Kohv (1)

5 VÄGA HEA

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
KOKK
Kristiina Mokanu
K-10C
KOHVI
uurimustöö
Juhendaja : Mariina Madisson
Pärnu 2010
Sisukord

Kohviajalugu
2. Kohvi valmistamine
3. Liigid
4. Kohvi mõju
5. Kohvipuu
Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Loomulikult kasvab kohvipuu 5-8 meetri kõrguseks, ent istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 2-4 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud. Algul rohelised viljad värvuvad järk-järgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet - kohviuba. Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube. Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki. Tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit Araabia kohvipuu ( Coffea arabica ). Teised kaks on 1898 . aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta ) ning troopilisest Lääne-Aafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Erinevates klimaatilistes tingimustes ja pinnases annavad kohvipuud erisuguste maitseomaduste ja lõhnaga seemneid. Toorkohv, mis saadetakse istandustest kohvitööstusele saab nimetuse kasvukoha või eksportsadama järgi. Näiteks suur osa Brasiilia kohvist veetakse välja Santose sadama kaudu, sellest ka nimetus Santos.
Kohvi ajalugu
Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid. Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada . Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostris, kus otsustati asja uurida. Mõistatusliku taime lehtedest ja viljadest valmistati jooki , mille mõju osutus üllatavalt tugevaks .
Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees peatuma kitsekarjuste juurde. Lõkke ääres pakuti talle tumepruuni kuuma jooki, mis peletas ränduri väsimuse. Kaupmees muretses, et ta on eksinud Koraani seaduste vastu juues veini. Karjused rahustasid teda, rääkides, millest jook on valmistatud. Unes nägi kaupmees prohvetit, kes ütles, et kingib talle kaks kohvitaime ning õnnistab mulda, kuhu kaupmees need istutab. Veel lisas ta, et taime viljadest valmistatud jook asendagu õigeusklikele veini ning toogu neile rõõmu. Hommikul ärgates oli suur kaupmehe üllatus, kui ta leidis kaks väikest puukest. Jeemenis rajatigi esimesed kohviistandused.
Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C. Linné'le on jäädvustatud puu ladinakeelses nimetuses COFFEA ARABICA. Algul kasutati kohvi ravimina ja joogina palverännakutel. Esialgu valmistati jooki röstimata ubadest. 16. sajandiks olid araablased avastanud, kui aromaatne jook tuleb küpsetatud kohviubadest. Ergutava võlujoogi tarvitamine levis kiiresti - jooki pakuti kõikidel idamaa turgudel . Mekas avati esimesed kohvikute eelkäijad, kus teenindati vaimulikke ja õpetlasi. Kohvi joomine levis sedavõrd, et hakkas palvetamist segama. Mekas ja mitmes teises paigas keelati õigeusklikel uimastava joogi tarvitamine. Keelud ei suutnud kohvi levikut takistada. 16. sajandi keskel avasid Damaskuse kaupmehed Konstantinoopolis esimesed kohvikud . Euroopas tutvustati kohvi 17. sajandi algul. Kohv leidis tulise poolehoiu kõrval ka tugevat vastuseisu. Koos vaimulikega, kes nägid kohvis islami mõju, hakkasid kohvi vastu võitlema omamaiste jookide valmistajad, nii veinikaupmehed kui õllepruulid, kes kartsid konkurentsi. Kohvi vastu astusid ka arstid. Väideti, et kohv on arstirohi, mis teeb kahju südamele ja kurnab organismi. Moejoogiks muutus kohv 17. sajandi teisel poolel. Oma osa selles etendas Türgi sultani suursaadiku Soliman Aga külaskäik Pariisi 1669 . aastal. Moodi tuli kõik türgilik (nagu lahtised tuhvlid, pikk ja avar öökuub, suur valge müts), sealhulgas ka kohv, millest sai Louis XV ajal õukonna lemmikjook. Esialgu oli see vaid aadlike jook, mistõttu kohvikutegi rajamine ei edenenud, sest kõrgem seltskond ei käinud avalikes kohtades. Läks mõni aeg kuni kohv prantsustus. Kohvikutest kujunesid avalikud kooskäimise kohad, kus sai kombeks istuda kohvikus , juua kohvi, rääkida poliitikast või muidu vestelda .
Eesti kohv
Eestisse jõudis kohv 17. sajandi lõpul ja juba 18. sajandi lõpul veeti Tallinna sadama kaudu sisse juba 200 tuhat naela kohvi. Esialgu levis kohvijoomise komme kõrgemas seltskonnas ja linnarahva seas. Linlaste, mõisa- ja mõisateenijate ning ajakirjanduse kaudu jõudis teadmine neegrite joogist maarahvani. Varem hakkasid kohvi jooma antvärgid ja mõisaga tihedamalt kokkupuutuv kiht. Eestiski kaasnesid kohviga jutud selle kahjulikkusest. O.W. Masing laitis oma Vahelugemistes kohvi hoopis maha ning Fr.R. Kreutzwaldki araabia mustikut suurt ei soovitanud. Laideti eriti vaesema rahva kohvijoomist: see ei andvat tööks vajalikku energiat, ainult kurnavat organismi.
Eestlaste seas hakkas kohv laiemalt levima 19. sajandi lõpupoolel, ulatuslikumalt juurdus see 1930. aastail. Kui vaadata Taluperenaises soovitatud söögisedelit, siis 1920. aastate lõpul soovitati kohvi reeglina pühapäevaks hommikusöögi juurde, harvem ka nädala sees paaril hommikul; 1930. aastate lõpul oli kohv menüüs sagedamini. Kohvijoomine suurenes järkjärgult: algul joodi kohvi suuremate pühade ajal ja pidudel (n. pulmade ja varrude puhul, pühapäeviti enne kirikusse ninekut, talgutel). Aja jooksul muutus tavaliseks pühapäevane kohvijoomine, seejärel hakati kohvi jooma ka argipäeva hommikuti , kuni normaalseks sai vähemalt paar tassi päevas. Millal erinevat etapid aset leidsid , sõltus kohast ja sotsiaalsest keskkonnast.
Geograafilises mõttes juurdus kohvi joomine kõige varem põhjarannikul, kus see on otsene soome mõju. Sajandi algul võis Kuusalu peredes kohvipott terve päeva pliidiäärel olla, et igaüks, kel soovi oli, seda rüübata saaks. Paljudes Lõuna-Eesti maaperedes pole kohvi tänase päevani väga levinud. Kohvi joomise harjumuse, aga ka heade kohvikommete juurutamisel , on suur osa naisseltsidel, perenaistekursustel ja ajakirjadel. Ärksamad perenaised, kes olid käinud kodumajanduskoolides, kursustel ja seltside üritustel, püüdsid ajaga kaasas käia ja ka oma kodudes "peenemaid kombeid", mille hulka kuulus kohvijoomine, juurutada. Võib tuua palju erinevaid näiteid, miks ja kuidas konkreetsetes peredes kohvi jooma hakati: kes harjus kohvi jooma sõjaväes teenides, kus hommikuti alati viljakohvi keedeti (20. aastail); kes tutvus kohvi ja kohvitantedega sõjavangis (I maailmasõda); kellel töötasid sugulased linnas või mõisas.
Rääkides kohvijoomisest erinevatel ajastutel, ununeb sageli asjaolu, kui palju erinevaid asju võib peituda kohvijoomise taga, kui erinevad võivad olla argine kohvijook, pidupäevajook, lastekohv. Oli kombeks segada kohvi teiste ainetega või juua hoopis midagi muud selle nime all. Kohvist hoopis levinumad olid need kohvi asendusained: viljakohv, sigurikohv jne. Neid on propageeritud nii tervislikel kui (rahva)majanduslikel kaalutlustel . Surrogaatide tarvitamise oli veelgi ulatuslikum sõjaajal ja muidu keeruliste aegadel. Oakohv.
Verner
Koduse kohvijoomise kõrval on kindel koht olnud ka kohvikutel - kultuurilooliselt olulised, tõsieestlasele veidi põlastusväärsed ajaraiskamiskohad.
Esimese teadaoleva kohviku avas Tallinnas 1702. aastal hispaanlane Alphonso Carvallido. Selle kohviku kohta pole kuigivõrd andmeid. Tänapäeva arusaamadele vastavad kohvikud hakkasid tekkima 18. ja 19. sajandi vahetusel. 1894 avasid Wilhelm ja Hugo Werner Tartus, Jaani 7 "Viini kondiitriäri". Arvatavasti juba I maailmasõja eel kolis kohvik oma hilisemasse, hästituntud asukohta . Algul olid kohviku külastajateks eelkõige naised. Hiljem tõrjuti saksa kohvitantad aegamööda tagaplaanile ja Vernerist kujunes kirjanike, kunstnike ja teiste vaimuinimeste kooskäimise koht.
Kohvi valmistamine
Kohvi valmistamine ei ole lihtne. Esmapilgul tundub, et see on kuuma vee kohvipurust läbilaskmine ja kui vesi muutub tumepruuniks, siis ongi teil kohv. Kui teil veab, ongi nii.
Kaks kõige lihtsamat ainet, mis kohvist eralduvad on värv ja kofeiin . Kuid valmistamise kunst keerleb just õigete komponentide õiges koguses eraldamises. Molekulaarsel tasandil on kohvi valmistamine vapper katse valitseda tuhandeid võistlevaid ja teineteist täiendavaid keemilisi reaktsioone. Mõned liitumid lagunevad kohe, teistel võtab see rohkem aega. Mõned lagunevad madalal temperatuuril, teised laia temperatuuriskaala juures. Mõnedel ühenditel on maitsele hea mõju kui neid on vähe, kuid nad mõjuvad halvasti suures koguses.
Kuigi me ei pea keemikuteks hakkama, kui tahame head tassitäit kohvi, on tähtis aru saada, et komplekssed keemilised reaktsioonid vormivad kohvivalmistamise lõpliku kvaliteedi. Kontrollides vee temperatuuri, vee ja kohvipuru suhet, tõmbamise kestust ja teisi lihtsaid faktoreid, me loome ümbruskonna, milles võtavad aset keemiliste protsesside parimad kombinatsioonid. Lastes kasvõi ühe tõmbamise faktori optimaalsuse määrast välja, võib see röövida kohvitäie maitse potentsiaali ja parimal juhul toota keskmise joogi.
Vee kvaliteet
Kohvikeedu vesi peab olem võimalikult puhas, kuigi väike kogus lõhustumata aluseid on paremaks eraldumiseks vajalikud. Desinfektandid ja saasted linnade vees muudavad filtreerimata kraanivee kohvi valmistamiseks kõlbmatuks. Destilleeritud vesi ei ole samuti soovitav. Ideaalne vesi kohvi keetmiseks on lõhnatu, neutraalse PHga, sisaldab umbes 100-200 osa miljoni kohta lõhustumata tahkeid aineid. See ideaal läheneb pudeliveele või filtriveele.
Vee ja kohvi suhe
SCAA (Specialty Coffee Association of America) eristab suhet 3,75 untsi kohvi poole galloni vee (64 untsi) vee kohta. See vastab suhtele 56 grammi kohvi liitri vee kohta.
2 dessertlusika suurune kohvikulp sisaldab umbes 0,35 untsi (10 g) jahvatatud kohvi, ning see peaks liituma 6 untsi veega, et moodustad üks „tassitäis“ Kohvipuru imeb endasse umbes 0,7 untsi vett, tootes 5,3 untsi kohvi, ühe tassitäie serveerimiseks . Siiski eelistavad mõned inimesed sellest 2 korda suuremat tassi.
Tõmbamistemperatuur
Kohvi maitse ei tule kõige paremini välja, kui valmistamise temperatuur on liiga madal, ning mõningad kohvi ebameeldivad maitsed tõusevad esile, kui tõmbamise temperatuur on liiga kõrge. Õige temperatuur on 90,6 -96,1 kraadi Celsiust. Keetmise temperatuur peaks jääm sellesse vahemikku kogu tõmbamise tsükli ajaks.
Mõned automaatmasinad nii kodudes kui avalikes kohtades ei loo või ei suuda säilitada vajalikku temperatuuri kogu valmistamise tsükli vältel. See võib nii olla halva disaini tõttu, ebaõige elektriga varustatuse või vale installeerimise või kasutamise tõttu. Teised kohvikeedunõud nagu presskannud või lihtsad kaanega tassid suudavad säilitada vajalikku temperatuuri. Mitmed valmistusviisid eeldavad vee keetmist. Kui vesi ei saa enne kontakteerumist kohviga mõned kraadid jahtuda, võtavad jällegi võimust ebasoovitavad maitsed. Halvimal juhul valmistatakse kohvi keeva veega. Seda teeb perkolaatorkann ja seetõttu on vähe mõtet keeta kvaliteetkohvi selles.
Veesurve
Veesurve on küllalt tähtis faktor kõikide meetodite puhul, kuid välja arvatud espresso puhul pole erilist tarvidust seda kontrollida.
Automaatkohvimasinate puhul määrab veesurve kohvi valmimise nõus väline õhusurve, vee sisemine gravitatsioon ja keetmise nõu ehitus. Need ümbruskonna tegurid varieeruvad piiratult ja muutustel on tähtsusetu mõju veesurvele.
Tööstuslikud espresso masinad on disainitud valmistama kohvi 9-10 atmosfäärise rõhu all. (See on surve, mida tunneksid, kui lehm saaks sooritada piruette sinu peopesal). Erinevad koduseks kasutamiseks mõeldud espressomasinad varieeruvad nende võime poolest luua ja säilitada samasuguseid pingeid nagu tööstuslikud.
Keetmise aeg
Tilkumisega kohvimasinate puhul on tõmbamise aeg teiste, olulisemate faktorite tagajärg ning see ei ole kindlalt reguleeritud. Presskannuga on tõmmise tumenemine esmane viis kontrollida kohvi valmimisastet. Espressomasina puhul on reguleeritud kõik teised faktorid , et saavutada tõmbamise aeg, mis mahuks kindlasse sekundite piiresse. Tõmbamise aeg võib olla planeeritud tagajärg või kõikide teiste tegurite kokkulangevus.
Nõrgumisega kohvimasinad ja samalaadsed kohvivalmistamise meetodid peaksid vett ja kohvi kontaktis hoidma 4-6 minutit. Kui tilkesüsteem laseb kohvipurul olla veega kokkupuutes rohkem kui 7 või 8 minutit, peab kasutama jämedamat jahvatust, et alandada tõmbamiseaega.
Korraliku presskannu tõmbeaega määrab ainult eksperiment. Esialgu võib proovida nelja minutit ja siis kohaldada tõmbamisaja kestvust, et saada vähem tugev maitse.
Espressomasinad peavad olema leiutatud ja seadistatud vastavalt jahvatuse jämedusele ning et nad suudaksid päeva jooksul valmistada erinevat kohvi vastavalt vajadusele. Korraliku jahvatusega võtab espressomasinal kohvi tegemine 22-28 sekundit.
Valmis kohv tuleb kohe ära juua!
Vala see soojendatud tassi, nii et ta säilitab oma temperatuuri võimalikult kaua. Valmis saanud kohv hakkab maitset minetama sekundeid pärast valmimist, nii et valmistada tuleks täpselt nii palju kohvi kui kohe tarbitakse.
Kunagi ära soojenda oma kohvi!
Kohvi liigid
Kaks majanduslikult tähtsat kohviliiki on Coffea Arabica (Arabica kohv), mis katab 70 protsenti maailma toodangust ja Coffea Canephora (Robusta kohv). Vähem kasvatatakse Coffea Libericat (Liberica kohvi) ja Coffea dewevreid (Excelsa kohvi)
Mõned Arabica ja Robusta erinevused:
Arabica Robusta
Esmamainimise aasta 1753 1895
Kromosoomid (2n) 44 22
Kasvuperiood 9 kuud 10-11 kuud
Õitsemine pärast vihma ebaregulaarne
Valmis kirsid kukuvad jäävad külge
Saagikus (kg ube/ha) 1500-3000 2300-4000
Juuresüsteem sügav pinnaline
Optimaalne temperatuur
(aastas keskmiselt) 15-24° C 24-30° C
Optimaalsed sademed 1500-2000 mm 2000-3000 mm
Kasvu optimum 1000-2000 m 0-700 m
Hemileia vastatrix vastuvõtlik resistentne
Koleroga vastuvõtlik resistentne
Nematodes vastuvõtlik resistentne
Tracheomycosis resistentne vastuvõtlik
Kohvimarja haigus vastuvõtlik resistentne
Kofeiinisisaldus ubades 0.8-1.4% 1.7-4.0%
Oa kuju keskmiselt 1.2% keskmiselt 2.0%
Tüüpiline kuju lame ovaalne
Coffea Arabica- Arabica kohv
Coffea Arabicat kirjeldas esimesena Linnnaeus 1753. Tuntumad variatsioonid on Typica ja Bourbon, kuid on aretatud ka teisi tüvesid ja kultuure nagu Caturra (Brasiilias, Kolumbias) Mundo Novo (Brasiilia), Tico (Kesk-Ameerika), kääbus San Ramon ja Jamaika Blue Mountain. Tavaline araabika taim on suur põõsas tumeroheliste ovaalsete lehtedega. See erineb geneetiliselt teistest kohviliikidest, kuna tal on 4 kromosoomipaari kahe asemel. Põõsa viljad on ovaalsed ja küpsed 7-9 kuuga , tavaliselt sisaldavad nad kahte lamedat seemet (kohviuba) - kui ainult üks uba valmib, siis seda kutsutakse hernemari (peaberry). Araabika kohv on tihti vastuvõtlik kahjuritele ja haigustele, seetõttu on vastupanuvõime kasvatamine põhiline aretustöös. Arabicat kasvatatakse Ladina - Ameerikas, Kesk- ja Ida-Aafrikas, Indias ja mõningal määral Indoneesias.
Coffea Canephora – Robusta kohv
Robusta on selle sordi paljude variatsioonide koondnimi. See on tugev põõsas või väike puu, mis võib kasvada kuni 10 m kõrguseks, kuid sel on veidi pinnalähedane juuresüsteem. Viljad on ümarad ning valmimine võtab kuni 11 kuud, seemned on ovaalsed ja väiksemad kui araabikal. Robustat kasvatatakse Lääne-ja Kesk- Aafrikas, Kagu-Aasias ja veidi ka Brasiilias Conilloni nime all.
Coffea Liberica – Liberica kohv
Liberica kohv kasvab suure nahkjate lehtedega tugeva puuna kuni 18 m kõrguseks. Viljad ja seemned (oad) on samuti suured. Libericat kasvatatakse Malaisias ja Lääne-Aafrikas, kuid kaubeldakse sellega vähe, sest nõudlus tema maitseomaduste järele on väike.
KOHV: kasulik mõju tervisele
Alkohol
Samal ajal kui dieedi mõju jääb ebaselgeks, pakuvad paljud doktorid, et alkohoolikud väldivad kofeiini. Kaks katset on näidanud, et dieet, mis muu hulgas välistab kofeiini vähendab isu alkoholi järgi.
Angiin
Kohvi peaks ilmselt vältima. Viie või rohkema tassi joomine päevas kasvatab angiini haigestumise riski, kuigi kohvi erinevate vormide mõju angiinile on ebaselge .
Ärevus
Kõiki kofeiini allikaid peab vältima, kaasa arvatud kohv, tee, šokolaad, kofeiiniga karastusjoogid ja ravimid. Kõrge ärevustasemega inimesed on vastuvõtlikumad kofeiini mõjule.
Eaga seotud taju halvenemine
Kofeiin võib parandada taju. Üks katse tõestas, et rohke kohvi tarbimine parandas taju rohkem vanadel inimestel, aga ka noortel. Samalaadsed, aga nõrgemad seosed leiti tee tarbimisel.
Ateroskleroos
Aminohappe homotsüsteiini tase veres on seotud ateroskleroosi ja südamehaigustega. Enamus uurimusi pakub välja, et kohvijoojatel on kõrgem homotsüsteiini tase, kui inimestel, kes kohvi ei joo. Kui kohvi joojal kasvab homotsüsteiini tase veres, võib põhjus olla kemikaalides, mida leidub paberfiltrites. Ilma paberfiltrita tehtud kohv tõstab kolesterooli taset, filtriga tehtud mitte.
Spordisaavutused
Kofeiini esineb paljudes populaarsetes jookides ja see avaldab mõju rasvade põletamisele. Enamus katseid näitab, et kofeiinist ei ole kasu lühiajaliste tugeva intensiivsusega harjutuste puhul, mõned katsed on aga näidanud, et kestvusnäitajajad on kofeiini abil mitmetel atleetidel paranenud.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee on keelanud kofeiini tarbimise tasemel, mis moodustab uriinis 12 mg/ml või rohkem. Selline tase nõuaks tarbimist märgatavalt rohkem kui 2,5 mg kehakaalu naela kohta või palju tasse lühikese aja jooksul.
Vähk (põievähk)
Enamus uurimustulemusi on näidanud, et kohvijoojatel on suurem põievähki haigestumise risk. 35 katse ülevaade leidis väikse (7%) kasvanud riski põievähi suhtes kohvi tarbijate seas, võrrelduna inimestega, kes kohvi ei joo; risk, mis võib olla juhuse asi.
Vähk (rinnavähk)
Kohvijoojatel on registreeritud valu rindades, mis on seotud mittekantserogeensete muhkudega rindades – seisund, mis on tuntud fibrotsüstilise rinnahaigusena. Mõned uurijad usuvad, et fibrotsüstiline rinnahaigus kasvatab rinnavähi riski. Siiski ei ole kohvi joovatel naistel suuremat rinnavähki haigestumise riski kui neil, kes kohvi ei joo. Naised, kes soovivad riski vähendada, ei pea kohvi joomist vältima.
Vähk (käärsoolevähk)
Mõned uurijad usuvad, et kohvi joomine võib vähendada haigestumist käärsoole- ja rektaalsesse vähki, vähendades soolesiseste teiseste hapete sapisust – ainete, mis võivad kasvatada seda tüüpi kasvajatesse haigestumise riski. Siiski ei ole seos kohvi joomise ja käärsoole- ja rektaalsetesse kasvajatesse haigestumise vahel tõestatud.
Vähk (Kõhunäärmevähk)
Seos kohvi joomise ja kõhunäärmevähki haigestumise vahel on ebaselge, usub enamus teadlasi siiski, et kahe või vähema tassi joomine päevas ei kasvata kõhunäärmevähi riski.
Südame arütmia
Mõned uuringud on näidanud seost kofeiini ja südame arütmia vahel. Kuigi see efekt on ebatõenäoline mõõdukate annuste puhul, on mõned terved inimesed vastuvõtlikud nii väikesele määrale kui üks tass kohvi.
Depressioon
Kohvi tarbimine on erinevate uurijate poolt paradoksaalselt seotud nii tuju paranemise kui depressiooniga. Depressioonis inimesed võiksid vältida kohvi ja suhkru tarbimist ühe nädala vältel, et näha, kuidas see nende tuju mõjutab.
Diarröa
Mõnel inimesel põhjustab mitme kohvitassi joomine päevas kõhulahtisust. Kroonilise kõhulahtisusega inimesed peaksid kohvi mõned päevad vältima, et näha, kas kohv on põhjuseks.
Ekseem
On olnud juhtumeid, kui rohkelt kohvi tarbinud ekseemiga inimesed vältisid kohvi ning ekseem paranes. Selles uurimuses tekkis reaktsioon kohvile , mitte kofeiinile, mis võib tähendada, et mõned ekseemihaiged on allergilised kohvile, mitte kofeiinile. Ekseemihaiged, kes on hüpoallergilisel dieedil, et uurida toiduallergiaid peaksid selle katsetuse ajal kohvi vältima.
Endometrioos
Naised, kes tarbivad rohkem kui 5 grammi kofeiini kuus (umbes 1,5 tassi päevas), on enam aldis endometrioosile. Siiski ei ole ükski uurimus tõestanud, et kohvist loobumine aitaks haigust vältida.
Fibrotsüstiline rinnahaigus
Pikaajaline ja täielik kofeiini vältimine vähendab haiguse sümptome. Rindade tundlikkuse vähenemine võib võtta 6 kuud või isegi rohkem. Ei vähene mitte rindade muhklikkus, vaid valu mõnede naiste puhul.
Sapikivid
Kofeiin paneb sapi voolama ja seetõttu võib vähendada sapikivide tekke riski – on olemas ka uurimus, mis leidis, et kohvijoojatel on väiksem risk haigestuda sapikividesse kui neil, kes jooki ei tarbi. Tavaline kohv võib tekitada unetust, maohaavu, paanika atakke ja teisi seisundeid, seetõttu inimesed, kel risk sapikividele ja kes selle vähendamiseks kavatsevad rohkelt kohvi tarbima hakata, peaksid enne konsulteerima oma arstiga.
Gastriit
Nii tavaline kui kofeiinivaba kohv tõstavad maohappe hulka, nende vältimine aitab kaasa gastriidi paranemisele.
Südameatakk
Keedetud või prantsuse presskannukohvi joomine tõstab kolesterooli taset. Paberfilter püüab kinni kemikaalid kohvis, mis taset tõstavad, hoides neid tassi sattumast. See seos on tingitud kohvi omadusest tõsta homotsüsteiini taset veres või mittefiltreeritud kohvi puhul kolesterooli.
Kõrge kolesterool
Keedetud või prantsuse presskannukohvi joomine tõstab kolesterooli taset veres. Paberfilter püüab kinni kemikaalid kohvis, mis seda tekitavad, hoides neid tassi sattumast. Seega filtrikohvi tarbimine ei tõsta kolesterooli taset, kuid on uurimusi, et homotsüsteiini taset küll, mis on järjekordne südamehaiguste riskifaktor . Kofeiinivaba kohvi mõju üle kolesterooli tasemele veel diskuteeritakse.
Kõrge homotsüsteiin
Kohvi tarbimine tõstab homotsüsteiini taset veres, mis on südamehaiguste riskifaktor. Need leiud on kooskõlas uurimustega, mis on seostanud kohvi tarbimist kardiovaskulaarsete haigusega.
Kõrged triglütseriidid
Rohkelt kofeiini tarbivatel inimestel (keskmiselt 560 mg päevas või rohkem) vähendab kõigist kofeiini sisaldavatest toodetest loobumine ja kofeiinivabale kohvile üleminek kahe nädalaga triglütseriidide taset 25%.
Kõrgevererõhutõbi
Kohe pärast kofeiini tarbimist tõuseb vererõhk lühikeseks ajaks. Pikaajalise kohvi vältimise (mida saab kohvist, teest, shokolaadist, kokast ja mõnedest ravimitest) mõju vererõhule jääb ebaselgeks, siiski soovitavad paljud arstid selle haigusega inimestel kofeiini vältida.
Hüpoglükeemia
Isegi väikesed kofeiini kogused tõstavad selle haiguse sümptomeid. Seetõttu peaksid madala veresuhkruga inimesed vältima kofeiiniga jooke , kaasa arvatud kohvi.
Naiste viljatus
Mõned uurimused on leidnud, et kofeiin kasvatab viljatust. Arstid soovitavad naistel, kes tahavad rasedaks jääda kofeiini vältida.
Unetus
Kofeiini mõju, mis on tugev stimulant võib kesta isegi kuni 20 tundi, nii et mõnede inimeste uni on häiritud isegi kui viimane tassitäis kohvi joodi hommikul.
Rauapuuduslik aneemia
Kohv mõjutab raua imendumist. Siiski mõõdukas tarbimine (4 tassi päevas) ei tõsta rauapuudusliku aneemia riski, kui toidus on muidu piisav kogus c vitamiini ja rauda.
Neerukivid
Mõned arstid on mures kofeiinitarbimise negatiivsete mõjude üle neerukividega inimestele, kuid uusimad uurimused näitavad, et kohv või tee ei mõjusta neerukivide moodustumist. Esialgsed uurimused näitavad, et see pigem vähendab haigestumise riski nii meeste kui naiste puhul. Rohke vee tarbimine kohvi ja tee kõrval kompenseerib kofeiini kahjulikku kaltsiumitaseme tõusu uriinis.
Osteoporoos
Kofeiin viib uriiniga kaltsiumi organismist välja. Kohvi tarbimine tõstab puusaluu murdude ja vähese luumassi riski naistel, kes manustavad vähe kaltsiumi. Paljud arstid soovitavad vähendada kofeiiniga kohvi, musta tee ja kofeiiniga karastusjookide tarbimist, et parandada luu massi.
Parkinsonism
Uurimused on leidnud et rohke kohvi ja kofeiini manustamine on seotud märksa vähemate parkinsonismi juhtudega vanemate inimeste seas. Kuni asjast on rohkem teada, ei soovita arstid rohkem kohvi tarbima hakata isegi mitte inimestel, kel perekonnas on olnud parkinsonismi juhtumeid.
Maohaavad
Kohv, kaasa arvatud kofeiinivaba ärritab ja segab maohaavade paranemist. Maohaavadega inimesed peaksid kohvi vältima, ka kofeiinivaba.
Rasedus
Mõned uurimused seostavad liigset kohvi tarbimist raseduse ajal kasvupeetuse, madala sünnikaalu ja iseeneslike abortidega. USA Toidu-ja Ravimiamet soovitab , et rasedad piiraksid oma kohvitarbimist vähem kui 400 mg-le päevas – vähem kui 4 tassi päevas. Mõned arstid arvavad , et tarbimine peaks olema veelgi väiksem, puudub üksmeel küsimuses kui palju kohvi on rasedale turvaline.
Menstruatsioonieelne sündroom
Grupp kolledžiõpilasi USAs seostas kofeiini sisaldavate jookide tarbimist nii PMSi sageduse kui ägedusega. Veel enam, mida rohkem naised kohvi tarbivad, seda tõenäolisemalt tabab neid PMS. Esialgne uurimus näitas, et rohkelt kohvi tarbivatel naistel oli lühem menstruatsioon ja lühem tsükkel võrreldes naistega , kes kofeiini ei tarbinud, seega soovitavad mitmed arstid PMSiga naistel kofeiini vältida.
Reumatoidne artriit
4 või enama tassitäie kohvi joomist on seostatud kasvava reumatoidse artriidi riskiga (eriti vormi, millel on laboratoorne test „reumatoidse faktori“ kohta). Kas kohvi vältimine vähendab artriidi sümptomeid diagnoositud inimestel vajab veel uurimist.
KASUTATUD KIRJANDUS:
* http://www.erm.ee
* http://www.coffeetea.info/ee

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 45 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristiina_051 Õppematerjali autor

väga põhjalik referaat kohvi kohta, igasugused erinevad kohvid on toodud esile jne.

kohviliigid kohviajalugu kohvivalmistamine kohvikahjulikus

Kasutatud allikad

https://www.coffeetea.info/ee

Sarnased õppematerjalid

docx

Referaat - Kohv

Põltsamaa Ametikool Kohv Referaat Maiu Roio Põltsamaa 2010 Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid. Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema

Joogiõpetus

doc

Kohv inimeste elus

Tallinna Õismäe Gümnaasium Kohv inimeste elus Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Ajalugu....................................................................................................4 2. Kohv tänapäeval......................................................................................6 3. Kohvisordid.............................................................................................7 4. Lahustuv kohv.........................................................................................8 5. Kohvi töötlemine.....................................................................................9 6. Kohvi mõju tervisele....................................................

Bioloogia

rtf

Kohv - uurimustöö

Maailma esimene kohvipood Kiva Han avatakse seal 1475. Türgi seadus lubab naistel lahutada, kui mees ei suuda muretseda päevast kohvinormi. 1607: Kapten John Smith aitab asutada Virginia kolooniat Jamestownis. Usutakse, et tema esitles kohvi Ameerikas. .1652: Inglismaal avatakse esimene kohvik. Kohvikuid tekib üha rohkem ja need muutuvad soositud koosoleku kohtadeks õpetatutele ja vähem õpetatutele nn. 1 penni ülikoolid (nii palju maksis tass kohvi). 1668: Kohv asendab New Yorgis õlu kui soosituma joogi hommikusöögi kõrvale. 1668: Inglismaal avatakse Edward Lloydi kohvik, mida külastavad sagedasti kaupmehed ja mereasjanduse kindlustusagendid. Lõpuks saabki sellest Lloyd Londonis, tuntuim kindlustuskompanii maailmas 1675: Türgi armee piirab Viini. Franz Georg Kolschitzky, viinlane, kes oli Türgis elanud, lipsab piiramisrõngast läbi, et juhatada päästvad väed linnani. Põgenevad türklased

Teadus tööde alused (tta)

doc

Kohv ja tee. referaat

Kohv & tee Referaat KOHV Ajalugu Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Erinevatel rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Vastavalt legendile, alustasid inimesed kohvi kasvatamist pärast seda, kui olid täheldatud Etioopias kitsede eriskummalist ja ergast käitumist pärast kohvipuu lehtede ja marjade söömist. Tegelikkuses hakkasid inimesed kohvi tarbima ammu enne rändkarjakasvatajaid. Etioopias leidub senini selliseid paiku, kus inimesed joovad kohvipuu lehtedest valmistatud jooki. Esimene kirjalik teade kohvist, mida valmistati röstitud kohviubadest, on pärit Araabia

Uurimistöö

docx

Kohvi referaat

TALLINNA TEENINDUSKOOL T11HT Kohv Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Kohvi ajalugu 4 Taimest 5 Kohvi kasvatuspiirkonnad 6 Kohvi liigid 7 Kohvi valmistamisviisid 8- 9

Toiduainete õpetus

odp

KOHV- joogiõpetus

piirkonnas. Mungad hakkasid marju kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Kloostrites söödi marju ja joodi peale vett, et palve ajal üleval püsida. Sealt liikus kohvi Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtisel tulel. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti vees. Euroopasse viisid kohvi esmakordselt Veneetsia kaupmehed. Seal sattus kohv katoliku kiriku karmi kriitika alla. Paljud arvasid, et paavst peaks kohvi joomise keelustama ja nimetasid seda kuradijoogiks. Nende imestuseks õnnistas paavst, kes oli juba kohvijooja, kohvi ja kuulutas selle kristlikuks joogiks. Kohvimarjad levisid kiiresti kogu Euroopas, muutudes intellektuaalse suhtlemise keskusteks ning paljud Euroopa vaimuinimesed tarbisid kohvi. 18. sajand 18. sajandil viis kohvitaime Ameerikasse Prantsuse

Joogiõpetus

ppt

Kohv

Kohv Koostaja : Anzela Tjuljukova Narva Eesti Gümnaasium 11 klass Kohvi päritolu Kohv on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Esmakordselt avastati kohvi Ida-Aafrikas piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana, seal kasvas ta metsikult. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Kasvutingimused. Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu valgust ja soojust armastav taim, eelistab värsket, niisket õhku. Kohvipuu nõuab keskmist temperatuuri 19-25 kraadi sooja.Kohvipuu ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu

Geograafia

doc

Kohvi sortiment

Tallinna Tööstushariduskeskus. Kohvi sortiment Referaat Laura Oiluk 306 MRA 13.01.11 Tallinn 2011 Kohvi ajalugu Kohvi joomine sai oletatavasti alguse Etioopiast, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam

Toiduainete õpetus

Rohkem sarnaseid