Kohv - uurimustöö (8)

Kuressaare Gümnaasium
Kohv
Uurimustöö
Koostaja : Kerten Palumets
10c klass
Kuressaare 2009

Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………………………....3
1. Kohvi ajalugu……………………………………………………………………..4
2. Tähtsamaid aastaid kohvi ajaloost……………………………………………..6
3. Kuulus kohvijooja Honore de Balzac …………………………………………..9
4. Kohvi mõju inimesele…………………………………………………………..10
4.1 Kofeiin organismis, mis juhtub edasi?........................................................11
4.2 Kellele kofeiini ei soovitata ?…………………………………………………………..12
5. Huvitavaid fakte…………………………………………………………………13
6. Kohvijoomine minu klassis…………………………………………………….17
7. Meelespea kohvi valmistajale…………………………………………………19
8. Retseptid………………………………………………………………………...20
Kokkuvõte…………………………………………………………………………..22
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………….23
Sissejuhatus
Tänapäeval tarbitakse maailmas tohutul hulgal kohvi. Kohvi tarbimine maailmas kasvab iga päevaga. Peaaegu iga inimene alustab oma päeva tassi kohviga, see annab meile erksuse, mida hommikul on hädasti tarvis. Käibe poolest jääb kohvi alla ainult naftatööstusele.
Idee teha uurimustöö just kohvist , tuli vestluses oma emaga, kui üritasin leida teemat, millest uurimustöö teha. Kuna ma ise joon kohvi päris palju (hommikul ja siis päeval mõni tass või siis rohkem), otsustasingi teha oma uurimustöö just kohvist.
Korraldasin oma koolis ka küsitluse, kus minu peamiseks eesmärgiks oli, selgitada välja, kui paljud küsitletutest üldse joovad kohvi ja kui palju nad kohvi nädalas tarbivad.
Minu tööle aitasid kaasa paljud inimesed, kellele tahaksin avaldada siiramad tänud: ema, vend, isa ja kõik need inimesed, kes osalesid minu küsitluses.

1. Kohvi ajalugu

Esmakordselt avastati kohvi Ida-Aafrikas piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ja ta otsustas ka ise neid marju proovida. Ta avastas, et need marjad andsid talle uut jõudu ja energiat.
Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad kuulsid sellest hämmastavast marjast ja hakkasid neid kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Nad panid marjad vette, sõid need ära ja jõid ka vedelikku, et palve ajal üleval püsida.  Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kohvipuud on igihaljad 3-6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast . Tumerohelised lehed on 10-15 cm pikad ja 4-9 cm laiad . Õied on jasmiinilõhnalised,  valged ja aromaatsed.
Viljad on värvuselt säravpunased, lihakad kuni 1,5 cm pikkused, sisaldades kahte seemet (kohviuba). Ühelt puult võib saada 4-5 kg vilju.Esimese saagi annab kohvipuu 4-6 aastaselt. Saaki koristatakse mitu korda aastas ja seda seni, kuni puu saab 25 aastaseks.
http://www.gurmans.ee/index3.php?l=tg&id=14&lng=est&grupp=69&toode=73 (09.02.09)
Kindlalt hakati kohvi kultiveerima Jeemenis 15. sajandil, võibolla veelgi varem.
Mocha oli põhiline sadam mereteel Mekasse ja aktiivseim paik selle aja maailmas. Kuid araablastel oli kindel kord mitte eksportida viljakaid ube, et kohvi ei saaks kusagil mujal kasvatada. Kohviuba on kohvipuu seeme, kuid välimistest kihtidest vabastatuna muutub see viljatuks. Võistluse viia välja mõni elus kohvipuu või ube võitsid viimaks hollandlased 1616. aastal, kes tõid kaasa ube, mida kasvatati kasvuhoonetes. http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=611 (09.02.09)
Kohv saabub Ameerikasse
Esimene vihje kohvi joomise kohta Ameerikas pärineb 1668 . aastast. Pärast seda loodi kohvimajad New Yorgis , Philadelphias, Bostonis ja teistes linnades. 1773. aasta Bostoni teejoomine planeeriti Rohelise Draakoni kohvikus . Nii New Yorgi bank kui börs alustasid kohvikutes, rajoonis , mis on tänapäeval tuntud kui Wall Street.
Kohv saabub Euroopasse
Veneetsia kaupmehed tõid kohvi Euroopasse 1615. Esmalt müüsid kohvi limonaadiga kaubitsejad ja sel usuti olevat meditsiinilisi omadusi. Esimene Euroopa kohvik avati Veneetsias 1683, kõige kuulsam ja tänapäevani tegutsev Caffe Florian San Marco väljakul 1720.
Kohv tuleb Aasiasse
Hollandlased kasvatasid kohvi ka Malabaris Indias ja 1699 viisid seda ka Bataaviasse Jaaval, mis nüüd on Indoneesia . Mõne aastaga muutusid Hollandi kolooniad Euroopa suurimateks kohviga varustajateks. Tänapäeval on Indoneesia maailmas neljas kohvi eksportöör. http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=611 (30.03.06)
Espressost on saanud Itaalia elu ja kultuuri oluline osa ning praegu on Itaalias üle 200 000 espresso baari. Tänapäeval on kohvist saanud hiiglasuur globaalne tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu. Dollarites arvutatud kogu maailma käibe poolest jääb nimetatud kaubaartikkel alla ainult naftatööstusele. Kohvi tarbitakse aastas 400 miljardit tassi ja seega on see maailma populaarseim jook . Ainuüksi Brasiilias tegeleb 3 miljardi kohvitaime harimise ja saagikoristamisega üle 5 miljoni inimese. Kõrgelthinnatavate erikohvide (specialty coffees ) müük on Ühendriikides jõudnud mitme miljardi dollari tasemele ja tõuseb märgatavalt iga aastaga. Ameerika ühendriikides tarbib 20% kohvijoojatest erikohvi. Neist 60% on naised. Eestis tarbib erikohvi 0,25% kohvijoojatest. http://www.coffeestar.ee/?leht=ajalugu (09.02.09)
2. Tähtsamaid aastaid kohvi ajaloost
Aasta 1000: Araabia kaupmehed toovad kohvi oma kodumaale ja kasvatavad taime esimest korda istandustes. Nad hakkavad ube ka keetma , luues joogi nimega „ghahwa“ ( tähttäheliselt, mis hoiab une ära).
1453: Kohvi esitlevad Konstantinoopolis Otomani türklased. Maailma esimene kohvipood Kiva Han avatakse seal 1475. Türgi seadus lubab naistel lahutada, kui mees ei suuda muretseda päevast kohvinormi.
1607: Kapten John Smith aitab asutada Virginia kolooniat Jamestownis. Usutakse, et tema esitles kohvi Ameerikas.
.1652: Inglismaal avatakse esimene kohvik. Kohvikuid tekib üha rohkem ja need muutuvad soositud koosoleku kohtadeks õpetatutele ja vähem õpetatutele – nn. 1 penni ülikoolid (nii palju maksis tass kohvi).
1668: Kohv asendab New Yorgis õlu kui soosituma joogi hommikusöögi kõrvale.
1668: Inglismaal avatakse Edward Lloydi kohvik, mida külastavad sagedasti kaupmehed ja mereasjanduse kindlustusagendid. Lõpuks saabki sellest Lloyd Londonis, tuntuim kindlustuskompanii maailmas
1675 : Türgi armee piirab Viini. Franz Georg Kolschitzky, viinlane, kes oli Türgis elanud, lipsab piiramisrõngast läbi, et juhatada päästvad väed linnani. Põgenevad türklased jätavad maha kottide viisi “kuiva musta sööta“, mida Kolschitzky peab kohviks. Ta nõuab selle endale autasuks ja avab Kesk-Euroopa esimese kohvimaja. Tema juurutab ka kombe puhastada tõmmist kohvipaksu filtreerides ja piima lisamise.
1690: Hollandlastel õnnestub Mocha sadamast salaja välja viia kohvitaim ning neist saavad esimesed, kes toodavad kohvi tööstuslikult Tseiloni ja Ida-India koloonias Jaaval, millest pärineb ka sordi hellitusnimi.
1713: Rumaluse tõttu, muretsevad hollandlased kohvipõõsa Prantsuse kuningas Louis XIVle, mille järglased loovad terve Lääne kohvitööstuse kui Prantsuse ohvitser Gabriel Mathieu de Clieu varastab seemiku ja viib selle Mariniquele. 50 aasta jooksul registreerib ametlik inspektsioon Martiniquel 19 miljonit kohvipuud. Lõpuks on sellest taimest pärit 90 protsenti maailma kohvist.
1727: Brasiilia kohvitööstus saab alguse, kui kolonelleitnant Francisco de Melo Palthea saadetakse vahekohtunikuks Prantsuse ja Hollandi kolooniate piiritülis Guajaanas. Ta mitte ainult ei lahenda piiritüli, vaid loob ka suhte Prantsuse Guajaana kuberneri naisega. Prantslased valvasid hoolikalt oma Uue Maailma istandusi, vältimaks kohvikasvatuse levikut, daam aga kingib Paltheale lahkumiskingina buketi, millesse on peidetud oks viljaka kohviseemnega.
1732 : Johann Sebastian Bach kirjutab” Kohvikantaadi”, osalt kohvi ülistuseks, osalt ärritamaks Saksamaa liikumist, mis keelas naistel kohvi joomise (arvati, et see muudab nad viljatuks). Kantaat sisaldab aariat sõnadega: “Ah! Kui magusalt maitseb kohv! Magusamalt kui tuhat suudlust, magusamalt kui muskaatvein! Ma pean kohvi jooma!“.
1775: Preisi Friedrich Suur üritab blokeerida rohelise kohvi sissevedu, sest Preisimaa jõukus on lõppemas. Avalik vastuseis muudab ta meelt .
1900: Vennad Hillsid hakkavad röstitud kohvi pakkima vakumeeritud tinapaberipakendisse, alustades kohalike röstimispoodide ja kohviveskite väljasuremist.
1901: Jaapani-Ameerika keemik Satori Kato leiutab esimese eduka lahustuva kohvi.
1906: George Constant Washington, Guatemalas elav Inglise keemik, märkab mullilist auru moodustuvat oma kohvikarafini suule. Pärast eksperimenteerimist leiutab ta esimese masstoodangusse jõudva lahustuva kohvi (sorti kutsuti Punane E kohv).
1938: Nestle leiutab külmkuivatatud kohvi, aitamaks Brasiilial kohvi ülejääkidega toime tulla. Nestle loob Nescafe ja esitleb seda Šveitsis.
1942: II maailmasõja ajal on USA sõduritele toidupakkides ette nähtud lahustuv Maxwell House. Kodumaal, viib kohvi varuks kogumine selle normeerimiseni.
1946: Itaalias täiustab Achilles Gaggia espressomasinat. Cappucino värv meenutab kaputsiini ordu munkade keepide värvi ja saab selle sarnasuse järgi oma nime.
1971 : Starbuckid avavad Seattles Pike Place `i avaliku turu, tekitades värskelt röstitud oakohvi hulluse. http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=612 (09.02.09)
3. Kuulus kohvijooja Honore de Balzac
Tubakat Balzac ei sallinud ja ega tubakas olegi aruka inimese nauding . „Tubakas teeb kehale kahju, kõigutab mõistuse tasakaalu, nüristab terved rahvused .” Aga kohvile laulis Balzac ülistuslaule:” Kui kohv makku niriseb, siis on, nagu vabastaks ta kõik: mõtted hakkavad liikuma kiirmarsil nagu Napoleoni suure armee pataljonid sõjaväljale, lahing algab. Mälestused tormavad kohale nagu rünnakrühmad. Kerge ratsavägi rivistub uljaks pealetungiks. Geniaalsusvälgatused sekkuvad lahingu käiku nagu täpsuslaskurite löögirühmad. Erinevad kujud kirgastuvad, võtavad selged piirjooned, sulest voolav tint katab käsikirja lehekülje, suur lahing algab ja lõpeb musta võluneste ojadena voolates; just nii, nagu lahingus võistlevad väed peituvad püssirohusuitsu sisse.”
Kohvisegude suhtes oli Balzac täpne ja nõudlik. Üks tema sõber on kirjeldanud seda nii:” Selles kovhisegus pidi olema kolme erinevat sorti kohviube, Bourbon Reunioni saarelt, sort, mis oli saanud oma nime Martinique’i saare järgi ja Mocca- nimeline sort.(Viimane oli ilmselt Arabica ja seega parim.) Bourboni oad ostis Balzac Rue de Montblanc’il paiknevast ärist, ühelt Rue des Vieilles Audriettes’i äärselt kaupmehelt, kes usutavasti iial seda kuulsat segu ei unustanud, Martinique’i saarte omad ja Mokka ostis ta Faubourg Saint- Germaini linnaosast ühest Rue de l’Universite poest aga selle nimi ei taha mul enam meelde tulla, kuigi saatsin Balzaci tema kohviosturetkedel palju kordi . Kuigi lihtne see ei olnud, sest selleks kulus Pariisis pool päeva, aga Balzaci arvates oli hea kohvi nimel põhjust vaeva näha.”
Aastal 1845, olles 20 aasta jooksul ära joonud mõõtmatult palju kohvi, tunnistas ka Balzac ise, et on kogu oma organismi ära mürgitanud. „Aeg, mille jooksul kestab kohvi antud innustus, muudkui lüheneb. Nüüdseks suudab see vaid 15 tundi ööpäevas mu ajutegevust virgutada. Ja ma tean, et see ärritus saab mulle saatuslikuks. See tekitab mulle ka tõsiseid maovalusid.”
On arvatud et, ühtekokku jõi Balzac ära 50000 tassi mürkkanget kohvi. Tema arst nimetas tema surma põhjusena öist töötamist ja kohvi liigtarvitamist, millega kirjanik võitles oma loomuliku unevajaduse vastu. Ja kuigi ta tegi nii tohutult palju tööd, elas ta majanduslikult kehval järjel, suutmata pidevatest võlgadest jagu saada.
( Gastronoomia ajalugu, Jussi Talvi , lk 224-225)
4.Kohvi mõju inimesele
Spordisaavutused: Kofeiini esineb paljudes populaarsetes jookides ja see aitab kaasa rasvade põletamisele. Enamus katseid näitab, et kofeiinist ei ole kasu lühiajaliste tugeva intensiivsusega harjutuste puhul, mõned katsed on aga näidanud, et kestvusnäitajajad on kofeiini abil mitmetel atleetidel paranenud. Rahvusvaheline Olümpiakomitee on keelanud kofeiini tarbimise tasemel, mis moodustab uriinis 12 mg/ml või rohkem. Selline tase nõuaks tarbimist märgatavalt rohkem kui 2,5 mg kehakaalu naela kohta või palju tasse lühikese aja jooksul.
Vähk (põievähk) Enamus uurimustulemusi on näidanud, et kohvijoojatel on suurem põievähki haigestumise risk. 35 katse ülevaade leidis väikse (7%) kasvanud riski põievähi suhtes kohvi tarbijate seas, võrrelduna inimestega, kes kohvi ei joo; risk, mis võib olla juhuse asi.
Vähk (rinnavähk) Kohvijoojatel on registreeritud valu rindades, mis on seotud mittekantserogeensete muhkudega rindades – seisund, mis on tuntud fibrotsüstilise rinnahaigusena. Mõned uurijad usuvad, et fibrotsüstiline rinnahaigus kasvatab rinnavähi riski. Siiski ei ole kohvi joovatel naistel suuremat rinnavähki haigestumise riski kui neil, kes kohvi ei joo. Naised, kes soovivad riski vähendada, ei pea kohvi joomistvältima.
Vähk (käärsoolevähk) Mõned uurijad usuvad, et kohvi joomine võib vähendada haigestumist käärsoole- ja rektaalsesse vähki, vähendades soolesiseste teiseste hapete sapisust – ainete, mis võivad kasvatada seda tüüpi kasvajatesse haigestumise riski. Siiski ei ole seos kohvi joomise ja käärsoole- ja rektaalsetesse kasvajatesse haigestumise vahel tõestatud.
Vähk (Kõhunäärmevähk): Seos kohvi joomise ja kõhunäärmevähki haigestumise vahel on ebaselge , siiski usub enamus teadlasi , et kahe või vähema tassi joomine päevas ei kasvata kõhunäärmevähi riski.
Sapikivid : Kofeiin paneb sapi voolama ja seetõttu võib vähendada sapikivide tekke riski – on olemas ka uurimus, mis leidis, et kohvijoojatel on väiksem risk haigestuda sapikividesse, kui neil, kes jooki ei tarbi. Tavaline kohv võib tekitada unetust, maohaavu, paanika atakke ja teisi seisundeid, seetõttu inimesed, kel risk sapikividele ja kes selle vähendamiseks kavatsevad rohkelt kohvi tarbima hakata, peaksid enne konsulteerima oma arstiga.
Naiste viljatus : Mõned uurimused on leidnud, et kofeiin kasvatab viljatust. Arstid soovitavad naistel, kes tahavad rasedaks jääda, kofeiini vältida.
Unetus : Kofeiini mõju, mis on tugev stimulant, võib kesta isegi kuni 20 tundi, nii et mõnede inimeste uni on häiritud, isegi kui viimane tassitäis kohvi joodi hommikul.
Neerukivid: Mõned arstid on mures kofeiinitarbimise negatiivsete mõjude üle neerukividega inimestele, kuid uusimad uurimused näitavad, et kohv või tee ei mõjusta neerukivide moodustumist. Esialgsed uurimused näitavad, et see pigem vähendab haigestumise riski nii meeste kui naiste puhul. Rohke vee tarbimine kohvi ja tee kõrval kompenseerib kofeiini kahjulikku kaltsiumitaseme tõusu uriinis.
Parkinsonism: Uurimused on leidnud, et rohke kohvi ja kofeiini manustamine on seotud märksa vähemate parkinsonismi juhtudega vanemate inimeste seas. Kuni asjast on saadud rohkem teada, ei soovita arstid rohkem kohvi tarbima hakata isegi mitte inimestel, kel perekonnas on olnud parkinsonismi juhtumeid.

Maohaavad : Kohv, kaasa arvatud kofeiinivaba, ärritab ja segab maohaavade paranemist. Maohaavadega inimesed peaksid kohvi vältima, isegi kofeiinivaba.
Rasedus : Mõned uurimused seostavad liigset kohvi tarbimist raseduse ajal kasvupeetuse, madala sünnikaalu ja iseeneslike abortidega. USA Toidu-ja Ravimiamet soovitab , et rasedad piiraksid oma kohvitarbimist vähem kui 400 mg-le päevas – vähem kui 4 tassi päevas. Mõned arstid arvavad , et tarbimine peaks olema veelgi väiksem, puudub üksmeel küsimuses, kui palju kohvi on rasedale turvaline. http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=683 (09.02.09)
4.1 Kofeiin organismis, mis juhtub edasi?

Meie maitsmismeel tajub kofeiini mõruna. Tunduvalt rohkem kui maitsmismeelt, mõjutab kofeiin aga kesknärvisüsteemi. Kofeiini omastamine on kiire: 45 minuti möödudes on 99% kofeiinist imendunud, sellest umbes 20% maost ja ülejäänud osa peensoolest. Kofeiinimolekul on piisavalt hüdrofoobne ehk lipiid -lahustuv, et läbida nii biomembraane kui ka hemato-entsefaalset barjääri. Vere ja aju vahel ühtlustub kofeiini kontsentratsioon umbes 30 minutiga. Kofeiini poolväärtustusaeg on inimorganismis 3–5 tundi, st. selle aja jooksul laguneb ligikaudu pool organismi viidud kofeiinist. Pärast tarbimist on inimesel seda leitud süljest, sapist, spermast, samuti rinnapiimast, kus ta seostub piimarasvadega. Väike osa (0,5–4%) omastatud kofeiinist eritub uriiniga muutumatul kujul, ülejäänud 96% allutatakse organismis lõhustavale ainevahetusele.
Kofeiini ergutav toime ajutegevusele ilmneb kiiresti, umbes 20–40 minuti jooksul. Nii rakkudele kui ka organitele mõjub ta väga mitmel viisil. Rakkudele on kofeiini toime vahendatud läbi adenosiiniretseptorite. Kofeiini tõttu intensiivistub rakkudes tsüklilise adenosiinmonofosfaadi ( cAMP ) süntees. cAMP on virgatsmolekul, mille abil mobiliseeritakse organismi energeetilised varud (glükogeeni lagunemine) ja tõhustub rakkude ainevahetus . Elundite ja elundkondade tasandil tajume kofeiini mõju hoopis märgatavamalt, ta tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid, tõstab vererõhku, mõjutab hingamist, stimuleerib kogu organismi üldist ainevahetust. Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus. Siit ka selgitus kohvi vett eemaldavale ehk diureetilisele mõjule organismist. Järelikult veekaotuse korral ei ole kofeiinirikkad joogid janukustutuseks mitte kõige kohasemad, sest nad soodustavad vee väljutamist organismist. Kofeiin laiendab skeletilihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust . Enamiku siseelundite veresooned aga hoopis ahenevad.
Sageli kiputakse kofeiini liialt ülistama. On teada, et kofeiin tõstab tähelepanu- ja töövõimet, lühendab reaktsiooniaega, aitab keskenduda ja unisust ületada, stimuleerib loomingulisust ning mobiliseerib intellektuaalseid reserve. Ent ükskõik kui palju inimene ka kohvi või teisi kofeiinirikkaid vedelikke ei joo, targemaks ta kofeiini mõjul ei saa. Eriti ettevaatlikud peavad niisuguste jookide liigtarbimisega olema närvisüsteemi häiretega inimesed – neil võib oodatud kasu asemel ilmneda täiesti vastupidine efekt. Järelikult tasub suurtest kofeiiniannustest hoiduda nii kurnatuse kui ka sügava stressiseisundi korral. Kõikide hüvede nautimisel on oma hind. Paadunud kofeiinisõbrad ei märkagi seda, et alkaloid on nad vaikselt ja salakavalalt oma haardesse võtnud. Nii nagu paljude teiste alkaloidide tarbimisel, nii kujuneb ka kofeiinist sõltuvus! Arvatakse, et umbes kuuekümnel protsendil iga päev kohvi joovatest inimestest on tekkinud kofeiinisõltuvus ja ligikaudu kaheksakümnel protsendil on väga raske kohvinautlemist katkestada. Sõltuvuse aste on otseses seoses päevast päeva sissejoodud kohvi hulgaga .

4.2 Kellele kofeiini ei soovitata?

Kofeiin on tugev seedekulgla , eriti just mao ärritaja, ta võib esile kutsuda kõrvetisi ja valusid. Täiesti vastunäidustatud on kohv ja kofeiin seedekulgla haavandtõve korral. Liialdada ei tohiks ka need, kellel on soodumus osteoporoosi ehk kaltsiumikaotusest tingitud luuhõrenemise tekkeks. Mõõdukas (mitte üle kolme tassi päevas) koorega kohvi joomine osteoporoosi ei tekita. Nüüdisaegsed tipp-uurimused näitavad, et mõõdukas kofeiini tarbimine pole rinnavähi ning südame- ja veresoonkonnahaiguste riski- teguriks .
Kofeiinist peaksid, eriti õhtutundidel, hoiduma ka need inimesed, kellel on uinumisraskusi. Samuti on liigne kofeiin vastunäidustatud südamehaigetele ja ülierutuvatel tasub sellest üldse loobuda . Suured kofeiinikogused – 0,5 g ja rohkemgi – võivad põhjustada mürgituslaadseid seisundeid, umbes kümme grammi võib osutuda surmavaks. Selge on aga, et nii suurtes kogustes kofeiini keegi jookidega sisse juua ei suuda.
Ka sportlased peaksid kofeiini sisaldavatesse preparaatidesse suhtuma ettevaatlikult – kui võistleja uriinis on kofeiini üle lubatu (12 mg/l), siis vastavalt ROK-i seadustele sportlane diskvalifitseeritakse. Osade maade sportlasi on lausa hoiatatud, et nad vahetult enne võistlusi ja dopinguproove ei jooks üle 2–3 tassi kohvi ega teed.
Loomulikult ei sobi kofeiinirikkad joogid ka laste toidumenüüsse, sest nende närvisüsteemile on niigi omane kõrge erutatavus ja nad väsivad suhteliselt kiiresti. Nii võib liigne kofeiin lapse organismi lihtsalt kurnata. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9903/kofeiin.html (12.12.08)

5.Huvitavaid fakte

• Kohvi marjad küpsevad erinevail aegadel ja seega korjatakse neid peamiselt käsitsi. Ühe kilo röstitud kohvi valmistamiseks kulub ligikaudu 4400 araabika marja. Kuna igas marjas on kaks uba, sisaldab üks kilo 8800 kohviuba.
  

• Keskmine kohvipuu annab ainult 1kg röstitud kohvi aastas ja esimese saagini jõudmiseks kulub neli kuni viis aastat
  
• Esiteks tulevad kohvitaimele ilusad valgete õitega kobarad, mis sarnanevad kujult ja lõhnalt jasmiinile. Õied närtsivad juba paari päeva jooksul. Seejärel ilmuvad väikesed rohelised kohvimarjad , mis küpsevad kuue kuni üheksa kuu jooksul kollaseks ja siis punaseks ning viimaks peaaegu mustaks.
  

• Kui kohvimarjad on korjatud, viiakse nad töötlemisse. Marjaliha eemaldatakse seemne ümbert järgneval viisil. Loomuliku kuivamisprotsessi puhul kuivatatakse marju päikese käes või kuivatis ja seejärel eemaldatakse mari seemne ümbert mehaanilise aparaadi abil. Teiseks võimaluseks on leotamismeetod, mida tuntakse niisutamisprotsessi nime all. Selliselt saadud kohviubasid kutsutakse pestud kohviks. Seejärel rohelised oad kuivatatakse, mõõdetakse, sorteeritakse, hinnatakse ja valitakse ning tavaliselt tehakse kõike seda käsitsi. Siis pannakse oad kottidesse ja nad viiakse kohalikele röstijaile laevadega üle maailma laiali. Vähesed tooted, mida me tarbime vajavad nii suurt inimtööd.
  
• Kaks kaubanduslikult olulist kohvioa liiki on araabika ja robusta .
  
• Araabika oad kasvavad kõige paremini üle 1000 meetri kõrgusel. Need liigid annavad kõrgeima kvaliteediga kohvi, mil on parimad maitseomadused ja aromaatsus . Tavaliselt sisaldavad need pool sellest kofeiinist, mis on robusta ubades. Araabika tootmine hõlmab 80% maailma kohviturust, kuid ainult 10% sellest vastab erikohvi (speciality coffee) standardile.
  
• Robusta oad kasvavad tavaliselt madalamail kõrgustel. Robusta puid on lihtsam kasvatada, nad annavad rohkem saaki ja on haigustele vastupidavamad kui araabika puud. Robusta ubadel on tavaliselt puine maitse. Seda kasutatakse, kui soovitakse madalamat hinda või kofeiini lisajana. Väike kogus robustat lisatakse tavaliselt Itaalia espresso markidele.
  
• Robusta ube kasutatakse lahustuva kohvi tootmisel.
  
• Araabika kohvioad sisaldavad poole vähem kofeiini kui Robusta kohvioad.
  
• Itaalias juuakse 90% espresso kohvi puhtalt ja ainult 10 % segatakse vahustatud piimaga . USA-s jälle juuakse 90% espresso kohvi vahustatud või aurutatud piimaga.
  

• Kohv oli Euroopas kõigepealt tuntud kui Araabia vein.
  
• Prantsuse filosoof Voltaire jõi päevas 50 tassi kohvi.
  

• Astmahoo puhul aitab 1 tass kohvi.
  

• Maailmas juuakse aastas 400 miljardit tassi kohvi.
  
• Brasiilia ja Columbia annavad 45% kogu maailma kohvitoodangust.
  
• Brasiilias on 5 miljonit inimest seotud kohvitootmise ja müügiga.
  
• 1 purgis Coca Colas on 45 mg kofeiini ja keskmises šokolaadibatoonis 80 mg kofeiini.
  
• Indoneesias on 13 000 saart ja ainult 10 neist toodavad kohvi: Ja 3 neist ( Sulawesi , Sumatra , Java ) toodavad 90% kogu saagist.
  
• Röstitud kohv kaotab umbes 1% päevas oma maitseomadustest. Pärast jahvatamist kaotab kohv umbes 50% päevas oma maitseomadustest. Seepärast soovitame jahvatada kohvi vahetult enne kohvi valmistamist.
  
• Ühes röstitud kohvioas on üle 1200 keemilise komponendi.
  

http://www.coffeestar.ee/?leht=faktid (09.02.09)

• Teadlaste hinnangul  võib tass kohvi aidata treeningu ajal rohkem rasvu põletada. Austraalia teadlased on teinud kindlaks, et isegi väike hulk kofeiini võimaldab treeningu aega kolmandiku võrra pikendada. Tassike kohvi võib seega osutuda kõigile spordiharrastajatele suureks abiks.
  Austraalia Spordiinstituudi teadlased avastasid , et kofeiini mõjul hakkavad lihased kasutama energiaallikana süsivesikute asemel rasva. Oma katsed viisid nad läbi jalgratturite peal, kellele pakuti treeningu ajal lahjat Cola ’t või kohvi. Selgus, et Cola või kohvi tarbijatel jätkus võrreldes veejoojatega võhma kauemaks.
  Britid kulutavad aastas ca 2 miljardit naela kofeiini sisaldavate jookide peale. Samas on sageli kuulda soovitusi mitte tarvitada neid jooke enne treeningut, kuna kofeiinil arvatakse olevat kehast vedelikku väljutav mõju, mis võib soodustada vedelikupuudust.
  Ka teised läbiviidud uuringud on viidanud kofeiini kasulikule mõjule treeningu ajal – väsimuse algust olevat nii võimalik kuni 60% ulatuses edasi lükata. http://www.meira.ee/index.php?id=63 (09.02.09)
  
• Igal aastal tuleb müügile ainult 227kg kohvi Kopi Luwak, mida müüakse hinnaga 300 USD nael (0,45kg).Hind vastab tootmiskuludele. Kohvioad kogutakse Indoneesias Irian Jaya mägedes elutseva sumatra tiibetkaslase musangi (Paradoxurus) ekskrementidest. Musang ronib kohipuudele ja sööb kõige küpsemaid kohviube. Kui need on looma organismis ära seeditud ja ekskrementidest väljutatud korjavad kohalikud elanikud need üles ja nendest valmistatakse kohvi.
  Guiness World Records 2006/lk 50
  

6. Kohvijoomine minu klassis
Uurisin kohvitarbimist õpilaste ning ka mõningate õpetajate seas. Küsitlus kestis vahemikus 09.01.09- 21.01.09. Õpilased, keda küsitlesin, olid vanuses 15-18 aastat ja õpetajad, keda küsitlesin, olid vanuses 25-62 aastat. Küsitluses osales ühtekokku 44 inimest.
Tabelis 1 on näha, milliseid kohvimarke tarbitakse ja millised neist on kõige enam joodavamad, nagu näha on selleks Gevalia ja seda ülekaalukalt. 11 inimest joovad kõik marke kohvi.
Tabel 1. Milliseid kohimarke tarbitakse
Kohvimark
Mitu inimest tarbib
Gevalia
10
Paulig
3
Löfbergs Lilla
3
Luxus
2
Jacobs
2
Nescafe
1
Kulta Katrina
1
President
1
Kõik margid
11
Tabelis 2 on näha kui palju inimesi tarbib kohvi. Küsisin inimeste käest, kas nad joovad kohvi ja selgus, et suurem enamus tarbib, tervelt 77.3 %.
Tabel 2. Kohvi tarbivate ja mittetarbivate inimeste hulk
Tarbib
34
77,3%
Ei tarbi
10
22,7%
Tabelis 3 on näha kui palju mehed ja naised kohvi tarbivad ja kui paljud neist ei tarbi. Mehed ja naised tarbivad kohvi peaaegu võrdselt, naised tarbivad natukene rohkem kui mehed. Kohvi mittetarbijate protsent on võrdne, mehi ja naisi kes kohvi ei tarbi, on võrdselt, seda on näha tabelis 4.
Tabel 3. Tarbijate sugu ja hulk
Naised
20
58,8%
Mehed
14
41,2%
Tabel 4. Mittetarbijate sugu ja hulk
Naised
5
50,0%
Mehed
5
50,0%
Küsisin inimeste käest veel, kui vanalt keegi kohvi tarbimisega alustas ja kui kaua nad seda juba tarbinud on. Üks inimene alustas kohvi joomisega 2 aastaselt ja tarbinud seda nüüdseks 16 aastat. Kõige rohkem on tarbinud kohvi õpetaja, kes on teinud seda 44 aastat. Õpilaste seas on keskmine kohvi tarbimise alustamise eluaasta 9. Õpetajate kohta ei saanud keskmist arvutust teha, enamus nendest ei mäletanud millal nad kohvi joomisega algust tegid.
7. Meelespea kohvivalmistajale
1) Kohviube hoitagu kindlalt suletud nõus kuivas jahedas kohas.
2) Tugevamaitselisi vürtse ja maitseaineid pole soovitatav hoida kohvi läheduses.
3) Aromaatsem kohv saadakse, kui kohvioad on värskelt röstitud.
4) Kohvi jahvatatakse vahetult enne valmistamist.
5) Tavalise valmistusviisi juures on sobivam keskmine jahvatus.
6) Elektri-kohviveski tuleb pärast tarvitamist pintsli, pehme paberi või lapiga puhastada. Jahvatamisel eraldub kohviubadest kohviõli, mis seistes muutub kibedaks.
7) Kohvi keedunõu olgu alati puhas. Iga kord pärast tarvitamist tuleb see hoolikalt üle pesta.
8) Vesi peab olema värske. Parem on pehme vesi.
9) Kohvi ja vee vahekord , s.o. kohvi kangus oleneb valmistaja maitsest ja ajast, millal kohvi juuakse. Keskmiselt arvestatakse 1l vee kohta 50g, s. o. 5-6 spl. kohvi.
10) Kohvijahule valatakse peale kuum vesi(90-95 kraadi Celsiust),segatakse ja lastakse suletud nõus 5-8 min. tõmbuda.
11) Tõmbumise ajal võib kohvi veel kord segada, et paks põhja sadestuks ja jook saaks selge.
12) Kohvikann olgu eelkuumendatud.
13) Kohvikoor ei tilgu linale, kui kannu määrida võiga.
14) Elektri-kohvikanne tuleb korralikult hooldada , et torudes ei tekiks katlakivi. Tarvitamise järel tuleb kann korralikult loputada. Aeg-ajalt on vaja kannu kuumutada nõrga äädikavee või katlakivi lahustava vedelikuga, mis on müügil keemiakauplustes. Pärast seda loputada kannu 2-3 korda puhta veega.
O. Relve . Tass kohvi // Meelespea kohvivalmistajale, lk 4

8. Retseptid

Iiri kokteil
2 annust
2 dl kanget Café arome Special-kohvijooki
2 cl iiri viskit
2 dl vaniljejäätist
Pealeraputamiseks: kristall -või fariinisuhkur
Valmista kohv ja jahuta see külmaks. Mõõda kõik ained kaussi ja vahusta 93ikseriga. Kalla klaasidesse ja raputa pinnale suhkrut. Serveeri kohe. http://www.meira.ee/index.php?id=93 (09.02.09)
Cappuccino
Cappuccino on üle  maailma tuntud Itaaliast pärit kohvijook. Kohv on spetsiaalselt espresso jaoks valitud, röstitud ja jahvatatud. Kohv on kange ja täiuslik, aga kindlasti mitte mõru.Parim espresso valmistatakse aparaadiga, millel on pump surve tootmiseks. Sobilik surve (9 bar) ja vee õige temperatuur (88-92 kraadi) on täiusliku espresso keetmise aluseks. Kohvipulber mõõdetakse täpselt aparaadi filtriossa, u. 7 grammi tassi kohta. Pulber vajutatakse tihedalt erilise tasandajaga. Kohv valmistatakse värskest külmast veest otse väikestesse tassidesse, üks või kaks tassi korraga (tass on 2-4 cl). Õigesti valmistatud espresso pinnal on tugev vaht ehk cremaa, mis toimib aroomilukuna. http://www.meira.ee/index.php?id=90 (09.02.09)
Café au lait
Piimakohv
(1 annus )
1 dl kuuma, kanget kohvijooki
1 dl keedetud piima
suhkrut
on prantsuse piimakohv, mida valmistatakse espressost või Café arome Special —kohvist. Pooleks kohv ja peaaegu keemiseni kuumutatud piim. Serveerida klaasist. Naudi prantsusepäraselt hommikukohvina krõbeda croissantiga. http://www.meira.ee/index.php?id=90 (09.02.09)

Kokkuvõte
Oma uurimustööd tehes sain teada palju huvitavaid fakte ja muid teadmisi kohvi kohta näiteks seda et, kohvi pidev tarbimine ei pruugi lõppeda just hästi, seepärast joongi mina kohvi piima või koorega. Maailma kõige populaarseim jook, kohv on olnud üks armastatumaid jooke juba mitu sajandit. Selle imepärase joogi avastamise kohta on mitmeid legende. Algselt tunti kohvi Euroopas Araabia veini nime all.
Maailmas juuakse aastas ära 400 miljardit tassi, mida on väga palju. Kohvi on inimesele nii kasulik kui ka kahjulik. Näiteks astmahoo korral aitab tass kohvi. Espresso on üks kõige kangemaid kohvi sorte , seepärast ei ole selle pidev joomine tervisele kasulik. Itaalias juuakse 90% espressost ilma kooreta ja 10% koorega, seevastu USA-s on asjad just vastupidi.
Maailma kõige kallima kohvi valmimine on väga huvitav, seda nimelt saadakse Irian Jaya mägedes elutseva sumatra tiibetkaslase- musangi- (Paradoxurus) ekskrementidest.
Sain teada, ka midagi eriti tähtsat nimelt seda, et suured kofeiinikogused – 0,5g ja rohkemgi – võivad põhjustada mürgituslaadseid seisundeid, umbes kümme grammi võib osutuda surmavaks. Kofeiin laiendab küll skeleti lihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust, kuid ahendab siseelundite verevarustust.
Algselt oli päris palju tegemist, et inimestele selgeks teha, miks ma neid küsitlen, mõningad arvasid, et see on mingi nali, kuid lõpuks sain neilt vastused siiski kätte.
Selle töö koostamise järel sain teada, et kohvi tuleb siiski tarbida mõõdukalt.
Kasutatud kirjandus
1.Jussi Talvi, Gastronoomia ajalugu, lk 224-225
2.Guiness World Records 2006, lk 50
3.O. Relve, Tass kohvi// Meelespea kohvivalmistajale, lk 4
Internetiallikad
4. Huvitavaid fakte; http://www.coffeestar.ee/?leht=faktid (09.02.09)
5. Ajalugu; http://www.coffeestar.ee/?leht=ajalugu (09.02.09)
6. KOHV: kasulik mõju tervisele; http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=683 (09.02.09)
7. Tähtsamaid aastaarve kohvi ajaloos; http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=612 (09.02.09)
8.Kohvi ajalugu; http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=611 (09.02.09)
9. Kohvi ajalugu; http://www.gurmans.ee/index3.php?l=tg&id=14&lng=est&grupp=69&toode=73 (09.02.09)
10. Kofeiini rikkad taimed – needus või õnnistus?, Mihkel Zilmer , Urmas Kokassaar ; http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9903/kofeiin.html (12.12.08)
11. Kohv suurendab vastupidavust , BBC/Geenikeskus; http://www.meira.ee/index.php?id=63 (09.02.09)
12.Iiri kokteil; http://www.meira.ee/index.php?id=93 (09.02.09)
13.Cappuccino; http://www.meira.ee/index.php?id=90 (09.02.09)
14. Cafe au lait; http://www.meira.ee/index.php?id=90 (09.02.09)
3