Kohv inimeste elus (0)

Tallinna Õismäe Gümnaasium
Kohv inimeste elus
Referaat
Koostaja :
Juhendaja :
Tallinn 2011

Sisukord

Sissejuhatus.................................................................................................3
1. Ajalugu....................................................................................................4
2. Kohv tänapäeval......................................................................................6
3. Kohvisordid .............................................................................................7
4. Lahustuv kohv.........................................................................................8

5. Kohvi töötlemine.....................................................................................9

6. Kohvi mõju tervisele...............................................................................10
Kokkuvõte...................................................................................................13
Kasutatud kirjandus ....................................................................................14
Lisad............................................................................................................15

Sissejuhatus

Bioloogia õpetaja andis ülesandeks teha referaat omal valikul . Mina valisin teemaks „Kohv inimeste elus“. Referaadi eesmärgiks on uurida, kust sai kohv alguse ja kuidas see jõudis meieni. Töö käigus tutvun kohvi sortide ja kohvi töötlemisega. Samuti otsin vastust küsimusele, milline on kohvi mõju tervisele. Töö tulemusena loodan saada targemaks ja osata vastata erinevatele küsimustele kohvi kohta.
1. Ajalugu
Kohvi kasvatamise ja joomiskomme algab Etioopiast, Aafrika tipust, kust kohvipuu on pärit, arvatavasti Kaffa provintsist. Selle provintsi järgi on kohv saanud omale ka nimetuse. On mitmeid meeldivaid, kuid ebatõenäolisi lugusid , mis ümbritsevad röstitud kohviubade omaduste leidmist . Üks neist väidab, et Etioopia kitsekarjus Kaldi oli hämmastunud oma kitsede elavast käitumisest pärast punaste kohvimarjade närimist. Mida me kindlamalt teame on, et orjad , keda viidi tänapäeva Sudaanist Jeemenisse ja Araabiasse närisid marjade mahlast välist punast kesta. Kindlalt hakati kohvi kultiveerima Jeemenis 15. sajandil, võibolla veelgi varem.
Mocha oli põhiline sadam mereteel Mekasse ja aktiivseim paik selle aja maailmas. Kuid araablastel oli kindel kord mitte eksportida viljakaid ube, et kohvi ei saaks kusagil mujal kasvatada. Kohviuba on kohvipuu seeme , kuid välimistest kihtidest vabastatuna muutub see viljatuks. Võistluse viia välja mõni elus kohvipuu või ube võitsid viimaks hollandlased 1616. aastal, kes tõid kaasa ube, mida kasvatati kasvuhoonetes.
Esimesed kohvimajad avati Mekas. Need levisid kiirelt araabia maailmas ja muutusid edukateks kohtadeks , kus mängiti malet, lauldi, tantsiti ja nauditi muusikat. Need kohad olid luksuslikult dekoreeritud. Midagi sellist kui kohvimaja polnud varem olemas olnud - kohta, kus sai elada seltsielu ja ajada äri meeldivas ümbruses.
Araabia kohvimajad muutusid varsti poliitilise tegevuse keskusteks ning need suruti alla. Järgmistel kümnenditel keelati kohv ja kohvimajad mitmeid kordi , kuid need ilmusid jälle. Lõpuks leiti lahendus kui kohvimajad ja kohv maksustati.
Kohv tuleb Aasiasse
Hollandlased kasvatasid kohvi ka Malabaris Indias ja 1699 viisid seda tänapäeva Indoneesiasse. Mõne aastaga muutusid Hollandi kolooniad Euroopa suurimateks kohviga varustajateks.
Kohv saabub Euroopasse
Veneetsia kaupmehed tõid kohvi Euroopasse 1615. See oli periood, kui ka kaks teist kuuma jooki jõudsid Euroopasse. Kuum šokolaad, mille tõid hispaanlased Ameerikast Hispaaniasse 1528 oli esimene; ja teiseks tee, mida müüdi Euroopas esmakordselt 1610. Esmalt müüsid kohvi limonaadiga kaubitsejad ja sel usuti olevat meditsiinilisi omadusi. Esimene Euroopa kohvik avati Veneetsias 1683, kõige kuulsam ja tänapäevani tegutsev Caffe Florian San Marco väljakul 1720.
Kohv saabub Ameerikasse
Esimene vihje kohvi joomise kohta Ameerikas pärineb 1668. aastast. Pärast seda loodi kohvimajad New Yorgis , Philadelphias, Bostonis ja teistes linnades. 1773. aasta Bostoni teejoomine planeeriti Rohelise Draakoni kohvikus . Nii New Yorgi bank kui börs alustasid kohvikutes, rajoonis , mis on tänapäeval tuntud kui Wall Street.
Kesk- ja Lõuna-Ameerikas hakkasid kohvipuid levitama hollandlased. Kohv jõudis esimesena Hollandi kolooniasse Surinami 1718, järgnesid istandused Prantsuse Guajaanas ja esimene paljude seas Brasiilias Paras . 1730 esitlesid britid kohvi Jamaical, kus tänapäeval kasvab kõige kuulsam ja kallim kohv Blue Mountain . 1825-ndaks aastaks olid Kesk- ja Lõuna-Ameerika oma kohvisaatuse poole teel. See aasta on tähtis ka selle poolest, et esmakordselt istutati kohvi Havaile, mis on USA ainuke kohvitootmisala.
2. Kohv tänapäeval
Maailma suurimatele tarbijatele - põhja-ameeriklastele on Seattle kohvi uueks „ vaimseks koduks“. Tänapäeval on USAs igas avalikus kohas mitu kohvikaarti, mis pakuvad erinevaid kohve, jooke ja suupisteid. Uus kohvikultuur levis ka mujal maailmas.
Kohv on üks väärtuslikumaid esmatarbekaupu maailmakaubanduses, jäädes paljude aastate vältel arengumaade kaubavahetusartiklina alla ainult naftale. Selle kasvatamine, töötlemine, turustamine ja transportimine loovad töökohti miljonitele inimestele maailmas. Kohv on otsustav tegur paljude arenevate riikide poliitikas ja majanduses, paljudele arengumaadele annab kohvieksport olemusliku osa nende väliskaubandusest, mõnel juhul isegi 80%.
 
3. Kohvisordid
Levinuim kohviliik araabika ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea Robusta), mis on maitselt araabika kohvist tugevam ja on pärit Kongost. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica) Lääne-Aafrikast, kuid selle osatähtsus on kaduvväike.
Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust . Näiteks, kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne.
4. Lahustuv kohv 
Vedelat kohviekstrakti tehakse umbes 1840. aastast, kuid esimene pulbrilise lahustuva kohvi valmistas 1901. aastal Satori Kato, Ameerikas elav jaapani keemik . Viis aastat hiljem valmistas ameerika keemik G. Washington selle, mida ta nimetas "rafineeritud lahustuvaks kohviks". Seda kasutati olulisel määral USA
armees Esimese maailmasõja ajal.
Tänapäeva lahustuva kohvi suurimaks tootjaks on siiski Šveitsi firma The Nestle Company Veveyst - selle nimeks sai Nescafe . Ideed muuta kohvioad lahustuvaks pulbriks soovitas neile esimene Brasiilia Kohviinstituut 1930. aastal - ning firmal kulus kaheksa aastat, et see protsess välja töötada!
Lahustuv kohv imendub seedekulglast kiiresti verre ning seal tekib suur kofeiinikontsentratsioon. Just lahustuvast kohvist tekib kõige sagedamini kofeinism. Jäägita kohvis on ka mitu korda rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui tavalises kohvis.

5. Kohvi töötlemine

Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetluse kaudu.
Kuivmeetod on vanim, lihtsaim ja nõuab vähe masinaid. Kuivmenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ning kooritakse masinatega. Seda kasutatakse 95% kohvi puhul, mis toodetud Brasiilias, enamuse Etioopia, Paraguay ja Haiiti kohvi puhul, samuti India ja Ekuadori araabika puhul. Peaaegu kogu robusta töödeldakse sel meetodil.
Märgmeetod nõuab erivarustust ja vee kvaliteeti. Korralikult tehtuna kindlustab see, et kohviubade olemuslikud omadused säilivad paremini. Märgmenetlusega hoitakse marju veevannis 24-48 tundi, saades pestud kohvi, mis on kvaliteedilt parem kui kuivmenetluse teel saadud kohv. Ja seetõttu nõutaksegi selle kohvi eest kõrgemat hinda. Robustade puhul ei kasutata märgmeetodit.
Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega. Oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida asjatundjad maitsevad . Maitsmine toimub tugeva tõmbega lusikalt suhu. Sedasi tulevad väiksemadki maitsevääratused esile.
Toorkohvisegud röstitakse röstimismasinates kuumas õhuvoolus, mida valvavad asjatundjad.
6. Kohvi mõju tervisele 
Eaga seotud taju halvenemine
Kofeiin võib parandada taju. Üks katse tõestas, et rohke kohvi tarbimine parandas taju rohkem vanadel inimestel, aga ka noortel. Samalaadsed, aga nõrgemad seosed leiti tee tarbimisel.
Vähk (põievähk)
Enamus uurimustulemusi on näidanud, et kohvijoojatel on suurem põievähki haigestumise risk. 35 katse ülevaade leidis väikse (7%) kasvanud riski põievähi suhtes kohvi tarbijate seas, võrrelduna inimestega, kes kohvi ei joo; risk, mis võib olla juhuse asi.
Diarröa
Mõnel inimesel põhjustab mitme kohvitassi joomine päevas kõhulahtisust. Kroonilise kõhulahtisusega inimesed peaksid kohvi mõned päevad vältima, et näha, kas kohv on põhjuseks.
Ekseem
On olnud juhtumeid, kui rohkelt kohvi tarbinud ekseemiga inimesed vältisid kohvi ning ekseem paranes . Selles uurimuses tekkis reaktsioon kohvile , mitte kofeiinile, mis võib tähendada, et mõned ekseemihaiged on allergilised kohvile, mitte kofeiinile. Ekseemihaiged, kes on hüpoallergilisel dieedil, et uurida toiduallergiaid peaksid selle katsetuse ajal kohvi vältima.
Endometrioos
Naised, kes tarbivad rohkem kui 1,5 tassi päevas kohvi, on enam aldis endometrioosile. Siiski ei ole ükski uurimus tõestanud, et kohvist loobumine aitaks haigust vältida.
Hüpoglükeemia
Isegi väikesed kofeiini kogused tõstavad selle haiguse sümptomeid. Seetõttu peaksid madala veresuhkruga inimesed vältima kofeiiniga jooke, kaasa arvatud kohvi.
Sapikivid
Kofeiin paneb sapi voolama ja seetõttu võib vähendada sapikivide tekke riski – on olemas ka uurimus, mis leidis, et kohvijoojatel on väiksem risk haigestuda sapikividesse kui neil, kes jooki ei tarbi. Tavaline kohv võib tekitada unetust,
maohaavu, paanika atakke ja teisi seisundeid, seetõttu inimesed, kel risk sapikividele ja kes selle vähendamiseks kavatsevad rohkelt kohvi tarbima hakata, peaksid enne konsulteerima oma arstiga.
Kõrge homotsüsteiin
Kohvi tarbimine tõstab homotsüsteiini taset veres, mis on südamehaiguste riskifaktor . Need leiud on kooskõlas uurimustega, mis on seostanud kohvi tarbimist kardiovaskulaarsete haigusega.
Kõrgevererõhutõbi
Kohe pärast kofeiini tarbimist tõuseb vererõhk lühikeseks ajaks. Pikaajalise kofeiini vältimise (mida saab kohvist, teest, šokolaadist, kokast ja mõnedest ravimitest) mõju vererõhule jääb ebaselgeks, siiski soovitavad paljud arstid selle haigusega inimestel kofeiini vältida.
Unetus
Kofeiini mõju, mis on tugev stimulant võib kesta isegi kuni 20 tundi, nii et mõnede inimeste uni on häiritud isegi kui viimane tassitäis kohvi joodi hommikul .
Neerukivid
Mõned arstid on mures kofeiinitarbimise negatiivsete mõjude üle neerukividega inimestele, kuid uusimad uurimused näitavad, et kohv või tee ei mõjuta neerukivide moodustumist. Esialgsed uurimused näitavad, et see pigem vähendab haigestumise riski nii meeste kui naiste puhul. Rohke vee tarbimine kohvi ja tee kõrval kompenseerib kofeiini kahjulikku kaltsiumitaseme tõusu uriinis.
Maohaavad
Kohv, kaasa arvatud kofeiinivaba kohv, ärritab ja segab maohaavade paranemist. Maohaavadega inimesed peaksid kohvi vältima, ka kofeiinivaba.
Rasedus
Mõned uurimused seostavad liigset kohvi tarbimist raseduse ajal kasvupeetuse, madala sünnikaalu ja iseeneslike abortidega. USA Toidu-ja Ravimiamet soovitab , et rasedad piiraksid oma kohvitarbimist vähem kui 400 mg-le päevas – vähem kui 4 tassi päevas. Mõned arstid arvavad , et tarbimine peaks olema veelgi väiksem, puudub üksmeel küsimuses kui palju kohvi on rasedale turvaline.
Menstruatsioonieelne sündroom
Grupp kolledžiõpilasi USAs seostas kofeiini sisaldavate jookide tarbimist nii PMSi sageduse kui ägedusega. Veel enam, mida rohkem naised kohvi tarbivad, seda tõenäolisemalt tabab neid PMS. Esialgne uurimus näitas, et rohkelt kohvi tarbivatel naistel oli lühem menstruatsioon ja lühem tsükkel võrreldes naistega , kes kofeiini ei tarbinud.
Kohvi positiivne mõju tervisele
Mõõdukas kohvi joomine alandab käärsoolevähki haigestumise riski, sapikivide, maksatsirroosi ja parkinsonismi. Veel vähendab kohvi joomine astmahaigete atakke ja vähemalt nagu suur grupp meditsiiniõdesid on täheldanud aastate jooksul, vähendab enesetappe. Lisaks on mõned uurimused vihjanud, et kohv sisaldab neli korda rohkem vähivastaseid antioksüdante kui roheline tee.
Kokkuvõte
Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks, teravilja, sigurit jms.
Nagu ma sissejuhatuses kirjutasin , sooviksin vastata inimeste küsimusele, kas kohv on kasulik või mitte. Ja kahjuks kindlat vastust ma ei leidnudki. Paljud tehtud uuringud ei ole siiski suutnud tõestada, et kohvi joomine või kofeiini esinemine menüüs tekitaks tõsiseid terviseprobleeme. Soovitatakse, et kohvi kogus päevas ei oleks rohkem kui kolm tassi.
Kõige populaarsem lahustuv kohv on „Nescafe“, kuid nagu selgus, siis pole tervislik seda juua. Isiklikult olen joonud araabika kohvi „ President “, „Luxus“ ja „Löfbergs Lila “.
Olen oma teema valikuga väga rahul, sain uusi teadmisi ning loodan, et ma ei ületa soovitatud kohvi päevakogust.
Kasutatud kirjandus
http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&parent=4
http://et.wikipedia.org/wiki/Kohv
http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=136
http://www.erm.ee/vanast/naitus/kohvi/
http://www.coffeestar.ee/en/history
http://et.wikipedia.org/wiki/Kohviuba
http://www.coffee.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=116%3Asigurijook-voi-kofeiinivaba-kohv-&catid=43%3Atervis&lang=et
http://www.infomelton.jura.com/home_infomelton_x/about-coffee/coffee-history_jwoc.ht m
http://bioneer.eu/eluviis/tarbimine/aid-3208/Kohv-kas-valida-v%C3%B5i-e i-
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1295
http://www.edensprings.ee/pdf/kohvi_teega.pdf
http://www.terviseleht.ee/200220/20_lahustuv.php
http://www.kodutohter.ee/arhiiv/0804/main3.html
Lisad
Foto 1. Kohvitaim
Foto 2. Kohvi sorteerimine, puhastamine
Foto 3. Kohvi oad
Foto 4. Kohvi röstimine
Foto 5. Kohv “Pauling Classic “
Foto 6. Lahustuv kohv “Nescafe“