Kõik majandustehingud tuleb, nii kassapõhise- kui ka tekkepõhise raamatupidamisarvestuse puhul dokumenteerida, kanda ükshaaval ja kronoloogises järjekorras päevaraamatusse ning hiljem pearaamatusse. Algdokument- Algdokumendid jagunevad koostamise järgi kaheks- kellegi teise koostatud algdokumendid (nt. ostuarved, teatised, pangaväljavõtted jne.) ja ise koostatud algdokumendid (nt müügiarved, töötasu arvestuse dokumendid jne). 2) Majandusinformatsiooni tarbijad: Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3) Varade klassifikatsioon:Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse raha ja raha ekvivalente välja arvatud juhul, kui
Majandusarvestus süstemaatiline protsess, mille käigus toimub: · majandusinformatsiooni identifitseerimine · majandusinformatsiooni mõõtmine · majandusinformatsiooni registreerimine · info edastamine kasutajatele Hõlmatavad valdkonnad · finantsarvestus · maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine
1.9. Osutama raamatupidamise arvestuse ja aruandluse esitamisega kaasabi ettevõtte majandusliku ja finants- majandusliku tegevuse analüüsi läbiviimisel ja sisemajanduse reservide, kokkuhoiureziimi ja dokumentatsiooniringluse täiustamisel. 1.10. Osalema raamatupidamisarvestuse progressiivsete meetodite ja vormide väljatöötamisel ja juurutamisel; tegema ettepanekuid raamatupidamise arvestuse ja majandusinformatsiooni töötlemise täiustamiseks. 1.11. Valmistama ette raamatupidamisarvestuse andmed majandusaruannete koostamiseks. 1.12. Tagama raamatupidamisalaste dokumentide säilimise ning arhiveerima need vastavalt kehtestatud korrale. 1 1.13. Koostama ja pidama raamatupidamise õigusaktide andmebaasi 1.14
Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Kus ja milleks kasutatakse majandusarvestust. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine institutsioon: riigivalitsus; linna- ja maakonnavalitsus; koolid; raviasutused; kirikud jne
koolkonnast: Raamatupidamise alused. 1 Anu Visberg 2012 – itaalia koolkond; – prantsuse koolkond; – saksa koolkond; – ameerika koolkond. Rahvusvahelisi arvestusmudeleid on teada viis: – kontinentaalne mudel; – angloameerika mudel; – ladina-ameerika mudel; – islami mudel – rahvusvaheline arvestusmudel. Ettevõtte majandusarvestus on protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Majandusarvestuse süsteem on loodud inimeste poolt. See süsteem on pidevalt arenev ja muutuv vastavalt sellele, missugust informatsiooni vajab ärimaailm ning missugused on kehtivad seadused. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine ühiskonna grupeering: riigivalitsus; linna- ja
nöörile sõlm. Võla äramaksmisel kustutati märgid puutükilt või harutati sõlm lahti. Roomas kasutati kivist ja marmorist tahvleid. Teoreetilise aluse sai arvepidamine XV sajandi lõpul. 1949 ilmus Veneetsias munga Luca Paccioli kahekordse raamatupidamise õpperaamat "Traktaat konodest ja kirjenditest". Enne seda oli d kõik raamatupidamisse puutuvad teadmised juhuslikud ning neid levitati ainult suusõnaliselt. Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Kus ja milleks kasutatakse majandusarvestust. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine institutsioon: riigivalitsus; linna- ja maakonnavalitsus; koolid; raviasutused; kirikud jne
Kohustused-raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt kinnitav võlg(lühiajalised ja pikaajalised koh.) Omakapital(netovara)-raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuse vahe Tulu-aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali(tavaline arvestus) Kulu-aruandeperioodi väljaminekud,millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohus...
teostatava tegevuse kulude ja tulude kohta ulatuses, mis oleks kohustuslik juhul, kui neid toiminguid teostaksid õiguslikult üksteisest sõltumatud ettevõtjad. Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega. Põhimõtete valik 7. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus - Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. Vastutuskeskused (tulemusüksused) - Organisatsiooni allüksus, mille juht on aruandekohustuslik temale alluva allüksuse teatud finantstulemuse kohta Kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest.
olema vajalikud andmed. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Raamatupidamise korraldamise kohustus on majandusüksust juhtival omanikul või volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees. Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille koostisosadeks on
juhtimisarvestuse vahel seisneb ajalises plaanis (vt. tabelit!) 3. Finantsarvestus teedehoiuettevõttes a. Finantsarvestus - Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: - majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; - majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; - ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. Finantsarvestuse üldpõhimõtted: - Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud - Majandusaasta aruande koostamine: · majandusüksuse printsiip · jätkuvuse printsiip
Kuluarvestus logistikas II kontrolltöö 1. JUHTIMIS- JA KULUARVESTUSE UNIVERSAALMEETODID A) Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 Definitsioon - organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest (nt. lennuliiklusteeninduse AS organisatsioonistruktuur) tulukeskus – org
Luca Bartolomeo Pacioli Kirjutas Deebetist ja kreeditist. Maksejõulisusest. Pruun raamat finants. Majandusinfo töötlemise süsteem Majandusarvestus 1. Info identifitseerimine 2. Mõõtmine arvnäitajates 3. Majandusinformatsiooni registreerimine 4. Info edastamine kasutajatele 5. Info tõlgendus. Finantsarvestus Kuluarvestus- Juhtimisarvestus Finantsarvestus käib kindalte reeglite järgi. Juhtimisarvestus on ettevõtjale suunatud. Väljaspool seda infot ei jagata. Kuluarvestus on seanduv otseselt kuluga. See ühendab teisi kahte. Maksude arvestus Finantsplaneerimine Finantsanalüüs Hinnangu andmine ettevõtte finants olukorrale.
raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tehtud väljamaksed. Majandustehing Raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Algdokument Majandustehingu toimumist kinnitav tõend. 2. Majandusinformatsiooni tarbijad Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3. Varade klassifikatsioon Põhivarad, pikaajalised varad kasutusaeg üle 12 kuu pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvara investeeringud, bioloogilised varad, immateriaalsed põhivarad( batendid,litsensid, arvuti tarkvara kui erldatav, firma väärtus.
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22
sõltumatud ettevõtjad. Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega. 3. Majandusarvestuse liigid, eeskätt: a. finantsarvestus- Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: 1) majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; 2) majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; 3) ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. b. juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c
a) firma ostis sularaha eest materjale b) firma eraldas aruandeaasta kasumsti summa kohustuslikku reservkapitali c) pank kandis firmale üle taotletud laenusumma d) teenuste eest kogutud raha viidi kassast panka 20. Majandusaasta inventuurid tuleb läbi viia mitte varem kui: a) kaks kuud enne majandusaasta lõppu b) kolm kuud enne majandusaasta lõppu c) neli kuud enne majandusaasta lõppu Eksamitesti küsimused aines ,,arvestuse alused" Variant B 1. Loetlege majandusinformatsiooni kasutajaid: vähemalt viis: Omanikud, juhtkond, töötajad, laenuandjad, investeeriad, tarnijad, ostjad, finantskonsultandid, valitsus(maksuinstitutsioonid) 2. Firma omakapital kajastatakse: a) bilansi aktivas b) bilansi passivas c) nii bilansi aktivas kui passivas 3. Kassakonto lõppsaldo asub: a) deposiitpoolel b) kreeditpoolel c) võib olla nii deebet kui kreeditpoolel 4. Varude konto algsaldo asub: a) deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5
Juhtimis-ja kuluarvestuse universaalmeetodite ajalooline areng - Lihtsad e kesised (nt eelarveliste kulude võrdlus tegelike kuludega dispersioonanalüüs) - Traditsioonilised ja raamatupidamisaruandlusest tulenevad meetodid ( nt standardkuluarvestus) - Spetsiaalne e vastutuspõhine kuluarvestus - Integreeritud e tegevuspõhine kuluarvestus a. Vastutuspõhine kuluarvestus - organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega Tegevuspõhine kuluarvestus - Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. Vastutuspõhise kuluarvestuse kontseptsiooni kasutamise eeltingimused
Kohviku töö juhtimise eripäraks on kõigepealt ürituse olemuse selgekstegemine. Vastavalt sellele iga üksus teab, mida teeb, millal teeb, juhatajale jääb kontrolli ja koordineerimise roll. Kultuurikeskuses on tihti ürtusi, mis nõuavad teistmoodi lähenemist igapäevasele teenindamisele, sellepärast ongi vaja teenindajatel kujundada ühtne nägemus antud üritusest., et tooted oleks kvaliteetsed ja teenindamine kiire. 3.3. Finantsseisund, majandusarvestus Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Raamatupidamine see on midagi hoopis väiksemat kui majandusarvestus. Kohviku igapäevases töös on loomulik andmete kogumine, töötlemine ja edastamine see ongi majandusarvestus. 3.4. Sisemise toimimise reeglid.
siis on see ettevõtte enda asi ja kord aastas ka äriregisti asi. Raamatupidamise olemus: Ettevõtja huvi - tõese informatsiooni saamine oma majandusliku tegevuse kohta Selleks on vaja - registreerida kõik ettevõtja tegevust puudutavad operatsioonid RAAMATUPIDAMINE - ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatu koostisosa. Raamatupidamise peamiseks ülesandeks on kaasa aidata firma põhieesmärkide saavutamisele. Raamatupidamisarvestuse süsteem Raamatupidamisarvestus- majandusinformatsiooni töötlemise süsteem ettevõtte tasandil. Selle käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele peegeldades ettevõtte varasid, kohustusi ja nendega kaasnevaid tehinguid- Raamatupidamisarvestus on pidevalt arenev ja muutuv vastavalt sellele, missugust informatsiooni vajab ärimaailm ning millised on kehtivad seadusandlused. Raamatupidamisarvestuse süsteemi osad: · finantsraamatupidamine - eesmärgiks on nii sise- kui välistarbijate
või volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees. Juhil on siis antud seadusega mitmeid võimalusi ettevõttes raamatupidamise korraldamiseks - moodustades raamatupidamise struktuuriüksuse või võttes tööle raamatupidaja või kasutades raamatupidamisettevõtte või mittekoosseisulise raamatupidamisspetsialisti teenuseid või pidades ise raamatupidamisarvestust. Vali vaid, millist soovid! Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Laiem mõiste, kui raamatupidamine. Nii andmete kogumine, töötlemine ja edastamine nende kasutajale-otsustajale (juhile) ühise mõistetava keele kaudu ongi majandusarvestus. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa
- Seaduslikud piirangud patendid - Majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Majanduse alused 23.sept 7.loeng: SKP Majanduse ABC lk 253-263 Makroökonoomika Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Tänapäeval on võimalik saada objektiivset majandusinformatsiooni süstemaatiliselt Valitsusasutused jälgivad kuidas kodumajapidamised ja firmad käituvad majanduses (sp, kuna kogu nõudlus ja pakkumine mõjutavad majandust väga palju) Nende andmete põhjal summeeritakse informatsioon riigi kui terviku kohta. Kõige enam kasutatakse kolme statistilist näitajat: Sisemajanduse koguprodukt Tarbijahinnaindeks Töötuse määr Sisemajanduse koguprodukt
Viimaste aastate jooksul on palju välismaist kapitali investeeritud sellesse provintsi, kasvatamaks produktiivsust ja maa-ala; Sveitsi Nestle on siiani uputanud 50 miljonit RMB (6 miljonit dollarit) põllumajanduslikku tehnilisse abisse Yunnani kohvikasvatajatele ning olnud esirinnas ka kohaliku kõrgekvaliteedilise araabika kasvatamise alustamisel. Nestle tarnib suuri kohvikoguseid Yunnanist oma vabrikusse Guangdongis. 2002 ostis Nestle üles 3000 tonni raporteerib Hiina Majandusinformatsiooni Keskus, Riikliku Plaanikomitee alluv. Kauge teine Hainan tootis aastal 2000 ainult 419 tonni kohvi, mis moodustab 4% maa väljalaskest. Saared toodavad robustat, mis tüüpiline troopilise kliimaga saartele. Robusta maitse on tavaliselt vähem pehme kui araabikal. Kohvitooted Hoolimata impordist ja koduse toodangu laienemisest on mandri kohvi tarbimine inimese kohta eriti madal võrreldes teiste riikidega. USDA raport tsiteerib 2000.
ajakava muudatust Materjalide kuu viimasel tööpäeval materiaalselt vastutav 87 kuluaruanded töötaja 4 5 9. Finantsarvestus ja juhtimisarvestus, nende erinevused. Majandusarvestus on süstemaatiline protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele. Tegevused: majandustehing, selle dokumenteerimine, hindamine, süstematiseerimine, registreerimine, kokkuvõtete tegemine, aruannete koostamine ja esitamine, aruande andmete analüüs ja otsuste tegemine. Majandustehingu tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase (RK ) vara, kohustuste või omakapitali koosseis.