lihtsalt rohkem, on ikkagi vaidlusalune küsimus, kuid turistid on õnnelikud ja väikesed kohvilinnad sumisevad jälle.
Töötlemise käigus on Kona muutunud pisut kalliks, võibolla liigagi kalliks kui võrrelda mõnede maailma heade ja alahinnatud kohvidega nagu parimad Sumatra, Guatemala ja Keenia sordid. Kona hind on tekitanud Jamaica Blue Mountaini sündroomi - hulk tööstuslikke röstijaid toodab Kona stiilis kohvi, Kona segukohvi ja kohvi, millel nimeks Kona, kuid mis koosneb suures osas Kesk-Ameerika ubadest. 1991. aastal Havail müüdud Kona segudes oli kusagil 5 % tegelikku Konat. Seadus näeb minimaalseks protsendiks ette vähemalt 51%.
Hoolimata Konat ümbritsevatest ümberkorraldustest on see ainulaadne ja väärtuslik Ameerika nähtus, kõige ehtsamalt keskmise bodyga, tuntavalt happeline, peene veinise tooniga, rikkaliku maitsega ja värskena vallutavalt aromaatne. Kui sulle meeldib ennast piinata kohvi lõhnaga enne joomist; kui leiad, et Indoneesia kohv on liiga rikkalik, Aafrika kohvid liiga veinised, Kesk-ja Lõuna Ameerika kohvid liiga teravad , siis võib Kona olla kohv sinu jaoks. Parim sort on eriti luksuslik, järgnevad luksuslik ja sort number üks. Kona rajoonis on palju väikeseid valdusi, nende kohv on parem ja huvitavam kui Kona kohvid, mida segatakse ja üldiselt müüakse.
Kohvi kasutatakse ka meditsiinis ja seega uuritakse seda koguaeg ja alati leitakse midagi uut.Mõned teadlased räägivad,et kohvi on tervisele hea ,aga teised ,et kohvi on tervisele kahjulik.Järgnevalt ma proovin uurida kas nende jutt vastab tõele või mitte.Kõigepealt alustan sellest ,et kas kohvi on tervisele kasulik v siis hoopis kahjulik.Seda otsustage ise järgnevast tekstist.
Alkohol
Samal ajal kui dieedi mõju jääb ebaselgeks, pakuvad paljud doktorid, et alkohoolikud väldivad kofeiini. Kaks katset on näidanud, et dieet, mis muu hulgas välistab kofeiini vähendab isu alkoholi järgi.
Angiin
Kohvi peaks ilmselt vältima. Viie või rohkema tassi joomine päevas kasvatab angiini haigestumise riski, kuigi kohvi erinevate vormide mõju angiinile on ebaselge .
Ärevus
Kõiki kofeiini allikaid peab vältima, kaasa arvatud kohv, tee, šokolaad, kofeiiniga karastusjoogid ja ravimid . Kõrge ärevustasemega inimesed on vastuvõtlikumad kofeiini mõjule.
Eaga seotud taju halvenemine
Kofeiin võib parandada taju. Üks katse tõestas, et rohke kohvi tarbimine parandas taju rohkem vanadel inimestel, aga ka noortel. Samalaadsed, aga nõrgemad seosed leiti tee tarbimisel.
Ateroskleroos
Aminohappe homotsüsteiini tase veres on seotud ateroskleroosi ja südamehaigustega. Enamus uurimusi pakub välja, et kohvijoojatel on kõrgem homotsüsteiini tase, kui inimestel, kes kohvi ei joo. Kui kohvi joojal kasvab homotsüsteiini tase veres, võib põhjus olla kemikaalides, mida leidub paberfiltrites. Ilma paberfiltrita tehtud kohv tõstab kolesterooli taset, filtriga tehtud mitte.
Spordisaavutused
Kofeiini esineb paljudes populaarsetes jookides ja see avaldab mõju rasvade põletamisele. Enamus katseid näitab, et kofeiinist ei ole kasu lühiajaliste tugeva intensiivsusega harjutuste puhul, mõned katsed on aga näidanud, et kestvusnäitajajad on kofeiini abil mitmetel atleetidel paranenud.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee on keelanud kofeiini tarbimise tasemel, mis moodustab uriinis 12 mg/ml või rohkem. Selline tase nõuaks tarbimist märgatavalt rohkem kui 2,5 mg kehakaalu naela kohta või palju tasse lühikese aja jooksul.
Vähk (põievähk)
Enamus uurimustulemusi on näidanud, et kohvijoojatel on suurem põievähki haigestumise risk. 35 katse ülevaade leidis väikse (7%) kasvanud riski põievähi suhtes kohvi tarbijate seas, võrrelduna inimestega, kes kohvi ei joo; risk, mis võib olla juhuse asi.
Vähk (rinnavähk)
Kohvijoojatel on registreeritud valu rindades, mis on seotud mittekantserogeensete muhkudega rindades – seisund, mis on tuntud fibrotsüstilise rinnahaigusena. Mõned uurijad usuvad, et fibrotsüstiline rinnahaigus kasvatab rinnavähi riski. Siiski ei ole kohvi joovatel naistel suuremat rinnavähki haigestumise riski kui neil, kes kohvi ei joo. Naised, kes soovivad riski vähendada, ei pea kohvi joomist vältima.
Vähk (käärsoolevähk)
Mõned uurijad usuvad, et kohvi joomine võib vähendada haigestumist käärsoole- ja rektaalsesse vähki, vähendades soolesiseste teiseste hapete sapisust – ainete, mis võivad kasvatada seda tüüpi kasvajatesse haigestumise riski. Siiski ei ole seos kohvi joomise ja käärsoole- ja rektaalsetesse kasvajatesse haigestumise vahel tõestatud.
Vähk (Kõhunäärmevähk)
Seos kohvi joomise ja kõhunäärmevähki haigestumise vahel on ebaselge, usub enamus teadlasi siiski, et kahe või vähema tassi joomine päevas ei kasvata kõhunäärmevähi riski.
Südame arütmia
Mõned uuringud on näidanud seost kofeiini ja südame arütmia vahel. Kuigi see efekt on ebatõenäoline mõõdukate annuste puhul, on mõned terved inimesed vastuvõtlikud nii väikesele määrale kui üks tass kohvi.
Depressioon
Kohvi tarbimine on erinevate uurijate poolt paradoksaalselt seotud nii tuju paranemise kui depressiooniga. Depressioonis inimesed võiksid vältida kohvi ja suhkru tarbimist ühe nädala vältel, et näha, kuidas see nende tuju mõjutab.
Diarröa
Mõnel inimesel põhjustab mitme kohvitassi joomine päevas kõhulahtisust. Kroonilise kõhulahtisusega inimesed peaksid kohvi mõned päevad vältima, et näha, kas kohv on põhjuseks.
Ekseem
On olnud juhtumeid, kui rohkelt kohvi tarbinud ekseemiga inimesed vältisid kohvi ning ekseem paranes. Selles uurimuses tekkis reaktsioon kohvile , mitte kofeiinile, mis võib tähendada, et mõned ekseemihaiged on allergilised kohvile, mitte kofeiinile. Ekseemihaiged, kes on hüpoallergilisel dieedil, et uurida toiduallergiaid peaksid selle katsetuse ajal kohvi vältima.
Endometrioos
Naised, kes tarbivad rohkem kui 5 grammi kofeiini kuus (umbes 1,5 tassi päevas), on enam aldis endometrioosile. Siiski ei ole ükski uurimus tõestanud, et kohvist loobumine aitaks haigust vältida.
Fibrotsüstiline rinnahaigus
Pikaajaline ja täielik kofeiini vältimine vähendab haiguse sümptome. Rindade tundlikkuse vähenemine võib võtta 6 kuud või isegi rohkem. Ei vähene mitte rindade muhklikkus, vaid valu mõnede naiste puhul.
Sapikivid
Kofeiin paneb sapi voolama ja seetõttu võib vähendada sapikivide tekke riski – on olemas ka uurimus, mis leidis, et kohvijoojatel on väiksem risk haigestuda sapikividesse kui neil, kes jooki ei tarbi. Tavaline kohv võib tekitada unetust, maohaavu, paanika atakke ja teisi seisundeid, seetõttu inimesed, kel risk sapikividele ja kes selle vähendamiseks kavatsevad rohkelt kohvi tarbima hakata, peaksid enne konsulteerima oma arstiga.
Gastriit
Nii tavaline kui kofeiinivaba kohv tõstavad maohappe hulka, nende vältimine aitab kaasa gastriidi paranemisele.
Südameatakk
Keedetud või prantsuse presskannukohvi joomine tõstab kolesterooli taset. Paberfilter püüab kinni kemikaalid kohvis, mis taset tõstavad, hoides neid tassi sattumast. See seos on tingitud kohvi omadusest tõsta homotsüsteiini taset veres või mittefiltreeritud kohvi puhul kolesterooli.
Kõrge kolesterool
Keedetud või prantsuse presskannukohvi joomine tõstab kolesterooli taset veres. Paberfilter püüab kinni kemikaalid kohvis, mis seda tekitavad, hoides neid tassi sattumast. Seega filtrikohvi tarbimine ei tõsta kolesterooli taset, kuid on uurimusi, et homotsüsteiini taset küll, mis on järjekordne südamehaiguste riskifaktor . Kofeiinivaba kohvi mõju üle kolesterooli tasemele veel diskuteeritakse.
Kõrge homotsüsteiin
Kohvi tarbimine tõstab homotsüsteiini taset veres, mis on südamehaiguste riskifaktor. Need leiud on kooskõlas uurimustega, mis on seostanud kohvi tarbimist kardiovaskulaarsete haigusega.
Kõrged triglütseriidid
Rohkelt kofeiini tarbivatel inimestel (keskmiselt 560 mg päevas või rohkem) vähendab kõigist kofeiini sisaldavatest toodetest loobumine ja kofeiinivabale kohvile üleminek kahe nädalaga triglütseriidide taset 25%.
Kõrgevererõhutõbi
Kohe pärast kofeiini tarbimist tõuseb vererõhk lühikeseks ajaks. Pikaajalise kohvi vältimise (mida saab kohvist, teest, shokolaadist, kokast ja mõnedest ravimitest) mõju vererõhule jääb ebaselgeks, siiski soovitavad paljud arstid selle haigusega inimestel kofeiini vältida.
Hüpoglükeemia
Isegi väikesed kofeiini kogused tõstavad selle haiguse sümptomeid. Seetõttu peaksid madala veresuhkruga inimesed vältima kofeiiniga jooke , kaasa arvatud kohvi.
Naiste viljatus
Mõned uurimused on leidnud, et kofeiin kasvatab viljatust. Arstid soovitavad naistel, kes tahavad rasedaks jääda kofeiini vältida.
Unetus
Kofeiini mõju, mis on tugev stimulant võib kesta isegi kuni 20 tundi, nii et mõnede inimeste uni on häiritud isegi kui viimane tassitäis kohvi joodi hommikul.
Rauapuuduslik aneemia
Kohv mõjutab raua imendumist. Siiski mõõdukas tarbimine (4 tassi päevas) ei tõsta rauapuudusliku aneemia riski, kui toidus on muidu piisav kogus c vitamiini ja rauda.
Neerukivid
Mõned arstid on mures kofeiinitarbimise negatiivsete mõjude üle neerukividega inimestele, kuid uusimad uurimused näitavad, et kohv või tee ei mõjusta neerukivide moodustumist. Esialgsed uurimused näitavad, et see pigem vähendab haigestumise riski nii meeste kui naiste puhul. Rohke vee tarbimine kohvi ja tee kõrval kompenseerib kofeiini kahjulikku kaltsiumitaseme tõusu uriinis.
Osteoporoos
Kofeiin viib uriiniga kaltsiumi organismist välja. Kohvi tarbimine tõstab puusaluu murdude ja vähese luumassi riski naistel, kes manustavad vähe kaltsiumi. Paljud arstid soovitavad vähendada kofeiiniga kohvi, musta tee ja kofeiiniga karastusjookide tarbimist, et parandada luu massi.
Parkinsonism
Uurimused on leidnud et rohke kohvi ja kofeiini manustamine on seotud märksa vähemate parkinsonismi juhtudega vanemate inimeste seas. Kuni asjast on rohkem teada, ei soovita arstid rohkem kohvi tarbima hakata isegi mitte inimestel, kel perekonnas on olnud parkinsonismi juhtumeid.
Maohaavad
Kohv, kaasa arvatud kofeiinivaba ärritab ja segab maohaavade paranemist. Maohaavadega inimesed peaksid kohvi vältima, ka kofeiinivaba.
Rasedus
Mõned uurimused seostavad liigset kohvi tarbimist raseduse ajal kasvupeetuse, madala sünnikaalu ja iseeneslike abortidega. USA Toidu-ja Ravimiamet soovitab , et rasedad piiraksid oma kohvitarbimist vähem kui 400 mg-le päevas – vähem kui 4 tassi päevas. Mõned arstid arvavad, et tarbimine peaks olema veelgi väiksem, puudub üksmeel küsimuses kui palju kohvi on rasedale turvaline.
Menstruatsioonieelne sündroom
Grupp kolledžiõpilasi USAs seostas kofeiini sisaldavate jookide tarbimist nii PMSi sageduse kui ägedusega. Veel enam, mida rohkem naised kohvi tarbivad, seda tõenäolisemalt tabab neid PMS. Esialgne uurimus näitas, et rohkelt kohvi tarbivatel naistel oli lühem menstruatsioon ja lühem tsükkel võrreldes naistega , kes kofeiini ei tarbinud, seega soovitavad mitmed arstid PMSiga naistel kofeiini vältida.
Reumatoidne artriit
4 või enama tassitäie kohvi joomist on seostatud kasvava reumatoidse artriidi riskiga (eriti vormi, millel on laboratoorne test „reumatoidse faktori“ kohta). Kas kohvi vältimine vähendab artriidi sümptomeid diagnoositud inimestel vajab veel uurimist .
Kui kohvi mõjutab tervist siis ta mõjutab ka maailmamajandust,kaubandust,kuid sellega kaasnevad ka oma probleemid ja igaastaselt muutuvad ka kohvi trendid.
Kohviturg on ülevarustatud. Kohvi hinna juures, mis on sajandi madalaim, tekib ekspordi metsikus võitluses võitjaid ja kaotajaid. Suunates tootjaid „ lisama väärtust“ kohvile ja teenima rohkem tulu – see on tavaliselt pakutud lahendus. Siiski on see ettepanek keerukas ja paljude tootjate jaoks ebareaalne.
Maailma kohvihindade langus põhjustab paljudele eksportivatele riikidele halvima majanduskriisi aastate jooksul. Kuidas see juhtus ühe maailma suurima tarbekaubaga? Kohviga ülevarustatus põhineb mitmel faktoril – tootmise kiire levimine Vietnami; uued istandused Brasiilias; suuremad saagid; kasvanud efektiivsus; õhutused laiendada turgu nagu 1990ndate turgude vabastamine, mis viis kohvifarmerite ekspordihinnast saadava tulu kasvamisele.
Sellele võib lisada alanõudluse. Analüütikud keskenduvad tihti ületootmisele ja jätavad tähelepanuta esile kerkivad turusuundumused ja uued tehnoloogiad rahvusvahelises tootmise ja nõudluse debatis. Mida veel kiputakse unustama on, et kohv ei ole ühetaoline toode; araabika on tugeva maitsega, aromaatne, ja haarab tavaliselt kõrgemad hinnad, samal ajal kui robusta on odavam ja kergem toota. Robusta turuosa on märkimisväärselt kasvanud viimase kümne aasta jooksul.
Toote kvaliteet, tootmise maksumus ja suhted rahvusvaheliste partneritega on olnud aastaid kohvikaubanduse parameetrid . Peale rohkem kui kolmeaastast ületootmist ja madalaid hindu on konkurents siiski teravnenud. Paljude tootjate ja eksportijate jaoks sõltub ellujäämine tööstuses täiesti vastutulekust turu kõrgema kvaliteedi nõudmistele; järjepidevusest (järgnevate saadetiste jätkuvalt sama kvaliteet); päritolu jälitatavusest; läbipaistvusest (majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik); võimekusest kohandada kättetoimetamist nõudlusega; võimest säilitada pikaajalist partnerlust tootja ja röstija vahel. Poliitikud , advokatuur, mittevalitsuslikud ja rahvusvahelised organisatsioonid maadlevad võimalike lahendustega. Õnnetuseks muutuvad nii mõnedki neist kibedateks uudisteks niigi meeleheites tootjatele ja nende peredele .
Mõned on võimelised keskenduma erikohvidele ja tööstuslikele kampaaniatele reklaamimaks tarbimist uutel turualadel. Paljudel on siiski vaja mitmekesistuda ja kohvipoliitika loojad peavad seda planeerima.
Miks mitte „lisada väärtust“ päritolumaal?
Vähem kui 1/5 1%st kohviekspordist viiakse tootvatest maadest välja röstitud ja jahvatatud ubade näol. Lahustuv kohv annab 5% ja kõik muu kohv saadetakse laevadega välja töötlemata roheliste ubade kujul. Kohv, mis on röstitud ja jahvatatud päritolumaal on võrdne vähem kui kahe tassiga iga 1000 tassi kohta, mis joodud importivates maades. Miks on väärtuse lisamine nii väike? Paljud süüdistavad töödeldud kohvi impordi lõive. Kuid isegi kui importivad maad vähendaksid või tõstaksid tolle, lõpp-produkti eksport jääks ikkagi tagasihoidlikuks mitmetel põhjustel nagu näiteks:
Turuspetsiifilised segud ja kaubamärgid. Röstitud ja jahvatatud kohvid on tihti segud, mida turustatakse kaubamärkidena, röstijatele on vastumeelt muuta „õiget segu“. Segud on valmistatud, äratamaks turul huvi erinevate maitsete vastu ja kohandamaks erinevaid vee kvaliteete. Tähtsad on ka asendusainete kättesaadavus ja nii nõudluse kui tarnimise hooajalisus. Neid faktoreid on tarbijast kaugel raske käsitleda.
Kvaliteedi säilitamine. Töötlemata rohelisel kohvil on pikk säilitusperiood, see võib jääda laohoonetesse kuudeks, mõnikord aastateks. Nii ei ole röstitud ja jahvatatud kohvi puhul, kuigi uued pakkematerjalid on pikendanud ka nende säilitusperioodi. Kohvitassi parim kvaliteet saavutatakse siiski töödeldes nii hilja kui võimalik, näiteks jahvatades just enne tarbimist.
Õigel ajal kätte toimetamine. Müüjad peavad olema võimelised kaupa kätte toimetama päevadega, kui röstijad äkki muudavad oma koguseid või segusid. Lisaks peavad röstijad kohanduma jaemüüjate tellimuste muutustega. Näiteks „ järgmise neljapäeva tellimus peab olema 1-kilogrammises pakendis, eelmise nädala 500-grammiste asemel.“ Seda olukorda ei ole lihtne lahendada 10 000 km ostjast eemal.
Nõudluse trendid surusid hinnad alla
Viimased aastad on näinud üldist kohvihindade langust. Üks väljakutse tootjatele on, et enamus ei suuda lisada väärtust päritolumaal. Teine probleem on, et nõudlus kasvab aeglaselt. Turu suundumused ja uued tehnoloogiad töötavad paljudel juhtudel tootja huvide vastu. Allpool on mõned faktorid , mis tihti unustatakse tootmise ja nõudluse debattides.
Puhastatud robusta kasutus laieneb . Robustat kasutatakse odava täitena paljudes segudes, kuid ebasoovitavad maitsed seavad piirid kui palju seda saab lisada. Röstijad on reageerinud tarbimise kasvule kohandades tehnoloogiaid (näiteks aurupuhastus), et kasvatada robusta tarbimist.
Maitsestatud kohvid saavad kasutada odavamaid ube. Põhja-Ameerikas on muutunud populaarseks teiste maitsete (nagu näiteks vanilli, pähkli ja vaarika) lisamine kohvile. Mõnedes USA kohviajakirjades on leheküljesuurused siirupite ja muude lisandite kuulutused, mis mõnikord jätavad mulje, et lisatud maitsed on tähtsamad kui kohv. Maitsestatud kohve saab valmistada alama järgu ubadest.
Uued kohvijoogid saavad kasutada odavamaid ube. Tänapäeval müüakse traditsioonilist kohvitassi kõrvuti toodetega nagu capuccino, cafe ´ latte ja moccacino, milles kohv on ainult üks mitmest komponendist. Tumedamaid röste kasutatakse kindlustamaks maitset kohvides, mida segatakse piima, koore või jääga. Tumedamad röstid lubavad kasutada madalama järgu ube.
Vähem ube tassi kohta. 30 aastat tagasi oli mõnel Euroopa maal normiks umbes 8 grammi röstitud ja jahvatatud kohvi kodus valmistatud tassi (umbes 1,5 dl) kohta. Tänapäeval soovitavad instruktsioonid pakenditel 6 või 7 grammi tassi kohta. Uued röstimise, jahvatamise, segamise ja keetmise tehnikad pigistavad grammist kohvist rohkem välja. 1 grammi vähendamine tassi kohta on umbes 12 %, mis korreleerub jämedalt aafrika kohvide osakaaluga maailma tootmises.
Robusta suurem stimuleeriv efekt. Enamiku tarbijate jaoks on kofeiin stimulant, kuid liigselt kasutatuna on sel ebasoovitavaid kõrvalmõjusid, näiteks südamepekslemist. Robusta kofeiinisisaldus on kõrgem kui araabikal ja kui segudes on kasutatud rohkem robustat, saavad mõned tarbijad päevase kofeiinidoosi vähemate tasside järel, tulemuseks väheneb üldine tarbimine.
Rohkem espressot võrdub rohkem robustat ja vähem ube. Espresso , mille järele nõudlus kasvab, vajab mõnikord tassi kohta vähem ube kui tavaline kohv. Enamgi veel, et kasvatada kofeiinist ja vürtsisest maitsest saadavat mõnu, sisaldavad mõned espressod märkimisväärsel hulgal robustat.
Tõusev kodust väljas tarbimine. Kohvikud, kohvipoed, restoranid ja sööklad arvestavad kohvitarbimise kasvuga. See on loonud mõned uued tarbijad, kuid sel on ka kaks vastupidist efekti. Kui kohvi valmistavad professionaalid, siis on raiskuläinu protsent väikseim (vähem kohvi valatakse kraanikausist alla) ja üldine tarbimine seeläbi langeb. Tassi kohta kõrgemad hinnad kohvikutes , kohvipoodides ja restoranides panevad kliendi mõtlema, enne kui nad tellivad kolmanda tassitäie.
Konkureerivad joogid. Kohvitööstus on silmitsi teiste jookide pakutava tugeva konkurentsiga nagu jäätee või alkoholivabad joogid, mida noored tarbivad.
Lahenduste otsimine
Seistes silmitsi kasvava toodanguga, tardunud tarbimisega ja kolmeaastase rekordilise hindade madalseisuga, otsivad mitmed mängijad võimalikke lahendusi. Üks on Tecno Serve , mittetulundusorganisatsioon , mis toetab põllumajanduslikke ärisid arenevas maailmas. USA Rahvusvahelise Arengu Agentuur ja Procter ja Gamble on organisatsioonid, mis rahastavad Techno Serve`i kohvialast tööd. 2003. aasta raport “Kohvikriisi ärilahendused“ valmis McKinsey ja Kompanii, kohviorganisatsioonide ja firmade toetusel, mis uurisid erinevaid võimalikke lahendusi (vt joonist). Raport tõi välja kolm järeldust hoidmaks kõrgeimat potentsiaali, et saavutada püsivamat tulemust.
Edendada kohvi tarbimist tootvates maades ja tekkivatel turgudel.
Toetada erikohvide tootjaid kindlustama turu parimaid lisatasusid.
Julgustama marginaalseid kohvitootjaid eristuma ilma võimaluseta varustada „eriturge“ või nišše.
Maailmapank tegi samalaadsed järeldused 2004. aasta märtsi raportis “Kohviturud: uued paradigmad maailma varustamises ja nõudmises“. Raportit esitledes formuleeris pank , et ei ole mingi „hõbekuuli“ lõpetamaks dramaatilist kohvihindade langust. Nad soovitasid tootjatel organiseeruda ja rahvusvahelise üldsuse toetusel leida teid oma kohvitoodangu eristamiseks või vahetada ametit.
Need ettepanekud on jõus, kuid ainult mõned paljudest mõjutatud tootjatest ja eksportijatest saavad neist kasu.
Mõningaid turulahendusi
Allikas: TechnoServe
Tarbimise ergutamine
Rahvusvaheline Kohviorganisatsioon (ICO) ja teised on algatanud üldise ergutamise programmi, kaasaarvatud uutel potentsiaalsetel turgudel nagu Hiina ja Vene Föderatsioon, kus tarbimine inimese kohta on väga madal. Tarbimine on madal ka peamistes kohvi tootvates maades, eranditega nagu Brasiilia ja Etioopia. Edendamiskampaaniad võivad olla väga edukad nagu Brasiilias, kus tarbitakse 40% maa oma toodangust. Siiski on kampaaniad raha-ja aeganõudvad ja võtab kaua, enne kui on näha tulemusi.
ICO esitas miinimum-eksportstandardid oma otsusega 407 2002. aastast, mis määratleb minimaalsed kvaliteedi kriteeriumid nagu defektid ja niiskuse sisalduse. Sellel standardil on kaks eesmärki: parandada üldiselt kohvi kvaliteeti, stimuleerides tarbijaid rohkem jooma; ning kahandada üldist tootmist, elimineerides madalamad sordid.
Erikohvid
Nimi „erikohv“ viitab peamiselt kõrgekvaliteedilisele kohvile või kohvidele, millel on ebatavaline tagapõhi või lugu – tihti järjepidevusega seotud. Erikohvidele, mis moodustavad umbes 10% kogutoodangust, ei ole üldiselt aktsepteeritavat definitsiooni.
Kohvid, mis on sertifitseeritud kui orgaanilised (toodetud ilma agrokemikaalideta) moodustavad umbes 0,7% maailma toodangust. Tootjad on saanud preemiaid, mis rohkem kui kompenseerivad sertifitseerimise kulu, lisatöö ja madalamad saagid. Siiski on preemiad langenud viimastel aastatel, kuna tootmine on kasvanud.
Fair -trade`i sertifitseeritud kohvid moodustavad umbes 0,3% maailma toodangust. Paljud neist on ka orgaanilised. Fair trade on sotsiaalne skeem, mis sisaldab märgistamist ja garanteerib 1,26 USA dollarit naela kohta. FOB (vaba pardal ) kohvidele kaupleb umbes 0,7 dollariga naela kohta.
Orgaanilisena ja Fair-trade`i sertifitseeritud kohvid on erikohvide näidised, siiski moodustavad need alla 1% turust. Tootmine ja müük kasvavad, kuid isegi kui need kasvaksid kahe-või kolmekordseks praegusest, oleks nišid ikkagi küllaltki väiksed.
Tootmise eristamine
Eristamine võib olla raske. Rohelisel kohvil on pikk säilitusperiood ja mõnedel maa-aladel on saagi jaoks vähe alternatiive. Ka paljude teiste põllumajandustoodete hinnad on madalad, mõned konkureerivad arengumaade subsideeritud toodetega. Samal ajal on kultuurilised soodumused kasvatada just kohvi väga tugevad. Tavaliselt oodatakse hinnatõusu – suhtumine, mis sarnaneb Euroopa ja USA farmerite omaga.
Kohvi toodetakse 50 maal. Aastane toodang (110 miljonit 60 kilost kotti või 6-7 miljonit tonni) ja ekspordiväärtus (5-6 biljonit dollarit) on mõlemad kahekordsed võrreldes tee või kakaoga.
Kolm maad - Brasiilia, Kolumbia ja Vietnam annavad peaaegu 60% maailma toodangust, Ladina-Ameerika maad 63%.
Brasiilia toodab umbes kolmandiku maailma toodangust, kuid proportsioon on aastatega tugevalt varieerunud 48% 1852 ; 75% 1900; 19% 1964, hüpe 46%ni 1965 ja 26% 1993. Brasiilial on maksumuse eelis tänu näiteks mehhaanilise korje ja niisutussüsteemi efektiivsusele. Külm ja põud on olnud toodangu kõikumise peamised põhjused, mis on mõjutanud ka hindu maailmas.
Vietnam hakkas kohvitööstuses kaasa rääkima hilistel 80ndatel . Vietnami toodang kasvas 500 000 kotist 1986. aastal kuni umbes 12 miljoni kotini aastas alates 2000. aastast, mis moodustab umbes 11% maailma toodangust. Peaaegu kogu Vietnami toodang on robusta.
Kolumbia toodab umbes 12 miljonit kotti aastas, kõik araabika.
Aasta keskmine kohvitoodang
2000-2003 miljonit 60 kg-st kotti
Riik
Arabica
Robusta
Kokku
Brazil
29
7
36
Colombia
12
12
Mexico
5
5
Guatemala
4
4
Others, Latin America 63%
12
1
13
Latin America
62
8
70
Ethiopia
4
4
Côte d’Ivoire
3
3
Uganda
3
3
Others, Africa
3
2
5
Africa 13%
7
8
15
Vietnam
12
12
Indonesia
1
5
6
India
2
3
5
Others, Asia /Pacific
1
2
3
Asia/Pasific 24%
4
22
26
Maailma kokku
73
38
111
65%
35%
100%
Allikas: Andmed pärinevad põhiliselt ITC Coffeest - eksportija juhisest ja ICOst. Numbrid on ümardatud, et näidata viimaste aastate suurusi ja trende, mitte detaile. „-„ tähendab vähem kui 0,5 miljonit 60 kilogrammist kotti.
Kohvi tootvad riigid
Tarbijate profiilid
Riik
Miljon 60kg -st kotti
Araabika/robusta määr
Kg inimese kohta 2001-2002
United States
19
76/24
4.0
Canada
4
75/25*
4.7
Germany
11
76/24
6.7
France
6
50/50*
5.4
Italy
5
56/44
5.4
United Kingdom
2
50/50*
2.2
Nordic Countries
4
96/4
9.3
Japan
7
73/26
3.2
Russian Federation
2
35/65*
0.6
Brazil
14
65/35
4.0
* Numbrid riikide kohta, mis toodavad palju segusid on hinnangulised. „Põhjamaad“ tähendab Taanit, Norrat, Islandit , Soomet ja Rootsit, kus on umbes 20 miljonit elanikku väga sarnase kohvitarbimisprofiiliga.
Tarbijaprofiilid varieeruvad
Põhjamaades on maailma kõrgeim kohvitarbimine inimese kohta – ligi 10 kg aastas, peaaegu kõik sellest araabika. USA on maailma suurim turg , kuid tarbimine inimese kohta on palju madalam. See on langenud viimase 30-40 aastaga 7 kilolt 4 kiloni. Väärib märkimist, et Brasiilia on maailma teise suurusega turg ja tarbimine inimese kohta on sama suur kui USAs.
Kuid kohv ei ole lihtsalt kohv! Robusta moodustab umbes 24% USA tarbimisest ja Saksamaal 1990ndal aastal umbes 13%. Mõnes riigis moodustab robusta tarbimisest 50% või rohkem.
Kohvitarbimine maailmas
Kilogrammid aastas inimese kohta
Finland
10.58
Denmark
9.99
The Netherlands
9.85
Norway
9.77
Sweden
8.78
Switzerland
7.82
Germany
7.16
Austria
6.78
Belgium -Luxemburg
5.96
France
5.69
Italy
4.95
Spain
4.49
Cyprus
4.14
USA
4.10
Portugal
3.90
Japan
2.83
United Kingdon
2.44
Greece
2.08
Ireland
1.47
Fiji
0.23
„Kohvi hinna“ tähendus
Kohvi hinda antakse tavaliselt edasi USA dollarites naela kohta (USD per lb), FOB („pardal vaba“) nagu on kokku lepitud importija ja eksportija vahel. Domineeriv standard on „C“ lepingu hind hästi määratletud miinimumkvaliteedilise araabika kohvi eest, kaubeldud New Yorgi Kaubanduskojas (NYBOT).
Teised üldised viited on robusta kohvi lepingu hind, kaubeldud Londoni International Finanacial and Futures and Options Exchange`s (LIFFE) ja Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooni (ICO) indikaatorhind, mis baseerub nelja tüüpi kohvi hindamisele. 90ndatel on kohvi hinnad märkimisväärselt varieerunud, kuid „C“ lepingu hind oli keskmiselt kahekordne tänase hinnaga võrreldes. 29. aprillil 2004 olid 3 standardhinda järgmised:
• NYBOT – 70.10 US senti/ nael . FOB (araabika)
• LIFFE – 32.75 USA senti/nael. FOB (robusta)
• ICO – 58.18 USA senti/nael. FOB (nelja kohvi korv )
Mitmeid aastaid on Fair trade`i organisatsioonid kasutanud hinda 1.26 USA dollarit naela kohta, samuti kui kvaliteetaraabika hinnaks USAs 0.70 USA senti. Farmerid ja tootjad saavad tavaliselt 60-70% FOB hinnast . Protsent sõltub mitmest faktorist - kellele kuuluvad töötlemismasinad, teiste osutatud teenustest ja valitsuse poliitikast.
Standardlepingud ja tuleviku turud
Suurem osa rahvusvahelisest kohvikaubandusest baseerub standardlepingutele Euroopa Kohviföderatsioonis (ECF) või Rohelise Kohvi Assotsiatsioonis (GCA) USAs. Müüja ja ostja peavad kokku leppima kvaliteedi, kvantiteedi , pakkimise, kättetoimetamise, hinna ja maksetingimuste suhtes. Paralleel sellele füüsilisele turule on tuleviku turg, tuntud ka kui tarbekauba vahetus või lõppturg.
Tuleviku turu peamine eesmärk on kanda tarbekauba hinnarisk nendelt, kes ei soovi seda aktsepteerida (eelpoolmainitud kohvi müüjad ja ostjad – „puiklejad“), neile, kes riski tunnistavad („spekulaatorid“).
Põhiline tuleviku turg araabika jaoks on NYBOT, sama, mis on Coffee Sugar ja Cocoa Exchange (CSCE) emafirma ja LIFFE robustale. Väiksemaid tuleviku kohviturge võib leida Brasiilias, Prantsusmaal, Indias ja Jaapanis .
Kauplemismajad ja röstijad
Viis rahvusvahelist kohvi kauplemismaja, mis katavad umbes 40% maailma rohelise kohvi impordist on (tähestikulises järjekorras): Dreyfus (Prantsusmaa), EDF Man Mercon ( Suurbritannia ), Esteve (Brasiilia), Neumann (Saksamaa) ja Volcafe (Šveits).
Kümme röstijat müüvad 60-65% kogu töödeldud kohvist, enamasti kaubamärkide nime all müüduna. Neli suurt gruppi (tähestikulises järjekorras) on: Kraft Foods (USA), Nestle (Šveits), Procter ja Gamble (USA), Sara Lee/DE (USA/ Holland ).
Teeks nüüd ka natuke erinevaid turu uuringuid.Alustan Hiinast.
16. märts 2003 (FriedlNet.com) – Traditsiooniliselt jasmiini, oolongi, rohelise, musta ja müriaadide teiste lõhnavate teede kindlus , kohaneb Hiina üha rohkem ja rohkem kohvioa rikka lõhnaga, juhituna rikastest linlastest ja jõukast keskklassist, kes on enam vastuvõtlikud Lääne maitsele. Tarbimine inimese kohta on Kesk-kuningriigis ikkagi madal, laienemisruumi on. Kuigi teehullu riigi juhtimine robusta ja araabika kohvini ei ole kerge ülesanne, on pingutused naabruses asuva ja samamoodi teehullu Jaapani puhul näidanud, et võib olla lihtsalt aja küsimus, mil Hiina rullib lahti vastuvõtuvaiba mahedale ja rikkalikule värskelt jahvatatud kohvi lõhna puhangule ja värskelt keedetud kohvile.
Kohvioad
Kodune kohvitoodang on Hiinas kasvanud viimase poole sajandi jooksul koos rahva kohvikasvatusregioonide arenguga. Kui 80ndatel tuli suur osa kohvist importida, on kasvanud kodumaised maa-alad ja produktiivsus aidanud kahandada sissetoomist. 1997 tootis manner ainult 3,573 tonni kohvi, aastaks 2000 on toodang kasvanud 11,568 tonnini (peaaegu 193 000 60 kilost kotti) Hiina Põllumajanduse Aastaraamatu andmetel. USA Põllumajandusvalitsus hindab 2001. aasta saaki umbes 13 000 tonnile.
Reutersi uudiseklipp 2001. aastast tsiteerib Brasiilia konsultant Joao Stauti rääkimas kohvikonverentsil, et Hiina toodab umbes 300,000 (60 kilost) kotti kohvi igal aastal – tõlgitult 18 tonni. Nõudluse seisukohalt märkis ta, et riik vajab kohviproduktide toodanguks umbes 500 000 kotti aastas või 30 000 tonni, jättes ruumi impordile.
Mis puudutab maa-ala, mis on vajalik nii suure koguse kohvi tootmiseks kodumaal, hindab Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooni (ICO) raport 2000. aastast, et Yunnani ja Hainani provintsides peaks olema kasutada 76 000 hektarit maad keskmiselt 30 000 koti kohvi tootmiseks aastas. Hiina Põllumajanduse Aastaraamatu andmed erinevad pisut, kuid tegelik kohvikasvatuse maa-ala neis provintsides aastal 2000 oli 23 709 hektarit – kasvanud 7400 hektarilt 1997.
Yunnani ja Hainani provintsid kasvatavad kogu kodustarbitava kohvi. Metsik Yunnan on suurim tootja, tootes rohkem kui 95% riigi kohvist, lisaks veel araabika kohv, mis kasvab mäestikes. Viimaste aastate jooksul on palju välismaist kapitali investeeritud sellesse provintsi, kasvatamaks produktiivsust ja maa-ala; Šveitsi Nestle on siiani uputanud 50 miljonit RMB (6 miljonit dollarit) põllumajanduslikku tehnilisse abisse Yunnani kohvikasvatajatele ning olnud esirinnas ka kohaliku kõrgekvaliteedilise araabika kasvatamise alustamisel . Nestle tarnib suuri kohvikoguseid Yunnanist oma vabrikusse Guangdongis. 2002 ostis Nestle üles 3000 tonni raporteerib Hiina Majandusinformatsiooni Keskus, Riikliku Plaanikomitee alluv.
Kauge teine Hainan tootis aastal 2000 ainult 419 tonni kohvi, mis moodustab 4% maa väljalaskest. Saared toodavad robustat, mis tüüpiline troopilise kliimaga saartele. Robusta maitse on tavaliselt vähem pehme kui araabikal.
Kohvitooted
Hoolimata impordist ja koduse toodangu laienemisest on mandri kohvi tarbimine inimese kohta eriti madal võrreldes teiste riikidega. USDA raport tsiteerib 2000. aasta ettekannet, mis hindab aastast röstitud kohvi tarbimist kogu Hiina kohta ainult 1200 tonnile – mis tähendab 1 grammi kohvi tarbimist inimese kohta aastas. Regionaalselt hindab raport Beijingi tarbivat 300 tonni aastas, Šanghai 400 tonni ja Guangzhou 200 tonni.
Võrdluseks aastane kohvitarbimine inimese kohta aastal 2000 - 11,26 kg Soomes, 6,72 kg Saksamaal, 4,07 kg USAs, 2,38 kilo teedarmastavas Suurbritannias ja 1,31 kilo Iirimaal. Isegi Fidžil oli kõrgem tase 150 grammi inimese kohta aastas.
Üllatavalt oli Aasia naabril Jaapanil – kunagi ainult teed tarbival maal – määraks 3,17 kg inimese kohta aastas sajandivahetusel, ilmselt tänu kümnendipikkusele kohvikompaniide ja liitude kihutustööle, muuta jook saarel populaarseks. Tunnetamaks kui kaugele on riik arenenud, siis 1965 oli kohvitarbimine inimese kohta ainult 300 grammi aastas.
Sama suundumust võib kontsentreeritud pingutustega luua ka Hiinas. Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooni sõnadega: „Jaapani kogemus näitab, et isegi traditsiooniliselt teed tarbiv riik võib ümber lülituda kohvile, kui riigi arengutase jõuab Lääne tasemeni. Siiski aitaks kohvitarbimise kasvule Hiinas kaasa samasugune tugev reklaamikampaania, mida tegid nii eraettevõtted kui eksportivad riigid Jaapanis .“
1999 aasta Nestle avalduse kohaselt – kui tarbimise tase inimese kohta tõuseks tasemeni, mida on nähtud Hong Kongis, oleks müüginumbrid Kesk-Kuningriigis 3000% suuremad. Protsess võtaks siiski aega, ütleb Staut, kuna Jaapani traditsioonilisel teekultuuril kulus 15-20 aastat kohvi joomise harjumuse ülevõtmiseks. Staut märkis, et kui 40 miljonit inimest Hiinas, kes teenivad üle 3000 dollari aastas tarbiksid 1 kg kohvi aastas, teeks see 650 000 kotti kohvi ja kui 180 miljonit, kes teenivad 1500-3000 dollarit samuti tarbiksid sama hulga, tähendaks see 2,7 miljonit kotti lisaks.
Tunnetades Hiina turu potentsiaali võttis ülbitsev Šveitsi Nestle juhirolli kohvi reklaamimisel mandri 1,3 biljonile asukale, muutudes tärkava turu kuningaks. 2003. aasta Hiina Turgude Aastaraamatu kohaselt on (vt. www.friedlnet.com) Nestle esimene ja suurim riskiettevõte Hiinas – Nestle Dongguan.Co – teenis 2001. aastal 767,4 miljonit RMBd (92,7 miljonit USA dollarit) tulu, millest176 miljonit kasumit. Dongguani riskiettevõte, mida omab ainsana Nestle, on riigis kohvi valmistanud juba 10 aastat. Kokkuvõtteks on Nestle investeerinud Hiinasse 6,7 biljonit RMBd (807 miljonit dollarit) ja avanud riigis 21 istandust.
Hiina Turu Aastaraamat 2003 kannab ette Kraft Hiina riskiettevõtte – Guangdongist pärit Kraft Guangtong Food Co õnnestumisest 2001. aastal, mil kompanii taskutesse voolas 167 miljonit RMBd kasumit.
(* RMB- Hiina raha juan , renminbi, tõlkes „inimeste raha“.)
Krafti Maxwell House ja Nestle Nescafe lahustuv kohvimargid neelavad vähemalt 70% Hiina turust, kannab ette ICO, ning Nescafe on domineeriv kaubamärk. Röstitud kohv müüduna töödeldult pakendis, nagu see on tavaline enamuses poodides Lääne kohvi armastavates riikides, on Hiinas ikka veel harv, tihti esindatud ainult kõrgema klassi marketites ja poodides. Lahustuv kohv on kõige populaarsem kohvitarbimise viis jaekaubanduse tasemel.
Erikohvi poed
Minna välja tassi kohvi jooma ja vestlema on muutunud moodsaks ja trendikaks tööliste, valgekraede, üliõpilaste ja teiste laieneva keskklassi esindajate seas Hiinas, eriti 20-50 aastaste hulgas. Eelmisel aastal suuremates Hiina linnades korraldatud inspektsioon paljastas, et 24% 41-50 aastaseid ja 18% 20-30 aastaseid rüüpavad tihti kohvi, teatas Guanzhou Daily ajaleht.
Eripoodide hulgas on liider Seattlest pärit Starbucks, mis laieneb üle maa suurematesse metropolidesse ja nö vormib tainast. Ettevõttest oli juttu mõni aasta tagasi, kui see avas kohvipoe keset Beijingi 600 aastast Keelatud Linna. Viies läbi strateegiat avada palju kohvipoode ühel alal – millest paljud töötavad muide kahjumiga, kuid siiski õnnestub neil konkureerivad kohvipoed pankrotti ajada – planeerib Starbucks kasvatada oma poodide arvu Põhja-Hiinas 50ni sel aastal. Kett tuli Hiinasse 1998 ja 2002. aastaks oli laienenud 50 müügipunktini Beijingis ja Tianjinis (kokku 26 müügipunkti), Šanghaisse (21) ja Hangzousse (3).
Starbucksi metsiku rünnaku kõrval proovivad mitmed teised välismaised eripoed oma õnne. Taiwani päritolu Barista Coffee on liitunud Taiwani päritolu Want Want Groupiga, et Šanghai kaudu üritada vallutada mandri turgu. Jaapani Manabe katsetab samuti Šanghais regulaarsete frantšiiside ja müügipunktidega.
Tähtis faktor, mis mõjutab kodust erikohvi tarbimist on hind. 12 RMBd, mis peab välja andma Starbucksis kohvi eest on lihtsalt liiga palju tavalise hiinlase jaoks. Enamus hiinlasi kaldub valima tee, mis maksab murdosa kohvi hinnast (või mõnedes restoranides ei maksa midagi), kui poed ei paku ahvatlusi meelitamaks potentsiaalseid kohvijoojaid (nagu tasuta internet ).
Kaubandus
USDA raport, mis põhineb Hiina tarbijastatistikale väidab, et Hiina importis 2001. aastal 8854 tonni kohvi (röstimata ja kofeiinitut) 5 miljoni dollari väärtuses. Suurimad tarnijad olid Vietnam (8102 tonni) ja Indoneesia (637 tonni). Samal ajal eksporditi 11 131 tonni 10 miljoni dollari väärtuses, suurimateks turgudeks Saksamaa (2390 tonni) ja Vietnam (6312 tonni). 2001 aasta suur ekspordilaine kallutas kohvikaubanduse tasakaalu Hiina kasuks, kuna eelmisel 2000. aastal toimetati välismaale ainult 2963 tonni 4,9 miljoni dollari väärtuses (vastandina imporditi 4738 tonni 4 miljoni eest). Röstimata ja kofeiinitu kohv moodustab lõviosa kohvitööstusest Kesk-Kuningriigis, kus teiste kohvide import ja eksport on tähtsusetu.
Hiina kohvi impordi sõltuvus on viimse kümnendi jooksul kõvasti kahanenud tänu koduse tööstuse ülesupitamisele. Kuigi import on mõne viimase aasta jooksul kasvanud (4713 tonnini 1997. aastal), siiski on aastane kogus palju väiksem kui 80ndate keskmine import 14 000 tonni.
Kohviimpordi tariifid alanevad. Maailma Kaubandusorganisatsioon kohustab 2002 aasta tariifi 12,8% viima alla 10,4%ni 2003. aastal ja 8%ni 2004.
Järgmisena uuringu teen Saksamaa kohvituru kohta, mis on tehtud aastal 2003.aastal.
Kuna kohv kasvab ainult troopilises ja subtroopilises kliimas, aitab Saksamaa kohvitööstus ja -kaubandus ja kaudselt ka tarbija tugevalt kaasa kohvi tootvate maade valuuta sissevoolule.
Saksamaa rohelise kohviga kauplejad peavad ennast tähtsaks ühenduslüliks tootjate ja töötlejate vahel kogu maailmas. Nad transpordivad 20 miljonit kotti kohvi aastas väärtusega 3 biljonit dollarit. Nõudluse katmiseks vajavad Saksamaa röstijad importi 1,5 biljoni euro eest.
Kohvil on ka transpordis ja laomajanduses oluline koht. 50 laevakompaniid transpordivad väärtuslikku kaupa 1500 alusega päritolumaalt Saksamaale ja sealt teistesse maadesse. Umbes 2 miljonit kotti rohelist kohvi on ladustatud peamiselt sadamate ladudesse Bremenis ja Hamburgis.
Ettevaatlikult muutudes pakub kohvitööstus kõrgekvaliteedilisi tooteid vastavalt turu ja tarbija nõudmistele. Saksamaal tehtud röstitud ja lahustuvad kohvid on samuti teistes maades nõutud kaup ja eksporditud paljudesse maailma maadesse.
Kohvikaubandus ja -tööstus annab tööd umbes 13 000 inimesele, neist 8000 töötlevas tööstuses.
150 000 müügipunktis, jaekaubanduses, ladudes , pagaritöökodades, apteekides, bensiinijaamades jne on tarbijal võimalus osta röstitud ja lahustuvat kohvi. 250 000 müügipunkti kodust-väljas-turul pakuvad tarbijale võimaluse juua hea tassitäis kohvi peaaegu kõikjal. Iga päev tarbib töökohtadel intensiivselt kohvi 3 miljonit firmat.
Rohelise kohvi import
2003. aastal oli rohelise kohvi brutoimport Saksa Liitvabariiki 14,54 miljonit kotti (872 520 tonni), 2002. aastal 14,30 miljoni kotti (858 240 tonni). Brutoimport sisaldab kohvi, mis sisse toodud vabaks ringluseks, töötlemiseks tolli kontrolli all ja ladustamiseks.
Saksamaa : tavalise rohelise kohvi import 60 kg kottides
Paritolumaa
2002
2003
Brazil
4.736.232
4.446.378
Vietnam
1.781.233
1.917.236
Columbia
1.514.331
1.608.916
Indonesia
944.719
998.806
Peru
852.172
756.088
Papua New Guinea
493.744
626.067
Honduras
632.696
618.660
Ethiopia
419.357
603.966
Guatemala
293.017
355.441
El Salvador
443.409
337.648
India
338.365
270.237
Uganda
231.162
268.628
Kenya
228.888
266.434
Costa Rica
255.097
261.968
Tanzania
129.357
254.455
Mexico
202.010
184.956
Burundi
100.732
100.575
Teised
685.160
640.829
Kokku
14.281.681
14.517.288
Tulles netoimpordi numbrite juurde tuleb maha arvata rohelise kohvi import, mis pole määratud Saksamaa turu jaoks, vaid passiivseks ümbertöötlemiseks tolli kontrolli all. Seda arvesse võttes on rohelise kohvi hulk, mis on Saksamaa kaudu Euroopa Liitu imporditud 14 517 288 kotti (871 037 tonni).
2003. aastal oli tavalise rohelise kohvi netoimport 1,7% kõrgem kui eelmisel aastal. Päritolumaad on jäänud üsna stabiilseks. Brasiilia on suurim tarnija, kuid kohvi hulk kahanes 6,1%, Vietnam on teine 7,6% ja Kolumbia kolmas 6,3% kasvanud tarnimise hulgaga .
Kohvi tarbimine
Saksamaa kohvitööstuse käive 2003. aastal oli 3,5 biljonit eurot, võrrelduna 2002. aastaga on näha peaaegu 2,8%st langust, peamiselt kohvihindade languse ja madalate tarbijahindade tõttu.
Koguseliselt langes kohvi müük 1,7%. 532 0303 tonni (8,87 miljonit kotti) töödeldi röstitud ja lahustuvaks kohviks. Statistiliselt oli tarbimine inimese kohta 2003. aastal 6,5 kg kohvi. 2002. aastal oli see number 6,6 kg. Röstitud kohvi müük kahanes 2002 aasta 422 000 tonnilt 413 000 tonnini 2003. Lahustuva kohvi müük kasvas 14 950 tonnilt 2002. a 15 600 tonnini 2003. a.
Saksmaa : Kohvi hulk tonnides
2002
2003
Rohelise kohvi koguhulk
541.050
532.030
A) millest rostitud kohvi
(sama rohelistes ubades)
422.000
(502.180)
413.000
(491.470)
B) millest lahustuvat kohvi*
(sama rohelistes ubades)
14.950
(38.870)
15.600
(40.560)
Röstitud kohv (kofeiiniga)
Röstitud kohv (kofeiinivaba)
377.000
45.000
370.000
43.000
Lahustuv kohv (kofeiiniga)
Lahustuv kohv (kofeiinivaba)
13.950
1.000
14.550
1.050
* lahustuva kohvi joogid on arvesse võetud ainult kohvisisalduse järgi
Kodust väljas tarbimisele on seni olnud raske statistiliselt ligi pääseda. Turu-uuringute kohaselt moodustab see 25% koguturust, siiski moodustab suure osa sellest segmendist kodus tarbitav kohv - majapidamispakid. Pole teada kui palju majapidamispakke tarbitakse kodust-väljas-sektoris.
Lakkamatult kasvav nii kodust- äljas kui koduses tarbimises on espressokohvi turg. Aastal 2003 tarniti 13 100 tonni espressokohvi kogu turule, kaasa arvatud röstitud kohvi import Itaaliast – 11 400 tonni. 80ndate keskel esitletud lahustuva kohvi jookide müük kasvab pidevalt. 2003 kasvas müük 37 240 tonnini (2002 oli see 32 042 tonni). Lahustuva kohvi joogid, mis ainult osaliselt kohvi sisaldavad on siin esindatud kogukaaluga. Nende jookide turuosa kasv on olnud märkimisväärne.
Saksamaa: lahustuva kohvi müük, kaasa arvatud lahustuva kohvi joogid
Aasta
Koguhulk tonnides
Lahustuva kohvi jookide osa %-des
1990
14.200
14
1991
15.800
21
1992
17.700
30
1993
21.700
45
1994
24.200
52
1995
26.350
58
1996
26.450
58
1997
26.400
60
1998
27.050
61
1999
29.910
64
2000
32.760
67
2001
37.600
70
2002
43.300
74
2003
49.000
76
Lahustuva kohvi joogid arvesse võetud kogu kaaluga
Lahustuva kohvi jookide seas on lahustuvad capuccinod kõige suurem grupp. 2003. aastal oli nende turuosa 85%, järgnes jääkohv (6%) tänu kuumale suvele ja „Wiener Melange“ (5%). Kiirelt arenes ka nn „perepakkide“ müük, mis sisaldavad kuni 1 kg lahustuvat capuccinot. Müük kasvas 2003. a 33%.
Röstitud kohvi hinna arengutendentsid
Karmi konkurentsi ja madalate rohelise kohvi hindade tõttu on röstitud kohvi hinnad jaekaubanduses langenud. 2003. aastal oli hind 2,97 EUR 500 grammi kohta. Detsembris 2003 langes see 2,91 euroni, aasta keskmine hind oli 3 eurot. 2004. aasta alguses jätkus röstitud kohvi hinna langus, mis jõudis sama aasta märtsiks 2,89 euroni 500 grammi kohta.
Võttes arvesse üldist inflatsiooni ja teenistuste kasvamist jääb kohv tarbijasõbralikuks joogiks. 2003. aastal pidi sinikrae poole kilo kohvi jaoks töötatama 15 minutit, 1985 ühe tunni ja 1958 neli tundi.
Kaubandust olen ma kahe riigi puhul tutvustanud, siis prooviks kuidas selle kohvi valmistamisega on,sest egas see ka omaette kunst .Kui mei kodus teeme lihtsalt tavalist kohvi ,et purber tassi ja vesi peale,siis tegelikult on see teadus.Sest on ju olemas lahustuvad kohvid,igasugused kohvi joogid, presskannu kohvid,kofeiini vaba kohvi jne.Ma siis proovin neid tutvustada.Aluatame sellest kuidas kohvi üldse valmistatekse ja siis edasi kuidas saadakse maitsev ja meeldiva aroomiga kohv.
Kohvi valmistamine ei ole lihtne. Esmapilgul tundub, et see on kuuma vee kohvipurust läbilaskmine ja kui vesi muutub tumepruuniks, siis ongi teil kohv. Kui teil veab, ongi nii.
Kaks kõige lihtsamat ainet, mis kohvist eralduvad on värv ja kofeiin. Kuid valmistamise kunst keerleb just õigete komponentide õiges koguses eraldamises. Molekulaarsel tasandil on kohvi valmistamine vapper katse valitseda tuhandeid võistlevaid ja teineteist täiendavaid keemilisi reaktsioone. Mõned liitumid lagunevad kohe, teistel võtab see rohkem aega. Mõned lagunevad madalal temperatuuril, teised laia temperatuuriskaala juures. Mõnedel ühenditel on maitsele hea mõju kui neid on vähe, kuid nad mõjuvad halvasti suures koguses.
Kuigi me ei pea keemikuteks hakkama, kui tahame head tassitäit kohvi, on tähtis aru saada, et komplekssed keemilised reaktsioonid vormivad kohvivalmistamise lõpliku kvaliteedi. Kontrollides vee temperatuuri, vee ja kohvipuru suhet, tõmbamise kestust ja teisi lihtsaid faktoreid, me loome ümbruskonna, milles võtavad aset keemiliste protsesside parimad kombinatsioonid. Lastes kasvõi ühe tõmbamise faktori optimaalsuse määrast välja, võib see röövida kohvitäie maitse potentsiaali ja parimal juhul toota keskmise joogi.
Vee kvaliteet
Kohvikeedu vesi peab olem võimalikult puhas, kuigi väike kogus lõhustumata aluseid on paremaks eraldumiseks vajalikud. Desinfektandid ja saasted linnade vees muudavad filtreerimata kraanivee kohvi valmistamiseks kõlbmatuks. Destilleeritud vesi ei ole samuti soovitav . Ideaalne vesi kohvi keetmiseks on lõhnatu, neutraalse PHga, sisaldab umbes 100-200 osa miljoni kohta lõhustumata tahkeid aineid. See ideaal läheneb pudeliveele või filtriveele.
Vee ja kohvi suhe
SCAA (Specialty Coffee Association of America) eristab suhet 3,75 untsi kohvi poole galloni vee (64 untsi) vee kohta. See vastab suhtele 56 grammi kohvi liitri vee kohta.
2 dessertlusika suurune kohvikulp sisaldab umbes 0,35 untsi (10 g) jahvatatud kohvi, ning see peaks liituma 6 untsi veega, et moodustad üks „tassitäis“ Kohvipuru imeb endasse umbes 0,7 untsi vett, tootes 5,3 untsi kohvi, ühe tassitäie serveerimiseks . Siiski eelistavad mõned inimesed sellest 2 korda suuremat tassi.
Tõmbamistemperatuur
Kohvi maitse ei tule kõige paremini välja, kui valmistamise temperatuur on liiga madal, ning mõningad kohvi ebameeldivad maitsed tõusevad esile, kui tõmbamise temperatuur on liiga kõrge. Õige temperatuur on 90,6 -96,1 kraadi Celsiust. Keetmise temperatuur peaks jääm sellesse vahemikku kogu tõmbamise tsükli ajaks.
Mõned automaatmasinad nii kodudes kui avalikes kohtades ei loo või ei suuda säilitada vajalikku temperatuuri kogu valmistamise tsükli vältel. See võib nii olla halva disaini tõttu, ebaõige elektriga varustatuse või vale installeerimise või kasutamise tõttu. Teised kohvikeedunõud nagu presskannud või lihtsad kaanega tassid suudavad säilitada vajalikku temperatuuri. Mitmed valmistusviisid eeldavad vee keetmist. Kui vesi ei saa enne kontakteerumist kohviga mõned kraadid jahtuda, võtavad jällegi võimust ebasoovitavad maitsed. Halvimal juhul valmistatakse kohvi keeva veega. Seda teeb perkolaatorkann ja seetõttu on vähe mõtet keeta kvaliteetkohvi selles.
Veesurve
Veesurve on küllalt tähtis faktor kõikide meetodite puhul, kuid välja arvatud espresso puhul pole erilist tarvidust seda kontrollida.
Automaatkohvimasinate puhul määrab veesurve kohvi valmimise nõus väline õhusurve, vee sisemine gravitatsioon ja keetmise nõu ehitus. Need ümbruskonna tegurid varieeruvad piiratult ja muutustel on tähtsusetu mõju veesurvele.
Tööstuslikud espresso masinad on disainitud valmistama kohvi 9-10 atmosfäärise rõhu all. (See on surve, mida tunneksid, kui lehm saaks sooritada piruette sinu peopesal). Erinevad koduseks kasutamiseks mõeldud espressomasinad varieeruvad nende võime poolest luua ja säilitada samasuguseid pingeid nagu tööstuslikud.
Keetmise aeg
Tilkumisega kohvimasinate puhul on tõmbamise aeg teiste, olulisemate faktorite tagajärg ning see ei ole kindlalt reguleeritud. Presskannuga on tõmmise tumenemine esmane viis kontrollida kohvi valmimisastet. Espressomasina puhul on reguleeritud kõik teised faktorid, et saavutada tõmbamise aeg, mis mahuks kindlasse sekundite piiresse. Tõmbamise aeg võib olla planeeritud tagajärg või kõikide teiste tegurite kokkulangevus.
Nõrgumisega kohvimasinad ja samalaadsed kohvivalmistamise meetodid peaksid vett ja kohvi kontaktis hoidma 4-6 minutit. Kui tilkesüsteem laseb kohvipurul olla veega kokkupuutes rohkem kui 7 või 8 minutit, peab kasutama jämedamat jahvatust, et alandada tõmbamiseaega.
Korraliku presskannu tõmbeaega määrab ainult eksperiment. Esialgu võib proovida nelja minutit ja siis kohaldada tõmbamisaja kestvust, et saada vähem tugev maitse.
Espressomasinad peavad olema leiutatud ja seadistatud vastavalt jahvatuse jämedusele ning et nad suudaksid päeva jooksul valmistada erinevat kohvi vastavalt vajadusele. Korraliku jahvatusega võtab espressomasinal kohvi tegemine 22-28 sekundit.
Valmis kohv tuleb kohe ära juua!
Vala see soojendatud tassi, nii et ta säilitab oma temperatuuri võimalikult kaua. Valmis saanud kohv hakkab maitset minetama sekundeid pärast valmimist, nii et valmistada tuleks täpselt nii palju kohvi kui kohe tarbitakse.
Kunagi ära soojenda oma kohvi!
 
Pole ühte parimat viisi, igaüks eelistab üht meetodit teisele. Kohv on meie igapäevaelu osa ja peab eelkõige sobima meie elustiili ja rahalise seisuga. Kohvi valmistamine on nii rituaal kui elu praktiline osa. Teisiti kui tee ja kakao , lubab kohv end väga erinevalt valmistada. Kõik need meetodid jagavad põhiprintsiipi, mis on kuuma vee kasutamine, et eraldada kohviubadest naturaalsed õlid, kafeool, mis annab kohvile suurepärase maitse ja lõhna. Lõpptõmmis on kohvilahus.
Araabia või Türgi kohv
Kuigi kohviuba levis Araabiast ülejäänud maailma, ei levinud araablaste kohvivalmistamise viis. Araabia ja teiste meetodite vahel on suur vahe, araablased keedavad oma kohvi kolm korda. Kohvi keetmine keedab ära suurema osa delikaatsetest maitsetest, kuid see on romantiline viis teha tugevamaitselist kohvi. Araabia kohvi tehakse ibriqs, väikeses, pika varrega vasknõus. Kaks teelusikat peenjahvatatud kohvipuru pluss üks suhkrut lisatakse tassile veele ja segu aetakse keema . Ibriq võetakse tulelt, kui sisu hakkab keema, tavaliselt kolm korda, ja siis see valatakse välja ja juuakse . Maitseks lisatakse ka kardemoniseemneid.
Filtermeetod
Tilkemeetod või filtermeetod on tänapäeval kõige kasutatavam. Peeneksjahvatatud kohv pannakse paberisse või mitu korda kasutatavasse koonusekujulisse nõusse ja peaaegu keev vesi valatakse peale. Paremaks tulemuseks võiks keeta väikese koguse vett et niisutada puru ja kiirendada kafeooli väljapääsu. Tulemus filtreerub kannu või tassi ja on joomiseks valmis Kohvipaks jääb koonusesse. On elektrilisi variante , mis automatiseerivad seda protsessi, ka vee soojenemist ja üldiselt teevad parema või kooskõlalisema kohvitassi kui manuaalsed versioonid. Filtrimeetodit kasutatakse eriti Saksamaal ja USAs.
Presskann/Cafetire
Presskann või kolvimeetod, mis eraldab jahvatatud ubadest kõige rohkem maitset leiutati 1933. Kann soojendatakse, jämedalt jahvatatud kohv tõstetakse põhja, lisatakse kuum vesi ja segatakse, siis lastakse segu kolm kuni viis minutit tõmmata, enne kui surutakse alla kolb , mis eraldab paksu joogist. Meetod on ainult pisut ebamugavam kui filtrimeetod ja on tänapäeval üks kahest kiiremini levivast moodusest teha värsket jahvatatud kohvi. Odavamatel kannu mudelitel on nailonist, mitte metallist võrk eraldamaks paksu joogist, kuid need ei ole nii vastupidavad.
Kann
Kannumeetod on kõige lihtsam kohvi valmistamise meetod. Piisavalt jämedalt jahvatatud kohvile lisatakse kuum vesi. See on sama mis presskannu meetod ilma kolvita, mis eraldaks paksu. Kannu ei kasutata nii palju ehkki see on hea meetod nö tühiku täitmiseks.
Espresso ja Cappuccino
Tänapäeval on Itaalias leiutatud espresso ja cappuccino kiiremini levivaid kohvivalmistusmeetodeid. Kõikidel teistel viisidel on „loomulik“ nõrutussüsteem ja vähese raha eest saab valmistada joodava kohvi, kuid mitte espressol. Espresso masinad suruvad kuuma vee läbi väga peeneks jahvatatud ja kokku pressitud kohvipuru ning siis joogi tassidesse. Head espressot on kallis valmistada, sest paljude maitsete kohvist eraldamiseks on vaja suurt survet ja seega ka erilist masinat. Siiski tuleb espresso valmistamisel meeles pidada, et maitsete eraldamisega ei maksa üle pingutada, mis tähendab, et parem on masin välja lülitada varem kui hiljem. Kui masinast väljub kuldpruun vedelik, on asi korras. See on „ kreem “ tumepruuni kohvi pealt. Kreem eraldub mõni minut pärast kohvi valmimist, kuid need mõned minutid ütlevad teile kõik espresso kvaliteedi kohta. Liiga kerge või liiga paks või liiga õhuke – kõik see tähendab, et jook ei ole kvaliteetne. Espresso võib mõne inimese jaoks religiooniks muutuda ning loomulikult on vahe hea ja mitte nii väga hea joogi vahel. Kui palju me kulutame raha või energiat otsides parimat, on üks neid elustiili puudutavaid otsustusi, mis me enda jaoks teeme. Espresso on cappuccino alus; see on kohv, millele valatakse või tõstetakse lusikaga luksuslik vahustatud piim. Hea espresso ei ole vahustatud piima mütsi all selge, kuid kohvi kvaliteet on siiski tähtis tegur. Piim, parimal juhul mitmekordselt kooritud, valatakse kannu, kuhu on asetatud auruvoolik. Auru ei peaks sisse lülitama enne, kui auruvooliku ots on piima pinna all. Kui aur muliseb ja mullitab piima sees, peab kannu liigutama , muidu läheb piim hapuks. Eesmärk on piima õhutada ja anda sellele vahukoore konsistents ilma põhja kõrvetamata. Loomulikult peavad tassid olema piima valamise ajal kuumad, muidu väljub õhk piimast. Tassid seisavad tavaliselt põhi ülespidi espresso masina peal. Aurutatud ja vahustatud piim valatakse ja tõstetakse väga ettevaatlikult, justkui kohvi sisse voltides tassi peale. Väike osa allesjäänud piima valatakse sisse ja meil on täiuslik capuccino.
Naapoli Moka
Ei ole Itaalia kodu ilma erineva suurusega mokakohvi tassideta ja ükskõik, mida te arvate kohvist, tasside väline meeldivus on ilmne. Suurepärase disainiga kuumakindla kaanega kannud loovad kohvi, mis kombineerivad kurnaga kannu ja espresso omadusi. Nad sunnivad vett, mis peaaegu keeb alumises kambris, tungima läbi toru üles ja siis jälle alla peene jahvatusega kohvi peale. Osavalt tegutsedes saab täidetud iha kohvi järele ja „espresso tüüpi“ kohv valmib vähem kui minutiga.
Kurnaga kann
Kurnaga kannul oli Metsikus Läänes tsiviliseeriv mõju, seda kasutati laialt üle terve USA, kus hiljutise „kohvirevolutsiooni“ ajal oli see suuremas osas kodudes standardvarustus. Kurnaga kann soojendab jämeda jahvatusega kohvi ja külma vee nii, et vesi keeb ja mullitab seadme ülemisse ossa. On lõdvestav kuulata kohvi mulisemist ja kurisemist ning tunda joogi aroomi kodus levimas, samal ajal kui hajuvad suurepärased maitsed lenduvad kurnaga kannust õhku.
Lahustuv kohv
Esimese lahusutva või „minutikohvi“ leiutas 1901 Jaapani-Ameerika keemik Satori Kato Chicagost. Seda ei toodetud tööstuslikult kuni 1938. aastal alustas sellega Nescafe. Lahustuva kohvi kvaliteet ja erinevused on aastate jooksul tugevasti kasvanud ning võime valmistada hea tassi kohvi tänapäeva toodetest. Lahustuval kohvil on mitmeid eeliseid värskelt keedetud kohvi ees. See säilib kauem värskena ning selle maitset on ükskõik kui kõvasti üritades raske rikkuda, kuid peamine – see on kiire, odav ja puhas. Lahustuvat kohvi toodetakse just nagu kõiki teisi kohve jahvatatud ubadest. Esimeses faasis valmistatakse kohvi kontsentraat , millest on eemaldatud vesi, kas kuumusega, tuntud kui piserdusega kuivatatud või külmutusega, et toota lahustuv pulber või graanulid . Dehüdreerimise protsessi kestel võivad kohvi maitsed kaduda, kuid need püütakse kinni ja taastatakse töödeldud kohvis.
Maitsestatud kohvid
Huvitav ja kiirelt kasvav turunišš on maitsestatud kohv. Tänapäeval on saadaval üle 100 erineva maitsega variandi . Samal ajal kui kohviasjatundjad võivad nina püsti ajada idee peale rikkuda nende püha keeduse maitset, on kahtlemata hetki , mil šokolaadi või kaneelimaitseline kohv on ainuõige. Kohvil enesel on imeväärne maitse, kuid see toimib hästi ka paljude teiste maitsete platvormina. Maitsestatud kohv on tegelikult vana trikk . Kesk-Aasias on kardemoni lisamine kohvile traditsioon, Mehhikos on paljude aastate vältel lisatud kaneeli . Maitsestatud kohvide populaarsuse kasv tõestab kohvi mitmekülgsust ja jõudu. Maitsed lisatakse ubadele röstimise käigus piserdades ube maitsekandja õliga ja siis veel eriliselt vürtsitades. Teine viis teha tass maitsestatud kohvi on lisada siirupit kuumale keedetud joogile. Nii saab valmistada ideaalse suvise kohvijoogi, mida serveerida külmalt nagu purgistatud jääkohv, eelvalmis kohv, mis on jahutatud kas jääkuubikutega või purustatud jää lisamisega. Kuid kõige tähtsam maitse, mida kohvile lisatakse üle kogu maailma on piim. Kuigi piima ei lisata araabia kohvile ja „kohvipuritaanid“ kalduvad piima mitte lisama, leiab enamik inimesi, et kohv on maitsvam selle lisandiga.
Sugugi pole see veel kõik ,aga kui uurima hakata kirjandust, siis kohvi on saanud meie rahva seas väga populaarseks ja rahvusvaheliselt tuntuks.Eestlased joovad kohvi aastas inimese kohta 3,6kg ja see on väga vähe, kui arvestada kui palju joovad kohvi soomlased.