Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

AJALUGU-kohv (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
  • AJALUGU:
    • Esmakordselt avastati kohvpõõsas 1500 aastat tagasi Ida-Aafrika piirkonnast, mida tänapäeval tunneme Etioopiana.
    • Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad.
    • Uudis jõuduandvast marjast levist kiiresti kogu piirkonnas.
    • Mungad hakkasid kohvimarju kuivatama, et neid oleks võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida.
    • Sealt liikus kohv Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtises tules.
    • Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi , et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti neid vees.
    • Euroopasse jõudis kohv esmakordselt Veneetsia kaupmeeste kaudu.
    • Aastal 1700 jõudis kohvi Ameerikasse Prantsuse kapteni kaudu, kes hoidis väikest taime kogu oma pikal teekonnasl üle Atlandi ookeani.
    • Espresso , mis on hiljutine uuendus kohvi valmistamise viisis, sai alguse 1822.aastal, kui Pariisis leiutati esimene espresso masin.
    • Tänapäeval on kohvist saanud hiiglasuur globaalne tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu.
    • Kohvi tarbitakse aastas 400 miljardit tassi ja seega on see maailma populaarseim jook .

  • KOHVI KASVATAMINE :
    Kohvitaim
    • Kohvitaim kuulub madaraliste sugukonda.
    • Kohvitaim võib kasvada kuni 10m kõrguseks, mistõttu seda nimetatakse ka kohvipuuks.
    • Kohviistandustes kärbitakse kohvitaimed saagikoristuse hõlbustamiseks sobiva kõrguseni.
    • Kohvitaime õied on valged ja lõhn meenutab jasmiini - või apelsinilõhna.
    • Kohvitaimed õitsevad erinevatel aegadel: Araabika pärast vihma ja Robusta korrapäratult.
    • Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks.
    • Marjad on korjamiseks küpsed umbes üheksa kuud pärast õitsemist.
    • Marjad valmivad eriaegadel, seetõttu tuleb ühelt taimelt saaki koristada mitu korda.
    • Igas kohvimarjas on kaks seemet ehk kohviuba .

    Kohvi kasvatamine
    • Kohvipõõsas peab kasvama 3-4 aastat enne kui põõsalt saab esimese saagi.
    • Täissaagikuse saavutavad põõsad 7-8 aastaga.
    • Ühe põõsa saak aastas on ligikaudu pool kilo kohvi.
    • Kohvitaim vajab kasvamiseks palju vihma, umbes 1500-2000 mm aastas.
    • Araabikale sobilik temperatuur 15-24°C, Robusta vajab 24-30°C sooja, kohvitaim on väga külmakartlik.
    • Mida kõrgemal kohv kasvab, seda aromaatsemad on küpsed kohvioad
    • Kohvi maitseomadusi mõjutavad oluliselt ka pinnas ja kasvukeskkond.

    Kohviliigid
    • Kohviliike on üle 60, kuid ainult kaks neist on kaubandusliku tähtsusega:

  • Coffea Arabica ehk araabika
  • Coffea Canephora ehk robusta
    • Araabika pärineb Etioopiast.
    • Robusta avastati Kongost.
    • Araabika moodustab umbes 65% ja Robusta 35% kogu maailma kohvitoodangust.
    • Araabika maitse on mahedam ja sel on rohkem maitsenüansse kui Robustal.
    • Robusta tugev maitse sobib kõige paremini tumeda röstiga kohvisegudesse nagu espresso või Prantsuse stiilis kohvid .

    Saak
    • Kohvivilja küpsemiseks kulub 8-9 kuud.
    • Üldiselt on kauem küpsenud viljadest saadud kohvi parem.
    • Kuigi on olemas ka koristusmasinad, korjatakse enamus kohvisaagist käsitsi.
    • Kohviubade eraldamiseks kohviviljast on kaks viisi.
    • Neist ühte nimetatakse märgmeetodiks, teist aga kuivmeetodiks ja meetodist sõltub saadava kohvi maitse.( Märgmeetodit kasutatakse seal , kus on saadaval palju vett, näiteks Kesk-Ameerikas ja Kolumbias, kuiva seal kus vähe vett näiteks Brasiilias).
    • Märgmeetod: värskelt koristatud kohviviljad puhastatakse lehtedest ja varrejääkidest, misjärel kohe eemaldatakse kest ja viljaliha.Järgmiseks kääritatakse kohvivilju 12 kuni 36 tundi.Kääritamisel tekib kohvi hapukas maitse.Järgmine samm seisneb udade pesemises, loputamises ja kuivatamises.

    Kuivmeetod: Peale koristust eemaldatakse lehed ja varrejäägid. Seejärel loputatakse kohvivilju kitsastes kanalites voolava veega. Samal ajal eraldatakse küpsetest viljadest toored.
    Puhastamine
    • Kohviubasid puhastatakse mehaaniliselt- eemaldatakse ubadele jäänud kestaosad ning lõhenenud, puudulikult arenenud või halvasti värvunud oad.
    • Seejärel jäetakse kohviviljad betoonist või kivist pinnale päikese kätte kuivama.
    • Kuivatamiseks kulub 1-3 nädalat, selle aja jooksul muutub lihakas viljaosa tumedamaks ja tõmbab kokku.
    • Eemaldatakse kuivanud viljaliha ja nahkjas kest, misjärel kohvioad sorteeritakse

    Sorteermine
    • Lõpuks sorteeritakse kohvioad suuruse ja muude kvaliteedi seisukohalt tähtsate näitajate järgi

    Proovi võtmine
    • Igal hooajal on kohviubadel pisut erinev maitse, mistõttu võetakse igast kohvisaagist proove ja otsustatakse selle põhjal, milliseid kohvipartiisid osta.
    • Kohvi degusteerija hindab kohviubade välimust, lõhna ning seda kui ühtlaselt täiuslik või hapukas on maitse.

    Segu valmistamine
    • Parim maitse saadakse erinevate omadustega kohviubade segamisel .
    • Brasiilia kohvi on pehmemaitseline ja sobib segudesse põhikomponendina.
    • Kohvisegu viimistletakse lisades tugevama aroomi ja hapuka maitsega kohvisorte, mis pärinevad peamiselt Kolumbiast, Kesk- Ameerikast ja Keeniast.

    Röstimine
    • Kohviubade röstimisel vabanevad spetsiifilised maitse- ja lõhnakoostisosad, mille tulemusena omandab kohv iseloomuliku maitse ja lõhna.
    • Kui kohviubasid liiga tugevalt röstida, muutub maitse kibedaks ja vihaks
    • Kui röstida aga liiga vähe jääb maitse ja lõhn nõrgaks.

    Jahvatamine
    • Erinevad kohvi valmistamise viisid nõuavad eri jahvadust.
    • Kohvi ja vee kokkupuuteaeg määrab jahvatusastme.
    • Mida pikem on kohvi ja vee kokkupuuteaeg, seda jämedam peab olema jahvatus, et valmiks parima lõhna ja maitsega kohv.

    Pakendamine
    • Kohvi on väga tundlik õhuhapniku toime suhtes.
    • Seetõttu on tähtis pakendada kohvi ilma hapnikuta keskkonda
    • Kohvi pakendatakse vaakumpakendisse või lämmastiku kekskonda.

    Ost ja valik
    • Kohvi valimisel on tähtis teie isiklik maitse-eelistus, kohvi valmistusviis ja vee kvaliteet.

    Maitse
    • Kohvi maitse- eelistused on väga isikupärased ja sageli sõltuvad harjumusest
    • Samuti on oluline kus ja kuidas kohvi juuakse .
    • Hommikuti võidakse eelistada pehmema maitsega kohvi.
    • Pärast vürtsikat ja tugevat einet sobib kangem kohv.
    • Seepärast on hea proovida erinevaid saadaolevaid kohvisegusid: filtrikohv, kange Türgi kohv, lahustuv kohv, espresso, heledama ja tumedama röstiga kohvi jne.

    Valmistamine
    Puhtad seadmed
    • Vana kohvi jääk ja puhastamata kohvi valmistamise seadmed annavad ka värskele kohvile ebameeldiva maitse.
    • Veenduge enne kohvi valmistamist, et kohvianum ja kohvifilter on korralikult puhastatud.
    • Kohvianumat pestakse seebise veega ja loputatakse korralikult.
    • Kohvimasinat tuleb korrapäraselt eemaldada veest tekkinud sade.
    • Veest tekkinud sadet saab eemaldada happe ja veega, näiteks äädikat kasutades.

    Külm värske vesi
    • Laske veel natuke aega kraanist joosta ja täitke seejärel kohvianum värske veega.
    • Torustikus seisnud vesi ei ole hea maitsega.
    • Arvestades, et kohv koosneb 98,5 % ulatuses veest, on selle kvaliteet väga oluline.
    • Vee karedus ja muud omadused mõjutavad oluliselt kohvijoogi maitset .
    • Vee omadused on piirkonniti väga erinevad.

    Annustamine
    • Rusikareegel : üks mõõtlusikatäis( ligikaudu 7g) ühe tassi kohvi kohta ( ligikaudu 150ml).
    • Kui te armastate kangemat kohvi, valige pigem tumedam räst, mitte suurem kohvikogus .
    • Õige kohvivee temperatuur on 92-96°C.
    • Sobiva kohvisegu ning õige koguse leidmiseks tuleb lihtsalt katsetada.
    • Selline vesi toob kõige paremini esile meeldiva maitse ja aroomi kuid ei tõmba kohvist välja kibedat maitset.

    Valmistamisaeg
    • Et kohvi saavutaks õige kanguse, peaks see kuuma veega kokkupuutes olema 5-6 minutit.
    • Lühema ajaga tuleb kohvist välja pigem kibe maitse.
    • Sobiv kogus on korraga valmistada 6-8 tassitäit kohvi.
    • Soojas hoidmise temperatuur 80-85°C
    • Ärge hoidke kohvi soojas üle 30-40 minuti. KOHVI TULEB JUUA VÄRSKELT!

    Säilitamine
    • Korralikult hoiustatud kohvipakk säilib pärast avamist 10-14 päeva.
    • Kohvi tuleb hoida jahedas ja kuivas kohas, soovitatavalt külmkapis.
    • Kohvi säilib kõige paremini orginaalpakendis.

  • KOHVI MÕJU TERVISELE
    • Viie või rohkema tassi joomine päevas kasvatab angiini haigestumise riski.
    • Kofeiin paneb sapi voolama ja seetõttu võib vähendada sapikivide tekke riski.
    • Keedetud või prantsuse presskannukohvi joomine tõstab kolesterooli taset veres.
    • Mõned uurimused on leidnud, et kofeiin kasvatab viljatust.
    • Kohv kaasaarvatud kofeiinivaba ärritab ja segab maohaavade paranemist.

  • KOHVI KASVATAVAD REGIOONID

  • LAHUSTUV KOHV
    • Lahustuv kohv on kohviekstrakti kuivatamisel saadud pulber või graanulid , mis kuumas vees kiiresti lahustuvad.
    • Lahustuva kohvi saamine: pritsekuivatus- vedelik pritsitakse kuuma õhu voolu pika silindrilise torni otsas. Kukkudes vedeliku piisad kuivavad, jõudes põhja peene pulbrina. Külmkuivatus- vedelik külmutatakse kuni umbes -40°C, et moodustada õhukest kihti. See murtakse väikesteks tükkideks ja allutatakse tugevale vaakumile. Vaakum alandab vedeliku keemispunkti nii edukalt, et see aurustub isegi madalal temperatuuril ning aitab säilitada kohvi maitset, jättes maha lahustava kohvi.
    • Enamuse lahustuvate kohvide puhul kasutatakse pritsekuivatust, külmkuivatust kasutatakse kallimate ja kõrgemakvaliteedilisemate puhul.
    • Kofeiinivabaks muutmine-Kuna enamus maitsekomponentidest tekiva röstimise käigus, vabastatakse kohv kofeiinist rohelise oa faasis, enne röstimist.

    Kolm põhilist meetodit:
  • Keemilised lahused( rohelisi ube töödeldakse surve all, oad paisuvad )
  • Superkriitilised gaasid(surve all ja temperatuuridel , mis on üle nende ’’ kriitilise piiri’’ käituvad gaasid nagu vedelikud ja neid saab lahustena kasutada)
  • Vee ja kofeiinivabad ekstraktid(kofeiin eemaldatakse mitte ubadest, vaid ekstraktist või vees lahustuvast ainest, mis on saadud kohvi kuumas vees leotades).
  • KOHV KUI KAUP
    • Tänapäeval on kohvi üheks suurematest ekspordi artiklitest maailmas, seda edestab väärtuselt ainult toornafta .
    • Kohvipõõsas on üks vähestest kultuuridest, mis kasvab jõudsalt paljudes ekvaatorilähedastes piirkondades.
    • Käesoleval ajal saavad 30 miljonit inimest oma põhilise sissetuleku kohvist.
    • Maailmaturul peetakse kohvi üle arvestust kottides, ühe koti kaal on 60kg .
    • Maailma viie suurema kohvitootja ekspordimaht aastatel 2008/2009 ( okt-sept.)

    Brasiilia 46 miljonit kotti 35,9%
    Vietnam 18,5 miljonit kotti 14,5%
    Kolumbia 8,7 miljonit kotti 6,8%
    Indoneesia 8,4 miljonit kotti 7,3%
    Teised 45,4 miljonit kotti 35,5%
    Kokku: 127 miljonit kotti
  • KOHVI VALMISTAMISE VIISID
    • Araabia kohvi tehakse ibriqs, väikeses, pika varrega vasknõus.2tl peenjahvatatud kohvipuru pluss üks suhkrut lisatakse tassile veele ja segu aetakse keema . Kui sisu hakkab keema võetakse ibriq tulelt.
    • Tilkmeetod või filtermeetod tänapäeval kõige kasutatavam, peeneksjahvatatud kohv pannakse paberfiltrisse või mitu korda kasutatavasee koonusekujulisse nõusse ja peaaegu keev vesi valatakse peale.
    • Presskann/cafetire kann soojendatakse, jämedalt jahvatatud kohv tõstetakse põhja, lisatakse kuum vesi ja segatakse, siis lastakse segu kolm kuni viis minutit tõmmata, enne kui kolb alla surutakse, mis eraldab paksu joogist.
    • Kannumeetod on kõige lihtsam kohvi valmistamise viis, piisavalt jämedalt jahvatatud kohvile lisatakse kuum vesi.
    • Espresso ja Cappuccino espresso masinad suruvad kuuma vee läbi väga peeneks jahvatatud ja kokku pressitud kohvipuru ning siis joogi tassidesse. Hea espresso valmistamiseks on vaja spetsiaalset masinat. Espresso on cappuccino alus; see on kohv, millele valatakse või tõstetakse lusikaga luksuslik vahustatud piim.
    • Napooli Moka kuumakindla kaanega Moka kannud loovad kohvi, mis kombineerivad kurnaga kannu ja espresso omadusi. Nad sunnivad vett, mis peaaegu keeb alumises kambris, tungima läbi toru üles ja siis jälle alla peene jahvatusega kohvi peale.
    • Kurnaga kann soojendab jämeda jahvatusega kohvi ja külma vee nii, et vesi keeb ja mullitab seadme ülemisse ossa.
    • Lahustuv kohv ehk minutikohv ehk jäägitakohv kohvipulber või graanulid lisatakse tassi ja peale kallatakse 150-200ml kuuma, mitte keevat vett.
    • Maitsestatud kohv ehk maitsekohv on kohv, millele on lisatud aroomi ja maitseaineid, andes kohvile hõrgu maitse ja lõhna, nt rumm , trühvel, iiris , šokolaad, vanill ,tiramisu jne.

    • Caffè latte (itaalia keeles: caffè e latte) on kohvijook, kus on 1/4 espressot ja 3/4 vahustatud piima. Kuum espresso (umbes 7 cl) valatakse klaasi põhja, selle peale valatakse kuuma auruga vahustatud piima (umbes 2 dl)

    Caffè lattet juuakse tavaliselt kõrgest klaasist. Ka teisi lattel põhinevaid maitsekohvisid juuakse kõrgetest klaasidest. Joogi peal on piimavaht.
    Sõna latte tuleb itaalia keelest ning tähendab piima. Ingliskeelsetes maades viidatakse sellega kohvidele, mille tegemisel on kasutatud kuuma piima. Itaalias kutsutakse seda jooki nimega caffè e latte või caffellatte, mis tähendab "kohvi ja piima". Prantslaste café au lait on sarnane, kuid mitte päris identne jook .
    • Viljakohv on teraviljast ja mitmesugustest lisanditest valmistatud jook, mis meenutab maitse poolest oakohvi. Viljakohvi kasutatakse oakohvi kofeiinivaba asendajana. Seda juuakse tavaliselt kuumalt .
    • Café Au Lait

    Prantsuse piimakohv, mida juuakse suurest café au lait-kausist. Ühe tassi kange kohvijoogi valmistamiseks arvestatakse 2 kohvikulbitäit eriti tumeda röstiga kohvipulbrit. Kuumutatud piim valatakse laia kujuga kausikesse üheaegselt sama koguse kohvi ja piimaga . Soovikorral lisatakse suhkrut.
    • Mochaccino

    Mochaccino koosneb neljast kihist - espressost, kuumutatud piimast, vedelast kakaost ja piimavahust, mis oskuslikul valmistamisel moodustavad selgesti eristatavate kihtidega joogi.
    • Caffe Macchiato

    Espresso ja piimavaht: valmistatud espresso kaunistatakse piimavahuga. Sarnaneb väikesecappuccinoga, kuid on kangem ja aromaatsem.
  • AJALUGU-kohv #1 AJALUGU-kohv #2 AJALUGU-kohv #3 AJALUGU-kohv #4 AJALUGU-kohv #5 AJALUGU-kohv #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor laili Õppematerjali autor
    kohvi ajalugu, kohvi kasvatamine,kohvi liigid, saak, puhastamine, sorteerimine...

    Sarnased õppematerjalid

    Kohv
    5
    rtf

    Kohv

    üldised eeltingimused kõigil ühised: · Seadmete ja vahendite puhtus · Pehmendadtud ja filtreeritud vesi · Kvaliteetne tooraine · Sobiv jahvatus-ja rõstiaste · Õige kogus kohvipulbrit · Õige valmistamine Araabia e. Türgi meetod Traditsiooniliselt kasutatakse Türgi kohvi valmistamiseks väikest varrega vastpotti. Vanasti oli eelduseks ka kõrbeliiv, millesse pott uputati. Türgi kohv valmistatakse Araabi oast mis jahvatatakse väga peeneks. Potti pannakse 1-2 tl. Jahvatatud kovi. Maitse järgi lisatakse suhkrut vahel ka kardemooni. Seejärel kuumutatakse kohv keemiseni, samal ajal segades. Kuumenemisel tekib vaht. Kui kohv läheb keema, tuleb ta kuumuseallikalt eemaldada ja seejärel kohe serveerida. Kohvi võib juua koos puruga või võob ka sellel lasta settida. Filtermeetod Klaaskannu ei ole soovitatav kuumplaadil hoida üle 20min.

    Joogiõpetuse
    KOHV- joogiõpetus
    33
    odp

    KOHV- joogiõpetus

    piirkonnas. Mungad hakkasid marju kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Kloostrites söödi marju ja joodi peale vett, et palve ajal üleval püsida. Sealt liikus kohvi Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtisel tulel. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti vees. Euroopasse viisid kohvi esmakordselt Veneetsia kaupmehed. Seal sattus kohv katoliku kiriku karmi kriitika alla. Paljud arvasid, et paavst peaks kohvi joomise keelustama ja nimetasid seda kuradijoogiks. Nende imestuseks õnnistas paavst, kes oli juba kohvijooja, kohvi ja kuulutas selle kristlikuks joogiks. Kohvimarjad levisid kiiresti kogu Euroopas, muutudes intellektuaalse suhtlemise keskusteks ning paljud Euroopa vaimuinimesed tarbisid kohvi. 18. sajand 18. sajandil viis kohvitaime Ameerikasse Prantsuse

    Joogiõpetus
    Joogiõpetus-kohv
    8
    doc

    Joogiõpetus: kohv

    Kohvipuu nõuab 19-25 kraadist temperatuuri. Ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. 3. Nimeta erinevaid kohvijooke. 7 tk Cappuccino, Caffè Latte, Caffè Macchiato, Espresso, Con Panna, Ristretto, Cafè au Lait. • Maitsestatud kohvijoogid 3 tk Almond Mocha, Vanilla Mocha, Mehhiko šokolaadikohvi kaneeliga • Alkoholiga kohvijoogid ja kirjelda lühidalt valmistamist serveerimist 5 tk Iiri kohv-soojendada klaas, valada viski, fariinisuhkur ja kuum kohv. Segatakse ning valatakse kohvi pinda puudutavalt teelusikalt joogile vahukoort. Jamaika kohv-valada rumm ning kange kohv tassi, maitsestada suhkruga. Kaunistada vahukoorega ning peale valada Tia Mariat. Banaanikohv-vala banaaniliköör tassi, lisada kohv ja suhkur. Peale jäätisepall ning raputada šokolaadipulbrit. Sambuka flambé ehk Sambuca con la Mosca-(Põlev kohv alkoholiga). Vala likööriklaas peaaegu täis Sambuca't, lisa mõned röstitud kohvioad ja süüta

    Joogiõpetus
    Kohvi sortiment
    6
    doc

    Kohvi sortiment

    Tallinna Tööstushariduskeskus. Kohvi sortiment Referaat Laura Oiluk 306 MRA 13.01.11 Tallinn 2011 Kohvi ajalugu Kohvi joomine sai oletatavasti alguse Etioopiast, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam

    Toiduainete õpetus
    Referaat - kohv
    8
    docx

    Referaat - kohv

    Saaremaa Ühisgümnaasium KOHV Referaat Autor: Kaur Lepik 9B Juhendaja: Indrek Peil Kuressaare 2012 SISSEJUHATUS Kohv - see tuntud jook on inimesete poolt armastatud juba aastasadu. Ma valisingi selle teema, kuna see on väga tavapärane ja puutume kokku sellega tihti. Kohvi hakati jooma maitse pärast, ning hiljem märgati, et sellel on ergutav toime. Algselt oli kohv luksuskaubana kättesaadav ainult rikkamatele inimestele, aga nüüdseks on see igapäevaseks muutunud. Tänapäeva maailmas on pea igalpool kohvikud, kohvipoed ja kohviautomaadid. Kohvi joomise kultuur on levinud üle maailma, kohvi joomine on paljudele igapäeva elu osa ja selles pole midagi ebatavalist. Kohvitootmine on arvestatav majandusharu ja mõne piirkonna põhiline sissetulekuallikas, näiteks Brasiilias, Kolumbias jne. Kohvi on meie tervisele ühelt poolt

    toiduainete sensoorse hindamise alused
    Kohvisortiment erinevate tunnuste alustel
    22
    docx

    Kohvisortiment erinevate tunnuste alustel

    Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 Sisukord 1.Ajalugu........................................................................................ 3 2.Kohvisordid..................................................................................3 3.Sortiment.................................................................................... 4 3.1Lahustuv kohv........................................................................4 3.1.1Nescafe - Lahustuv kohv Gold 100 g................................4 3.1.2Jacobs Cronat Gold - Lahustuv kohv 100 g.......................4 3.2Maitsestatud kohv..................................................................5 3.2.1Coffeestar - Maitsestatud kohvioad rummi-karamelli 200 g............................................................................................... 5 3.2

    Majandus
    Referaat - Kohv
    32
    docx

    Referaat - Kohv

    Põltsamaa Ametikool Kohv Referaat Maiu Roio Põltsamaa 2010 Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid. Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema

    Joogiõpetus
    KOHV
    4
    docx

    KOHV

    KOHV Rahakäibe poolest maailmas suurimad 1. Nafta 2. Kohv Kohvipuu · Pannakse kasvama seemnest · Võib elada 100 aastani · Istandustes kasvavad 15 aastat · Istatustes kärbitakse 2-4m kõrguseks · Meenutab rohkem põõsast kui puud Kohvipuu õis ja mari · Ühel puul leidub korraga õisi ja mitmes küpsusastmes marju · Marju korjatakse siis kui nad on punased · Mustad marjad on ülevalminud · Korjatakse käsitsi ja valikuliselt Kohvikirss e. kohvimari

    Toiduainete õpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun